Sõja ülevaade: 1435. päev – suurema pealetungi ootel
Avaldatud: 28 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. jaanuar 2026:
üks vene poole edenemine ja suurema pealetungi ootel.
1. Reisirongi rünnati.
2. Krimmis läks väga palavaks.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: 3 km edasi vene pool sai.
10. Herson: muutusteta.
11. FSB saab õiguse venelaste interneti- ja telefoniteenus katkestada.
12. medinski ajalooõpikud on saanud õpetajatelt rekordarvu kaebusi faktivigade tõttu.
13. Euroopa Liit on paljastanud ulatusliku skeemi sanktsioonidega hõlmatud sõidukite importimiseks venemaale.
14. Neliteist Euroopa riiki allkirjastasid lepingu putini varilaevastiku vastu võitlemiseks.
15. Maailmalõpukell astus veel sammu edasi tuumaapokalüpsise poole.
16. Lühiuudised
Ukraina väljaanne Militarnõi avaldas uurimise venemaa riiklike kaitsehangete kohta, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, kui palju suurtükimürske venemaa kavatseb toota ja osta. Hankedokumentide kohaselt tellis venemaa aastatel 2024–2025 miljoneid mürske ja miinipilduja padruneid eri kaliibriga, sealhulgas ainuüksi 2025. aastal üle 1,7 miljoni 152 mm mürsu, samuti suures koguses 122 mm mürske, 120 mm miinipildujamiine ning rasket 203 mm ja 240 mm laskemoona. Aruandes näidatakse muutust täislaengu ja pikamaa laskemoona poole, täppisjuhitavate mürskude hinnatõusu ning sõltuvust vähestest võtmetootjatest, kes tarnivad üle 95% suurekaliibrilistest padrunitest.
Täisarvud:
750 000 82 mm suurtükimürsku
1 900 000 120 mm suurtükimürsku
850 000 122 mm mürsku
1 700 000 152 mm mürsku
60 000 203 mm mürsku
20 000 240 mm suurtükimürsku.
Ukraina kindralstaap: kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 105 lahingukokkupõrget. Uuendatud teabe kohaselt viisid sissetungijad eile läbi 92 õhurünnakut ja heitsid Ukraina territooriumile 275 juhitavat õhupommi. Lisaks kasutasid nad rünnakuteks 7915 kamikaze-drooni ja viisid läbi 3903 rünnakut meie vägede positsioonidele ja asulatele, sealhulgas 61 mitmekordsete raketisüsteemidega.
Rünnakuid juba neljas päev vähe aga pommitamisi kokku keskmiselt rohkem ehk siis tugev töötlus suurema pealetungi eel jätkub ning ikka kipub arvama, et suurema survega võidakse mitmes suunas alata, ressursse jaguks isegi selleks tervel rindel. Jah, vene poole kaotuste arv oleks siis väga kõrge, aga see pole neil takistuseks ning selline tegevus võib kurnata ära mingigi lõigu kaitse ja kuskilt läbimurre tuleks. Kui vene pool hakkaks mingisse lõiku koondama suuremaid jõude pealetungiks, siis seda tegevust ei peida ja annaks aega Ukrainal vastavalt oma reserve ümber paigutada, aga korraga pealetung paljudes kohtades olemasolevate ressurssidega sellist ressursside ümberpaigutamist eip soosi ja pigem tekib mure, et neid ei jagu kõigi suundade toetuseks. Eks näis.
