Sõja ülevaade: 998. päev – uudis võimalikest lääne rakettide kauglöökidest venemaa sügavusse
Avaldatud: 18 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. november 2024:
vaid Donetski rinde lõunasektoris vene poole edenemist tuvastas, eile läks sadu venemaa kohal tugevaks… vene milblogijatele uudis võimalikest lääne rakettide kauglöökidest venemaa sügavusse ei meeldinud…
1. Ork on ork…
2. Sadu jagus ka venemaale.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta, ka pole Ukraina omad lahti saanud Tšassiv Jari kesklinna jõudnud vene üksusest.
8. Donetsk: rinde lõunasektoris Ukraina omade taandumine jätkus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Biden lubab Ukrainal lüüa venemaad ATACMS-i kaugmaarakettidega.
12. Prantsusmaa ja Suurbritannia lubavad USA eeskujul kaugmaarakettide rünnakuid Venemaale, aga Suurbritannia peatas kaugmaa rakettide tarned Kiievisse…
13. Bloomberg: Põhja-Korea võib saata 100 tuhat sõdurit Ukraina vastu sõtta.
14. Viimane suurem venemaa riigipank lõigatakse USA finantssüsteemist ära.
15. venemaa hakkas tootma termobaarseid droone ja paigutama need peibutusdroonide hulka Ukraina rünnakutes
16. Lühiuudised
Kahjuks loodetud vihmaperiood vist kipub piirduma vaid kahe päevaga ja kuna vahele viskab ka öökülmasid, siis veel piisavalt pehmeks ei lähe ei põllud ega põlluteed.
Kahjuks on jätkuvalt kõrge nii kaudtule kui kamikaze droonide kasutamine.
Rünnakute tugevuse jätkumist näitab nii elavjõu kui soomuse kaotuste kõrge tase. Jälle on üle 100 tõusnud toetuselemendi tehnika tabamine ehk siis rindest pisu kaugemale jagub nii seiret kui vahendeid sihtmärkide hävitamiseks.
1. Eile öösel alustas vene pool rakettide ja droonidega ulatuslikku rünnakut Ukraina tsiviilinfrastruktuuri vastu. Viimati toimus selline rünnak augusti lõpus. venemaa kasutas tulistamiseks 120 erinevat tüüpi raketti ja 90 drooni ning Ukraina õhutõrje suutis hävitada üle 140 õhusihtmärgi. „Löökidest ja langevates rusudest on kahjustusi,” märgib Zelenski. Tabamuse said Kiiev, Odessa, Dnipro, Zaporižjha, Krõvõi Rih, Mikolaiv, Vinnõtsa, Volõn ja mitmed teised linnad. Ukraina energiaminister German Galuštšenko ütles, et rünnakute sihtmärgid olid elektritootmis- ja ülekanderajatised kogu riigis. Seoses tabamustega algasid avariilised elektrikatkestused. Elektritransport peatati Odessas ja Ivano-Frankivskis.
Kiievis langesid raketirusud kolmes piirkonnas. Petšerski linnaosas puhkes tulekahju viiekorruselise maja katusel, kaks inimest sai viga, ütles pealinna linnapea Vitali Klitško. Mõkolaivis langes mürskude ohvriks kaks naist, vigastada sai veel kuus inimest, sealhulgas kaks last, kirjutas piirkonna administratsiooni juht Vitali Kim oma Telegrami kanalis.
Rivne piirkonnas sai kahjustada kriitilise tähtsusega infrastruktuurirajatis, mis põhjustas häireid elektri- ja veevarustuses, ütles piirkonna juht Alexander Koval. Kohalikud võimud teatavad, et kriitilised infrastruktuurirajatised said kannatada ka Vinnõtsa piirkonnas ja Krõvõi Rihis.
