Sõja ülevaade: 993. päev – vene pool sai sisse Kurahovesse
Avaldatud: 13 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. november 2024:
Kursk peab aga Kurahovesse vene pool sisse sai.
1. Varahommikul saheede ja rakette Kiievi suunal.
2. Eile öösel Blegorodi kandis ja täna Krimmis…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üks muutus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Kurahovesse sisse saadi.
9. Lõunarinne: ühe muutusega.
10. Herson: muutusteta.
11. Moskva kandi ajateenijatel on nüüdsest riigist lahkumine keelatud.
12. EL-i diplomaatia tulevane juht pooldas külmutatud venemaa varade kasutamist Ukraina toetamiseks ning ülesehitamiseks.
13. Nabiullinale tehti ettepanek käivitada eelarve täitmiseks „trükipress”.
14. vene miljardärid hakkasid valmistuma halvenevaks majandusolukorraks.
15. The Economist: Ukraina presidendivalimised võiksid toimuda 2025. aasta mais.
16. Briti luure: putin andis enne Trumpi ametisseastumist käsu Kurski piirkond tagasi vallutada.
17. Rohkem kui pooled ukrainlastest olid nõus sõja lõpetamiseks alade loovutamise hinnaga.
18. Lühiuudised
Eilegi vene poole kaotuste rekordpäevade jada jätkus ning hakanud on rohkem neis domineerima tankid. Kui Kurski suunal saab selliseid kaotusi vene pool rohkem lubada, siis Donetski rinde mõnes lõigus peab juurde tooma mujalt üksusi ja mõned blogijad arvavad, et seetõttu võib osades rindelõikudes surve väheneda.
Kahjuks on jälle laes vene poole liugpommide, kamikaze droonide ja kaudtulelöökide arvud. Ilm soosib seiret ja maastik on läbitav kõikjal. Esimesi uusi vihmasid lubab ilmajaam alles järgmise nädala keskpaigast, aga kui palju ja kauaks, eip veel tea, sestap saab soomusega igal pool toimetada.
Võimalus, et Ukrainas toimuvad 2025 aastal presidendivalimised, võib tuua muutuse sõja käiku, kui valituks osutub sõja lõpetamist või külmutamist sooviv president. Kindlasti ei jäta vene pool seda kasutamata, kasutatdes kõiki vahendeid saamaks presidendiks hoopis venemeelne kandidaat (nagu varem plaan oli) ning lõpuks riik endaga tagasi liita ehk siis alla neelata…
Njah, juba Kurski rünnaku järel sai arvatud, et tegu on trumpkaardiga Ukraina tagataskus poliitiliselt. Sa võid seal kremlis rääkida mida tahes, aga see, et sa andsid ära osa venemaast, siis see jääb ringlema negatiivse kuvandina kauaks ning võib põhjustada suuremat siseriikliku mainekahju kui senised inimkaotused Ukrainas.
1. Loo kirjutamise ajal tuli info, et Ukraina kohal on õhuruumi sisenenud mitu venemaa tiibraketti, mille on välja saatnud pommitajad Tu-95MS.
Kiiev saheedide laines ja tundub, et raketirünnak oli planeeritud selle järgselt tabamaks sealseid objekte. Saheedidest tuli infot ka mujalt.
Ilmas muutusi ei tuvastanud ehk siis sadu samas mahus jätkus.
2. Eile öösel tabasid Ukraina omad Belgorodi oblastis Venemaa kütuste ja määrdeainete ladu, tabades Stari Oskoli linna lähedal asuvat Oskolneftesnabi kütuse- ja määrdeladu, mis süttis, märkis peastaap.
Simferoopoli bensiinijaamas teatati tulekahjust ja plahvatustest.