1. vene väed sooritasid Harkivi oblastis droonirünnaku reisirongile. Harkivi oblasti prokuratuuri andmetel hukkus rünnakus vähemalt viis inimest. Rünnakus kasutati kolme ründedrooni, arvatavasti Shahed-tüüpi. „Leiti viie surnukeha fragmendid. Ohvrite tuvastamine on võimalik alles pärast DNA-testimist,” teatas prokuratuur. Uurijate sõnul toimus rünnak Jazõkove küla lähedal Barvinkove territoriaalses kogukonnas. Sihtmärgiks oli reisirong, mis sõitis Tšopi ja Harkivi ning Barvinkove vahel. Prokuratuur märkis, et kaks rünnakut registreeriti rongi lähedal ja üks otse vaguni pihta, põhjustades tulekahju vagunis ja veduris. RBC-Ukraina andmetel oli rünnaku ajal rongis 291 reisijat. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et rünnatud rongivagunis oli 18 inimest ja päästjad otsivad endiselt mitut neist. Zelenski nimetas venemaa tegusid terroriaktiks, rõhutades, et selle klassifitseerimises Euroopas, Ameerikas, Araabia maailmas, Hiinas ega kusagil mujal poleks kahtlust. „Tsiviilelanike tapmiseks ei ole ega saa olla ühtegi sõjalist eesmärki,” lisas riigipea.
28. jaanuari öösel tegid venelased Kiievi oblastis Bilohorodska kogukonnale droonirünnaku. Politsei teatel hukkusid mõlemad vanemad ja nende nelja-aastane laps sai arstiabi. Veel kolm inimest said vigastada.
28. jaanuari öösel Dnipropetrovski oblastis toimunud venemaa rünnakute tagajärjel hukkus üks inimene ja seitse sai vigastada.
28. jaanuari koidikul puhkes õhurünnaku ajal Zaporižjas kortermajas tulekahju, milles sai vigastada neli inimest ja kahjustada enam kui 100 korterit.
Massiline rinde ja piiri läheduse pommitamine jätkub…
2. Moskva Tušino rajoonis süttis alajaam. Võimud pole veel kommentaare andnud.
Täna hommikul tuli teateid okupeeritud Krimmi paljudest paikadest (Sevastoopoli linn, Belbeki, Katša ja Saki lennuväli) plahvatustest. Õhuhäire olla kestnud üle 4 tunni.
Miks oli eile 7 tundi suletud Krimmi sild, eip tea aga mõni kohalike sõnum sots meedias viitas võimalikele rakettidele silla piirkonnas.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: venemaa kindralstaabi ülem valeri gerassimov on taas väitnud ,et Kupjansk on vallutatud, seekord viidates Kupjanski Vuzlovõi piirkonnale. Senised infokillud küll näitavad, et mõnes linna kortermajade kvartalis seal paiknevaid vene üksusi jätkuvalt Ukraina omad töötlevad. Liikumise poolest on linn nn välja surnud.
6. Siversk: eile hakkas siit rindelõigust Ukraina üksuste poolt tulema viimaste päevade infot, et vene pool on terve sektori ulatuses väikeste gruppidega üritamas edeneda. Seni saadakse mõne rünnakuga päevas droonide abil lihtsalt hakkama aga nii see ei jää ja siingi sektoris suurema surve ootel.
7. Bahmut: kuniks Ukraina omad suudavad kaitsta Kostjantõnivka linna tiibasid ning piisavalt töödelda linna jõudnud vene soldateid, suuremaid rindejoone muutusi tulemas pole. Seni pole aidanud ka vene poole väga tihe Ukraina logistikakanalite pommitamine.
8. Donetsk: hetkel vaid väikesed grupid kas jala või kergliikuritel üritavad saada kanda maha igas metsatukas Pokrovski ümber aga saada ka sisse Rodõnske linna. Eile ühtki pikalt paika saadud uut eesmist possat ei tuvastanud aga tundub siingi suurema tempo eelmänguna.
9. Lõunarinne: kui Huljaipole lõigus on Ukraina omad suutnud tugevale vene tempole vastu panna, siis kahjuks 3km kaugusele Ukraina kaitse sügavusse jõudnud vene soldatid Pavlivka küla ligidalt sektori läänelõigus näitab Ukraina kaitse hõredust, sest nii kaugele ja sellises kohas eip oleks jõutud, kui kaitset jaguks.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus on teinud ettepaneku laiendada FSB volitusi venemaal sideühenduse sulgemiseks. Riigiduuma arutab vastavaid muudatusi 27. jaanuaril. Dokumendi kohaselt on FSB-l õigus ajutiselt sulgeda mitte ainult mobiilne internet, vaid ka lauatelefoni internet, samuti telefoni- ja muu side, märkis Faridaily. Selle aluseks on kodanike ja riigi kaitsmine julgeolekuohtude eest. Konkreetsed juhtumid, mil FSB saab nõuda sideühenduse sulgemist, sätestatakse konkreetselt presidendi dekreedis või valitsuse resolutsioonis. Telekommunikatsioonioperaatorid vastutavad teenuse korralduste täitmise eest. Samuti on nad vabastatud rahalisest vastutusest klientide ees selliste sulgemiste eest.