Ukraina välisminister Andri Sõbiha nimetas 17. novembri öösel toimunud tulistamist „üheks suurimaks õhurünnakuks” Ukraina infrastruktuuri vastu kogu sõja jooksul. „See on sõjakurjategija putini tõeline vastus kõigile neile, kes talle hiljuti helistasid ja teda külastasid. Peame saavutama rahu jõu, mitte leppimise kaudu,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Viimati korraldas venemaa ulatusliku raketirünnaku Ukrainale 26. augustil. Sel ajal sai sellest suurim rünnak alates sõja algusest. Rünnakuks kasutati üle 100 erinevat tüüpi raketi ja umbes 100 drooni. Ukraina siseministeeriumi teatel hukkus seitse ja sai vigastada veel 47 inimest. Järgmisel päeval kordas venemaa rünnakut.
Eile lisaks igapäevasele droobisajule tabati Sumõ kanti ka rakettidega ning on hukkunuid, kelle hulgas ka lapsi. Kuidagi tihedaks on läinud laste hukkumine vene pommitamiste käigus…
Kiievi kandis ikka öised sahedid. Ilmateates muutusi pole…
2. Udmurtia kuberneri Aleksandr Bretšalovi teatel sai üleeile Iževskis asuv Kupoli elektromehaaniline tehas tabamuse Ukraina drooniga. Rünnaku tagajärjel sai vigastada üks inimene, kes viidi keskmises seisundis haiglasse. Kuigi Bretšalovi avalduses ettevõtte nime ei mainitud, märkis ta selle aadressi: Lenini tänav 101. Sellel aadressil asub Kupoli masinaehitustehas, mis kuulub kontserni Almaz-Antei. Tehas täidab kaitsekorraldusi, sealhulgas toodab Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juurde kuuluva desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juhi Andrei Kovalenko sõnul õhutõrje raketisüsteeme Tor, radarijaamu ja muud tüüpi sõjatooteid. Eelmise aasta detsembris sattus tehas USA sanktsioonide alla.
Alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on see esimene kord, kui Ukraina droon lendab Udmurtiasse. Varem ehitasid Iževski võimud droonide tootmiseks ümber kolm kaubanduskeskust, kirjutab „7×7”. Aasta tagasi maalisid linnaelanikud, protesteerides sõjaväerajatiste paigutamise vastu elamute vahele, nendele hoonetele vaatamisväärsusi.
Novembri alguses jõudis Ukraina droon esimest korda Dagestani territooriumile. Seejärel õnnestus õhutõrjesüsteemil Kaspiiski kohal taevas olnud droon hävitada, kuid 16-aastane neiu sai allakukkunud prahi tagajärjel vigastada.
Oktoobri lõpus ründas Ukraina droonidega Tšetšeenia territooriumi. Gudermesis asuv putini nimeline „erivägede ülikool” sattus rünnaku alla. Ramzan Kadõrov teatas esmalt, et inimohvreid ei olnud, kuid teatas hiljem mitme Ukraina sõjavangi surmast. Ta ei andnud oma sõnadele kinnitust.
Täna öösel teatas venemaa Ukraina lennukitüüpi droonide massilisest rünnakust erinevatele piirkondadele. venemaa kaitseministeerium väidab, et väidetavalt õnnestus vene õhutõrjejõududel alla tulistada 59 drooni. Samas ei nimeta venemaa Föderatsioon välja lastud droonide koguarvu. Väidetavalt hävitati kaks drooni Moskva oblasti kohal, 45 Brjanski oblasti territooriumil, kuus Kurski oblasti territooriumil, kolm Belgorodi oblasti territooriumil ja kolm drooni Tuula oblastis. Ukraina droonid ründavad regulaarselt sõjatööstusega seotud objekte vene Föderatsiooni territooriumil, kuid agressorriik traditsiooniliselt lüüasaamist ei tunnista ja väidab, et tulistas väidetavalt alla õhusihtmärgid ning seletab kogu hävingut „rusude” kukkumisega.
