Statistikaamet: Möödunud aastal saabus Eestisse 1374 inimest enam kui siit lahkus
Avaldatud: 25 aprill, 2025
Statistikaameti andmetel rändas eelmisel aastal Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.
Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik sõnas, et 2024. aasta oli rändestatistikas mitmes mõttes erakordne. „Ehkki möödunud aastal saabus Eestisse rohkem inimesi kui siit lahkus, oli 2024. aasta rändesaldo märgatavalt väiksem kui viimase 10 aasta keskmine,” ütles Loik. „Kuigi enam kui kolm aastat kestnud täiemahuline sõda Ukrainas sunnib ukrainlasi jätkuvalt rändama muuhulgas Eestisse, siis väljarändajate hulk 2024. aastal kasvas,” lisas ta.
Möödunud aastal ületas Eestisse saabujate hulk lahkujate hulka 1374 inimese võrra – Eestisse asus elama 18 634 inimest ja siit lahkus 17 260 inimest. Vanuse järgi oli rändesaldo positiivne alla viieaastaste, 15–29-aastaste ja üle 60-aastaste seas. Märkimisväärne muutus toimus 30–39-aastaste rändekäitumises, sest just nemad on olnud viimase aastakümne kõige domineerivamad sisserändajad, kuid 2024. aastal oli nende rändesaldo negatiivne.
Kristjan Erik Loigu sõnul on reeglina Eestis meeste osakaal rändajate hulgas olnud kõrgem kui naiste osakaal, jäädes keskmiselt 60% juurde ja nii ka mullu. Sisserännanute keskmine vanus oli 36 aastat ja väljarännanutel 37 aastat, mis jätkab rändajate keskmise vanuse aasta-aastalt kasvamise trendi. „Kuivõrd Eesti rahvastik on vanuseliselt ebavõrdselt jaotunud, tasub pilk heita ka rändesaldo kordajale ehk rändesaldole 1000 elaniku kohta. See oli kõrgeim 20–24-aastaste meeste seas, keda saabus riiki 464 võrra rohkem kui lahkus,“ täpsustas Loik. Järgnevad 20–24-aastased naised ja 15–19-aastased mehed. Negatiivseim kordaja oli 30–34-aastaste naiste hulgas, keda lahkus pea 200 võrra rohkem kui saabus.
Ukrainlaste lahkumine tõi viimase aastakümne suurima väljarände
Sisserändajate hulgas domineerisid Ukraina ja Eesti kodanikud, keda saabus vastavalt 7013 ja 5218 ning kes kokku moodustasid kaks kolmandikku sisserändest. Järgnesid Venemaa (617), Soome (505) ja Läti (477) kodanikud.
„Ukrainlaste sisseränne oli võrreldes aasta varasemaga pea kaks korda väiksem ning pea viis korda väiksem kui kaks aastat tagasi,“ tõi Loik esile. Enne sõja puhkemist saabus keskeltläbi 2000 Ukraina kodanikku aastas, samas lahkus kuni 500. „Mullu suurenes Ukraina kodanike väljaränne pea 4000 inimeseni, mis ühtlasi on ka peamine põhjus, miks 2024. aasta väljaränne oli viimase aastakümne kõrgeim,” lisas ta. Eestisse jäi 3000 Ukraina kodanikku rohkem kui siit lahkus, mis on märgatavalt väiksem arv võrrelduna 2022. ja 2023. aastaga.
Kokku saabus Eestisse inimesi 131 erinevast riigist. Suhtarvudes ehk ühe lahkuja kohta oli kõige rohkem saabujaid Filipiinide, Usbekistani ja Türgi kodanike seas, eeldusel, et mõlemas suunas oli vähemalt kümme rändajat.