3. Kursk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud vaatamata siinse suuna soomuse konveieri tihedale tööle ning Ukraina blogijad kirjutavad vene poole hiiglaslikest kaotuste jätkumisest. Egas need karmid pildid ja videod pole otsa saanud ja järjest lisa tuleb, eip tahagi neid eriti vaadata.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: rinde keskmises lõigus Svatovest läänes tasapisi laiendab vene pool enda kontrollitavat ala Oskili jõe idakaldal suunaga Kupianski poole ehk siis põhjasuunas arvatava sooviga lõigata ära kogu sealse Oskili jõe idakaldal oleva 15x15km ala Ukraina kaitse. Kogu rinde põhjasektoris hakkas vene poole surve uusti tõusma kõrgemaks. Mujal muutusi ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Ukraina blogijate andmetel lükati kolm polku vene dessantnikke Tšassiv Jari suunal töösse. Eile muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga eks peab pingsalt arenguid jälgima, sest vene dessantnikel võib-olla rohkem oskusi sillapeade laiendamiseks. Seniselt siin suunal paiknenud üks vene dessantnike polk kippus end mitte eriti rünnakule suruvat peale kuu ja enam tagasi saadud kaotusi.
8. Donetsk: Kurahovesse sisse saadi.
Pokrovski külje all jälle suurem vene poole üksuste liigutamine ja tundub et tervel rindel on osaline ründavate üksuste väljavahetus tagamaks senist tugevat survet.
Selidovest loodes piki Solona jõe põhjakallast kuni 1 km vene pool veel edasi sai. Veel 1 km edasi ja Solona jõgi koos lõunasse suunduva lisajõega peaks siinse suuna kinni panema.
Sealt mõned kilomeetrit lõuna pool Jurivka asulas surus vene pool sellest Ukraina omad välja, enamus asulat hallis alas.
Jätkuvalt arvamusel, et vene pool võib proovida hakata rünnakutel domineerima oma suure arvu tankidega, mida on seni üritatud rohkem alles hoida. Suurtel lagedatel aladel on mõne tankigrupi edulootus läbi vene prisma siiski olemas ja selliselt võib kanna maha saada peale 5 km edenemist, tuues alles siis järgi jalaväe soomukitega või siis ongi korraga mõni soomus ka kaasas. Tavaliselt peaks olema vastupidi, et tankid toetavad jalaväe (koos soomukitega) rünnakut. Eks näis, vähemalt on Ukraina poolel jooksev info olemas vene üksuste liigutamisest.
vene poolel on õnnestunud Kurahovesse sisse murda ja nad on hõivanud osa idapoolsest linnast. See osa jääb väiksema jõe idakaldale. Käimas on raske võitlus. Samal ajal avaldavad venelased Kurahovest lõunas asuvale alale tugevat survet üle põldude. Ternivska tamm hävitati tõenäoliselt Ukraina enda poolt takistamaks vene poole siinse suuna edenemist.
Vuhledari suunal eile vene poole edenemisi ei tuvastanud, siingi tundub, et kulunud ründavaid üksusi vähemalt osaliselt välja vahetati.
9. Lõunarinne: ühe muutusega.
Berdjanski suund: 700 m edasi põhja suunas tõid vene poole kontrolli alla ühe põllutüki Novodarivka küla serval. Seni pole vene pool külasse sisse saanud.
Tokmaki suund: kaks polku vene dessantnikke siit suunalt ära kadus. Võimalik, et läksid Vuhledari suuna toetuseks, sest selles suunas on edusammud kõige pikemad ja värske jõud läheks asja ette.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Moskva sõjaväe registreerimis- ja värbamisbürood saadavad ajateenijatele SMS-teateid kutsetele ilmumata jätmise piirangute kohta. Piirangute hulgas on venemaalt lahkumise keeld, samuti kinnisvara haldamise, füüsilisest isikust ettevõtja ja üksikettevõtja registreerimise, välispassi saamise, laenu võtmise ja sõidukite registreerimise keeld. Teadete saajaid ähvardab kriminaalvastutus ja palutakse kiiresti kogunemispunkti ilmuda.