3. Kursk: eks blogijatelt nii Ukraina, vene kui kolmandate osapoole omadelt tuleb suht vastakaid sõnumeid. Üks kindel, aktiivsed mõlemad pooled ja suuremaid rindejoone muutusi pole, kipub kas enamasti lainetama või käiakse likvideeritakse üks vastase possa ja seejärel lahkutakse teadmata suunas ehk siis neid ringi uitavaid luure- ja diversiooniüksusi jagub… pigem üritatakse kand maha saada asulates, aga neid kummagi poole nimekirja juurde pole saadud. Jätkuvalt arvamusel, et siinse suuna vene üksuste koordineerimisvõimekus väga eriilmeliste üksuste vahel kehv ning vast kaklevad omavahel logistikaahela toimimise pärast. Lennunduse ja drooninduse iseseisvat tööd see ei sega ja need töötlevad tugevalt edasi. Liugpommide arv siinses sektoris kasvab ja eile andis Ukraina teada, et neid lausa 37 siia kanti visati.
Seni pole Ukraina omad saanud tagasi kontrolli kahe kaotatud asula üle Brjanski oblasti vastas.
4. Harkiv: muutusteta. Ukrainlased hoiavad ka seni jalga Belgorodi oblastis Žuravljovka asulas.
5. Kupiansk-Kreminna: eip tea, miks ei suutnud kahe päeva jooksul vene pool suurendada paari päeva tagust edu… see vast siiski nii kahjuks jääma ei kipu, aga meeldivat üllatust siiski pakub ja võib viidata siingi rindelõigul koordineerimisvõimekuse puudusele.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: eile küll muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga tundub, et Ukraina omad pole lahti saanud Tšassiv Jari kesklinna jõudnud vähemalt ühest vene jalaväe üksusest.
8. Donetsk: otse Pokrovski poole ja Selidove linnast lääne suunas edenemisi ei tuvastanud. Kuidagi järjest enam tekib hetki, kus kiirelt kuluv vene pool peab järjest rohkem tegema kas üksuste roteerimisi või mitmest ühe kokkupanemist, et rünnakute tempot hoida, sestap vahel neid nn rahulikuimaid päevi tuleb. Rahulikum tähendab, et konveier ei tööta nii suurtel tuuridel ja rünnakus osalevad üksused väiksemad.
Kurahivka-Vuhledari vahel olevast alast Ukraina üksused taanduvad. Koti suu on veel 6 km ja hiljemalt vast järgmine nädal muutub rindejoon sirgeks ning peab kuue asula kaotusega leppima. Loodan, et siiski suudetakse hoida pikemalt Kurahove linna.
Vuhledarist põhja suunal pole paar päeva enam vene pool edasi saanud. Üritavad küll.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: tugev rünnnakusurve jätkus, arvatavalt jagub seda kauaks, eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Tokmaki suund: pisu tavapärasest aktiivsem siingi.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Joe Bideni administratsioon andis pärast kuudepikkust kaalumist Ukrainale lõpuks loa rünnata venemaa territooriumi kaugmaa ATACMS-rakettidega. Sellest teatas New York Times, viidates asjaga kursis olevatele ametnikele. Väljaande allikate sõnul on nende rünnakute esialgseks sihtmärgiks Kurski oblastis asuvad vene ja Põhja-Korea väed. Seejärel võib ATACMS-i löökide geograafia laieneda, väidavad NYT allikad. „Roheline tuli” kauglöökidele oli vastus Põhja-Korea sõjaväelaste üleviimisele venemaa Föderatsiooni, mille arv võib Lääne luure andmetel kasvada 100 tuhandeni.
Esimesed ATACMS-i löögid venemaale leiavad aset lähipäevil, kirjutab Reuters allikatele viidates. Agentuuri allikate sõnul kasutatakse rakettide modifikatsiooni, mille lennuulatus on 300 km.
Veel septembris saatis Kiiev Washingtonile nimekirja võimalike ATACMS-löökide sihtmärkidest venemaale, sealhulgas laod, kütuselaod ja sõjaväelennuväljad mitmesaja kilomeetri kaugusel piirist.