Advokaat Aleksandr Karavajev märkis, et isegi postisaadetised kuuluvad uute piirangute alla. Advokaadibüroo Innopravo partner Sergei Afanasjev nõustus, et kavandatud muudatuste sõnastust saab tõlgendada laialdaselt. Ta märkis, et kehtivate õigusaktide kohaselt viitab sideteenus nii posti- kui ka elektroonilisele sidele. Viimane hõlmab igasuguste ja mis tahes vahenditega (hääl, tekst, pildid jne) sõnumite vastuvõtmist ja saatmist raadio, juhtmega, optiliste ja muude elektromagnetiliste süsteemide kaudu. Omakorda juhtis jurist Leonid Solovjov tähelepanu julgeolekuohtu määratluse ebamäärasusele – õigusaktides puudub nende loetelu ega ole ka selget definitsiooni, mida selle all mõeldakse.
Praegu suletakse venemaal enamasti mobiilset internetti. Võimud alustasid seda eelmisel kevadel Ukraina droonide vastase võitluse ettekäändel. 2025. aasta lõpuks oli venemaa mobiilse interneti sulgemiste arvu poolest maailmas esirinnas. Top10VPN arvutuste kohaselt oli riigis sulgemisi kokku 37 166 tundi, mis mõjutas praktiliselt kogu elanikkonda – 146 miljonit inimest. Online projekti andmete kohaselt kehtestatakse keskmiselt piiranguid 63 piirkonnas päevas. Sulgemiste selgitamisel viitavad võimud tavaliselt julgeolekuohtule.
Lisaks suletakse internetiteenust isegi piirkondades, kus droonid pole kunagi lennanud, kuna need asuvad Ukraina piirist väga kaugel. „Praegu on sageli ebaselge, millisel õiguslikul alusel elavad terved piirkonnad ilma internetiühenduseta: Roskomnadzor on selliste otsuste langetamist mõnikord eitanud,” märkis jurist Karavajev. Tema kolleeg Afanasjev juhtis tähelepanu sellele, et seadus lubab interneti sulgemist reaalse terrorirünnaku ohu korral või rünnaku toimepanijate vastutusele võtmiseks.
12. Praktiseerivad kooliõpetajad on esitanud rekordarvu kommentaare ja kaebusi faktivigade kohta uutes ajalooõpikutes, mis on koostatud putini abilise ja vene rahva lisakromosoomi kontseptsiooni autori juhtimisel. Sellest teatas Kommersant, viidates venemaa Teaduste Akadeemia Üldajaloo Instituudi teadusdirektori akadeemik Aleksandr Tšubarjani avaldusele.
venemaa Sõjaajaloo Seltsi (RMHS) konverentsil esinedes märkis õpikute sarja kaastoimetaja tšubarjan, et kriitika maht oli ebatavaliselt suur. „Õpetajad kirjutavad tavaliselt lühikesi ettepanekuid. Siin saime väga detailset tagasisidet. Piisab, kui öelda, et üks õpetaja saatis iga 5.-9. klassi üldajaloo õpiku kohta 25-30 lehekülge kommentaare,” ütles akadeemik. Tema sõnul ei osutanud õpetajad mitte ainult faktilistele ebatäpsustele, vaid pakkusid välja ka muudatusi sündmuste esitamise metodoloogilistes lähenemisviisides.
