Sõja ülevaade: 879. päev – vene pool tõstis rünnakute arvu kõrgemale
Avaldatud: 21 juuli, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. juuli 2024:
eile tõstis vene pool rünnakute arvu veelgi kõrgemale (172) ning kahjuks selline massiline konveiertöötlus toob ka edenemisi, eks kaotusedki vastavad. Kahjuks on suutnud vene pool tõsta nii kamikazedroonide kui kaudtule ja lennunduse löökide arvu isegi kuni 50 protsenti ja kipub arvama, et pealetungi tipphetk on käes, eks näis, kaua vene pool sellist taset hoida jõuab ja tõsiselt loodab, et Ukraina sellele survele vastu peab. Jätkuvalt rrr mitmete riikide poliitikute suunas, et ei suudeta lubada oma relvadega tabada vajalikke sihtmärke Venemaal…
1. Uus öine rünnak suuremate Ukraina linnade suunal.
2. Õnneks pole Venemaal ilma paranemise lootust.
3. Harkiv: survet mõlemapoolselt jagus, rindejoone muutusi mitte.
4. Kupiansk-Kreminna: kahjuks kahes lõigus kipub kärisema.
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: muutusteta.
7. Donetsk: nii loodesektor kui Krasnohorivka linn muret teeb.
8. Lõunarinne: tuntav vene poole kompimiste arvu tõus erinevates rindelõikudes.
9. Herson: muutusteta.
10. Krasnodari elanikud protestisid pärast neli päeva kestnud energiakrahhi.
11. Ungari on kütuse- ja energiakriisi äärel pärast seda, kui Ukraina blokeeris naftatarned.
12. Trump lubas pärast vestlust Zelenskiga Moskva ja Kiievi vahel „lepingu sõlmida”.
13. Venemaa ja Hiina kaubavahetus vaikselt väheneb, sest keegi ei taha nn mürgist raha.
14. Fico ja Šmõhal vestlesid telefoni teel: Slovakkia kritiseeris Lukoili-vastaseid sanktsioone.
15. Prantsusmaa keelas paljudel Vene ajakirjanikel 2024. aasta olümpiamängude kajastamise: avastati spioonid.
16. Lühiuudised
1. vene armee ründas üleeile energiataristu rajatisi Poltaava, Sumõ ja Tšernihivi oblastis, teatab energiavõrgu operaatorfirma Ukrenergo oma Telegrami kanalis. Selle tulemusena jäid Poltaava ja Tšernihivi oblastite tööstus- ja kodutarbijad elektrita. Kokku tulistas vene pool ööl vastu 20. juulit viit Ukraina piirkonda: Harkivi, Poltaava, Sumõ, Tšernihivi ja Kiievi oblasteid, selgub Ukraina relvajõudude õhujõudude teatest. Löökide jaoks kasutas vene armee kolme ballistilist raketti Iskander-M, üht tiibraketti Iskander-K, 16 mehitamata õhusõidukit Shahed ja ühte tundmatut tüüpi drooni (see lendas väga madalal 20-30 meetri kõrgusel ja selle kiirus oli sarnane Shahedile. Visuaalselt meenutab see luuredrooni ZALA 421-20, mille tiibade siruulatus on üle 4 meetri).
Harkivi oblastis hukkus rünnaku tagajärjel kaks ja sai vigastada vähemalt kolm inimest. Kahjustada sai 50 elumaja, administratiivhoonet, tehnorajatisi ja sõidukeid. Oiirkonnas sai löögi ka raudtee ja vigastada sai veerem, teatas kohalik politsei. Kiievis ei ole hukkunuid ega purustusi.
Varem on Ukraina võimud palunud liitlastel korduvalt kasutada oma õhutõrjesüsteeme, et kaitsta Ukraina territooriumi kohal asuvat taevast. Zelenski ja Poola peaminister Donald Tusk allkirjastasid juulis kahepoolse kaitse- ja julgeolekualase koostöö lepingu. Zelenski sõnul oli dokumendis välja toodud võimalus Venemaa rakette Ukraina kohal alla tulistada.
Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysh teatas aga hiljem, et Varssavi ei tee seda ilma kõigi NATO liikmesriikide loata. Ta selgitas Poola võimude seisukohta sellega, et Washington ei taha „konflikti eskaleerumist”.
Valge Maja riikliku julgeoleku esindaja John Kirby märkis, et Poola otsus tulistada alla vene rakette ei oleks kasulik „ukrainlastele, poolakatele, kellelegi”. NATO peasekretär Jens Stoltenberg oli samuti vene rakettide allatulistamise idee vastu.
President Volodõmõr Zelenski kutsus 18. juulil USA-d ja teisi lääneriike lubama Kiievil rünnata tarnitud kaugmaarakettidega sügavale Venemaale, et Ukraina relvajõud saaksid hävitada kõik lennuväljad, millelt Vene lennukid Ukraina linnu pommitama tõusevad. Hetkel on Ameerika relvade kasutusulatus Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide vastu piiratud 100 km kaugusel piirist, mistõttu ei saa Kiiev tabada Venemaa võtmetähtsaid lennuvälju, kirjutas Washington Post varem.
19. juulil teatas Valge Maja, et USA võib ümber vaadata oma seisukoha Ukraina relvajõudude rünnakute lubatavuse osas sügavale Venemaa territooriumile Ameerika relvade abil. Mõni päev varem tehti samasugune avaldus Pentagonis.
Täna öösel ründas Venemaa viie raketi ja 39 ründerrooniga: Ukraina kaitseväel õnnestus alla tulistada 35 Shahedi. Sellest teatasid Ukraina õhujõud. Õhujõudude teatel tulistas Venemaa välja kolm ballistilist raketti Iskander-M ja kaks juhitavat raketti Kh-59/69. Tänu aktiivsele vastutegevusele ei jõudnud vaenlase juhitavad raketid X-59/69 sihtmärkideni, märkisid sõjaväelased. Samal ajal õnnestus õhutõrjel tulistada alla 35 Shahedi. Õhutõrje tegutses Sumõ, Poltaava, Kiievi, Tšernihivi, Hersoni, Dnipropetrovski, Donetski, Mõkolaivi, Odessa ja Tšerkassõ oblastites.
Sadu läks 50% hullemaks rinde läheduses.
2. Venemaal Rostovi oblastis asuval Millerovo sõjaväelennuväljal said droonilöökide ja tulekahjude tagajärjel kannatada objektid vähemalt kolmes kohas – see jäädvustatakse lennuvälja satelliidipiltidel. Vastavad kaadrid avaldas Radio Liberty. Fotodelt on näha, et löögi tagajärjel said kannatada Millerovo lennuväljal asunud tehno- ja operatiivüksuse hooned ning kütuste ja määrdeainete ladu.
Pärast lööki tehtud satelliidipiltide on kolm tulekahju:
→ tehnilise ja ekspluatatsioonilise osa angaari asukohas;
→ avatud aladel;
→ kohas, kus asus üks kütuse- ja määrderongidest.
Ühtlasi märkis väljaanne, et kosmosest tehtud fotol ei ole näha pärast droonirünnakut kahju vene lennukitele.
Venemaa teatas, et 20. juuli öösel ründas Rostovi piirkonda 26 drooni, mille õhutõrje väidetavalt alla tulistas. Kohalikud Telegrami kanalid avaldasid video suurest tulekahjust piirkonna Millerovo rajoonis, kus asub sõjaväelennuväli.
Krimmis Džankois kostus plahvatusi.
3. Harkiv: muutusteta ehk siis rünnakuid teevad mõlemad pooled, pisu päeva jooksul siin ja seal lainetab. Võimalus, et kuskil üritab vene pool teha uusi rünnakuproove mujal Harkivi oblastis, on hakanud tõusma.
4. Kupiansk-Kreminna: järjest enam hakkab hull vene rünnakukonveier tooma neile mingeid rohkem käega katsutavaid tulemusi ning kahes sektoris suudeti edeneda.