Teave teavituste kohta on ilmunud Z-kanalites. Teadlike vastuväidete liikumise jurist Artem Klyga kinnitas väljaandele Tähtsad Lugusid mitmeid juhtumeid.
2023. aasta kevadel vastu võetud sõjaväekohustuse ja ajateenistuse seaduse muudatustega kehtestati meetmed mobilisatsioonikutse peale ilmumise tagamiseks, sealhulgas keelustati riigist lahkumine kohe pärast kutse registrisse kandmist. Plaaniti, et novembrist hakkab FSB keelama sõjaväelaste registreerimis- ja värbamisbüroosse elektroonilise kutse saanud venelaste riigist lahkumist. 2024. aasta sügisene ajateenistus algas 1. oktoobril.
12. EL-i riigid peaksid arestima külmutatud venemaa varad ja kasutama neid Ukraina taastamiseks, ütles Eesti endine peaminister ja tulevane Euroopa diplomaatia juht Kaja Kallas Brüsselis Euroopa Parlamendis toimunud istungil. „Ma ei hakka kasutama sõna „konfiskeerimine”, sest me räägime vara legaalsest kasutamisest. Tunnistame, et venemaal on meie vastu õigustatud nõuded, kuna meil on nende vara. Aga ka Ukrainal on nendele fondidele seaduslik õigus, sest iga päev hävitab venemaa Ukrainat,” vahendab Bloomberg Kallase tsiteerimist.
Vastates küsimustele, kuidas EL peaks rahastama Ukraina ülesehitamist, ütles Kallas: „Me ei peaks seda tegema. Need, kes hävitavad Ukraina, peavad selle eest maksma. Ta täpsustas, et venemaal võib tekkida võimalus nõuda varade tagastamist võimaliku rahulepingu raames. Kallas lisas, et EL-i venemaa-vastaseid sanktsioone ei tohiks uuendada iga poole aasta tagant. Tema hinnangul tuleb need jätta kehtima määramata ajaks, kuni EL-i riigid otsustavad piirangud tühistada.
Oktoobri lõpus teatati, et G7 riigid kavatsevad pärast Ukraina sõja lõppu venemaa varad külmutada. G7 juhtide avalduses märgiti, et „venemaa suveräänsed varad meie jurisdiktsioonides jäävad liikumatuks seni, kuni venemaa lõpetab agressiooni ja tasub Ukrainale tekitatud kahju”.
Ühtlasi garanteerib ühendus Kiievile 50 miljardi dollari suuruse laenu, mis loodetakse tagasi maksta blokeeritud venemaa varadest laekuvatest tuludest. Eelkokkuleppe kohaselt pidid USA ja EL võtma kumbki 20 miljardit dollarit ning ülejäänud 10 miljardi osas tehti ettepanek jagada Ühendkuningriigi, Jaapani ja Kanada vahel. Washington on aga endiselt nõudnud tagatisi, et venemaa varad jäävad EL-is külmutatuks pikaks ajaks (hetkel tehakse külmutamise pikendamise otsus 27 EL-i liikmesriigi konsensusel iga poole aasta järel).
Septembris ütles Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen, et Brüssel ise eraldab Kiievile 35 miljardit eurot – suurema osa kokkulepitud G7 laenust. Oktoobris leppisid EL-i suursaadikud kokku mehhanismis nende rahaliste vahendite ülekandmiseks Ukrainale, mis makstakse tagasi venemaa külmutatud varadest laekuvatest tuludest. Laenu andmise otsuse kiitis heaks 22. oktoobril Euroopa Parlament.
Pärast venemaa sissetungi Ukrainasse blokeerisid lääneriigid ligikaudu 280 miljardi euro väärtuses venemaa Panga varasid. Üle kahe kolmandiku neist hoitakse Belgia depositooriumi Eurocleari kontodel. Venemaa rahandusministeeriumi juht anton siluanov hindas külmutatud varade suuruseks 2022. aastal umbes 300 miljardit dollarit, Bloombergi hinnangul toodavad need aastas kasumit 3–5 miljardit eurot.
