Sõja ülevaade: 996. päev – kaks Ukraina asulat uues lõigus vene kontrolli alla
Avaldatud: 16 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. november 2024:
kaks Ukraina asulat uues lõigus vene-Ukraina piiril vene pool oma kontrolli alla võttis, Kupjanski lähedal kisub nirumaks, Toretskis ei lähe hästi ja sama seis Donetski rindel, aga nina ei tohi norgu lasta, kui ninani miskit vedelat ulatub ja päris optimismita siiski ei ole… no kulub see vene vägi jätkuvalt suht nobedalt… ja majanduski kipub üha enam neil kreeni minema…
1. Ikka Kiievi jne.
2. Krimmis kostus öösel plahvatusi.
3. Kursk: kui Kurski oblastis rindejoones muutusi ei tuvastanud siis sealt 160km Valgevene poole vene pool kaks Ukraina asulat oma kontrolli alla sai.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: hakkab siingi pisu põhja- ja kesksektoris nirumaks minema.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis hakkas vene pool jälle edenema.
8. Donetsk: tugev rindejoone sirgendamine jätkus.
9. Lõunarinne: jälle üks põllutükk.
10. Herson: muutusteta.
11. Montenegro võib kehtestada venelastele viisarežiimi.
12. Reuters: Zelenski kutsus Scholzi üles putinile mitte helistama.
13. Sõltumatu eksperdi, majandusteaduste kandidaadi Juri Danilovi artikli, mis ilmus Vpostis teemal: venemaa võimud võivad elanike hoiused külmutada.
14. Politico: Hiina tehas toodab venemaale sõjalisi droone.
15. Lühiuudised
Ilmateade lubab järgmisel nädalal alates neljapäevast vihma, mis võib minna mõne päeva jooksul üle minna lumeks ja kui peaks jääma püsiv miinus, siis põllud põhjatuks ei muutu. Eks näis, tõenäosus on suur, et maas olev lumi siiski sulab ja teeb selle pehmemaks, sest vast veel talv nii tugavalt uksele seal ei koputa…
Ukraina andis teada 170 vene poole rünnakust ning kõrgel on elavjõu kaotused vene poolel, aga vähem juba teist päeva vene kaudtuleüksuste tabamised. Kaudtulelöökide arvu tase u 4000 lööki oleks eeldanud hea seire ja moona/droonide olemasolul eeldanud suuremat tabamuste arvu. Võimalik, et paar päeva on suutnud ka vene kaudtuleüksused olla kiiremad ümberpaiknemises ning parandanud oma varjatuse kvaliteeti. Pisu on vähenenud liugpommide heitmine ja vaid 102 teada anti ehk siis rekordist 2/3.
1. Õhuhäire kestis täna öösel Kiievis umbes 3 tundi: 01.19-04.06. Selle aja jooksul tulistasid õhutõrjejõud alla kuni 10 vaenlase drooni. Vaenlase droonide rusud kahjustasid ühte korterit pealinnas Oboloni linnaosas.
Droonirünnakud jätkusid Kiievi ümbruses ja teistes Ukraina piirkondades. Sademete hulgas ja paigus suuremaid muutusi polnud.
2. Okupeeritud Krimmis Tšornomorskes ja Jevpatorijas toimusid eile plahvatused. Tulemusi veel ei tea.
3. Kursk: Ukraina andis teada 30 vene poole rünnakust, 19 liugpommi lisaks kõigele muule. Jätkuvalt ei suuda tuvastada, et kuskil püsivalt vene pool uues kohas kanna maha sai. Lisaks üritab vene pool Sumõ kandi massilise töötlemisega õhust lõhkuda nii Ukraina logistikaahelt kui seal paiknevaid üksusi. Õnneks seal kandis teid jagub, aga väiksemgi eksimine tegevuse varjatuses või liialt suures üksuse kogunemises väiksemale alale saab karistatud.
Hetkel ei tea, kas avada uus rindelõik Kurski rindest piki piiri veel edasi Valgevene suunal: vene luurejõud ületasid Tšernihivi oblastis piiri ja heiskasid lipu kahes asulas (Novoselivka ja Muravi). Ala jääb 160 km kaugusele Kurski rindest ning sealt edasi saamine pole vene poolel lihtne, sest ala ümbritseb Ukraina poolelt päris lai jõgi ehk siis sarnane, aga vastupidine seis Belgorodi oblastis asuva Zuravljivka asulale, mida kontrollib Ukraina.
