Sõja ülevaade: 994. päev – Kursk peab, aga Donetski rinde lõunasektoris kipub kaks suuremat ala minema
Avaldatud: 14 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. november 2024:
Kursk peab, aga Donetski rinde lõunasektoris kipub kaks suuremat ala minema vene poole kontrolli alla. Pisu siiski optimistlik…
1. Öösel ikka saheedid ja ööpäevaselt kõik muu…
2. Millegi enama ootel…
3. Kursk: miskit teravate lõikevahenditega köögitehnika tegevust jagus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: Kupianskile vene pool lähemale sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kahe suurema ala kaotus nädala jooksul tulemas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. The Times: Ukraina võib mõne kuuga tuumapommi luua.
12. Euroopas hakati arutama Ukraina sõja lõpetamist skeemi „territoorium vastutasuks julgeoleku eest” järgi.
13. putin vähendas rindel väiksemate vigastuste eest makstavaid makseid.
14. Altai kiirabiarstid lahkuvad massiliselt madalate palkade tõttu.
15. Lühiuudised
Nädal läheb veel soojema ja niiskema õhumassi jõudmiseks Ukraina kohale. Täna pisu lund mõnes kohas lubas.
Vaatamata mõnes lõigus mitte headele uudistele siiski pisu optimistlik. Seda keeruline seletada. Suure pildi ja osade rindelõikude püsimine annab vist seda indikatsiooni. Ka ei kuule enam nii suurelt ja tihedalt, et Ukrainal napiks tuntavalt kaudtulemoona. Jälle on hakanud nägema pisu enam ka jalaväelaste tankitõrjerelvade kasutamist ehk siis vene poole soomus jõuab eesmistele possadele lähemale enne puruks laskmist. See tahab võitlejalt palju tugevat motiveeritust, et teha lask pihta ja seda tundub jaguvat. Lisaks on mitmes lõigus nii kiire vene üksuste kulumine arvatavalt halvava mõjuga mitte ainult moraalile kui üksuste läbikulumisele ehk siis koosseisud vähenevad ja täienduste lisamine tõstab küll tavaliselt kvantiteeti, aga mitte moraali ega ründevõimekuse olulist taastumist.
Rünnakute arvu ja tugevust näitavad jätkuvad kõrged isikkoosseisu ja soomuse kaotuse numbrid, „paranenud” on jälle vene poole kaudtuleüksuste kaotused. Kahjuks suudab vene pool jätkata kõrgel tasemel nii lennunduse, droonide kui kaudtulega ning eks see lääne mitte lubamine lüüa venemaa sügavusse selle edu neile tagab…
Jätkuvalt peab Kurski oblastis saadu hoidmist prioriteediks vaatamata Donetski sektori kaotuste jätkumisele.
1. Harkivi oblastis evakueeritakse pommitamise massilisuse tõttu kõik Borovski kogukonna mitmete asulate elanikud. Sellest teatas Harkivi OVA juht Oleg Sinegubov. 13. novembri seisuga on nendesse asulatesse jäänud 2443 inimest.
20 55 miljonist kuupmeetrist veest voolas Kurahovski veehoidlast sissetungijate tammi kahjustamise tagajärjel. Donetski siseasjade osakonna juhataja Vadim Filaškin teatas sellest telesaates.
Öised saheedilained ikka mõne tunniste vahedega nii Sumõ, Kiievi kui Kesk-Ukraina kohal. Sademete hulgas ja kohtades muutusi pole ehk siis ork on ork on ork…
2. Silla kokkuvarisemine Krimmis Džankoist põhja pool. Põhjust ei tea, kahtlustab liialt suure soomusmassiga aja jooksul silla konstruktsioonide purunemist.
Annekteeritud Sevastoopolis lasti õhku venemaa Musta mere laevastiku 41. raketipaatide brigaadi komandöri Valeri Trankovski kapteni 1. järgu auto. Ta suri. Trankovski oli „absoluutselt legitiimne sihtmärk”, kuna ta oli väidetavalt osalenud Ukraina tsiviillinnade, eriti Vinnõtsa tulistamises 2022. aasta juulis. Seejärel hukkus venemaa löögi tagajärjel kümneid tsiviilisikuid, sealhulgas lapsi. Sajad inimesed said vigastada.