Kõik lääneriikide katsed vene vara arestida käsitatakse vargusena ja need ei jää karistamata, ütles venemaa president vladimir putin.
13. venemaa keskpank peaks alustama „kvantitatiivse lõdvestamise” poliitikat, mille raames täidab venemaa eelarve rahaemissiooniga. Sellise ettepaneku, nagu teatas Vedomosti, esitas venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liit (RSPP), riigi suurim äriühing, mille juhatuses on Forbesi nimekirja liikmed. RSPP idee kohaselt võiks keskpank hakata turult ostma föderaalseid laenuvõlakirju (OFZ) – riigi võlakirju, mida rahandusministeerium annab välja eelarvepuudujäägi katteks.
Selliseid operatsioone (kvantitatiivne lõdvendamine) on aastaid läbi viinud Jaapani keskpank, USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank. Kuid venemaal on need keelatud keskpanga seadusega: tal ei ole õigust minna üle valitsuse otsesele rahastamisele „trükipressi” kaudu. Kui aga sellest reeglist loobuda, annab see eelarvesse raha prioriteetsete projektide rahastamiseks ja majandus küllastub rubla likviidsusest, usub RSPP. Lisaks on ettevõttel kindel pikaajaline rahaallikas, väidab ametiühing.
venemaa eelarve, mis kulutab sõjale iga kolmanda rubla, vajab hädasti raha. Sel aastal on selle puudujääk rahandusministeeriumi plaani kohaselt 3,3 triljonit rubla (33 miljardit eurot), järgmisel aastal – 1,7 triljonit, 2026. aastal – 2,2 triljonit ja 2027. aastal – 2,8 triljonit rubla.
Rahandusministeerium katab riigikassa augu, müües OFZ pankadele, mis on peamiselt riigi omanduses. Protsess kulgeb aga vaevaliselt: teises kvartalis plaanis ta laenata 1 triljon rubla, kuid suutis laenata vaid poole sellest summast; kolmandas 1,5 triljoni rubla suurusest plaanist realiseeriti vaid umbes 40%.
Üldiselt oli käesolevaks aastaks OFZ-de plaan 4,1 triljoni rubla, kuid tegelikult on rahandusministeerium seni suutnud müüa valitsuse väärtpabereid vaid 2,2 triljoni eest. Aastatel 2025-27 on eelarves plaanis laenata 3,5 triljonit rubla aastas, kuid see on vaevalt saavutatav eesmärk, kirjutavad Raiffeisenbanki analüütikud: keskpangal on vaja alustada baasintressi alandamist ning inflatsiooni kiirenemist arvestades pole oodata enne järgmise aasta keskpaika.
14. venemaa ärieliit ei jaga valitsuse optimistlikke prognoose venemaa majanduse kasvu kohta ega oota, et Donald Trump USA presidendina tühistaks venemaa Föderatsiooni vastu kehtestatud sanktsioonid. Bloomberg teatab sellest intervjuude põhjal mitme miljardäri ja suurärimeestega, kes kontrollivad olulisi ettevõtteid vene Föderatsioonis, kus töötab sadu tuhandeid inimesi.
Valitsuse plaani kohaselt näitab venemaa tänavu 3,9% majanduskasvu (2023. aasta 3,6% järel). 2025. aastal aeglustub see vaid veidi, 2,5%-ni, misjärel tempo tõuseb uuesti: 2026. aastal 2,6%, 2027. aastal 2,8% ja 2028-30 gg keskmiselt 3%. Rikkaimad ärimehed aga ei usu, et need näitajad on saavutatavad, kirjutab Bloomberg. venemaa majanduses toimuvad nende sõnul masendavad muutused: lääne ettevõtete lahkumine on toonud kaasa tootmisbaasi lagunemise, peamiselt masinaehitus- ja tehnoloogiatööstuses. Impordi asendamine on aeglane ja sadade tuhandete kodanike värbamine sõjaks suurendab kaadripuudust.