4. Harkiv: tuntav vene poole surve tõus muutusi rindejoones ei toonud.
5. Kupjansk-Kreminna: nii põhja kui keskmises sektoris kipub minema keeruliseks Ukraina omade jaoks.
Kupjanski linna Oskili jõe idakalda osas tundub, et vene pool sai peamise linna läbiva ida-läänesuunalise maanteeni ning sellega lõhuti seni hästi toiminud Ukraina logistikaahel siinse rindesektori toetamiseks ning kipub arvama, et põhja suunalt siin rindel hakkab Ukraina taanduma. Kas kogu ala kuni teise vene poole Oskili jõeni jõutud sektoris Svatovest läänes kaotatakse, näitab küll aeg, aga kipub arvama, et nii juhtub. Nende kahe eenduva Oskili äärse ala vahe on 20 km ning ala keskel on paar silda üle jõe, kust küll saab Ukraina jätkata vedusid, aga oht, et emmalt-kummalt poolt veel üks pikem samm ja kogu taandumise võimalik äralõikamise oht siiski õhus ripub.
Sama logistikaahela pikkus ja keerukus arvatavalt tõi vene poolele eile ka edenemise selle teise Oskilini eenduva vene poole kontrollitava ala servas, kus arvatavalt selle tõttu vähemalt osaliselt Ukraina enda tagasi tõmbas ja rindejoon sirgemaks sai.
Lõunas muutusi rindejoones ei tuvastanud, kuigi surve oli sarnane põhjasektori omaga.
6. Siversk: kaks ebaõnnestunud vene poole rünnakut vaid.
7. Bahmut: vene poole uus alanud konveier Toretski linnas ja selle ümber vist hakkas tooma Ukraina omade taandumist laiemal lõigul. Hetkel tundub, et eelmise vasturünnakuga saadud aladest linnas on 2/3 kaotatud.
8. Donetsk: seni hästi pole, aga olukord pole lootusetu.
Eile põhiliselt vene pool rinde keskmises ja lõunasektoris nn sirgendas rindejoont ning Ukraina üksused tasapisi taanduvad kas lääne või põhja suunas, et esmalt mitte jääda kotti ning tunda annab nii inimressursi puudus kui võimetus maha suruda vene poole lennuväe tegevust. Suured avatud alad pakuvad häid võimalusi tagalatoetuselementide leidmiseks ning logistikaahelate lõhkumiseks kummalegi poolele ja Ukraina parem seire ning vähem moona ei suuda piisavat mõju avaldada vene poole ründavate üksuste toetuse lõhkumiseks, küll aga suurem arv kaudtulemoona segab olulisemalt Ukraina logistikaahela toimimist, sestap on vedu eesmistele liinidele päris pingeline. Eks see ole logistikute igavene peavalu, kui rinne on pidevas muutuses, kui palju moona või varustust ette lükata, kas on piisavalt ja kui liialt palju, kas sellest ilma jäädakse ja kas üldse jagub… ning konveierilaadne rünnakutaktika kipub need nõrkused üles leidma.
9. Lõunarinne: jälle üks põllutükk.
Berdjanski suund: Velika Novosilkast edelas Rivnopili asula juures eilegi üks u1x1 km põllutükk vene poole kontrolli alla läks.
Tokmaki suund: pisu tavapärasest tugevam kompimine.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Montenegro kavatseb kehtestada venemaa ja Valgevene kodanikele viisad, et viia oma viisapoliitika kooskõlla Schengeni tsooni reeglitega, kirjutab Dani portaal valitsusallikatele viidates. Nende hinnangul võib see juhtuda lähiajal. Võimud ootavad Euroopa Liidu ametlikku taotlust, kuna Montenegro on liiduga ühinemise kandidaat. Selle raames tuleb kehtestada viisarežiim ka India, Iraani, Hiina, Pakistani, Türgi jne jaoks. Kuid Ukrainaga peetava sõja tõttu on venemaa nende riikide edetabeli tipus, mille kodanikel ei tohiks olla võimalik Montenegrosse vabalt siseneda.
Selline samm vähendab vabariigi majandusse olulise panuse andvate turistide ja elanike sissevoolu. 2023. aastal külastas Montenegrot 246 tuhat venelast. Nad viibisid seal keskmiselt 15 päeva ja neist said enim ööbimiste (3,7 miljonit) rekordiomanikud. Kohaliku siseministeeriumi andmetel elab riigis üle 26 tuhande venemaa Föderatsiooni kodaniku erinevate elamislubadega, neist 1146-l on alaline elukoht. 2023. aastal ulatus venelaste ja ukrainlaste panus Montenegro eelarvesse käibemaksutuludest 163 miljoni euroni, mis moodustab olulise osa riigi tuludest.