3. Kursk: vene poole tugev soomusrünnaku konveier jätkas tööd tulemusi toomata, kaotusi ikka…
Lõuna-Korea luureagentuuri teatel on venemaale lähetatud Põhja-Korea väed liikunud Kurskis rindejoonele ja osalevad nüüd aktiivselt Ukraina-vastases võitluses. Riiklik luureteenistus teatas nende täielikust paigutamisest lahinguväljadele viimase kahe nädala jooksul.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile üritasid vene sissetungijad Kupjanski suunas läbi murda Ukraina kaitsest. Sellest teatas Ukraina relvajõudude peastaap. Sõjaväe teatel ründasid sissetungijate rünnakrühmad alates kella 14.30 neljas laines Ukraina kaitsjate positsioone. Kokku tõid venelased kohale umbes 15 tehnikat – tankid, soomus lahingumasinad ja miinitõrjeüksuse UR-77. Kindralstaap märkis, et osa vene sõdureid olid riietatud Ukraina relvajõudude vormiriietusse. See rikub sõjaseadusi ja reegleid ning on sõjakuritegu. Kaitsevägi peatas sissetungijad, hävitas kõik soomusmasinad ja likvideeris olulise osa koosseisust. Kokku sai vene pool edasi u 1,5 km, enne kui nad pidama saadi ja kahjuks ollakse sellega üle ka väikesest Oskili lisajõest Hnõlõtsija. Kupjanski Oskili idaladal oleva osani minna veel 3 km.
Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: siitki suunalt on vene pool hakanud pisu enam soomust kasutama aga rünnakute arv väike ja seni edutu.
7. Bahmut: kuidagi ei saa hetkel edasi kolm õhudessantnike polku Tšassiv Jari suunal, eip tea, mis nad seal mõtlevad… vist äkki elutahe tõusnud? Toretskis peale üleeilset vene poole edenemist jätku selle eile ei tulnud.
8. Donetsk: kaks suuremt piirkonda peaks nädalaga olema vene poole kontrolli all.
Pokrovski suund pidas jälle tugevale survele vastu.
Hirnõki linna suunalt tasapisi Ukraina taandub, et mitte jääda kotti vene poole väiksema läbimurde pärast, jõudes mõned päevad Sonzivka asulasse. Ala, mis arvatavalt hiljemalt nädalaga kaotatakse on u 6×10 km.
Vuhledarist põhjas selle sektori kirdeservas suutis eile vene pool piki maanteed Kurahove linna poole edeneda 3 km ja siit on Dalne asulani vaid 7 km, kuhu vene pool on sisse saanud surudes end üle põldude möödumaks Kurahove linnast lõunas. Vuhledari suunalt küll jääb risti ette Suhi Jalõ jõgi, aga Dalne suunalt kahjuks mitte, sestap ei näe hetkel võimalust, et Ukraina ei peaks kiirelt taanduma jõe kummaltki kaldalt kaotades sellega ala suurusega 9×10 km, kus asub lausa 9 asulat.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: eile vene poole jätkuedenemist ei tuvastanud.
Tokmaki suund: siingi on tuntavalt vene poole surve tõusnud, seni rindejoon muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta ehk siis mõned edutud vene poole rünnakud ikka.
11. Ukraina võib mõne kuu jooksul luua algelise tuumapommi, kui Donald Trump pärast USA presidendina ametisse asumist lõpetab sõjalise abi andmise Kiievile, kirjutab The Times, viidates Ukraina kaitseministeeriumi jaoks koostatud dokumendile. Väljaanne nimetab aruande autoriks riikliku strateegiliste uuringute instituudi (NISI) osakonnajuhataja Aleksei Ižaki.
Dokumendis öeldakse, et Ukraina saaks kiiresti välja töötada plutooniumil põhinevad tuumarelvad, kasutades tehnoloogiat, mis sarnaneb Fat Mani pommi loomisel kasutatud tehnoloogiaga. Just selle pommi viskasid USA 9. augustil 1945 Jaapani linnale Nagasakile. Aruandes märgiti, et sarnaste relvade loomine „80 aastat hiljem pole kuigi keeruline”.
Arvestades praegusi tingimusi, ei ole Ukrainal suutlikkust ehitada ja käitada suuremahulisi uraani rikastamise rajatisi, mistõttu aruanne ütleb, et ta võiks kasutada tuumaelektrijaamades kasutatud tuumkütuse vardadest saadavat plutooniumi. „Ukrainale saadava plutooniumi hinnanguline kaal on umbes 7 tonni. Sellest piisab sadade lõhkepeade loomiseks mitme kilotonnise taktikalise tootlikkusega,” seisab dokumendis.