Agentuur kirjutab, et enamik miljardäre kahtleb, et sõda saab peagi lõppema, vaatamata Trumpi lubadusele sõlmida kokkulepe 24 tunni jooksul. Samuti valmistutakse säilitama sanktsioone, mille maailmarekordiomanikuks on tõusnud venemaa, edestades Iraani ja Põhja-Koread.
Kuigi venemaa majandust ei ähvarda lähitulevikus täielik kokkuvarisemine, on prognoos keskpikas ja pikas perspektiivis sünge, kirjutavad Stockholmi Kõrgema Majanduskooli eksperdid. Nende hinnangul võib venemaad mõne aasta jooksul oodata majanduskriis.
Rahvusvaheline Valuutafond ennustab, et järgmisel aastal aeglustub venemaa SKT kasvutempo kolm korda ehk 1,3%-ni ning langeb kümnendi lõpuks tühise 1%-ni aastas. venemaa keskpanga prognoosi kohaselt kasvab 2025. aastal majandus vaid 0,5–1% ning eratarbimise ja investeeringute kasv võib langeda nulli.
Peamised toorainetööstused, välja arvatud nafta, on juba praegu kannatanud sanktsioonide tõttu probleemide käes. Esimest korda veerand sajandi jooksul muutus Gazprom kahjumlikuks. Söeettevõtteid seisis silmitsi ekspordi kokkuvarisemisega, mistõttu teatasid energeetikaministeeriumi eksperdid kogu tööstuse pankrotiohust. Metallurgid registreerisid välisturgudel müügi järsu languse.
kreml nõuab jätkuvalt, et majandus tugevdaks suveräänsust. Kuid triljoneid dollareid maksvad megaprojektid lääne tehnoloogia asendamiseks ebaõnnestuvad: näiteks venemaa lennutööstus aastateks 2023–2024 suutis kavandatud 40 tsiviillennuki asemel toota vaid kolm ning Zvezda laevatehasest ei lahkunud ükski jääklassi gaasitanker.
Ettevõtluse jaoks oli uueks probleemiks keskpanga baasintressimäära tõus tasemele, mida majandus polnud näinud üle kahe aastakümne. Keskpanka kritiseerisid avalikult miljardärid Oleg Deripaska ja Aleksei Mordašov. Teised oligarhid tunnistavad, et Elvira Nabiullinal on vaatamata tohututele sõjalistele kulutustele väga vähe vahendeid inflatsiooni pidurdamiseks, kirjutab Bloomberg.
Võimudel võib olla lihtsam kõrget inflatsiooni selgitada, kui nad tunnistaksid sõda sõjana, selle asemel et nimetada seda sõjaliseks erioperatsiooniks, ütles üks miljardär agentuurile. Sel juhul võiks tema sõnul inflatsiooni nimetada hinnaks, mida sõja eest maksta, selle asemel, et nõuda, et elu jätkuks nagu varem.
15. Ukrainas on alanud ettevalmistused võimalikeks presidendivalimisteks, eeldatav kuupäev on 25. mai 2025, teatasid informeeritud allikad Economistile. Nende sõnul on juba alanud ettevalmistused valimisteks, tööd on alustanud piirkonnavalimiste staap ning koostatakse kandidaatide nimekirjad. Praeguse presidendi Vladimir Zelenski ühe võimaliku rivaali esindajad ütlevad, et Ukraina vajab valimisi, kuid kardavad sel teemal avalikku avaldust teha, kartes riigipea büroo karmi reaktsiooni.
Economist’i läbi vaadatud siseküsitluste kohaselt kaotaks Zelenski valimised, kuna ühiskond ei taju kolm aastat pärast Venemaa sissetungi algust praegust riigipead enam sõjakangelasena.