Eile jätkas rinde keskmises sektoris Pišane külas vene pool edenemist ja järjest surub suht laiali olevast asulast Ukraina kaitsjaid välja. Kõige suurem jama on sellega, et eile suudeti läbida asulas olev org ja jõuda oru teisele kõrgele nõlvale, mis on kahjuks päris ohtlik ning ei anna enam piisavalt Ukrainale võimalust hoida läbi oru tagusel kõrgendikul ühtlaselt vene poolt tagasi ja peab hakkama ka külgi julgestama, aga seegi keeruline, sest sinna järjest konveier uut koormust lisab.
Kahjuks suutis eile vene pool leida Ukraina kaitses nõrkuse ning suutis korraga edasi saadi u 2 km Andriivka küla juures rinde keskmises osas ja jõuti silmsidesse siinse Zerebetsi idakaldal oleva põhja-lõunasuunalise maanteega, mis peaks olema põhiline Ukraina logistikaahel, kuna üle jõe siin eriti sildu ja teid läänekaldal pole. Sestap kipub arvama, et siin sektoris võib peatselt Ukraina kaotada kogu ala Zerebtsi jõe idakaldal.
Kõlakad räägivad, et Ternõst ja Kreminnast edelasse jäävas lõigus suudab Ukraina olla ka ise aktiivne.
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: meeldiva üllatusena muutusteta.
7. Donetsk: nii loodesektoris kui Krasnohorivka linnas vene pool edenes.
Rinde loodesektoris Lozuvatke külast lõunas suutis vene pool piki maanteed edeneda u 400 m ja selle vastasuunas Lozuvatke külast suutis sama moodi vene pool edeneda u 300 m ja Ukraina kaitsjad peavad vältimaks kotti maha jätma siin 2×2 km ala.
Kogu Progressi küla langes (Avdiivkast läänes, rinde loodesektor) vene poole kontrolli alla ning kahjuks näeb, et vene poolel on siin veel piisavalt nii soomust kui isikkoosseisu, et jätkata siin suunal surumist.
Eile suutis vene pool edeneda kogu Krasnohorivka linna ulatuses põhjapoole mitmete kvartalite võrra ja Ukraina säilitas possad vaid linna loodesektoris. Ikka on vastuseta, kuidas suudab vene pool nii siin kui mujal linnalisel alal teha korraga nii pikki samme. Võimalik, et osa tööd teeb ära nii vene lennundus kui kaudtuleüksused ja lõpuks lihtsalt konveierina saadetakse soldateid rünnakusse ja kuskilt ikka mõne hoone vahel auk tekib ning edasi nn poetakse…
8. Lõunarinne: muutusteta aga otsib vene pool piki rinnet võimalusi.
Berdjanski suund: vene pool on asunud rohkem otsima võimalusi piki rinnet kompimaks Ukraina kaitset ja tuntav huvi saada siingi edenema…
Tokmaki suund: sama mis eelmises lõigus.
Melitopoli suund: kummalgi poolel huvi puudus.
9. Herson: Ukraina andis teada neljast vene poole rünnakust. Seni pole vene pool kogu Krõnki küla veel hõivanud.
10. Krasnodari elanikud tulid Venemaa lõunaosas neljandat päeva seoses Rostovi tuumajaama õnnetusega seoses energiakrahhiga protestima. Kremli-meelse ressursi Baza avaldatud kaadrid näitavad, et inimesed on tänava blokeerinud ja skandeerivad: „Andke meile valgust!” Majades, millest mõnes on 540 korterit, pole 12-15 tundi ööpäevas valgust ega vett, hoolimata sellest, et Krasnodaris küünib praegu temperatuur +39 kraadini. Probleemi saab lahendada mitte rohkem kui 30-40 minutiga alles pärast seda, kui kommunaalteenused ühendavad varutrafo. Elanikud kurdavad, et Krasnodarenergo ei vasta nende palvetele. Ühes linnaosas algasid elektrikatkestused kuu aega enne Rostovi tuumajaama õnnetust, märgib Baza.
Pärast meeleavalduse algust saabusid sündmuskohale politsei ja linnapea Jevgeni Naumov, kes soovitas end meeleavaldajatel varna aheldada. „Ma olen teiega, kuni valgus süttib. <…> Võite mul käed posti külge panna,” ütles ta. Astra andmetel asus politsei miitingul osalejaid laiali ajama.