Maksimaalselt 300 km lennu-ulatusega ATACMS võib jõuda üheksasse venemaa suurlinna, kus elab kokku 4,7 miljonit inimest. Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel jääb nende hävitamise raadiusesse kaks miljonilinna – Doni-äärne Rostov (elanikkond 1,14 miljonit) ja Voronež (1,046 miljonit), aga ka mitu piirkondlikud keskust: Kursk (elanikkond – 436 tuhat inimest), Orjol (296 tuhat inimest), Brjansk (373 tuhat inimest), Lipetsk (486 tuhat inimest), Smolensk (312 tuhat) ja Kaluga (329 tuhat) on samuti maksimaalses ATACMS-i vahemikus.
Kokku asub Lääne kaugrelvade tegevusulatusse jääval territooriumil vähemalt 245 vene sõjaväerajatist, arvutas ISW. Nende hulgas on 16 venemaa sõjalennuvälja, samuti vene üksuste baasid, peakorterid, komandopunktid, sõjaväetehased ja kütuselaod.
Njah, sellega veel liugpommide heitmist ei vähenda, sest selleks oleks vaja veel kaugemale lastavaid rakette… aga lõpuks on see uks lahti… ja vaatame, kuidas putin siis uuest nn punasest joonest üle tatsab…
12. Ajaleht Le Figaro teatab, et Prantsusmaa ja Suurbritannia lubasid Ukrainal rünnata venemaa territooriumi oma pikamaa SCALP/Storm Shadow rakettidega. Varem teatas New York Times, et USA tühistas rünnakukeelu. Joe Biden tegi otsuse kaks kuud enne võimu üleandmist Donald Trumpile, kes soovib Ukraina toetust kärpida. Sihtmärkideks võivad olla väed, mis „ähvardavad Ukraina vägesid Kurski piirkonnas”, kuid Biden võib lubada Kiievil kasutada kaugrelvi ka mujal. USA otsus tehti vastuseks Põhja-Korea vägede ilmumisele Kurski piirkonda.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et rünnakuid sõnadega ei tehta ja selliseid asju ei teatata: „Raketid räägivad enda eest. Tingimata”. Ta märkis, et Ukraina armee kauglöögid on üks tema „võiduplaani” põhipunkte.
Njah, kahjuks siiski piiranguid vist jagub, kui löögid peavad piirduma vaid Kurski oblastiga… eks näis…
Ühendkuningriik on peatanud kaugmaarakettide Storm Shadow tarned Ukrainasse, et neid tulevikus tõhusamalt kasutada – võib-olla mõne kuu pärast pärast rünnakute heakskiitmist venemaa territooriumile. Sellest teatas ajaleht Times, viidates Briti kaitseministeeriumi allikatele. Väljaande teised allikad seostavad seda otsust Ühendkuningriigi enda Storm Shadow reservide ammendumise ja sooviga säilitada need raketid riikliku julgeoleku vajadusteks.
8. novembril teatas Guardian allikatele viidates, et selle aasta suvel lõpetas London Storm Shadow’i tarnimise Kiievile. See juhtus ajalehe andmetel vahetult pärast seda, kui Suurbritannias tuli võimule Tööpartei. Anonüümseks jääda soovinud Ukraina ametnik märkis, et uued tingimused ei vasta varasemale koostöötasemele. „Starmer ei anna meile pikamaarelvi. See olukord on väga erinev sellest, mis see oli Rishi Sunaki ajal. Suhted on halvenenud,” sõnas ta.
„Me ei avalda teavet oma operatiivvarude kohta, kuid Ukraina toetus on endiselt vankumatu. Peaminister (Keir Starmer) on korduvalt rõhutanud, et Ühendkuningriik annab Kiievile abi nii kaua kui vaja,” teatas Briti kaitseministeerium Guardianile antud kommentaaris. Starmer lubas juulis eraldada Ukraina toetuseks igal aastal 3 miljardit naela, meenutas ministeerium: „Sellest ajast alates on ta president Volodõmõr Zelenskit oma kabinetis kaks korda võõrustanud ja kuus korda telefoni teel ühendust võtnud.”
Vahetult pärast seda kirjutas Telegraph Briti valitsuse allikatele viidates, et Keir Starmer ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron arutasid Joe Bideniga võimalust kiita heaks Ukraina löögid venemaa territooriumile Storm Shadow rakettidega.