Pärast kaebuste saamist teatasid õpikute töörühma sekretär vladislav kononov ja vladimir medinski plaanist avaldada 2026. aastal vene õpikute uuendatud versioonid. See on 5.–9. klassile kahe aasta jooksul teine ja 10.–11. klassile kolmas trükk kolme aasta jooksul. venemaa Sõjaajaloo Seltsi teadusdirektor mihhail mjagkov selgitas, et uued väljaanded sisaldavad osasid Sotši olümpiamängude, 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste ja COVID-19 pandeemia kohta, kuid põhirõhk on sõjalise erioperatsiooni põhjustel. kononov lisas, et õpikud lõpevad president Donald Trumpi ja vladimir putini kohtumise kirjeldusega Anchorage’is 2025. aastal.
Need putini käsul loodud õpikud on koolides saadaval alates 2023. aastast. Nagu vladimir medinski varem märkis, sisaldavad need oluliselt vähem numbreid, kuupäevi ja statistikat ning on lihtsasti loetavad. Õpikud on varem tekitanud märkimisväärset poleemikat. 2023. aastal nõudsid Tšetšeenia võimud ja mitmed avalik-õiguslikud organisatsioonid 10. ja 11. klassi õpiku keelustamist või ümberkirjutamist Stalini küüditamisi käsitleva osa tõttu, milles mainiti represseeritud inimesi kõrvuti bandeeralaste ja vlassovlastega. Seejärel asus medinski end kaitsma, väites, et peatükk on võetud vanematest väljaannetest ja pole täielikult läbi töötatud, ning haridusministeerium teatas peagi, et vastavad parandused on tehtud.
13. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teatas ulatusliku rahvusvahelise uurimise algatamisest venemaa-vastaste EL-i sanktsioonide eiramise kohta. Uuritakse enam kui 760 sõiduki eksporti EL-i riikidest sanktsioone eirates. See on üks suurimaid ebaseaduslike sanktsioonide eiramise valdkonnas. Tuvastati kokku 766 sõidukit, mis olid deklareeritud tarnimiseks Türki, kuid ei jõudnud kunagi oma deklareeritud sihtkohta.
Uurimine algatati pärast seda, kui Poola ametivõimud avastasid kahtlased kasutatud autode saadetised EL-ist ja edastasid andmed OLAF-ile. Poola tolli andmetel olid sõidukid tegelikult suunatud venemaale. OLAF paljastas tihedas koostöös EL-i liikmesriikide ametivõimudega ulatusliku skeemi, mis hõlmas mitmeid EL-i eksportijaid ja importijaid kolmandatest riikidest, sealhulgas Armeeniast, Gruusiast, Kasahstanist, Kõrgõzstanist ja Moldovast.
OLAF suutis kindlaks teha, et deklareeritud sihtkohad ei võtnud kunagi vastu ühtegi 766 sõidukist. Iga sõidukit jälgiti, mis võimaldas logistikaahelat rekonstrueerida ja sõidukid venemaal üles leida. Pärast uurimist on kolmes ELi liikmesriigis algatatud kriminaalmenetlus. OLAFi tegevdirektor Salla Saastamoinene rõhutas, et sanktsioonidest kõrvalehoidumise skeemid õõnestavad ELi meetmeid ning tema büroo jätkab tööd, et tagada ELi sanktsioonide tõhus rakendamine ja vältida sarnaseid rikkumisi.
Varem arreteeris Poola politsei Lublinis 20 isikut, keda kahtlustatakse osalemises luksusautodega tegelevas organiseeritud kuritegelikus rühmituses. Uurijate sõnul tegeles rühmitus sanktsioone rikkuva automüügi ja käibemaksu tagastamise pettustega. Mõned kuriteod on liigitatud tõsisteks, nende eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus ja märkimisväärsed rahatrahvid. Uurijad tuvastasid, et aastatel 2021–2025 tegutses rühmitus Poolas, Tšehhi Vabariigis, Leedus ja Saksamaal. Osalejad kasutasid tehinguahelate keerukamaks muutmiseks ja oma kuritegeliku olemuse varjamiseks ettevõtteid registreerinud variisikute abi.