Laiaulatuslikud elektriprobleemid Lõuna-Venemaal ja okupeeritud Krimmis said alguse 16. juulil pärast Rostovi tuumaelektrijaama (TEJ) riket. Seejärel lülitas automaatika tuumajaama turbogeneraatori probleemide tõttu välja ühe jõuallika. Piirangud puudutasid Rostovi piirkonda, Krimmi, Dagestani, Krasnodari ja Stavropoli alasid, Kabardi-Balkaariat. Energeetikaministeeriumi juhi asetäitja Jevgeni Grabtšaki sõnul jäi pärast tuumajaama õnnetust Venemaa lõunapiirkondades elektrita umbes 2,5 miljonit inimest. Juhtunu põhjustena nimetas aseminister ebapiisavat tootmismahtu, vajadust suurendada naaberpiirkondadest tuleva voolu ja võrkude ülekoormust.
Rostovi TEJ asub Volgodonski lähedal. See koosneb neljast jõuallikast. See on riigi lõunaosa suurim jaam, mille võimsus on 4 GW. Tehas on Venemaa toodangu poolest 3 suurima hulgas ning varustab elektriga enam kui 26 miljoni elanikuga lõunapiirkondi ja Põhja-Kaukaasiat. Tuumajaama kolmas jõuplokk pandi plaanilistele hooldustele 22. juunil. Toiteplokid nr 2 ja nr 4 töötavad normaalselt võimsusel 1700 MW.
11. Ungaril võib tekkida kütuse- ja elektripuudus mitmeks nädalaks, kuna Lukoili naftatransiit läbi Ukraina Družba torujuhtme kaudu katkes, nentis Ida-uuringute keskuse mõttekoja Ungari ekspert Ilona Gizinska intervjuus väljaandele Politico. „Ukraina meetmed võivad tekitada keerulise olukorra,” hoiatas ta. Ekspert lisas: kui Budapest probleemile lahendust ei leia, võivad Ungari elanikud lähiajal silmitsi seista taevakõrguse energiahinnaga.
Kpleri juhtiv toornafta analüütik Victor Katona märgib, et toornafta tarnete pikaajaline seiskamine sunnib rafineerimistehaseid kasutama oma varusid, ammendades need. Budapest peab otsima võimalusi probleemi diplomaatiliseks lahendamiseks, on Katona kindel. Praeguses olukorras võib Ungari nõustuda naftaimpordi suurendamisega Horvaatia Adria torujuhtme kaudu või osa oma erakorralistest strateegilistest toorainevarudest, millest jätkub 90 päevaks, ütles Gizińska.
Päev varem peatas Ukraina Venemaa nafta transiidi Družba torujuhtme kaudu Ungarisse. Ungari välisministeeriumi juht Peter Szijjártó ütles vastuseks, et Kiievi „ebaseaduslik” tegevus võib ohustada Ungari energiajulgeolekut, ning kritiseeris Ukraina poolt sellise sammu eest.
Lisaks Ungarile lõpetas Družba kaudu tarnete blokeerimise tõttu Lukoililt nafta vastuvõtmise ka Slovakkia. Reutersi allikate andmetel kaotas riik pärast seda üle poole Slovnafti rafineerimistehasele tarnitud naftast summas 500 tuhat tonni kuus. Samal ajal ei ole ettevõttel muid tooraineallikaid.
Kokku ostavad Ungari, Slovakkia ja Tšehhi Družba torujuhtme kaudu 1,1 miljonit tonni Venemaa naftat kuus ehk ligikaudu 250 tuhat barrelit päevas. Nendest kogustest saavad Ungari ja Slovakkia 450 tuhat tonni kuus ning ülejäänu – umbes 200 tuhat tonni – läheb Tšehhi Vabariiki.
Lukoili arvele langeb üle kolmandiku torujuhtme kaudu pumbatavast naftast, mille NSV Liit ehitas 1960. aastatel Ida-Euroopa Varssavi pakti riikide varustamiseks. Ettevõttel on Ungari MOL-iga leping 4 miljoni tonni nafta tarnimiseks aastas, mis kehtib kuni 2025. aastani.