Ukraina tuumapommi võimsus oleks umbes kümnendik Fat Mani võimsusest, öeldakse raportis: „Sellest piisaks Venemaa õhuväebaasi või sõjaväe-, tööstus- või logistikaobjekti hävitamiseks. Tuumarelva täpset võimsust ei saa ennustada, kuna selles kasutatakse erinevaid plutooniumi isotoope.”
Bild teatas oktoobris ühele Ukraina ametnikule viidates, et Ukrainal on tuumarelvade loomiseks kõik ressursid ja vajalikud teadmised ning ta võib mõne nädalaga toota pommi. Samal kuul ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et kui riik ei saa NATO liikmeks, hakkab Kiiev välja töötama oma tuumarelvi.
12. Ukraina Euroopa liitlased hakkasid vaikselt arutama sõja lõpetamise võimalust Kiievi ja Moskva läbirääkimiste tulemusel, nähes ette territooriumi järeleandmisi. Samuti peab putin tegema teatud järeleandmisi ning Ukraina peab saama tugevad julgeolekugarantiid, mis eeldab jätkuvat abistamist sõjalise jõu ülesehitamisel.
Hoolimata jätkuvatest toetusavaldustest on osa Ukraina liitlasi Euroopast hakanud järk-järgult vundamenti laduma Ukraina ja venemaa läbirääkimisteks, kirjutab Washington Post (WaPo) 10 praeguse ja endise diplomaadiga Euroopa ja NATO riikidest peetud vestluste põhjal. Nad tunnistavad, et jutt võimalikest territoriaalsetest järeleandmistest Ukrainale ei põhjusta enam sellist tagasilükkamist kui varem, märkides, et diplomaadid ei sõnasta neid nüüd mitte kui „maa vastutasuks rahu eest”, vaid kui „maa vastutasuks julgeoleku eest”.
„See ei ole kindlasti enam marginaalne spekulatsioon,” ütles üks Lääne ametnik.
Euroopa poliitikud leiavad, et nad peavad suurendama sõjalist toetust Ukrainale, et tugevdada tema positsiooni võimalikel rahuläbirääkimistel. Samuti soovivad nad vältida üllatusi, kui Donald Trumpi administratsioon hakkab läbirääkimisi pidama. Eelmisel nädalal Budapestis toimunud EL-i liidrite õhtusöögil vaidlesid paljud Ukrainale rahalise ja sõjalise toetuse säilitamise poolt ning arutasid, kuidas tagada rahastamine, kui Ameerika abi peaks katkema, ütlesid WaPo allikad.
Euroopas on nüüd laialt levinud arusaam, et „läbirääkimised võivad alata oodatust varem” ja et need „kaasavad mõningaid mööndusi mõlemalt poolt”, ütleb Euroopa välissuhete nõukogu liige ja endine NATO peasekretäri abi Camille Grand. Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegi eelmisel nädalal Trumpiga peetud 25-minutilise kõne ajal selgeks, et kõik läbirääkimised peavad sisaldama sisukaid järeleandmisi Moskvalt, ütlesid vestlusega tuttavad inimesed WaPo-le.
Lihtsast rahulepingust ei piisa, ütles endine Eesti peaminister Kaia Kallas Euroopa Parlamendis peetud istungil oma EL-i diplomaatia juhiks kinnitamise teemal, meenutades 2015. aasta täitmata Minski kokkuleppeid. „Võib-olla ei olnud ma piisavalt selge: ma olen rahu poolt,” ütles Kallas, kurtes EL-i „jämedalt ebapiisavate investeeringute” üle kaitse- ja relvastuspiirangutesse, mille blokk on Ukrainale üle andnud. „Peame olema sellises olukorras, et Venemaa kaotab oma viimase koloniaalsõja.”