Viisapoliitika sünkroniseerimine Schengeni alaga on aga vajalik Montenegro eurointegratsiooni püüdluste elluviimiseks. Allikad märgivad, et võimud võivad püüda saavutada üksikute riikide jaoks konkreetseid kokkuleppeid, kuid tõenäosus, et EL nõustub erandiga on väike.
Viisarežiim suurendab veelgi pingeid Montenegro ja venemaa vahel. Riikide suhted halvenesid pärast sõja algust Ukrainas. 2022. aasta septembris saatis vabariik riigist välja peaaegu kogu venemaa saatkonna diplomaatilise personali. Samal ajal peeti Podgoricas kinni mitu Montenegro kodanikku, keda kahtlustatakse vene luureteenistuses töötamises. Enne seda, märtsis ja aprillis, saadeti julgeolekuorganite korraldusel riigist välja veel viis diplomaati. venemaa vastas vastupidiselt. Selle tulemusena jäid mõlemasse riiki ainult suursaadikud ja tehniline personal. Lisaks kuulutas Moskva persona non grata’ks tollased praegused Montenegro välis- ja kaitseministrid Ranko Krivokapic ja Rasko Konevic, samuti riikliku julgeolekuagentuuri endise direktori Savo Kentere.
Varem andis Euroopa Liit korralduse kehtestada venemaaga viisarežiim teise Balkani riigi – Bosnia ja Hertsegoviina – suhtes. Ta kandideeris EL-i liikmeks 2022. aasta detsembris. EL rõhutas, et viisapoliitika ühtlustamine on ka üheks tingimuseks, et Lääne-Balkani riigid saaksid 6 miljardit eurot, mille Euroopa Komisjon lubas neile arengukava raames anda.
12. Ukraina president Volodõmõr Zelenski oli vastu Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi helistamisele putinile, arvates, et selline samm ainult halvendab olukorda, ütles Reutersile allikas riigipea kantseleist. Agentuuri allikas Kiievis täpsustas, et Saksamaa juht hoiatas oma kavatsuse eest ette. „Kantsler ütles meie presidendile, et kavatseb putiniga rääkida. President märkis, et see aitaks putinit ainult tema isolatsiooni nõrgendades.”
„putin ei taha tõelist rahu, ta tahab puhkust,” vahendas allikas Zelenski sõnu. Tema sõnul püüdis president Scholzi helistamast heidutada, märkides, et putin „lihtsalt kordab neid valesid, mida ta on aastaid rääkinud”. Sellest hoolimata võttis kantsler venemaa presidendiga siiski ühendust ja pidas temaga tund aega dialoogi.
Saksamaa juhi büroo teatel kutsus Scholz putinit üles viima vägesid okupeeritud aladelt välja ja alustama läbirääkimisi „õiglase ja kestva rahu” nimel. Samuti lubas ta, et Saksamaa toetab Ukrainat nii kaua, kui vaja. Berliin on üks Kiievi peamisi rahalisi toetajaid ja USA järel suurim relvatarnija.
putin vastas Scholzile, et ta ei ole valmis äravõetud maadest loobuma ja kõik lepingud peavad põhinema uutel territoriaalsetel reaalsustel. Samuti süüdistas president taas NATO-t, et Ukraina kriisi põhjuseks sai bloki agressiivne poliitika ja venemaa huvide eiramine.
See oli esimene telefonivestlus Scholzi ja putini vahel pärast 2022. aasta detsembrit. Seejärel kutsus kantsler venemaa presidenti üles väed Ukrainast välja viima ja asuma konfliktile diplomaatilise lahenduse leidmisele.
Scholz avaldas valmisolekut arutada putiniga sõja lõppu oktoobri keskel. Samas märkis ta, et selliseid läbirääkimisi tuleb pidada kooskõlastatult Saksamaa lähimate liitlastega ning otsuseid ei saa teha Ukraina selja taga. Kantsler mainis ka Šveitsis toimunud rahutippkohtumist, märkides vajadust korraldada veel üks selline konverents, kuid venemaa osalusel.