13. Põhja-Korea (KRDV) võib saata kuni 100 000 sõdurit toetama venemaad tema sõjas Ukraina vastu, kui Moskva ja Pyongyangi koostöö süveneb jätkuvalt. Bloomberg teatab sellest, viidates mõne G20 riigi hinnanguid tundvatele allikatele. Agentuuri anonüümseks jääda soovinud allikate sõnul pole selline stsenaarium vältimatu. Kui aga osutatakse sellises mahus sõjalist abi, rakendatakse seda suure tõenäosusega etapiviisiliselt, üksuste rotatsiooniga, mitte ühekordse suure kontingendi paigutamisega.
Põhja-Korea vägede paigutamine Kurski oblastisse näitab, et konflikt on muutumas ülemaailmseks, väidavad allikad. Seda küsimust plaanitakse arutada G20 tippkohtumisel Brasiilias. Eelkõige kavatseb eskaleerumise teema tõstatada Saksamaa kantsler Olaf Scholz kohtumisel Hiina presidendi Xi Jinpingiga. Scholz püüab veenda Xi kasutama Pekingi mõju Moskva ja Pyongyangi üle, et vältida edasist eskaleerumist.
Oktoobris ütles president Volodõmõr Zelenski, et Põhja-Korea saatis sõdurid venemaale Ukraina-vastases sõjas appi. Seda teavet kinnitasid peagi Lõuna-Korea luure ja USA kaitseministeerium Pentagon. Kiievi hinnangul võib KRDV-st üleviidavate sõdurite arv ulatuda 12 tuhande inimeseni. Lõuna-Korea luure teatas ka, et Moskva maksab Pyongyangile iga sõjaväelase eest 2000 dollarit, mis võrdub KRDV tavakodaniku 83 aasta palgaga.
Novembris teatas välisministeerium, et enamik venemaale appi saadetud Põhja-Korea sõdureid osaleb juba Kurski oblastis lahingutegevuses. New York Times kirjutas varem, et venemaa koondas Kurski oblastis vastupealetungiks 50 000-mehelise väe, sealhulgas Põhja-Korea sõdurid, millest osa on alates augustist Ukraina vägede kontrolli all.
Juunis külastas putin Põhja-Koread ja allkirjastas Kim Jong-Uniga laiaulatusliku strateegilise partnerluslepingu. See dokument tugevdab tegelikult riikide vahelist sõjalist liitu. Lepingu artikli 4 kohaselt kohustub teine osapoole ründamise korral andma sõjalist abi kõigi olemasolevate vahenditega.
14. USA uute sanktsioonide sihtmärgiks on viimane Venemaa suurtest riigipankadest, mis säilitab juurdepääsu SWIFT-süsteemile ja maksetele maailma peamistes valuutades.
Valge Maja kaalub võimalust lisada musta nimekirja Gazprombank, mis on varade poolest Venemaa Föderatsiooni suuruselt kolmas pank, mis on Euroopaga gaasimaksete sõlmpunkt. Nagu Nikkei teatab, viidates probleemiga kursis olevatele ametnikele, võidakse GPB-le kehtestada blokeerivad sanktsioonid: tal keelatakse kõik tehingud Ameerika pankadega. Otsus sanktsioonide kohta tehakse novembri lõpuks – USA teavitas sellest oma G7 partnereid, teatasid väljaandele väljaande allikad, sealhulgas Euroopa kõrged ametnikud.
Gazpromile kolmandiku ja veel 40% ulatuses pensionifondi omanduses olev Gazprombank ei ole seni veel rangeid lääne piiranguid seadnud: USA-s on tal keelatud vaid võlaturult kapitali kaasata, kuigi selle tippjuhid ja tütarettevõtte suhtes kohaldatakse IT-ettevõtte blokeerimissanktsioone. Euroopa Liidus vältis GPB ka musti nimekirju ning ainult Suurbritannia võttis panga vastu blokeerijad kasutusele.