12. USA presidendikandidaat Donald Trump tunnistas pärast telefonivestlust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et Kiiev ja Moskva võivad „kohtuda ja sõlmida kokkuleppe, mis lõpetab vägivalla ja sillutab teed õitsengule”. Vabariiklane kirjutas sellest sotsiaalvõrgustikus Truth. „Mina kui Ameerika Ühendriikide järgmine president toon rahu maailma ja lõpetan sõja, mis on võtnud nii palju inimelusid ja hävitanud lugematuid süütuid perekondi,” ütles Trump.
Vestlust Zelenskiga nimetas vabariiklane väga meeldivaks, märkides, et Ukraina president õnnitles teda Vabariikliku Partei Rahvuskonvendi „eduka läbiviimise” ja presidendikandidaadiks nimetamise puhul. Vestluse käigus mõistis Zelenski hukka ka „koletu katse” Trumpi vastu, ütles Ameerika poliitik.
Päev varem Donald Trumpiga kohtunud Briti endine peaminister Boris Johnson ütles omakorda, et vabariiklasel „on jõudu ja julgust päästa Ukraina ja lõpetada sõda talle ja läänele soodsatel tingimustel”. Ta märkis, et Trumpil on suurepärane „tegelikkuse mõistmine”. „Lüüasaamine Ukrainas oleks Ameerikale tohutu lüüasaamine. See ei puuduta ainult vabaduse ja demokraatia hääbumist, neid peamisi Ameerika väärtusi ja Ukraina rahva orjastamist. <…> Räägime putini võidu pikaajalistest tagajärgedest. Selle katastroofi praktilisest mõjust Euroopale, Ameerikale ja maailmale. Kui putin Ukrainas võidab, siis ta sellega muidugi ei peatu,” selgitas Briti poliitik (tema sõnu tsiteerib Daily Mail).
Johnson lisas, et kuigi putin „destabiliseerib kogu Ida-Euroopat, siis tema Hiina partnerid ja koostööpartnerid võtavad hea meelega üle Taiwani ning Hezbollah ründab hea meelega Iisraeli”. Kõik see võib viia „tõeliselt kohutava konfliktini”, milles USA peab valima: loobuma kõigist pretensioonidest ülemaailmsele juhtpositsioonile või „maksma triljoneid dollareid korra taastamiseks ja saata taas noori ameeriklasi välismaale võõral pinnal surema,” ütles endine peaminister: „See on kohutav väljavaade, kuid seda oleks saanud suhteliselt väikeste kuludega ära hoida ilma Ameerika ohvriteta, kui meie – USA juhitud lääs – oleks otsustavalt vabaduse eest seisnud. Ukrainas. <…> Usun, et Trump suudab sellele lõpu teha – Ukraina ja Lääne jaoks õigetel tingimustel.”
Varem on Vladimir Zelenski öelnud, et Trumpiga oleks valimiste võidu korral raske, kuid võimalik koostööd teha. „Võib-olla ta tõesti ei saa aru, mis Ukrainas toimub, nii et me peame USA-ga koostööd tegema,” ütles Ukraina president. Zelenski avaldas ka lootust, et tal õnnestub Kiievi poolele võita Trumpi asepresident J. D. Vance, kes oli varem Ukraina toetust kritiseerinud. Lisaks möönis ta, et Kiievi liitlaste tugevaks jäämisel võib Ukraina sõja „kuum faas” lõppeda enne selle aasta lõppu.
13. Venemaa importijad seisavad Hiinaga arveldamisel silmitsi uue ja väga tõsise probleemiga: Venemaalt ostetud kauba puhul hakkasid nad saama keeldumist jüaanides maksete vastuvõtmisest. Sellise rahaga ei karda tegeleda mitte ainult Hiina pangad, vaid isegi makseagendid, kes aitavad kolmandate riikide kaudu raha itta kanda – paljud importijad kasutavad nüüd nende teenuseid.
