Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

eesti majandus

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport oktoobris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 18 protsenti ning import 32 protsenti. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete ekspordi ning impordi suurenemine.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 164 miljonit eurot, möödunud aasta samas kuus oli kaubavahetuse bilanss aga 27 miljoni euro suuruses ülejäägis. Puudujääk oli suurim keemiatööstuse tooraine ja toodete, metalli ja metallitoodete ning transpordivahendite kaubavahetuses.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et oktoobris saavutas kaupade sissevedu taas uue rekordtaseme. „Import on võrreldes mullusega kasvanud enamikus kaubagruppides. Mineraalkütuste puhul mõjutas impordi kasvu oluliselt toorainete hinnatõus. Näiteks elektrienergia ja veeldatud maagaasi (LNG) sisseostuhind on eelmise aasta oktoobriga võrreldes kallinenud neli korda ning gaasilise maagaasi hind viis korda,“ selgitas Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalkütuseid, elektriseadmeid, puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta sama kuuga suurenes enim ehk 122 miljoni euro võrra mineraalkütuste, 47 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete ning 43 miljoni euro võrra elektriseadmete väljavedu.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Ühendkuningriiki. Lätti eksporditi rohkem elektrienergiat, Soome maagaasi ja kokkupandavaid puitehitisi ning Ühendkuningriiki töödeldud kütteõlisid ja kokkupandavaid puitehitisi.

Reeksport Eestist kasvas 34 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu aga 12 protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 71 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu töödeldud kütuste, kokkupandud puitehitiste ning vanametalli ja metallijäätmete eksport.

Kõige olulisemad partnerid kaupade sisseveol olid Soome, Leedu ja Saksamaa. Import suurenes aastatagusega võrreldes enim Soomest, Leedust ja Venemaalt. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat, Leedust mootorikütuseid ja Venemaalt kütteõlisid.

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, oktoober 2021

  Sihtriik,

riikide ühendus

Eksport, mln eurot

 

Osa­tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik,

riikide ühendus

Import,

mln eurot

Osa­tähtsus,

%

Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1649 100 18 KOKKU 1813 100 32  
EL-27 1095 66 27 EL-27 1355 75 28  
Euroala 19 riiki 877 53 32 Euroala 19 riiki 1088 60 34  
EL-i välised riigid 554 34 3 EL-i välised riigid 458 25 44  
1. Soome 250 15 25 1. Soome 276 15 45  
2. Läti 183 11 65 2. Leedu 198 11 53  
3. Rootsi 143 9 3 3. Saksamaa 179 10 19  
4. USA 156 9 -2 4. Läti 162 9 27  
5. Saksamaa 99 6 9 5. Venemaa 166 9 43  
6. Leedu 98 6 32 6. Rootsi 120 7 15  
7. Holland 94 6 68 7. Poola 110 6 12  
8. Ühendkuningriik 70 4 159 8. Holland 74 4 23  
9. Venemaa 66 4 -8 9. Valgevene 58 3 480  
10 Norra 53 3 10 10. Hiina 63 3 3  

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Viimased uudised