Selle tulemusena võib pangast saada üks peamisi operaatoreid hiiglaslikele valuutareservidele, mille kreml on kogunud välismaal pärast keskpanga varade külmutamist läänes. Saksamaa Rahvusvaheliste Julgeolekuuuringute Instituudi teadlase Janis Kluge hinnangul ulatusid need „varireservid” 2024. aasta keskpaiga seisuga 180 miljardi dollarini. Tema hinnangul võiks selle rahaga tasuda kriitilise tähtsusega impordi eest või toetada rubla kurssi, kui olukord venemaa majanduses radikaalselt halveneb.
Rahvusvahelise Rahanduse Instituudi (IIF) peaökonomist Robin Brooks nimetas GPB-d isegi „uueks venemaa keskpangaks”. Erinevalt Elvira Nabiullina venemaa Peapangast, mis likvideeriti globaalse finantssüsteemi subjektina ja saab teha vaid jüaanitehinguid, on Gazprombank kogunud kümneid miljardeid eurosid ja suudab kontrollida rubla kurssi. Lisaks gaasile oli pank ka venemaa kulla ekspordi ühe peamise arvelduskeskusena.
Alates 2023. aasta algusest on GPB-l probleeme dollaritehingutega pärast seda, kui Ameerika JPMorgan Chase Bank ja Bank of New York Mellon (BoNY) sulgesid oma korrespondentkontod. Panga kodulehel oleva teate kohaselt on pangale endiselt saadaval ülekanded eurodes, samuti Hiina jüaanides ja Kasahstani tengedes.
Mõni aasta pärast putini võimuletulekut sattus pank presidendi lähimate sõprade Juri Kovaltšuki ja Nikolai Šamalovi mõjuorbiiti. Pangas ja seda kontrollivates struktuurides töötasid Kovaltšuki ja Šamalovi pereliikmed ning teised putini eliidi esindajad.
15. Tatarstanis asuv tehas on hakanud tootma termobaarilise laskemoonaga droone, mis suudavad läbistada paksu seinu ja tabada sihtmärke kindlustatud hoonetes või sügaval maa all, leidis Associated Press. Uusi surmavaid relvi kasutatakse koos peibutusdroonidega, mis käivitatakse Ukraina õhutõrjesüsteemide ülekoormamiseks, tõrjudes samal ajal rünnakuid.
Operatsiooni nimega „False Targe”” hakati arendama 2022. aasta lõpus, ütles agentuurile venemaa tootmist tundev allikas. Tema sõnul hõlmas see ründedroonide käivitamist koos kümnete lappide või vahuga täidetud peibutusvahenditega, mida radar ei erista tõeliste pommide kandjatest. Selline lähenemine sunniks Ukraina sõjaväelasi sekundi murdosa jooksul otsustama, kuidas eraldada piiratud ressursse inimeste päästmiseks ja kriitilise infrastruktuuri säilitamiseks.
„Idee oli teha droon, mis tekitaks vaenlases täieliku ebakindluse tunde. Nii et ta ei tea, kas see on tõesti surmav relv… või vahust mänguasi,” ütles allikas. Nüüd oli termobaarsete mürsudega „suur oht”, et ründedroon kaldub kursilt kõrvale ja satub elamupiirkonda, kus „kahjustused oleksid täiesti kohutavad”, lisas ta.
Termobaariline laskemoon, mida nimetatakse ka vaakummoonaks, tekitab võimsama plahvatuse süttivat ainet eelnevalt pihustades. See tekitab tohutu rõhu ja temperatuur tõuseb 3000 kraadini. Suurekaliibriline termobaariline laskemoon on võimsuselt võrreldav väikese taktikalise tuumarelvaga, kuid sellel puudub hävitamise kiirgusefekt. Lööklaine tase on selline, et inimesi leitakse kokkuvarisenud kopsude, muljutud silmamunade ja kahjustatud ajuga isegi esialgse plahvatuse kohast kaugemal.
Ukraina spetsialist ja konsultant sõjaliste raadiotehnoloogiate alal Sergei Beskrestnov ütles, et esimest korda kasutas vene armee termobaarseid droone suvel. Tema hinnangul moodustavad need praegu 3–5% kõigist mehitamata õhusõidukitest. „Seda tüüpi lõhkepea on võimeline hävitama tohutu hoone, näiteks kortermaja. Ja need on väga tõhusad, kui venemaa üritab meie elektrijaamu rünnata,” ütles ta.