13. Olukord venemaa majanduses juba halveneb. Ametivõimud võivad võtta ennetavaid meetmeid: külmutada hoiused ja konverteerida need valitsuse võlakirjadeks. Selle raske ja sotsiaalselt taunitud teo irratsionaalsust õigustab majanduskatastroofi vältimatu lähenemine.
Arutelu teravnemine pangahoiuste külmutamise tõenäosuse üle on ilmselgelt seotud arusaamaga, et selline erakorraline meede on lahendus vähemalt kahele viimasel ajal teravamaks muutunud probleemile. Mõlemad kuuluvad venemaa Panga vastutusalasse ja said ühel või teisel viisil venemaa võimude hullumeelse eelarvepoliitika tulemuseks: Tarbijaturu järsu tasakaalustamatuse ja sellest tulenevalt inflatsiooni kiirenemise oht hetkel, kui venemaa Pank hakkab baasintressi alandama
Pangandussektori hävimise oht
Lisaks on nende enam-vähem ilmselgete probleemide taga nii või teisiti peidus veel kaks. Üks on riigi rahanduse probleem: riigi kasvavad raskused eelarvekulude rahastamisel. Teine probleem on ettevõtete rahanduse probleem: oluliselt suurenenud maksejõuetuse ja tootmisseisakute oht reaalsektoris.
Millistel eesmärkidel võib külmutamist nõuda?
Majapidamiste hoiused venemaa pankades ulatusid 1. septembri 2024 seisuga 51,3 triljoni rublani (488 miljardi euroni), sellest ilma nõudmiseni hoiusteta – 33,8 triljonit rubla. Juriidiliste isikute (ärikliendid ja valitsusasutused, välja arvatud üksikettevõtjad ja krediidiasutused) hoiused ja muud rahalised vahendid ulatusid sama kuupäeva seisuga 48,2 triljoni rublani (ilma nõudmiseni hoiusteta – 47,5 triljonit rubla).
Pangahoiuste (tavaliselt kõrgete intressimääradega) rahaline ülejääk ajal, mil intressimäärad hakkavad langema (st kui venemaa Pank hakkab baasintressi alandama), võib katta tarbijaturu, põhjustades järsu tõusu inflatsioonis. Võtmeintressi alanemine algab suure tõenäosusega hetkel, mil fikseeritakse inflatsiooni ja inflatsiooniootuste langustrend – kuid siis hävitab turul hiigelsuur hulk raha, mis on varem hoiustesse seotud, kiiresti kõik positiivsed trendid ja anda märku hinnakasvu taasalustamiseks ja stiimuliks paanikaks kõike ja kõike ostma.
venemaa Panga jõupingutused jaotada võimalikult suur osa kiiresti kasvavast sissetulekust säästudeks (et vähendada vahendeid, mis muidu kuluks tarbimisele – ja vastavalt sellele veelgi häirida pakkumise ja nõudluse tasakaalu tarbijaturul ) ei võtnud arvesse riigi eelarvekulude suurendamise ulatust. Iga rahapoliitika instrument on normaalsuse piires efektiivne.
Kuid venemaa eelarvehullus on ületanud need piirid.
Teoreetiliselt peaksid keskpangad rahapoliitika karmistamiselt selle leevendamisele ülemineku ajal ootama, kuni inflatsiooniootused „ankurduvad” piisavalt madalale tasemele, ja alles seejärel asuda intressimäärasid alandama. Kuid rahaline üleulatus on nii suur, et võib hakata tarbijaturule pugema isegi baasintressi stabiliseerumise perioodil. Lisaks on ja jääb venemaa Pangale üha suurenev surve langetada nii kiiresti kui võimalik baasintressi, et vältida ettevõtete laenuandmise langust ja majanduse aeglustumist.
Zugzwang on tekkinud – venemaa Pangal lihtsalt pole enam häid lahendusi, et traditsiooniliste rahapoliitiliste meetmetega inflatsiooni veelgi suuremat kasvu ära hoida. Lisaks hakkab juba intressimäärade tõus tekitama hävitavat mõju. Ja me ei räägi niivõrd tekkivast majanduskasvu aeglustumisest, kuivõrd muudest fundamentaalsetest majandusseaduste ilmingutest, mis karistavad neid riike, kes ajavad tasakaalustamata majanduspoliitikat.