Peasoosikuks peetakse endist Ukraina relvajõudude ülemjuhatajat kindral Valeri Zalužnõit, kes määrati Suurbritannia suursaadikuks pärast mullust konflikti Zelenskiga. Zalužnõi poliitilised ambitsioonid on endiselt ebaselged, kuigi paljud kutsuvad teda presidendiks kandideerima, selgitas väljaande allikas.
Zelenski poolt on samal ajal valmis hääletama rohkem inimesi kui teiste opositsioonikandidaatide poolt, välja arvatud Zalužnõi. Praeguse presidendi endine kolleeg usub, et Zelenski parim otsus on tagasi astuda ja täita oma esialgset lubadust olla presidendina vaid üks ametiaeg.
„Zelenskil on oma maine säilitamiseks ainult üks väljapääs. See on korraldada valimised ilma tema osaluseta ja minna ajalukku inimesena, kes ühendas rahva sõjas,” selgitas ta.
Septembri lõpus kirjutas Economist informeeritud allikatele viidates, et Zelenski kaalub võimalust korraldada 2025. aastal oma võimu tugevdamiseks presidendivalimised. Nende sõnul vaieldakse praegu Zelenski potentsiaalsete rivaalide üle valimistel.
Ameerika Rahvusdemokraatliku Instituudi andmetel langes ukrainlaste usaldus praeguse presidendi vastu 2023. aasta mai 80 protsendilt 2024. aastaks 45 protsendile. Usaldus valitsuse vastu on üldiselt muutunud veelgi madalamaks. „Poliitiline protsess on kindlasti alanud,” ütles kolm korda presidendiks kandideerinud Ukraina endine peaminister Julia Tõmošenko Economistile.
Zelenski viieaastane ametiaeg lõppes 20. mail 2024. aastal. Ukraina presidendivalimised pidid toimuma märtsis, kuid neid ei peetud, sest riigis oli sõjaseisukord. Enne seda väitis Zelenski, et presidendivalimised riigis „ei olnud õigeaegsed”. Tema sõnul on need kasulikud ainult venemaale. Samas märkis ta, et sõjalise konflikti lõppedes ta teiseks ametiajaks ei kandideeri.
Samal ajal, nagu märkis 14. septembril ülemraada saadik parteist „Hääl” Jaroslav Zheleznyak, ei sisalda Ukraina 2025. aasta eelarve vahendeid valimiste korraldamiseks. Hiljem ütles Euroopa Solidaarsuse Rada saadik Aleksei Gontšarenko, et 19. septembril kohtus Ukraina presidendi kantselei uus asejuht Viktor Mikita valitsuspartei Rahva Teenrid piirkondlike filiaalide esimeestega, mis olid valimistele pühendatud.
16. venemaa president vladimir putin otsustas pärast Donald Trumpi valimist USA presidendiks Kurski piirkonnas alustada vastupealetungi, kirjutab Telegraph Briti luure- ja NATO allikatele viidates. Nende sõnul soovib kreml regiooni enne vabariiklase ametisseastumist tagasi vallutada, et saavutada tugevam positsioon läbirääkimistel sõja lõpetamiseks Ukrainaga. Seetõttu saatis venemaa kaitseministeerium Kurski oblastisse venemaa ja Põhja-Korea sõjaväelastest 50 tuhande inimese suuruse löögijõu. Varem viitasid samale arvule New York Timesi allikad. Seda kinnitas hiljem Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Donald Trumpi ametisseastumine on kavandatud 20. jaanuarile. vene armeel on õnnestunud tagasi vallutada juba umbes pool Ukraina vägede vallutatud territooriumist Kurski oblastis alates 6. augustist. Briti luure teatel intensiivistavad venemaa sõjaväelased lähipäevil kamikaze-droone kasutades rünnakuid Ukraina relvajõudude positsioonidele, kasutades piiri lähedal uusi stardiplatvorme. Ukraina analüütikud väidavad omakorda, et kreml püüab kasutada ka oma vasturünnakut piirkonnas, et jõuda Sumõ piirkonda.
