Statistikaamet: Augustis kaubavahetus vähenes, enim Euroopa Liidu liikmesriikidega

Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuhi Evelin Puura sõnul mõjutas tänavu augustis kaubavahetust jätkuv ekspordi ja impordi vähenemine Euroopa Liidu liikmesriikidega. „Augustis vähenes eksport liikmesriikidesse aastatagusega võrreldes 3% ja import nendest 8%. Samas aga suurenes eksport 6% Euroopa Liidu välistesse riikidesse,” tõi Puura välja.

Kaupadest eksporditi augustis enim elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid (11%). Aastases võrdluses kahanes kõige rohkem mineraalsete kütuste (31 miljoni euro võrra) ning mehaaniliste masinate (26 miljoni euro võrra) väljavedu. Enim kasvas elektriseadmete (25 miljoni euro võrra) eksport Eestist.

Augustis eksporditi kaupu kõige rohkem Soome (15% koguekspordist), Lätti (13%) ja Rootsi (9%). Soome viidi enim elektriseadmeid (sh telefonid, mootorite osad), Lätti mineraalseid kütuseid (sh maagaas) ja Rootsi puittooteid (sh aknad ja uksed). Kõige rohkem vähenes kaupade eksport Singapuri (44 miljoni euro võrra) ja Soome (39 miljoni euro võrra), kuhu viidi mullusest vähem mineraalseid tooteid (sh põlevkivikütteõli, kütteõli). Enim suurenes kaupade eksport Hollandisse (34 miljoni euro võrra), kuhu viidi rohkem mineraalseid tooteid (sh põlevkivikütteõli).

Eesti päritolu kaupade eksport vähenes augustis 2023. aasta sama kuuga võrreldes 2%. Nende osatähtsus koguekspordis jäi mullusele tasemele, moodustades ka tänavu 63% koguekspordist.

Augustis imporditi kõige rohkem põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, elektriseadmeid ning mineraalseid tooteid (kõigi osatähtsus 13%). Aastatagusega võrreldes kahanes enim elektriseadmete (39 miljoni euro võrra) ning mehaaniliste masinate (35 miljoni euro võrra) sissevedu. Kõige rohkem kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade (10 miljoni euro võrra) import.

Peamised impordipartnerid olid augustis Soome (16% koguimpordist), Leedu ja Saksamaa (mõlemad 11%). Soomest ja Leedust toodi enim mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Kaupade import vähenes aastases võrdluses enim Taanist (32 miljoni euro võrra), Soomest (32 miljoni euro võrra), Saksamaalt ja USAst (kummastki 22 miljoni euro võrra). Taanist imporditi mullusest vähem elektriseadmeid (sh voolugeneraatorid), Soomest mineraalseid tooteid (sh elektrienergia), Saksamaalt transpordivahendeid (sh sõiduautod, traktorid) ning Ameerika Ühendriikidest toodi vähem mineraalseid kütuseid. Enim kasvas kaupade import Rootsist (5 miljoni euro võrra).

Alates 2024. aasta jaanuarist on impordiandmete hinnangud tagasiulatuvalt osaliselt asendatud teistest riikidest saadud detailandmetega. Andmed avaldusid andmebaasis uuenenud kujul esmakordselt 10. juunil 2024. Lähemalt saab muudatuste kohta lugeda siit.

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.