Üheks selliseks ilminguks oli maksete tasumata jätmise kasv (RSPP uuringus on 2024. aasta III kvartali lõpu seisuga vastaspoolte maksmata jätmised kõigist võimalikest ettevõtete tegevuspiirangutest ülekaalukalt esikohal – see variant valiti 37% vastanutest), mis on juba kord saanud 1998. aastal maksejõuetusega lõppenud riigi võlakirjade kasumlikkuse ohjeldamatu kasvu tagajärjeks. Turgu ei saa petta: kui valitsus pakub oma võlakirjadele ülisuurt tulu, investeerivad paljud finantsjuhid nendesse võlakirjadesse, selle asemel et maksta tarnijatele ja võib-olla ka oma töötajatele.
Lisaks sellele ei ole üha suuremal arvul mittefinantsettevõtetel, kes seisavad silmitsi olukorraga, kus krediidiressursside kulu ületab oluliselt stabiilselt tootmise kasumlikkust, mitte ainult majanduslikke stiimuleid tootmistegevuse jätkamiseks, vaid mõnikord ka neil pole enam mingeid võimalusi. Mõnevõrra üllatavad Rosstati ülioptimistlikud andmed tootmise tasuvuse ja kasumlike ettevõtete arvu kohta. Kuid „teave valdkonnast” räägib teist lugu: paljud ettevõtted, sealhulgas suured, võivad tootmise peatada.
Paljudele krediidi- ja võlakirjaturgudelt laenanud ettevõtetele ületavad intressimaksed ärikasumit ning laenude refinantseerimine üha kasvavate intressimääradega tähendab ainult kasvavat kahjumit. Ratsionaalsem lahendus sellises olukorras kahjude piiramiseks on maksejõuetuse deklareerimine. Mõne jaoks võib isegi pankrottimineku otsus olla ratsionaalne.
Hädaolukord?
Sellises olukorras on aeg „tahvlit keerata” ja hakata mängima mitte rahapoliitika, vaid eriolukorra reeglite järgi. Ühe sellise erakorralise meetmena kaalub asjatundlik kauplemisringkond võimalust külmutada pangahoiused ja -kontod.
Kvalifitseeritud majandusteadlased vaidlevad kohe vastu: hoiuste külmutamine on vajalik selleks, et rahapoliitika lõdvendamise ajal pankades olev tohutu raha tarbimisse ei voolaks ja see hetk on veel väga kaugel. Kuid Andrei Jakovlev kui kogenud maletaja pakkus välja variandi „ette mängida”: venemaa Pank, mõistes tulevase ilmselgelt positsiooni kaotamise paratamatust ja samal ajal „tuleb vastu ettevõtjate soovidele”, juba teeb otsuse külmutada hoiused koos nende konverteerimisega valitsuse võlakirjadeks ja samaaegse baasintressi järsu langetamisega.
Teine põhjus, mis võib muuta hoiuste külmutamise aktuaalseks – pangandussektori hävimise oht – ei ole samuti veel täieliku potentsiaalini tõusnud. Arvatakse, et selline risk tekib seetõttu, et kõrge intressimääraga hoiuseid kogunud pangad lihtsalt ei leia piisavalt palju enam-vähem usaldusväärseid võimalusi nende paigutamiseks veelgi kõrgema intressimääraga laenudesse.
Sellel kaalutlusel on objektiivne alus – soodushüpoteeklaenude (ja vastavalt elamuehituse) drastiline vähendamine viib, võttes arvesse ehitustööstuse olulist mitmekordistavat mõju, tootmise ja vastavalt ka vajaduse vähenemiseni krediidiressursside jaoks seotud tööstusharudes. Kuid tegelikkuses ei ole ettevõtete laenude kasvutempo seni mitte ainult muutunud negatiivseks, vaid on hakanud aeglustuma. venemaa Panga andmetel saavutas kõigi ettevõtete akumuleeritud võla kasv kõikide laenude pealt (võrreldes eelmise aasta vastava perioodiga) maksimumi 2023. aasta juunis (30%), misjärel langes 20%-le juulis ja augustis 2024.
Seetõttu pole sellist ohtu veel objektiivselt näha. Aleksandr Abramov nõustub sellega: „Teoreetiliselt on pangandussüsteemi jaoks oht, et pangad ei suuda paigutada kalleid hoiuseid laenudesse, mida nad praegu aktiivselt välja annavad, kuid see risk tõenäoliselt ei realiseeru.” Kuid kas selles küsimuses on vähem kiusatust „ette mängida”?