Lõuna-Aafrika Vabariigis asuva Fort Hare’i ülikooli rahvusvahelise humanitaarõiguse eksperdi Arthur van Colleri sõnul on sellistel droonidel hirmuäratav maine, sest termobaarilise plahvatuse tekitatud pilv mõjutab kõike selle raadiuses.
Neid ja teisi ründedroone koos peibutusvahenditega toodetakse Alabuga erimajandusvööndis asuvas tehases. Konveier käivitati selle aasta alguses. Praegu valmistab ettevõte umbes 40 drooni päevas. Samal perioodil pannakse kokku umbes 10 relvastatud drooni, igaüks neist maksab 50 tuhat dollarit. Lisaks kasutatakse nende tootmiseks Hiina ja Lääne komponente. Agentuuri allikate sõnul moodustavad peibutusvahendid üle poole hiljuti kogu Ukrainas käiku lastud droonidest.
Optilise illusiooni tõttu ei suuda radar eristada Shahedi tavapärase 50-kilose lõhke- või termobaarilise laskemoonaga varustatud drooni neist, millel pole lõhkepead. Seega, isegi teades, et suurem osa lähenevast sülemist on peibutus, ei saa Ukraina endale lubada jätta ühtki tabamata. Lisaks võimaldavad otsekaameraga peibutusvahendid määrata Ukraina õhutõrjesüsteemide asukoha.
„Meie jaoks on see lihtsalt punkt radaril… Sellel on kiirus, suund ja kõrgus,” ütleb õhujõudude kolonel Juri Ignat. „Me ei saa lendamise ajal täpset sihtmärki tuvastada, seega peame need kas elektroonilise sõjaga segama või kasutama nende neutraliseerimiseks tulejõudu. Vaenlane kasutab neid meie tähelepanu hajutamiseks.”
Oktoobris saatis venemaa Ukrainasse vähemalt 1889 drooni, mis on 80% rohkem kui augustis. Neist vähem kui 6% saavutas oma eesmärgi, selgub AP analüüsist. vene armee jätkab aga oma taktika täiustamist. Näiteks laseb see võimsamad raketid otse droonide järel välja, kui õhutõrje on juba ammendatud.
16. Lühiuudised
Briti peaminister ütles, et tal ei ole plaanis putiniga rääkida.
Poola peaminister Donald Tusk ütles, et telefonidiplomaatia ei peata venemaa diktaatorit putinit ega saa asendada tõelist toetust Ukrainale kogu lääne poolt: „Keegi ei peata putinit telefonikõnedega. Üleeileõhtune rünnak, mis on selle sõja üks suuremaid, tõestas, et telefonidiplomaatia ei saa asendada kogu läänepoolset tegelikku toetust Ukrainale,” kirjutas ta sotsiaalmedias. Poliitiku sõnul saavad järgmised nädalad otsustavaks mitte ainult sõja enda, vaid ka meie tuleviku jaoks.
vene blogikanal dva majora teatab: Droonide külge kinnitatud võrgud on oma lihtsa, kuid tõhusa mehaanika tõttu osutunud tõhusaks vahendiks vaenlase droonide vastu võitlemisel. Idee seisneb selles, et jahtija droon laseb välja võrgu, mis mässub vaenlase drooni ümber, häirides seda ja püüdes selle kinni. Positsioon „Belõi” püüdis oma „võrguheitjaga” kinni rohkem kui 500 Ukraina relvajõudude drooni, vahendab Front Line.
venemaa Z-kanalid (milblogi kanalid) tunnevad juba sügaval venemaa territooriumil ATACMS-i kuumust ja nõuavad reageerimist. „ATACMS on erinev tase, panuse tõstmine. Meie reaktsioon peab olema vastavuses ohuga. Kuni taktikaliste tuumarelvade kasutamiseni kaasa arvatud.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