Piiriüleste maksete valdkonnas ilmusid juunis uued terminid – „puhas” ja „määrdunud” jüaan, ütlesid mitmed turuosalised väljaandele Moscow Times. „Puhas” on välismaalt ostetud ja „määrdunud” on Venemaa territooriumil (pole vahet, kus – börsil või pankadevahelisel turul). Nad ütlevad, et see „räpane jüaan” on nüüd muutumas koormaks.
Pärast seda, kui USA kehtestas 12. juunil sanktsioonid Moskva börsi ja suurimate pankade Aasia tütarettevõtete vastu, on järsult vähenenud Hiina pankade arv, kes on valmis Venemaalt raha vastu võtma. VTB Shanghail, mille suhtes kehtestati samuti juunis sanktsioonid, tekkisid tõsised probleemid jüaani ülekandmisel Hiinas asuvatele klientide kontodele. Pangal polnud riigisiseselt jüaane varem lihtne osta (USA ähvardas Venemaaga aktiivselt koostööd tegevaid panku juba veebruaris sekundaarsete sanktsioonidega) ning varusid täiendati keeruliste skeemide abil, selgitab Venemaa väliskaubandusettevõtte finantsist väljaandele Moscow Times: kas Moskva börsil koos järgneva saadetisega Hiinasse kohalike vahenduspankade kaudu või Bank of China Venemaa osakonna kaudu, kuhu jüaani „transportisid” vahenduspangad. Nüüd on see nire peatunud, sest jüaani ülekandmisel aidanud vahendajad ja Hiina Pank keeldusid seda tegemast.
Ja „vastuvoogude kallal” töötamine – panka eksportijate kontodele mineva jüaani kasutamine kaupade eest tasumiseks või võlakohustuste vahetamine selliste tehingute tasaarveldamiseks – muutub järjest keerulisemaks, nõustub makseagendifirma juht. Ta selgitab, et VTB-Shanghaid läbiv eksport on väiksem kui impordimaksed.
Seetõttu on Venemaalt Hiinasse suunatud otsemaksed jüaanides, mis varem olid keerulised, nüüd peaaegu lakanud saajatele kätte toimetamast. „Kui enne 12. juunit said Hiina osapooled kiiresti ja probleemideta umbes 15% sellistest maksetest, siis praegu on see meie hinnangul umbes 5%,” jagab Moscow Timesi allikas andmeid. Vastuseks hakkasid väliskaubandusettevõtted ja tarnijad saama VTB-Shanghai ja Hiina pankadelt selgitusi jüaani nappuse ja nende kättesaamise järjekordade kohta.
Kuid ainult pankadel pole nii halvasti. Veelgi hullem on probleem ainsa väliskaubandustehingute arveldusskeemiga, mis töötas kiiresti ja peaaegu häireteta – teiste jurisdiktsioonide makseagentide kaudu. Kevadel, kui maksed Hiinasse hakkasid massiliselt külmuma, loobusid paljud importijad pankadest ja hakkasid kasutama selliste agentide teenuseid. See suurendas oluliselt kulusid (maaletoojate hinnangul 3-5%), kuid raha saabus ja kaup saabus. „Musta” jüaani ilmumine rikkus kõik.
„Viimase kuu jooksul on kolm viiest meie makseagendist märkinud, et nad töötavad ainult puhta jüaaniga,” ütleb Hiina seadmetarnija. Mõned agendid on valmis rublasid vastu võtma ja ise „puhasteks” jüaanideks konverteerima, kuid see on väga kallis – peaaegu 10%, võttes arvesse „agendi” ja konverteerimiskaod ning „tugevalt sanktsioneeritud” kaupade puhul – veelgi rohkem, kallis, kurdab ta.
