Statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel on metsa tagavara stabiilne
Avaldatud: 30 juuli, 2025
Foto: Jarek Jõepera Täna toimunud pressikonverentsil tutvustati värskeima statistilise metsainventuuri tulemusi ning anti ülevaade Eesti metsade seisundist ja metsandussektori trendidest. Peamise sõnumina tõi Keskkonnaagentuur välja, et Eesti kasvava metsa tagavara püsib stabiilsena, ulatudes 450 miljoni tihumeetrini.
Metsamaa kogupindala on püsinud 2,3 miljoni hektari ning metsaga metsamaa ehk puistute pindala 2,1 miljoni hektari tasemel. Pool metsamaast kuulub riigile, eraomandis on see jagunenud füüsiliste (27%) ja juriidiliste (23%) isikute vahel. Pindala poolest on kõige metsarikkamad maakonnad Hiiumaa (66,3%), Valgamaa (64,8%) ja Ida-Virumaa (63,7%), kus metsaga on kaetud üle 60 protsendi maismaast. Suurima pindalaga on männikud (0,65 miljonit ha) ja kaasikud (0,64 miljonit hektarit). Okaspuu enamusega metsade osakaal Eestis on 47%, kuid kasvava metsa tagavarast moodustavad okaspuu enamusega metsad 53%.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul paistab silma, et metsade vanuselise jaotuse osas on viimastel aastatel toimunud olulisi muutusi. „Suurenenud on nii vanade, kui ka noorte metsade pindala, samas on keskealiste metsade osakaal vähenenud. See trend on seotud uuendusraiete mõjuga ja küpsete metsade ressursi akumuleerumisega,” sõnas Ala.
2023. aasta raiemaht oli 11,7 miljonit tihumeetrit, kuid prognooside kohaselt võib lähiaastatel oodata raiemahu mõõdukat langust. Hinnanguliselt oli 2024 aasta raiemahuks 10,9 miljonit tihumeetrit. Raieküpsete metsade pindala püsib stabiilsena.
Positiivse suundumusena võib esile tuua, et kuuse-kooreüraski levik on aeglustunud. Võrreldes 2023. aastaga on kahjustuste kogupindala vähenenud 2024. aastal ligi veerandi võrra. Nii registreeritud kahjustuste statistika kui ka seireandmed kinnitavad leviku pidurdumist.
Kui vaadata Eesti puidutööstuse arengut, siis 2023. aastal vähenes puidutööstuse eksport võrreldes varasema aastaga 17%, samuti kahanes puittoodete tootmismaht. Peamise põhjusena võib välja tuua geopoliitilisi kaubanduspiiranguid. Välja paistsid aga vineeri- ja spoonitootjad, kes suutsid tootmist suurendada seoses nõudluse kasvuga välisturgudel.
Materjalid leiab Keskkonnaportaalist, sh Aastaraamat Mets ehk statistiline koondülevaade Eesti metsade ja -sektori kohta, SMI Metsa statistilise inventuuri 2024. a tulemused, 2024. metsaseire ja uuringu „Eesti riiklike metsandusandmete usaldusväärsus, kvaliteet ja kättesaadavus” tulemuste tutvustus.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
