Suurenevad paindliku töötamise ja vabatahtliku ravikindlustuse saamise võimalused, kaob topelthüvitis
Avaldatud: 24 aprill, 2025Sotsiaalminister Karmen Joller saatis kooskõlastusele väljatöötamiskavatsuse, mis võimaldab haiguslehel töötamist alustada varem, kärbib hüvitiste dubleerimist, suurendab maksmise järelevalvet ja muudab vabatahtliku ravikindlustuse kättesaadavamaks.
Ravikindlustuse seaduse muudatused aitavad pikaajalisel haiguslehel olijatel sujuvamalt tööle naasta ja parandavad ebaregulaarse sissetulekuga inimeste ligipääsu ravikindlustusele. Topelthüvitise maksmise lõpetamine säästab kuni 1,2 miljonit eurot aastas ja fiktiivsete töötasude vältimine aitab Tervisekassa raha tõhusamalt kasutada.
„Tahame, et inimesed saaksid soovi korral haiguse ajal paindlikult töötada ja et ravikindlustus oleks kättesaadav ka neile, kelle sissetulek pole regulaarne. Samas peame välistama süsteemi kuritarvitused. Muudatused toetavad kiiremat tööellu naasmist ja tagavad, et sotsiaalmaksu raha kasutatakse õiglaselt,” ütles sotsiaalminister Karmen Joller.
Väljatöötamiskavatsus teeb ettepaneku, et osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamine oleks võimalik alates 31. haiguslehe päevast. Seda ilma sissetulekutes kaotamata.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg selgitas, et pikal haiguslehel töötamist muudetakse veelgi paindlikumaks. „Eelmise aasta keskpaigast alates on olnud võimalik töötada haiguslehel olles kohandatud tingimustel. Samuti saada sel ajal töövõimet toetavaid teenuseid ja haiguseelset sissetulekut. Testperioodi käigus on selgunud, et on inimesi, kes sooviksid ja suudaksid juba varem teha kergemat või osalise koormusega tööd.”
„Pakume välja, et tööle tagasi pöördumise võimalus algaks 31. haiguspäevast, sest raviarst pikendab haiguslehti kuu ajalise sammuga,” kommenteeris Lii Pärg ja lisas: „Endiselt peab haiguslehel töötamisele andma heakskiidu raviarst ning töötingimuste kohandamine peab olema sobiv ka tööandjale. Raviarst saab kaasata töötervishoiuarsti, kes aitab kirjeldada muudatused töötingimustes. Kohanduste täpsustamiseks suhtleb ta ise tööandja ja patsiendiga. Tööandja tasub vähemalt 50% haigestumise eelsest töötasust ning palgavahe võrreldes haiguseelse ajaga hüvitab Tervisekassa. Muudatusest on kasu kõigil osalistel – inimesed saavad parema toimetuleku, tööandjad töötajate kiirema tööle naasmise ja Tervisekassa kulude kokkuhoiu.“
Vabatahtlik ravikindlustus muutub lihtsamalt kättesaadavaks. Kaotatakse eeltingimused kindlustusstaaži ja sotsiaalmaksu tasumise kohta – lepingut võib sõlmida iga Eesti elanik. Kindlustusmakseid lubatakse edaspidi tasuda ka igakuiselt, mitte vaid kvartali või aasta kaupa. Samuti arendatakse digitaalne lahendus lepingu sõlmimiseks Terviseportaali kaudu.
Riigieelarve ja ravikindlustusraha tõhusamaks kasutamiseks tehakse ettepanek, et ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta enam samaaegselt töötuskindlustushüvitise või töötutoetusega. Tegemist on topelt asendussissetulekuga ja tulevikus see võimalus kaob ära.
Pettuste vältimiseks hakataks edaspidi, kui tööandjal pole võimalik rasedat kergemale tööle üle viia või kui rase ise sellest keeldub, maksma haigushüvitist Maksu- ja Tolliameti eelmise aasta sotsiaalmaksu andmete põhjal. Mitte aga tuginedes tööandja esitatud andmetele.
Vabatahtliku ravikindlustuse ning Maksu- ja Tolliameti andmete kasutamise muudatused on kavandatud jõustuma jaanuarist 2026, teised muudatused sama aasta aprillist.
Lisainfot ja täiendavaid selgitusi leiab väljatöötamiskavatsuse terviktekstist (pdf).