Sotsiaalministeerium avardab vabatahtliku ravikindlustuse võimalusi
Avaldatud: 5 juuni, 2025
Foto: Põhja-Eesti regionaalhaigla Sotsiaalministeerium tegi ettepaneku leevendada vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise tingimusi. See puudutab eeskätt ebaregulaarse sissetulekuga inimesi, nagu vabakutselisi loovisikuid või platvormitöö tegijad.
Kuna nende sissetulekud on tihti ebaühtlased ja nad ei tasu iga kuu sotsiaalmaksu, ei laiene neile tavapärane ravikindlustus. Lepingut saab edaspidi sõlmida paindlikumalt ja väiksema bürokraatiaga. Aprillikuu seisuga oli ligi 84 000 Eesti inimest ilma ravikindlustuseta.
„Tööturg ja töövormid on muutunud. Meie ravikindlustussüsteem peab olema paindlikum ja käima uute oludega kaasas,” ütles sotsiaalminister Karmen Joller. „Tänased ranged tingimused on jätnud olulise osa inimesi ravikindlustuseta. See tekitab ebavõrdsust ja on suures pildis ebamõistlik – inimesed peavad saama õigeaegselt vajalikku arstiabi. Nii hoiame ära tüsistused või koguni töövõime püsiva vähenemise,” selgitas Joller.
Kultuuriminister Heidy Purga rõhutas muudatuse olulisust loomevaldkonnale: „Loometöö on töö nagu iga teine ja kultuuri loovad inimesed, kelle tööd tuleb väärtustada. Paljud meie kultuuriloojad on vabakutselised, kes on aastaid oodanud, et ka sotsiaalpoliitika võtaks arvesse nende töö iseloomu. See muudatus on samm õiges suunas. Koos juba hästi toimiva Kultuurkapitali loometöö tasude maksmisega paranevad nüüd oluliselt ka vabakutseliste loovisikute võimalused panustada oma tervise hoidmisse.”
Vabatahtlik ravikindlustus on võimalik ka praegu, kuid see pole populaarne. Aprilli lõpu seisuga kasutas seda vaid 691 inimest. Sellest hoolimata sooviks paljud ennast ise kindlustada, kuid seni on seda takistanud keerulised nõuded ja kohustus korraga tasuda pikema perioodi eest, mis käib paljudele üle jõu.
Mis täpsemalt muutub?
Seadusemuudatuse jõustumisel piisab kindlustuslepingu sõlmimiseks ainult alalisest elamisõigusest Eestis. Vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimine hakkab käima Terviseportaali kaudu, lepingu pikkus on aasta. Lepingut võib teha ka teise inimese eest, näiteks täisealise pereliikme või ka sõbra eest.
Kindlustusmakseid saab soovi korral edaspidi tasuda kuu kaupa, et inimesed ei peaks korraga suurt summat välja käima. Kindlustusmakseks on 13% Eesti keskmisest brutokuupalgast. See muutub igal aastal pärast Statistikaametilt eelmise aasta andmete saamist. Praeguse seisuga oleks kindlustusmakse näiteks 257,5 eurot kuus.
Muudatus puudutab ka ülalpeetavaid abikaasasid, kelle riigi tagatud kindlustus lõpeb 31. jaanuarist 2026. aastal. Eelnõus on tähelepanu pööratud ka võimalikele kuritarvitustele – näiteks juhul, kui keegi soovib sõlmida lepingu vaid kalli ravi ajaks. Selle ennetamiseks täiendab Tervisekassa lepingu tüüptingimusi.
Sama eelnõuga on kavas teisigi muudatusi:
- võimaldada pikaajalise haigusega inimestel naasta soovi korral tööle juba 31. haiguslehe päevast varasema 61. päeva asemel. Arsti ja tööandja nõusolek on endiselt vajalik.
- Haigushüvitise ja töötuskindlustushüvitise samaaegne saamine välistatakse automaatselt: haigushüvitist enam ei maksta, kui inimene hakkab saama Töötukassast töötuskindlustushüvitist.
- Rasedate haigushüvitise arvutamisel hakatakse kasutama Maksu- ja Tolliameti kontrollitud eelmise aasta andmeid, mis vähendab pettuste riski.
Sotsiaalministeerium saatis ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu kooskõlastusringile. Vabatahtliku ravikindlustuse ning Maksu- ja tolliameti andmete kasutamise muudatused on plaanitud jõustuma 2026. aasta jaanuarist, teised muudatused aprillist.
Eelnõuga saab tutvuda siin: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/27919baa-3c52-4a9f-9b13-97f9611dfef9
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