Luksusautod – BMW, Mercedes, Porsche, Lexus ja Range Rover – osteti edasimüüjatelt, müüdi edasi vahendajatele ELis ja seejärel tagastati Poola. Sealt saadeti autod ebaseaduslikult venemaale ja Valgevenesse, peamiselt Valgevene, Aserbaidžaani ja Kasahstani ettevõtete kaudu. Uurijate andmetel imporditi venemaale ebaseaduslikult umbes 600 autot. Grupiga seotud ettevõtted said alusetult käibemaksu tagastusi kokku ligikaudu 10 miljoni dollari ulatuses.
2022. aasta märtsis kehtestasid USA, EL ja Ühendkuningriik üle 50 000 dollari maksvate autode impordikeelu venemaale.
14. Läänemere ja Põhjamere piirkonna riigid, aga ka Island, on hoiatanud kavatsuse eest varitankerite tegevust häirida. Üks peamisi venemaa nafta ekspordimarsruute läbib neid riike ning mõned on juba viimastel nädalatel alustanud laevade peatamist, mis rikuvad nende sanktsioone ja rahvusvahelisi laevanduseeskirju.
Suurbritannia transpordiministeeriumi avaldatud 14 riigi ühisavalduse kohaselt võivad laevad sõita ainult ühe riigi lipu all ning neil peavad olema kehtivad dokumendid, mis kinnitavad nende ohutut käitamist ja kindlustust. Tankereid, mis ei vasta neile nõuetele ja kannavad kahe või enama riigi lippe ning kasutavad neid oma äranägemise järgi, loetakse liputa laevadeks. See annab rannikuriikide ametivõimudele võimaluse sekkuda nende tegevusse, selgitatakse rahvusvahelise merenduskogukonna liikmetele suunatud dokumendis. ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt on sõjalaevadel õigus kontrollida laeva ilma ühegi riigi iputa.
Dokumendi autorid süüdistasid venemaad ka satelliitpositsioneerimis- ja navigatsioonisüsteemide sekkumises ning oma varilaevastiku tankerite transponderite väljalülitamises, mis edastavad andmeid laevade asukoha ja sihtsadamate kohta. See õõnestab rahvusvahelise meresõidu turvalisust, seisab avalduses: „Kõik laevad on ohus.”
Sanktsioonidega varilaevastiku tankerid üritavad regulaarselt oma asukohta varjata. Sel viisil püüavad nad näiteks salaja naftat teistele laevadele üle kanda, et piirangutest mööda hiilida ja seda puhtana müüa. Dokumendi autorid nõuavad rahvusvaheliste nõuete järgimist, mis nõuavad laevadelt transponderite ja positsioneerimissüsteemide aktiveerimist.
Dokumendile kirjutasid alla Belgia, Ühendkuningriik, Saksamaa, Taani, Läti, Leedu, Island, Holland, Norra, Poola, Soome, Prantsusmaa, Rootsi ja Eesti. 14 riigi avaldus vormistab mõnede riikide võetud meetmeid, et tugevdada kontrolli sanktsioonidega tankerite üle, mis veavad Uurali toornaftat Läänemere sadamatest Primorskist ja Ust-Lugast.
Eelmisel neljapäeval pidasid Prantsuse sõjalaevad kinni tankeri Grinchi, mis väidetavalt sõitis venemaalt valelipu all – see tähendas, et see polnud ametlikult registreeritud riigis, kuhu see väitis end kuuluvat. Mõne tunni jooksul pöörasid kaks teist Murmanskist pärit naftat vedavat tankerit Norra ranniku lähedal ringi ja suundusid tagasi sadamasse, teatab Bloomberg.
Ja Saksa võimud keelasid sisenemise Soome lahe poole teel olnud zombi-tankerile; pärast Taani ja Rootsi vahelise väina läbimist oli see sunnitud ümber pöörama ja purjetama ümber Skandinaavia poolsaare, ilmselt Murmanski suunas. Laev nimega Arcusat ei ole üheski andmebaasis registreeritud.