Hoiuste külmutamise arutelu käib reeglina eeldusel, et külmutamine kombineeritakse hoiuste konverteerimisega mingisuguse sõjalaenu valitsuse võlakirjadeks, sarnaselt Stalini laenudega. Seda on võimatu juriidiliselt korrektselt teha, vähemalt ilma sõjaseisukorda välja kuulutamata, kuid pärast „kändude hääletamist” pole see enam oluline, sest selle külmutamisotsuse versiooniga ilmneb võimude jaoks väga oluline element – eelarvepingete vähendamine.
Just praegu, kui rahandusministeerium järjekindlalt laenuvõtuplaani ei täida ning eelarvepuudujäägi katmise kasvavast vajadusest lähtuvalt kujunenud plaan ise meenutab üha enam hüsteerilise naise piibuunistusi, on aeg liikuda otsustava tegevuse poole.
Riigi suutmatus võlakirjaturult raha kaasata muudab kehtetuks Jevgeni Kogani rahustavad maksiimid („Kui on eelarvepuudujääk, kaetakse see suure tõenäosusega valitsuse laenamisega – venemaal on madal võlatase”) ja teiste turuanalüütikute poolt kooskõlas propagandanarratiividega. Rääkides „ebaolulisest riigivõlast”, siis millegipärast üritatakse venemaad võrrelda Põhja-Ameerika või Lääne-Euroopaga, samas kui võlaturu objektiivsete tunnuste järgi on venemaa koht Ladina-Ameerika ja Ida-Euroopa riikide seas. Ja nende piirkondade standardite järgi ei saa siseriikliku riigivõla („väljendatud vene Föderatsiooni valitsuse väärtpaberites, mille nimiväärtus on näidatud vene Föderatsiooni valuutas”) ja SKP suhet madalaks nimetada. See suhe venemaal oli 2024. aasta 1. jaanuari seisuga 11,7% ja 2024. aasta lõpuks loodetakse jõuda 18,1%ni SKT-st (arvestades ilmselt 680 miljardi rubla suuruse riigigarantiiga). Bulgaarias on sama suhtarv 6%, Horvaatias 13%, Peruus 14%, Rumeenias 18% ja isegi jõukamal Tšiilil 25%. Vaevalt on praegu kohane rääkida sellest, et venemaa saab välislaene.
Raha kogumine 20 protsenti või rohkem aastas on irratsionaalne otsus, mis viib maksejõuetuseni ja võla suurus protsendina SKT-st OFZ püramiidi ehitamise ajal on sel juhul vähe mõju avaldanud. Tasub meenutada, et siseriikliku riigivõla suhe SKT-sse oli maksejõuetuse väljakuulutamise ajal 1998. aastal 27% ja kui võtta arvesse ainult need kohustused, mis olid väljendatud väärtpaberites (GKO-d ja OFZ-d), siis 16% ; GKO püramiid ise moodustas vaid 9% SKT-st.
Arvamus, et „venemaa riigivõlg on tänapäevaste standardite järgi tühine, mis jätab tohutult ruumi siseriiklikule laenuvõtmisele”, tundub selles kontekstis liiga optimistlik ja ebaprofessionaalne. Tuleb arvestada, et venemaa kui suveräänne laenuvõtja on tegelikult jõudnud tagasi 1990. aastate keskel valitsenud riigivõlaturu määrajate seisukorda. Suurte globaalsete investorite puudumine; piiratud sisemised finantsressursid suuruse ja investeerimishorisondi osas; kõrge inflatsioon; rahvusvaluuta nõrkus, mis tänapäeval, erinevalt 1990. aastatest, on kaotanud võimaluse muutuda vabalt konverteeritavaks; 1990. aastate rahvamajanduse väljavaadete ebakindluse asemel oli nende väljavaadete põhimõtteliselt määratud ebasoodsus.
Võin korrata seda, mida kirjutasin poolteist aastat tagasi: uurige Jevsey Domari 1944. aasta mudelit, see räägib meie praegustest võimalustest riigivõla kasvatamiseks.
Julm reaalsus on see, et riigil on raha väga vaja ja selle kogumine on vaatamata tohutule sularaha ülejõukäimisele muutunud palju keerulisemaks. Praegu, kui kontodel on märkimisväärsed valitsuse rahalised vahendid (hinnanguliselt üle 10 triljoni rubla), pole äkilisi liigutusi vaja, kuid möödub mõni kuu ja olukord võib muutuda.
