SPF50 – uus standard päikesekaitses?
Avaldatud: 29 juuli, 2025
Pilt: Pexels Igal aastal jõuab apteeki üha rohkem inimesi, kelle huvi päikesekaitse vastu on kasvanud. Südameapteegi proviisor Gerda Nelis räägib, milliseid küsimusi inimesed kõige sagedamini päikesekreemide kohta esitavad ja kuidas valida endale sobiv päikesekaitse.
„Viimaste aastate trendid näitavad, et inimesed ise on hakanud päikesekreemide puhul suuremat kaitset eelistama. Kõige populaarsemad tooted on SPF50ga – need on ka tootjate fookuses. Ka igapäevased niisutavad kreemid on üha sagedamini SPF30 või SPF50 kaitsega,” rääkis Südameapteegi proviisor Gerda Nelis.
Kui veel mõned aastad tagasi märkas nii poelettidel kui ka apteekides päikesekaitsetooteid ka SPF10, SPF15 või SPF25ga, on nõrgema päikesekaitsega tooted Nelise hinnangul pigem kadumas, eriti suvistest sarjadest. „SPF30 kaitseb umbes 97% UVB-kiirgusest, SPF50 juba 98–99%. Just see 1–2% võib tegelikkuses olla määrav pikaajaliste nahakahjustuste vältimisel,” nentis Nelis.
UV-kiirgus põhjustab naharakkudes mutatsioone, mis võivad viia pigmendilaikude, kortsude, enneaegse vananemise ja nahavähini. Just seetõttu rõhutavad dermatoloogid ja apteekrid üha rohkem igapäevast päikesekaitse olulisust – mitte ainult päikese käes viibides, vaid ka pilvise ilmaga, linnas või autoroolis liikudes.
„Päikesekaitsevahendite valimine võib apteegis tekitada parajat segadust ning proviisorina kuulen igapäevaselt korduvaid küsimusi. Kõige sagedamini küsitakse, milline SPF-tase sobib inimese nahatüübile ja kas valida SPF 30 või 50. Palju soovitakse teada, kas konkreetne päikesekreem sobib näole või pigem kehale, kas see ummistab poore või sobib ka aknele kalduvale ja tundlikule nahale. Laspevanemad uurivad, milliseid tooteid võib kasutada imikutel ja kas kreem on piisavalt looduslik,” tõi Nelis välja esilekerkivad küsimused klientidelt.
Ta soovitas päiksekreemi valimisel julgelt pöörduda apteekri poole, kes aitab sobiva päikesekaitsevahendi välja valida.
1 SPF on võrdne päikesekaitsega 15-20 minutiks
„SPF ehk sun protector factor number näitab, kui kaua võib päikese käes viibida põletust saamata. Enamasti on 1 SPF võrdne 15-20 minutiga, ent heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit või vähem. Seetõttu on väga oluline, et valiksid enda nahale sobiva SPF-faktoriga kreemi,” selgitas proviisor lisades, et SPF-i mõju sõltub tegelikkuses paljudest erinevatest teguritest, nagu nt UV-indeks, ujumine, higistamine jms.
Ta toonitas, et SPF ei takista päevituse saamist, vaid annab nahale võimaluse päikesega kohanemiseks ja ennetab seega ka päikesepõletust. „Väga tähtis on ka see, et päikesekreemi kantakse peale korrektselt ja piisavas koguses: kreemitada tuleks juba 30 minutit enne päikese kätte minekut ja kreemi tuleks peale kanda väga rikkalikult – pigem rohkem kui vähem ja kogu kehale. Iga paari tunni tagant tuleks kaitset uuendada,” lausus apteeker.
Keskmine eestlane võib päikesepõletuse saada juba 25 minutiga
Eestis võib UV-indeks suvekuudel, eriti juunis ja juulis, küündida tavaliselt 6-7-ni. Erandjuhtudel võib see ulatuda ka 8-ni, eriti kui ilm on selge ja päikesepaisteline. „Keskmine eestlane saab UV-indeksi 3 puhul põletuseni küündiva päikese doosi 50 minutiga, indeksi 6 puhul kaks korda lühema ajaga ehk 25 minutiga. UV-indeksi tase pole oluline üksnes Eestimaa suvel, vaid ka mis tahes ajal lõunamaadesse reisimisel. Näiteks Aafrikas, Vahemeremaades ja teistes eestlaste lemmik reisisihtkohtades võib intensiivse päikese ja mere ääres UV-indeks olla ka üle 10. Eriti intensiivne on UV-kiirgus kõrgmägedes lumega,” selgitas proviisor.
Üks ootamatult sage küsimus apteegis on, kas päikesekaitsefaktoriga päevakreemi võib kasutada ka öösel. „Teoreetiliselt ei ole see kahjulik, kuid soovitatav see siiski ei ole. SPF-kreemid sisaldavad UV-filtreid, mis on mõeldud naha kaitsmiseks päikese eest, mitte öiseks taastumiseks. Öösel, kui nahk puhkab ja uueneb, vajab see pigem toitvamaid ja taastavaid koostisosi, mitte kaitsefiltreid, mis võivad nahal ebavajaliku koormusena mõjuda. Seega tasub SPFiga päevakreem jätta hommikuseks kasutuseks ning eelistada ööseks spetsiaalseid niisutavaid või nahka taastavaid öökreeme,” lisas Südameapteegi proviisor.
Oluline meeles pidada:
- Mida suurem on SPFi number, seda pikemalt võimaldab kreem põletust saamata päikese käes viibida.
- Naha enda kaitsevõime toimib vaid umbes kümme minutit.
- Päikese käes pikemalt viibides tuleks kasutada päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad päikesekaitsefaktorit ehk UV-filtrit (UVA- ja UVB-filtrit).
- Päikesekreemi tuleks nahale kanda 30 minutit enne päikese kätte minekut, rikkalikus koguses ning kaitset uuesti peale kanda iga paari tunni tagant.
- Ülemäärase UV-kiirgusega kaasnevad mitmed tervisemured, sealhulgas päikesepõletus, nahavähk jms naha kahjustused.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
