Statistikaamet: Väliskaubandusse panustasid mullu kõige rohkem keskmise suurusega ettevõtted

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli 2024. aastal Eestis väliskaubandusega tegelevate ettevõtete seas kõige enam mikroettevõtteid, kus on alla 10 töötaja. „Mikroettevõtted moodustavad kõigist eksportivatest ettevõtetest 74% ja importivatest 82%, kuid ekspordi väärtusest vaid 16% ja impordist 21%. Kõige suurema rahalise väärtuse annavad aga hoopis keskmise suurusega ettevõtted, kus on 50 kuni 249 töötajat. Kuigi keskmise suurusega ettevõtted moodustavad eksportivate ettevõtete arvust vaid 5% ja importivatest 3%, siis ekspordi väärtusest annavad nad lausa 36% ja impordi väärtusest 28%,” tõi Leppmets välja.

Leppmets selgitas, et rohkem kui 250 töötajaga ettevõtteid on Eestis suhteliselt vähe, kuid nende roll  majanduses on siiski väga oluline ja suur. „Nad moodustavad kõigist eksportivatest ja importivatest ettevõtetest vaid 1%. Osakaal ettevõtete koguarvust on küll väike, kuid nende panus Eesti koguekspordis on 18% ning -impordis 20%,” lisas Leppmets.

Eestis tegutsevatest ettevõtetest on suurem osa kodumaise kapitali poolt kontrollitavad

Eestis tegutsevate eksportivate ettevõtete arvu järgi on ligi 83% kodumaise ning 17% väliskapitali poolt kontrollitud. Leppmets selgitas, et see, kas ettevõte on kodumaise või väliskapitali poolt kontrollitav, sõltub sellest, kellele kuulub häälteenamus ehk kapitaliosalus. „Tegevusalade lõikes on igal alal nii kodumaise kui ka väliskapitali kontrollitud ettevõtteid,” ütles Leppmets.

Eksportivate ettevõtete arvu järgi moodustasid kõige suurema osatähtsuse kodumaise kapitali poolt kontrollitavad ettevõtted ehituse (95%), põllumajanduse (94%) ja elektrienergia (90%) tegevusaladel. Väliskapitali poolt kontrollitavate ettevõtete osakaal oli suurim finantstegevuse (38%), mäetööstuse (37%) ning info ja side (28%) tegevusaladel.

Eelmisel aastal eksporditi enim Eesti päritolu puitu ja puittooteid

Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes mullu 2023. aastaga võrreldes 2%. Nende kaupade osatähtsus moodustas koguekspordist 65%.

Kõige rohkem eksporditi 2024. aastal Eesti päritolu puitu (1,9 miljardi euro eest), elektriseadmeid (1,8 miljardi euro eest) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (1,6 miljardi euro eest). Suurim oli Eesti päritolu kaupade osakaal plii ja pliitoodete puhul, kus koguekspordist pea 100% moodustasid Eesti päritolu kaubad. Järgnesid elusloomade (98%), teravilja (98%) ja piimatoodete (97%) väljavedu.

Eesti päritolu kaupu eksporditi kõige enam Soome (18% Eesti päritolu kaupade koguekspordist), Rootsi (12%), Saksamaale (8%) ja Lätti (6%). Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes mullu kõige enam Soome, Rootsi ja Türki ning kasvas Ameerika Ühendriikidesse, Suurbritanniasse ja Poola.

Kaupade eksport ületas importi kõigis maakondades peale Harjumaa

„Sarnaselt 2023. aastale oli ka 2024. aastal kaupade väliskaubandusbilanss negatiivne vaid Harjumaal, sealhulgas Tallinnas, kus imporditi kaupu rohkem kui eksporditi. Teistes maakondades oli bilanss positiivne ehk kaupu eksporditi suurema summa eest kui imporditi,” tõi Leppmets välja.

Kaupu eksportivad ettevõtted Harjumaal moodustasid 59% (sh Tallinnas 40%) Eesti koguekspordist. Järgnesid Tartumaa (9%), Pärnumaa ja Ida-Virumaa (mõlemad 4%). Suurima osakaalu koguimpordist moodustasid Harjumaal (77%), sealhulgas Tallinnas (56%) registreeritud ettevõtted. Järgnesid Tartumaa (6%), Pärnumaa ja Ida-Virumaa (mõlemad 2%).

Kaupade väljavedu vähenes 2024. aastal 761 miljoni euro võrra, sh Harjumaal 688 miljoni võrra. Järgnesid Ida-Virumaa (97 miljoni euro võrra) ning Pärnumaa (78 miljoni euro võrra). Kaupade eksport kasvas kõige rohkem Järvamaal (33 miljoni euro võrra), Põlvamaal (15 miljoni euro võrra) ning Viljandimaal (12 miljoni euro võrra).

Kaupade import vähenes enim samuti Harjumaal (220 miljoni euro võrra), sh Tallinnas 334 miljoni euro võrra. Järgnesid Tartumaa (114 miljoni euro võrra) ning Pärnumaa (56 miljoni euro võrra).

Leppmets selgitas, et kaupade sissevedu kahanes kõikides maakondades osaliselt seetõttu, et kaupade impordis kasutab statistikaamet alates 2024. aastast alla statistilise läve jäävate ettevõtete kohta teiste liikmesriikide ekspordiandmeid, mistõttu on kasvanud määramata ettevõtete arv. „Samuti on oluline mainida, et maakondlik statistika koostatakse ettevõtte juriidilise aadressi järgi ning importivad ettevõtted on sageli registreeritud Harjumaale,“ rõhutas ta.

Eesti import elaniku kohta ületab Euroopa Liidu (EL-i) keskmist

Mullu veeti Eestisse kaupu sisse inimese kohta 15 082 euro eest, EL-is keskmiselt 14 145 euro eest. Lähiriikidega võrreldes olid Eesti impordinumbrid paremad nii Leedust (14 328 eurot), Soomest (13 290 eurot) kui ka Lätist (11 717 eurot).

Eesti eksport elaniku kohta jäi aga EL-i keskmisele ehk 14 708 eurole alla. Eesti puhul oli vastav number 12 657 eurot. Lähiriikidest oli meist suurem väljavedu elaniku kohta Soomel (12 885 eurot) ning Leedul (12 710 eurot), meist väiksem aga Lätil (10 187 eurot).

Eurostati andmetel oli 2024. aastal EL-i kõige suurem import elaniku kohta Hollandis (41 929 eurot), Belgias (40 228 eurot) ja Sloveenias (36 692 eurot) ning väikseim Rumeenias (6612 eurot), Bulgaarias (7716 eurot) ja Kreekas (8158 eurot). Suurim kaupade eksport elaniku kohta oli Hollandis (47 482 eurot), Belgias (41 893 eurot) ja Iirimaal (41 684 eurot). Kõige vähem eksporditi elaniku kohta Küprosel (4228 eurot), Kreekas (4801 eurot) ja Rumeenias (4861 eurot).