On täiesti ilmne, et pangahoiuste külmutamine on täiesti irratsionaalne tegu, mis toob kaasa riigile kohutavad tagajärjed, kuid kui riigil on hädasti raha vaja, siis ratsionaalsus ja riigi pikaajalised huvid jäävad tagaplaanile.
Külmutamise võimalus ja võimalikud päästikud
Hoiuste külmutamise võimalus on juba võimul, sellest annab tunnistust venemaa Föderatsiooni valitsuse alluvuse finantsülikooli töötaja arvamuste provokatiivne edastamine, ilmselt eesmärgiga „reaktsiooni tunda”, kes on traditsiooniliselt rahandusministeeriumile lähemal kui venemaa pangale ja mängib nüüd selgelt esimese poolel. venemaa Panga praeguse esimehe jaoks on selline otsus katastroof, mis matab endasse kõik tema pingutused kasvatada avalikkuse usaldust pankade ja pankade oma vastu keskpanga vastu. Seetõttu on tõenäoline, et otsus hoiuste külmutamise kohta tuleb „paketis” koos keskpanga juhi väljavahetamisega – ja sellest saab veel üks turusektori hävitamise tegur, mille eest Elvira Nabiullina isiklikult ja tema poliitika jääb riigi üheks viimaseks usaldussaareks.
Aleksander Libmani kirjeldatud venemaa majanduse kahesektoriline mudel, mis koosneb rendi- ja turusektorist, on tänapäeval järk-järgult muutumas kahesektoriliseks mudeliks, mis koosneb militaar- ja tsiviilsektorist. Üks olulisemaid erinevusi nende sektorite vahel (erinevalt rendi- ja turusektoriks jagunemisest) on majandus- ja investeerimistegevuseks kaasatavate finantsressursside maksumus.
Militaarsektor saab riigilt garanteeritud makseid ja kasutab soodusintressiga krediidiressursse.
Tsiviilsektor võib loota turuintressimääraga krediidiressurssidele. Loomulikult kahaneb tsiviilsektor (ja mida suurem, seda kiiremini) ning militaarsektor kasvab. See tugevdab veelgi inflatsiooni määravat fundamentaalset tegurit: efektiivse nõudluse kiiret kasvu koos tarbekaupade pakkumise vähenemisega – ning kiirendab majanduse stabiilsuse langust, mille tagab konkurentsitingimustes töötavate ettevõtjate initsiatiiv ja leidlikkus ning pidevad šokid.
Me ei tea soodus- ja turutingimustel antud krediidiressursside suhet. See on suur saladus (algul maffia, nüüd sõjavägi). Kuid see suhtarv võib kriitiliselt mõjutada võimalikku otsust konverteerida hoiused lõpmatu laenu võlakirjadeks – väljastatud sooduslaenud peavad olema passiva poolel tasakaalustatud millegi eelisega (kui nendele võlakirjadele kehtestatakse näiteks 3% aastas) või täiesti tasuta.
Peamine argument, et külmutamine tuleb, on olemasolev kogemus, mis näitab, et meie riigis ei käituta alati strateegiliselt ja ratsionaalselt. Näited: meri. See on 1998. aasta vaikimisi koos devalveerimisega, kuigi oli võimalik valida ka mõõdukama devalveerimise variant ilma maksejõuetuseta, kuid nad valisid keerulise kriisi halvima variandi.
Tegemist on vabatahtliku keeldumisega kõrge marginaaliga Euroopa gaasiturult aastatel 2021–2022. külmutava Euroopa fantoomi taga ajades.
Siia sobivad ka näited paljudest „geopoliitilistest” otsustest – mitte ainult Ukraina, vaid ka näiteks Armeenia reetmisega.
Külmutamise plussid ja miinused; tagajärjed
Otsustajad võivad artikli alguses välja toodud probleemide lahendusi pidada eelisteks. Külmutamine võiks olla lahendus pankade päästmiseks. Neid pole veel vaja salvestada, kuid võite kaotada kõik. venemaa Panga praegusele juhtkonnale tundub, et pankade päästmisega kauplemine elanikkonna ja turu usalduse kaotuse, samuti tarbimise ja säästmise vahelise suhte haldamise võime kaotamise eest ei tundu vastuvõetav.
