Statistikaamet: Eestis on kõige enam kulturismi ja fitnessi harrastajaid
Avaldatud: 5 märts, 2021
Eesti spordiklubisid külastas eelmise aasta lõpu seisuga regulaarselt 177 400 harrastajat, kellest enam kui pooled olid alla 20-aastased noored. Ehkki mehed treenivad klubides rohkem, on viimastel aastatel üha kiiremini kasvanud ka naisharrastajate arv. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock kirjutab, milliseid alasid spordiharrastajad eelistavad ja kuidas treeningute populaarsus nii vanusegrupiti kui ka maakonniti erineb.
Võrreldes 2011. aastaga on spordiklubis treenijate arv suurenenud 37 protsenti. Meesharrastajaid lisandus kümnendiga veerandi võrra, naisi koguni 59 protsenti. Eelmise aasta lõpus olid spordiklubides treenijatest 59 protsenti mehed ja 41 protsenti naised.
Kõige rohkem on treenijaid Harjumaa spordiklubides (101 400), kus sportijad moodustavad kõikidest harrastajatest enam kui poole. Palju on spordiklubide külastajaid ka Tartumaal (28 600), ülejäänud maakondades jääb harrastajate arv alla 10 000 inimese.
Tuhande elaniku kohta on kõige enam harrastajaid Tartumaal ja Harjumaal, mõlemas maakonnas ületab aktiivsus Eesti keskmist (134). Kõige väiksema harrastamisaktiivsusega paistavad silma Jõgevamaa, Ida-Virumaa ja Põlvamaa.
Eelmisel aastal harrastati spordiklubides 159 erinevat spordiala (distsipliini), neist kõige populaarsemad olid kulturism ja fitness (21 700 harrastajat), jalgpall (19 900 harrastajat) ning aeroobika ja rühmatreeningud (19 600 harrastajat).
Võrreldes 2011. aastaga on populaarsematest aladest kõige enam suurenenud aeroobika ja rühmatreeningute ning kulturismi ja fitnessi harrastajate arv. Juurde on tulnud ka jalgpalli, ujumise, tennise ja golfi harrastajaid. Korvpalli ja kergejõustiku huviliste arv on jäänud enam-vähem samaks, võrkpalli ning judo harrastajaid on aga veidi vähemaks jäänud.
Aeroobika ja rühmatreeningute ning kulturismi ja fitnessi suurte harrastajanumbrite taga peitub nende alade populaarsus Harju- ning Tartumaal. Väiksemates maakondades on pilt teistsugune: kaheteistkümnes maakonnas harrastatakse kõige enam jalgpalli, populaarsed on ka korvpall, võrkpall ja ujumine.
Noored eelistavad täiskasvanutega võrreldes rohkem traditsioonilisemaid alasid. Poiste hulgas on populaarsed jalgpall, ujumine, korvpall, judo ja kergejõustik, tüdrukute meelisalad on ujumine, kergejõustik, ilu- ja rühmvõimlemine, tennis ning jalgpall.
20-aastaste ja vanemate meeste seas on harrastajate arvult kõige levinumad alad kulturism ja fitness, aeroobika ja rühmatreeningud, jalgpall, golf ning laskmine. Samas vanuses naised harrastavad kõige sagedamini aeroobikat ja rühmatreeninguid, kulturismi ja fitnessi, vesiaeroobikat, tennist ning golfi.
Harrastajaks loetakse vähemalt viieaastane Eestis elav isik, kes harrastab spordiorganisatsioonis spordiala ükskõik mis tasemel regulaarselt vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Andmed on saadud Eesti Spordiregistrist. Statistikas ei sisaldu spordikoolid, mille pidaja ei ole spordiorganisatsioon. See mõjutab peamiselt alla 20-aastaste harrastajate arve.
Vaata ka spordi valdkonnalehte.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