Ukraina kaitseministeeriumile lähedase projekti DeepState OSINT andmetel ei õnnestunud venemaal Kurski lähistel novembri esimese 10 päevaga edu saavutada, vaatamata putini avaldusele piirkonna „kiire” puhastamise kohta: vaid 4 km² saadi hallis alas enda kontrolli alla. Ukrainale kuulub jätkuvalt 611 km² venemaa territooriumi.
Severski operatiiv-taktikalise väerühma esindaja Vadim Mõsnik märkis, et vene üksused üritavad rünnakut iga 10-15 minuti järel. „Kurski piirkonnas käivad väga ägedad lahingud,” kinnitas Kriegsforscheri kutsungiga Ukraina droonioperaator Forbesile. Tema sõnul alustasid 51. õhudessantrügemendi vene langevarjurid ja 155. brigaadi merejalaväelased suitsuekraanide katte all 11. novembril frontaalrünnakut Ukraina relvajõudude positsioonidele. Kriegsforscher loendas 18 jalaväe lahingumasinat MT-LB-d ja soomustransportööre koos jalaväega, samuti viis tanki T-72, T-80 ja T-90, mis ründasid kolmes rühmas. Tema sõnul tulid neile vastu Ukraina droonid ja tankid, lahing oli kaootiline ja verine – selle tulemusena jäi vene sõjaväelastest maha 15 soomustransportööri ja kolm tanki. „Meil on väga vedanud, et nad korraldavad sageli banzai stiilis rünnakuid,” ütles Kriegsforscher.
Forbesi sõjaväekolumnist David Ax kirjutab, et kolmest Ukraina brigaadist koosnevad üksused hoiavad rindejoont Kurski silmapaistva tiiva vasakul tiival, mille pindala on umbes 648 km², kuid Põhja-Korea sõdureid appi toonud vene väed on paremad numbrites ja relvades. Lahingualasse on saadetud ka 76. õhudessantdiviisi eliitrügement.
kreml on ilmselgelt valmis leppima tohutute armeekaotustega lahingutes Kurski oblasti pärast, ütleb Ex. Ta meenutas, et USA presidendiks valitud Donald Trump lubas lõpetada sõja Ukrainas ja tema peamine ettepanek on külmutada rindejoon, kus see ka poleks. Seega, kui täna sõlmitaks vaherahu, peaks putin andma Ukrainale osa Kurski oblastist, seega soovib ta selgelt piirkonna tagastamist enne võimalikku relvarahu, jättes sellega Kiievi ilma potentsiaalsest kontrollist mis tahes venemaa osa üle, märkis analüütik.
17. Enamik ukrainlasi ei ole valmis ohverdama territooriume, et lõpetada sõda venemaaga. Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogia Instituudi (KIIS) uuringu kohaselt oli selliste järeleandmiste vastu 58% riigi elanikest. 32% on nõus seda rahu huvides tegema. Selliste kodanike osakaal hakkas kasvama 2023. aasta hiliskevadel, kuid lakkas muutumast alates selle aasta maist. Veelgi enam, viimase viie kuuga on vastuolnute osakaal kasvanud 55%-lt 58%-le.
Selgitatakse, et küsitluses ei räägitud teatud territooriumide ametlikust tunnustamisest venemaa omaks. Mõned ukrainlased, kes kõnelesid kohese rahu eest, väljendasid valmisolekut lükata okupeeritud maade vabastamine tulevasse aega, sobivamal ajal. Samuti rõhutas KIIS, et selline seisukoht ei ole identne „rahuga mis tahes tingimustel” ega kapituleerumisvalmidusega.