Lääs peab loobuma ideest, et võitmiseks peab Ukraina vabastama kõik oma maad, kuid võitu tuleks defineerida kui suveräänsuse ja iseseisvuse säilitamist, vabadust sõlmida mis tahes liitu ja ühendusi, ütles Ameerika Nõukogu emeriitpresident Richard Hass. Kõikide okupeeritud alade, sealhulgas Krimmi tagastamine on juba peaaegu ebareaalne konflikti tulemus, kirjutab ta ajakirja Foreign Affairs artiklis.
putini edasise agressiooni ohjeldamiseks pärast rahulepingute sõlmimist peab lääs võtma usaldusväärseid ja pikaajalisi kohustusi anda Ukrainale sõjalist abi, samuti vähendama piiranguid kaugrelvade kasutamisele. See “suurendab venemaa sõjakulusid ja õõnestab putini lootusi, et ta suudab läänest kauem vastu pidada,” ütles Hass.
13. putin kirjutas alla dekreedile, millega reguleeritakse sõjaväelastele lahingutegevuse käigus saadud vigastuste eest maksmist. Nüüd sõltub hüvitise suurus vigastuste raskusest – haavad, vigastused või põrutused. „vene Föderatsiooni valitsus määrab ühekordse väljamakse suuruse olenevalt vigastuse (haav, trauma, põrutus) raskusastmest,” seisab dekreedis, mis jõustub selle allkirjastamise päevast.
Raskete vigastuste korral on hüvitis 3 miljonit rubla (30 000 eurot), mõõdukate vigastuste korral 1 miljon rubla (10 000 eurot) ja „muude kergemate vigastuste korral” 100 tuhat rubla (1000 eurot), kirjutab TASS. See uus korraldus vähendab tegelikult väiksemate vigastuste saajate maksete summat, kuna varem maksti sageli maksimaalselt 3 miljonit rubla olenemata vigastuste raskusest.
Varem ütles venemaa asekaitseminister, putini õetütar anna tsivileva kohtumisel kaitseminister andrei beloussoviga, et praegune maksesüsteem, mis võrdsustab kerged vigastused raskete vigastustega, tekitab haavatutes „moonutustunde”. Ta märkis, et see tava „ei võta arvesse individuaalseid asjaolusid ega saadud vigastuste raskust”. beloussov omakorda andis pärast enda alluva kommentaare korralduse välja töötada maksekorda reguleerivad regulatsioonid.
Briti luure andmetel oli vene armee Ukrainas 2024. aasta septembriks kaotanud umbes 610 tuhat inimest, kellest umbes 200 tuhat hukkus ja veel 400 tuhat sai haavata. Raskelt haavatute seas kaotasid pooled jäsemed ja said amputeeritud staatuse, teatas New York Times varem, viidates kõrgele venemaa ametnikule.
venemaa Sotsiaalfondi andmed viitavad 2023. aasta lõpu seisuga järsule töövõimetuspensioni saajate arvu kasvule: neid oli 91,7 tuhande võrra rohkem ja koguarv ulatus 2,225 miljonini – viimase seitsme aasta maksimum. Puuetega inimeste kasvutempo oli rekordiline alates 1997. aastast, mil Esimese Tšetšeenia sõja taustal kasvas tohutult puuetega inimeste arv.
Tööministeeriumi hinnangul tekib venemaal igal aastal umbes 60–70 tuhat uut amputeeritut, mis tekitab nõudluse proteesimise järele. Puuetega inimeste sotsiaalkaitse seaduse muudatustes võttis ministeerium neid prognoose arvesse. Veelgi enam, enne sõda varustati venelastele proteese tootva ettevõtte Motorika andmetel igal aastal umbes 5,5 tuhat proteesiga kätt ja 22 tuhat proteesijalga.
14. Altai territooriumil hakkasid kiirabitöötajad massiliselt töölt lahkuma, ütles piirkonna riigiduuma saadik Maria Prusakova. Tema sõnul on personalipuudus piirkonna vähemalt 13 ringkonnas. Arstid ütlesid väljaandele „Sibir.Realii”, et nende lahkumise põhjuseks olid madalad palgad ja pidevad ületunnid, mille eest enam hüvitist ei makstud.
Paljudes vabariigi piirkondades on praegu ainult üks kiirabimeeskond. „Tervishoiuministeeriumi teadete kohaselt on kõik korras, kuid maal elamine on muutunud ohtlikuks. Standardi järgi peaks hädaolukorras kiirabi kohale jõudma 20 minuti jooksul. Sellise personaliga muutus see võimatuks,” kirjutas Prusakova oma Telegrami kanalis.
