Statistikaamet: novembris kasvas kaupade eksport 3% ja import 7%

Kaubavahetuse puudujääk oli novembris 298 miljonit eurot, mis on 72 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem samal ajal.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas novembris kaupade eksport Euroopa Liidu riikidesse 7% ja import neist 2%. „Import liiduvälistest riikidest samuti suurenes, kuid eksport neisse vähenes 6% võrra. Peamiselt oli selle taga 2024. aasta novembrist väiksem kaupade väljavedu Venemaale ja Ameerika Ühendriikidesse. Venemaale viidi vähem eelkõige metsatöömasinaid ning kakaoube, Ameerikasse kahanes peamiselt kommunikatsiooniseadmete väljavedu,” lisas analüütik.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 63% koguekspordist

Novembris eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%) ning puitu ja puittooteid (11%). Võrreldes 2024. aasta novembriga kasvas enim mineraalsete toodete (67 miljoni euro võrra ehk 68%), sh põlevkivikütteõli ja maagaasi, ning vähenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (29 miljoni euro võrra ehk 13%) väljavedu Eestist.

Eesti päritolu kaupu eksporditi 2025. aasta novembris 1% vähem kui aasta varem. Eesti päritolu kaupade osatähtsus vähenes aastaga kahe protsendipunkti võrra ning moodustas möödunud aasta novembris koguekspordist 63%. Leppmets sõnas, et Eesti päritolu kaupade eksporti mõjutab väljaveo hooajalisus. „Novembris vähenes Eesti teravilja eksport, kuid suurenes Eesti päritolu põlevkivikütteõli ja sõidukite väljavedu,” lisas ta.

Kõige rohkem viidi novembris kaupu Eestist Soome (14% koguekspordist), Lätti (12%) ja Rootsi (9%). Peamised ekspordiartiklid Soome ja Rootsi olid elektriseadmed ning Lätti mineraalsed tooted. Aastaga suurenes kaupade väljavedu enim Singapuri (45 miljoni euro võrra) ja vähenes Venemaale (17 miljoni euro võrra).

Mineraalseid tooteid imporditi 2024. aasta novembrist enam

Kõige rohkem imporditi novembris elektriseadmeid (14% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), mineraalseid tooteid (12%) ning transpordivahendeid (12%). Enim kasvas aastaga mineraalsete toodete (83 miljoni euro võrra ehk 57%), sh gaasiõlide ja elektrienergia, ning vähenes transpordivahendite (76 miljoni euro võrra ehk 25%) sissevedu. „Transpordivahendite impordi suure vähenemise taga on 2024. aasta novembri kõrge võrdlusbaas, mil transpordivahendeid imporditi rohkem kui tavaliselt,” kommenteeris Leppmets.

Novembris olid Eesti peamised impordipartnerid Soome (13% koguimpordist), Läti (10%), Saksamaa (10%) ja Leedu (10%). Põhilised impordiartiklid olid Soomest ja Leedust mineraalsed tooted, Lätist põllumajandussaadused ja toidukaubad ning Saksamaalt transpordivahendid. Eelneva aastaga võrreldes kasvas kaupade sissevedu kõige rohkem Hollandist (34 miljoni euro võrra) ja Iisraelist (33 miljoni euro võrra) ning vähenes Rootsist (47 miljoni euro võrra).