Soomlased müüvad Eestis kinnisvara, ukrainlased ostavad
Avaldatud: 16 jaanuar, 2026Välismaalased tegid eelmisel, 2025. aastal 17 protsenti Eesti kinnisvaratehingutest ning nende arv jäi võrreldes eelneva aastaga praktiliselt samale tasemele. Jätkus viimastele aastatele iseloomulik muster, kus soomlased müüvad oma varasemaid investeeringuid, ukrainlased rajavad Eestisse püsiva kodu ning teiste riikide kodanikud ostavad kinnisvara peamiselt siin töötamise või ettevõtlusega tegelemise eesmärgil.
Kinnisvara24 statistikakeskkonna ja Maa-ameti andmetel tegid välismaalased 2025. aastal Eestis kokku 5355 kinnisvaratehingut, millest 2601 olid omandamis- ja 2754 võõrandamistehingud.
„Välismaalaste kinnisvaratehingute absoluutarv on püsinud viimased kolm aastat suhteliselt stabiilsena, kuid nende osakaal kasvas paari protsendipunkti võrra,” selgitas Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.
Maakondade lõikes oli välismaalaste tehingute arvult esikohal Harjumaa, kus tehti kokku 2892 omandamis- ja võõrandamistehingut. Teisel kohal oli Ida-Virumaa 1883 tehinguga, mis moodustab enam kui veerandi kõigist sealsetest kinnisvaratehingutest. Ida-Virumaal müüvad kinnisvara peamiselt Eestis elavad Venemaa kodanikud, samas kui ostjate seas on kõige aktiivsemad soomlased ja ukrainlased. Sealjuures müüsid soomlased Ida-Virumaal kinnisvara ligi kaks korda rohkem, kui seda ostsid.
Soomlased jätkavad kinnisvara müümist
Eesti kinnisvaraturul olid 2025. aastal kõige aktiivsemad välismaalastest residendid soomlased, kelle arvele langes ligi kolmandik kõigist välismaalaste tehingutest. Müügitehinguid tehti kuus korda rohkem kui oste. Sama suundumus on püsinud juba viimased neli aastat.
Soomlased müüsid kinnisvara kõigis maakondades, kuid arvuliselt kõige enam Harjumaal. Näiteks moodustasid soomlaste tehtud müügitehingud Viljandimaal 70%, Pärnumaal 62% ning Saaremaal ja Muhumaal 60% kõikidest välismaalastest residentide müügitehingutest.
Uibomäe sõnul on soomlaste müügitehingud seotud peamiselt 2000. aastatel ja koroonaajal tehtud investeeringute realiseerimisega. „Toona osteti investeerimiskortereid Tallinnasse, suvekortereid Pärnusse ja Haapsallu ning maamaju Saaremaale, Hiiumaale ja mujale Eestisse. Paljud omanikud on nüüdseks jõudnud ikka, kus kaugel asuva vara hooldamine on muutunud koormavaks. Praegune turuolukord võimaldab neist varadest kasumlikult väljuda,” selgitas ta.
Ukrainlased rajavad Eestisse uue kodu
Alates sõja puhkemisest on sajad Ukraina põgenikud soetanud Eestis kinnisvara. „See näitab, et üha enam sõjapõgenikke soovib rajada Eestisse püsiva kodu ning eelistab üürimise asemel kinnisvara omada,” märkis Uibomäe. Eelmisel aastal moodustasid ukrainlaste ostud Harjumaal 8%, Pärnumaal 17% ja Ida-Virumaal 10% kõigist välismaalaste tehtud kinnisvaraostudest.
„Kui varem ostsid välisriikide kodanikud Eestis kinnisvara peamiselt investeerimise eesmärgil, siis nüüd üha enam seetõttu, et tullakse siia tööle, õppima või asutama ettevõtet,” ütles Uibomäe. See aitab selgitada, miks Lääne-Virumaal olid Jaapani ja Singapuri kodanike tehtud kinnisvaraostud välismaalaste seas märkimisväärse osakaaluga (mõlemal 17%) ning miks Raplamaal moodustasid USA kodanike ostud 53% kõigist välismaalaste kinnisvaraostudest.
Kinnisvara24 on ainus Eesti omanikele kuuluv kinnisvaraportaal, mis asutati 2018. aastal eesmärgiga tuua portaalide turule konkurents ja pakkuda soodsama hinnaga kinnisvarakuulutusi. Igakuiselt tutvub Kinnisvara24 kuulutustega üle 550 000 külastaja.