15. Sümboolne viimsepäevakell, mis loeb aega tuumakatastroofini, on neli sekundit edasi lükatud. Nüüd on see kell 23:58:35. See tähendab, et „tuumakeskööni” on jäänud vaid 85 sekundit. See on halvim näit alates kella loomisest, väidab Bulletin of the Atomic Scientists, kes on projekti juhtinud alates 1947. aastast. Eelmisel aastal lükati kell ühe sekundi võrra edasi. „Teadlased on jõudnud järeldusele, et 2025. aastaks pole inimkond eksistentsiaalsete riskidega tegelemisel märkimisväärset edu saavutanud,” ütles Bulletini tegevjuht Alexandra Bell. „Need kasvavad jätkuvalt, rahvusvaheline koostöö nõrgeneb ja meil hakkab aeg otsa saama.”
Nagu teadlased meenutasid, hoiatasid nad aasta tagasi, et maailm seisab globaalse katastroofi lävel ja et igasugune viivitus kursi muutmisel suurendab selle riski. Kuid selle asemel, et nende hoiatusi kuulda võtta, on venemaa, Hiina, Ameerika Ühendriigid ja teised suurriigid muutunud agressiivsemaks, konfrontatiivsemaks ja natsionalistlikumaks. Teadlased rõhutasid, et maailm, mis on jagatud põhimõttel „meie versus nemad”, muudab kogu inimkonna haavatavamaks.
„Raskelt saavutatud globaalne arusaam laguneb, suurendades arusaama „võitja võtab kõik” ja õõnestades rahvusvahelist koostööd, mis on ülioluline tuumasõja, kliimamuutuste, biotehnoloogia väärkasutamise, tehisintellekti võimaliku ohu ja muude apokalüptiliste ohtude vähendamiseks,” rõhutas Bulletin.
Teadlased lisasid, et „liiga paljud juhid on muutunud enesega rahulolevaks ja ükskõikseks, valides paljudel juhtudel retoorika ja poliitika, mis pigem suurendavad kui leevendavad eksistentsiaalseid riske”. Seetõttu kutsus Bell ülemaailmset kogukonda, eriti venemaal, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides, üles „nõudma oma juhtidelt kiiret tegutsemist”, et leida viis inimkonna kuristiku äärelt tagasi toomiseks.
Viimsepäevakell ilmus esmakordselt aatomiteadlaste bülletääni kaanel 1947. aastal, kaks aastat pärast tuumapommi leiutamist. Seejärel seisid osutid tardunult kell 23:53. Meelevaldse aja määranud ekspertide hulgas olid Albert Einstein ja Robert Oppenheimer. Alates 2015. aastast on Bulletin igal aastal hinnanud inimkonnale tekkivat tuumaohtu.
Maailm oli katastroofist kõige kaugemal 35 aastat tagasi: 1991. aastal näitas kell 17 minutit enne südaööd. See langes kokku NSV Liidu ja USA vahelise strateegilise relvastuse vähendamise lepingu (START I) allkirjastamisega. Sellest ajast alates on kell ainult edasi liikunud, välja arvatud 2010. aastal.
16. Lühiuudised
Poola välisminister Radosław Sikorski pöördus avalikult Elon Muski poole teadete pärast, et venemaa kasutab Ukraina linnade ründamiseks droonide juhtimiseks Starlinki terminale. „Hei, suur mees Elon Musk, miks mitte takistada venelastel Starlinki kasutamist Ukraina linnade ründamiseks,” kirjutas Sikorski. Ta lisas, et sõjakuritegudega raha teenimine võib Muski mainet tõsiselt kahjustada. Musk vastas sellele: „See ilane imbetsill ei saa isegi aru, et Starlink on Ukraina sõjaväe kommunikatsiooni selgroog,”
USA president Trump riputas Valgesse Majja Alaskal tehtud foto endast koos Putiniga. Selle alla paigutas Trump eraldi foto oma lapselapsega, teatas Valge Maja korrespondent PBS News Hour’ile Elizabeth Landers.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