Külmutamine ei lahenda kiireneva inflatsiooni probleemi. Lühiajaliselt on võimalik saavutada laenuintresside alanemine (ja suure tõenäosusega ettevõtete laenude kiire kasvu taastumine). Kuid pooleldi vee all oleva praami pidev täitmine uute eelarvevoogudega uues olukorras, mida juba täiendab elanike täielik keeldumine pankadesse raha viimast, viib olukorra kiiresti tagasi lähtepunkti ja isegi tingimustes. kõrgemast inflatsioonist.
Külmutamine koos hoiuste konverteerimisega valitsuse võlakirjadeks on lahendus eelarvepingete leevendamiseks ning teatud tingimustel reaalsektori ettevõtete seiskumise ning nende maksejõuetuse ja pankrottide ärahoidmiseks. Kuid probleeme saab lahendada hoiuste külmutamisega vaid lühiajaliselt ja keskpikas perspektiivis need tulevad tagasi ning olukorras, kus puuduvad nii hoiused kui ka säästud üldiselt ja turumajandus kui selline. Nende probleemide lahendamisest on huvitatud teised inimesed peale „majandusbloki” – inimesed, kellel on palju vähem teadmisi majandusest ja palju lühem prognoosihorisont. Ja see suurendab külmumise tõenäosust, ükskõik kui irratsionaalne see objektiivsest vaatenurgast ka poleks.
Laias laastus on sellise otsuse peamiseks kuluks, peamiseks puuduseks usalduse kaotus. Pärast seda ei vii inimesed oma raha pankadesse väga kaua. Turusektor kiirendab kuivamist ja juba mõne aasta pärast näeme, kuidas rahvamajandus on täielikult üle läinud mobilisatsioonimudelile.
Veel 2023. aasta alguses eeldasin, et hoolimatu eelarvepoliitika jätkamine poolteist aastat kuni kaks aastat toob kaasa makromajandusliku stabiilsuse kaotuse, mida me täna näeme. Samas artiklis pakkusin välja, et „makromajandusliku stabiilsuse üha tõenäolisem kadu võib ärgitada otsustajaid veelgi piirama turumehhanismide toimimist”. Hoiuste külmutamine on just selline turuväline meede.
Tõsi, poolteist aastat tagasi ei kujutanud ma ette, et seda nii ruttu vaja läheb, aga eelarvekulud osutusid täiesti meeletuteks. Järgneb kogu 1980. aastate tasakaalustamatuse taastootmine järjekordse hukatusliku tulemusega.
14. Euroopa luure on saanud teavet väidetava Hiina tehase kohta, mis võib toota venemaale sõjalisi droone. Euroopa Liit kavatseb nõuda Pekingilt vastust, teatab Politico anonüümsetele kõrgetele ametnikele viidates. „Oleme saanud luureallikatelt teateid venemaale tarnitavate droonide tootmiseks Hiinas asuva tehase olemasolu kohta,” ütles üks neist.
Ametniku sõnul kavatseb Euroopa välja selgitada, kas Hiina võimud on ettevõtte tegevusest teadlikud ja kas tegemist on venemaa ja Hiina vahelise „otse sõjalise koostööga”. Ta märkis, et kui droonide üleandmise fakt kinnitust leiab, on sellel „tagajärjed”, kuid ei täpsustanud, mis täpselt.
Veel kolm nimetu diplomaati ütlesid, et Hiina droonide tootmine tõsteti järgmisel nädalal toimuval ELi välisministrite kohtumisel päevakorra esikohale. „Ilmselt peame väga tähelepanelikult vaatama, kas Hiina on Ukraina konfliktis eemaldumas neutraalsusest, mida ta on seni avalikult hoidnud,” ütles üks. Teise diplomaadi sõnul võiks üks vastus olla Hiina suurettevõtte kandmine EL-i sanktsioonide nimekirja. Kord on sama, mis Iraani puhul vene Föderatsioonile relvade tootmisel, täpsustas kõrge ametnik.
Nüüd üritab EL ühe nimetu vestluskaaslase sõnul kindlaks teha, kas need droonid tarniti venemaale ja kas riigi võimud olid sellest teadlikud. Ta märkis, et „raske on uskuda, et seda tehti teadmata.”
15. Lühiuudised
Austria firma OMV ees võetud kohustuste täitmata jätmise eest rahvusvahelises arbitraažis 230 miljoni euroga karistatud Gazprom ei taha maksta ei rahas ega gaasis. Seetõttu otsustas ta alates laupäevast peatada tarned Austriasse. OMV kinnitab, et on selleks valmis ning tarbijate kütusega varustamisega probleeme tekkida ei tohiks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