Eesti kodanike rändesaldo oli üle aastate taas negatiivne
Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis – siia saabus 5218 Eesti kodanikku ja lahkus 1254 võrra rohkem ehk 6472 kodanikku. Viimati oli Eesti kodanike rändesaldo negatiivne 2020. aastal. Võrreldes 2023. aastaga kahanes sisseränne 540 kodaniku võrra, samas kui väljaränne suurenes 961 inimese võrra. Kõige suuremad muutused Eesti kodanike rändes toimusid möödunud aastal 35–44-aastaste meeste hulgas, keda veel 2023. aastal saabus rohkem kui lahkus. 2024. aastal oli nende rändesaldo 300 inimesega aga miinuspoolel. Sarnaselt meestega kasvas laialdaselt ka 30–44-aastaste naiste väljaränne.
Esimest korda kahekümne aasta jooksul on Venemaa kodanike rändesaldo negatiivne
Loik tõi veel viimase 10 aasta võrdluses esile, et kui 2015. ja 2019. aastal oli sisserännanute seas kõige rohkem Eesti kodanikke, siis 2024. aastal Ukraina kodanikke. „Lisaks Eesti kodanike sisserände kahanemisele torkab silma ka Soome ja Venemaa kodanike väiksem sisseränne. Sisserännanud 900 Soome kodanikust 2015. aastal on saanud 500,“ kirjeldas ta. Kui eelmisel aastal saabus Eestisse 600 Venemaa kodanikku, siis näiteks 2019. aastal ligikaudu 1700. „Sealjuures oli esimest korda kahekümne aasta jooksul Venemaa kodanike rändesaldo negatiivne. Oluliselt on vähenenud ka määramata kodakondsusega ehk halli passi omanike ränne, keda 2015. aastal saabus ligikaudu 500, kuid 2024. aastal alla 200,” rääkis Loik.
Loigu sõnul on suhtarvudes märkimisväärse kasvu teinud India kodanike ränne, keda veel 2015. aastal saabus 80, kuid 2019. aastal pea 300 ja mullu 261. Samaväärt muljetavaldav on tema sõnul Moldova kodanike sisseränne, keda kümme aastat tagasi saabus vaid üheksa, kuid mullu juba 200. Edetabelis on jõudsalt kerkinud ka Pakistani kodanikud (kümme aastat tagasi 28, nüüd 114) ja Usbekistani kodanikud (kümme aastat tagasi 6, nüüd 112).
Lisaks on ka selliseid riike, mille kodanikke saabus kõige rohkem 2019. aastal, kuid 2015. aasta ja 2024. aasta võrdluses nad silma ei paista. Nii on läinud näiteks Valgevene, Iraani, Nigeeria, Brasiilia ja Bangladeshi kodanike sisserändega, keda kõiki tuli 2019. aastal 100–300 inimest riigi kohta, kuid 2024. aastal alla saja. Ka Läti kodanikke saabus 2019. aastal oluliselt rohkem (675) kui mullu (477).
Peamine ränne on viimase kümne aasta jooksul lähtunud Euroopast. Möödunud aastal oli EL-i riikide kodakondsusega inimeste osakaal sisserändes 17%. Aasia riikide kodanike sisseränne on kasvamas ja nende osakaal on praegu 7% juures. Aafrikast, Ameerikast ja Okeaaniast saabus möödunud aastal kokku kuni 4% sisserännanutest.
Rändestatistika koostamisel kasutatakse infot järgmistest registritest (sulgudes on välja toodud elumärkide arv, mida konkreetse registri põhjal arvutatakse): Eesti Hariduse Infosüsteem (3 märki), e-toimik (1), isikut tõendavate dokumentide andmekogu (1), kaitseväekohustuslaste register (1), liiklusregister (2), maksukohustuslaste register (1), tervisekassa andmekogu (5), retseptikeskus (1), rahvastikuregister (3), riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu (1), riiklik elamis- ja töölubade register (1), sotsiaalkaitse infosüsteem (6), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (1), töötamise register (1), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (1), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (1), vangide ja kriminaalhooldusaluste register (2) ning Euroopa sotsiaalfond (1).
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