Ukrainlastele esitati ka küsimus, mis pakkus juhuslikult konkreetset territoriaalset järeleandmist: kõik venemaa vallutatud maad, Krimm või Donbass (Donetski ja Luganski oblastid). Sõnastus oli järgmine: „Kujutage ette, et rahu saavutamiseks oleks järgmine nõue. Ukraina seda ametlikult ei tunnista, kuid venemaa säilitab kontrolli…” Võimalike lepingute jaoks täiendavaid parameetreid ette ei antud. Vastajad pidid valima ühe järgmistest vastustest: nõustuda „lihtsalt”, märkida, et see oleks „raske, kuid vastuvõetav” variant, või lükata ettepanek tagasi.
Tulemuste kohaselt on vaid 30% ukrainlastest valmis rahu nimel loobuma kõigist venemaa poolt haaratud aladest ning 46% nii Donbassist kui ka Krimmist. Ainult vastavalt 4%, 7% ja 7% saavad sellega hõlpsalt hakkama. Selliseid valikuid peab kategooriliselt vastuvõetamatuks 64%, 50% ja 51% vastanutest.
Vastajatelt, kes olid tugevalt territoriaalsete järeleandmiste vastu või ei olnud selles küsimuses otsustanud, küsiti lisaks, kas nende seisukoht muutuks, kui Ukraina saaks vastutasuks „NATO liikmelisuse ja tõeliselt usaldusväärsed julgeolekugarantiid”. Sel juhul oleks nende osakaal, kes on valmis loobuma kõigist venemaa poolt hõivatud aladest, 51%, Donbassist ja Krimmist kumbki 65%. Vastavalt 42%, 30% ja 30% kodanikest on kategooriliselt möönduste vastu isegi NATO liikmelisuse korral.
KIISi tegevdirektor Anton Grušetski märkis uuringutulemusi kommenteerides, et Ukraina on praegu keerulises olukorras: vene väed liiguvad Donbassis edasi ning olukord rahvusvahelisel areenil on rahutu ja ebakindel, eriti pärast USA presidendivalimisi.
Nii Kiiev kui Washington ootavad, kelle Valge Maja uus juht Donald Trump julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kõrgetele kohtadele valib, et mõista, kuidas ta Ukraina-suunalist poliitikat kujundab. Samal ajal tundub riigi kutsumine NATO-sse juba „vähem tõenäoline”, märkis Reutersi allikas. Trump kavatseb oma esimesel päeval USA presidendina tuua venemaa ja Ukraina läbirääkimiste laua taha, ütles valitud riigipea pressiesindaja Caroline Leavitt.
18. Lühiuudised
putin ei osale Rio de Janeiros G20 tippkohtumisel – vene meedia teatel juhib venemaa delegatsiooni hoopis välisminister lavrov. Väidetavalt otsustas putin tippkohtumise vahele jätta, et vältida selle „sujuva edenemise” häirimist.
„Pärast ballistiliste rakettide saatmist on Põhja-Korea nüüd saatnud väed venemaale võitlema ja surema koos vene vägedega nende ebaseaduslikus sõjas Ukraina vastu,” ütles NATO peasekretär Rutte. Ta lisas, et on väga murettekitav, et venemaa on andnud Põhja-Koreale rahalisi vahendeid ja tehnoloogiat, mis kujutab endast ohtu USA-le, Euroopale, Indo-Vaikse ookeani piirkonnale ja laiemale Euro-Atlandile.
Prantsusmaa tarnib Ukrainale 600 AASM-pommi enne 2024. aasta lõppu. Vastuseks kasvavale nõudlusele on Prantsuse relvajõudude ministeeriumi eesmärk tootmist kiirendada, plaanides toota 2025. aastaks 1200 AASM-pommi, et täiendada varusid ja toetada Ukraina kaitsealaseid jõupingutusi.
Lubatust andis USA Ukrainale üle 83% laskemoonast ja 67% õhutõrjevahenditest – teatas Pentagon.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