Arstid ise räägivad, et kuni viimase hetkeni ei tahtnud nad töölt lahkuda, sest olid mures kohalike elanike pärast. „Aga kui nad mitte ainult ei maksa vähe, vaid valetavad teile näkku – ajavad teid kahte vahetusse, töötate ööpäevaringselt puhkamata ja nad ei maksa teile selle eest ning kirjutavad teie kohta ka kaebusi! Kas me oleme orjad?!” jagas üks endistest kiirabitöötajatest Sibir.Realiiga.
Rosstati andmetel oli 2023. aasta I poolaasta venemaa arsti keskmine palk 105,5 tuhat rubla (1055 eurot). Kuid küsitluse „vene Föderatsiooni arstid” kohaselt teenib vaid veerand arstidest üle 100 tuhande rubla (1000 eurot) ja paljud jõuavad sellele tasemele ainult täiendava tööajaga ja lisatööga. Rohkem kui pooled meditsiinitöötajad kurdavad, et nende sissetulek ei kata esmaseid vajadusi ja kolmandik arstidest saab ainult 20-40 tuhat rubla (200-400 eurot) kuus. Keskmiselt teenib ainult üks arst kolmest rohkem kui 60 tuhat rubla (600 eurot). Madalaimad sissetulekud on terapeutidel, lastearstidel, sünnitusarstidel ja günekoloogidel ning paljud neist (78,9%) on sunnitud töötama kahel või enamal töökohal.
vene riigiduuma esimees vjatšeslav volodin ütles mais, et venemaal on puudu umbes 30 tuhat arsti. Ta märkis, et riigis ehitatakse aktiivselt uusi raviasutusi, kuid neis töötamiseks ei jätku personali. Juunis selgitas tervishoiuministri asetäitja Tatjana Semenova, et 2023. aastal ulatus venemaal meditsiinitöötajate puudus peaaegu 100 tuhande inimeseni, sealhulgas 29 tuhande arstini ja 63 tuhande parameedikuni.
Riikliku statistikaportaali EMISS andmeil oli arste eelmisel aastal keskmiselt 15,27 10 tuhande elaniku kohta. Paljudes piirkondades on see näitaja aga veelgi madalam – näiteks Juudi autonoomses piirkonnas on see 9,83. 17 regioonis on terav puudus anestesioloogidest-reanimatoloogidest, psühhiaatritest-narkoloogidest ja neuroloogidest, samuti neonatoloogidest, günekoloogidest, kõrva-nina-kurguarstidest, silma- ja lastearstidest.
Vastuseks teravale personalipuudusele andis venemaa tervishoiuministeerium novembri alguses tähtajatu korralduse, mis lubab arstitudengitel töötada tervishoiuasutustes, sealhulgas kiirabijaamades. Nüüd saavad üldmeditsiini, pediaatria ja stomatoloogia erialal neljanda kursuse läbinud tudengid täita parameediku ülesandeid kiirabiautos arsti järelevalve all.
15. Lühiuudised
Aasta lõpuks saab Ukraina Saksamaalt veel ühe õhutõrjesüsteemi IRIS-T. President Volodõmõr Zelenski teatas sellest pärast telefonivestlust Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga.
USA vastvalitud president Donald Trump nimetab Ukrainasse erisaadiku, kes juhib läbirääkimisi sõja lõpetamiseks venemaaga. Sellest teatas kanal Fox News, viidates paljudele sellest teemast teadlikele allikatele. Mirror of the Week teatas oma allikatele viidates, et peamine kandidaat Ukraina erisaadiku kohale, kes peab läbirääkimisi sõja lõpetamiseks, on Brian Hook. Hook on Ameerika diplomaat, advokaat ja riigiametnik. 2021. aastal liitus ta Cerberus Capital Managementiga globaalsete investeeringute asejuhina. Aastatel 2018–2020 oli ta USA eriesindaja Iraanis ja tollase välisministri Mike Pompeo poliitika vanemnõunik.
Ukraina jätkab mobilisatsiooni 2025. aastal, et „kaitsta ja täita sõjalises strateegias visandatud eesmärke”, teatas kaitseminister Rustem Umerov.
venemaa vanim filmistuudio Mosfilm kinkis vene armeele kümneid nõukogudeaegseid tanke ja soomusmasinaid, selle paljastas tegevjuht kohtumisel putiniga. Annetus sisaldab 28 tanki T-55, 8 kergtanki PT-76 ja 6 jalaväe lahingumasinat.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
