Statistikaamet: Eesti veekasutus väheneb, majanduse veevõtt elaniku kohta on aga Euroopa suurimaid

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul peegeldab Eesti veestatistika huvitavat kontrasti. „Eesti majanduse veevõtt elaniku kohta on Euroopa Liidus üks kõrgemaid – viimaste, 2022. aasta, võrdlusandmete alusel oleme 891 kuupmeetriga elaniku kohta aastas Kreeka järel teisel positsioonil. Teisalt püsib üldine veekasutus jätkusuutlikul tasemel, kui lähtuda veekasutuse indeks plussist,” tõi Oras välja.

Veekasutuse indeks pluss (Water exploitation index plus, WEI+) näitab riikide vee kasutamise säästlikkust ja seda väljendatakse veekasutuse ning taastuvate mageveevarude suhtena. 2022. aastal oli indeksi väärtus Eestis 2,2%, mis näitab, et Eestis veepuudust üldiselt ei esine. Alles siis, kui indeksi väärtus ületab 20%, viitab see mittesäästlikule veekasutusele või probleemidele veevarude kasutusel. Nii eristubki Eesti mitmetest Euroopa riikidest, kus veepuudus on tõsine probleem. Veeprobleemid on näiteks Maltal (veekasutuse indeks 34%), Küprosel (71%) ja Rumeenias (21%). Lähinaabrite veekasutus on aga meist säästlikum: Lätis on veekasutuse indeks 0,2% ja Soomes 0,6%. Läti indeks on Euroopa Liidu madalaim, mis on tingitud nii veevarude heast seisust kui ka madalast veevõtust ja -kasutusest. Läti veevõtt on ligi kümme korda madalam kui Eestis (92 kuupmeetrit Lätis võrreldes 891 kuupmeetriga elaniku kohta Eestis).

Eesti veekasutus on vähenenud

Hoolimata kõrgest veekasutuse mahust, on Eesti veevõtt ja -kasutus alates 1990. aastate algusest märkimisväärselt vähenenud. Kui 1991. aastal oli veekasutus ligikaudu 2,6 miljardit kuupmeetrit aastas, siis 2023. aastaks oli see vähenenud 645 miljonile kuupmeetrile.

Oras selgitas, et suurim veekasutuse kahanemine on toimunud energeetikasektoris: „Põlevkivist toodetud elektrienergia osakaal on vähenemas, mis kajastub ka põlevkivienergia tootmiseks vajaliku jahutusvee kasutamise mahtudes. Järsk kahanemine toimus ka 2023. aastal, mil kasutatud jahutusvee maht vähenes 400 miljoni kuupmeetri võrra. Sellega kaasnes kogu veekasutuse kahanemine 38% võrra võrreldes 2022. aastaga. Elektrijaamade jahutusvee võtt moodustas siiski 2023. aastal veel suure osa, ligi 82% kogu veevõtust,“ lisas Oras.

Märkimisväärsed vähenemised on toimunud ka teistes sektorites: põllumajanduse veekasutus on võrreldes 1991. aastaga kahanenud üle kaheksa korra, tööstuse veekasutus ligi kolm korda ja olme veekasutus üle kahe korra. Veekasutuse vähenemine peegeldab majandusstruktuuri muutusi, energeetikasektori ümberkujundamist ning veekasutuse tõhususe kasvu erinevates sektorites ja kodumajapidamistes.

Olmevee tarbimine väheneb, reostuskoormus aga on viimasel võrdlusaastal veidi suurenenud

Olmevee tarbimine on samuti vähenenud – 1991. aastal kulus olmeks 0,1 miljardit kuupmeetrit vett, 2023. aastal aga 44,1 miljonit kuupmeetrit. See tähendab, et ühe elaniku igapäevane veetarbimine on kahanenud 210 liitrilt (1991. aastal) 91 liitrini päevas (2023. aastal).

Orase sõnul mõjuvad tõrvatilgana meepotis 2023. aastal kasvanud reostuskoormuse näitajad: „Veekogudesse on sattunud ja juhitud rohkem orgaanilisi reoaineid, peamiselt sademe- ja drenaaživee, heitvee ja kaevanduste kaudu. Seda näitavad lämmastiku (110 tonni) ja heljumi (178 tonni) sisalduse ning bioloogilise hapnikutarbe (70 tonni) näitajate kasvud. Kuigi üldise pikaajalise vähenemise foonil on need kasvud marginaalsed, oli näiteks bioloogilise hapnikutarbe näitaja viimati nii kõrgel tasemel viis aastat tagasi.

Eesti veekasutuse indeks on madal, mis viitab veeressursside jätkusuutlikule kasutamisele. Kuigi veekasutus elaniku kohta on kõrge, tuleneb see jätkuvalt peamiselt energeetikasektori jahutusvee vajadusest. Õnneks on Eesti veeressursside poolest rikkalik riik, kus on nii sademeid kui ka suured veevarud ning veeprobleemid on vaid piirkondlikud ja inimtegevusest tingitud.