Võite proovida maksta otse Hiinasse rublades, kuid jällegi pole neid nii lihtne sinna „suruda” – mitte kõik pangad pole valmis vastu võtma makseid Venemaa valuutas ja need, kellele määratakse sageli väljapressivad vahetuskursid „puhtasse” jüaani, jätkab Moscow Timesi allikas. Kuid isegi Hiinasse jõudes pole seal lihtne rublades maksta: neid on vaja vähestel. „Tarnijaid, kes on valmis rublasid vastu võtma, on veelgi raskem leida [kui panku, kes on valmis neid vastu võtma] ja nad kipuvad jällegi selliste tarnete hindu tõstma, nii et see ei tööta siiski kiiresti ja on kallis,” ütleb majapidamistarvete tarnija. – Seetõttu hoiame praegu kinni „oma” jüaanist ja agentidest, kuid juba tunneme siin probleeme ja kasvavaid kulusid – ja seda hoolimata asjaolust, et meil on juba pikka aega olnud raske kaupade importijatega hinnas konkureerida. Hiinast Venemaale nn „lasti skeemide, kuid tegelikult – salakaubaveo” kaudu.
14. Slovakkia peaminister Robert Fico kritiseeris Venemaa Lukoili kandmist sanktsioonide nimekirja. Ta väitis seda vestlusel Ukraina peaministri Denis Šmõhaliga, teatas TASR, viidates Slovakkia valitsuse pressiteenistuse andmetele. Väljaanne märkis, et Fico peab neid „mõttetuteks sanktsioonideks”, kuna need „ei kahjusta Vene Föderatsiooni, vaid peamiselt mõnda EL-i riiki”.
Fico ütles, et Slovakkia ei kavatse „olla Ukraina-Vene suhete pantvangiks”. Tema hinnangul on Ukraina otsusel Lukoili transiit blokeerida negatiivsed tagajärjed MOL kontserni kuuluvale Slovakkia naftatöötlemistehasele Slovnaft, Ungari nafta- ja gaasikonglomeraadile.
Slovakkia peaministri sõnul „saab Slovnaft sanktsioonide tõttu 40% vähem naftat kui töötlemiseks vaja”. Ta väidab, et see ei mõjuta ainult Slovakkia turgu, vaid „võib kaasa tuua ka Slovnafti toodetud naftatarnete katkemise Ukrainasse”. Ta lisas, et Slovnafti tooted moodustavad kümnendiku Ukraina naftatarbimisest.
Šmõhali kontor pole vestlust veel kommenteerinud.
15. Prantsusmaa on keeldunud lubamast mõnedel vene ajakirjanikel olümpiamänge kajastada „ettevaatlikkuse tõttu”. Seda ütles Prantsuse siseminister Gerald Darmanin intervjuus ajalehele Le Journal du Dimanche. Darmanin märkis: vaatamata sellele lubas Prantsusmaa Rahvusvahelises Olümpiakomitees töötavate venelaste kohalolekut. „Lähtume ettevaatlikkuse põhimõttest,” rõhutas ta.
Prantsuse välisministeeriumi juht ütles, et eriteenistuste kontrollitud 960 000 toimikust jäeti 4340 inimesele ära luba töötada olümpial ja võimalus osaleda mängudega seotud üritustel. Räägime nii vabatahtlikest ja staadionitöötajatest kui ka spordidelegatsioonide liikmetest. Ta ütles, et nende „ajakirjanike” hulgas oli alla 100 spiooni. „Venemaa, Valgevene ja ka teised riigid, mille nimekirja ma ei avalda,” ütles ta.
Darmanin kahtles, et potentsiaalsed „spioonid” võivad mängude ajal korraldada terrorirünnakuid, kuid väljendas muret võimaluse pärast pääseda ligi kohalikele võrkudele küberrünnakute läbiviimiseks.
Varem sai teatavaks, et Prantsuse luure teeb ettepaneku jätta terrorirünnakute ohu tõttu ära olümpiamängude avatseremoonia Pariisis. Olümpiamängud toimuvad 26. juulist 11. augustini. Samas ütles Macron, et tal pole kahtlustki, et Venemaa võtab sihikule 2024. aasta suvel Pariisi olümpiamängud, täpsustamata, mida ta silmas peab.
16. Lühiuudised
Tundmatud inimesed valasid Prigožini haual asuvale monumendile värvi.
Iisraeli kaitsejõud teatasid oma hävitajate rünnakutest Houthi rühmituse sõjalistele sihtmärkidele Jeemenis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
