Sõja ülevaade: 991. päev – hetkel vaid Donetski rinde keskmine ja lõunasektor murekohaks
Avaldatud: 11 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. november 2024:
hetkel vaid Donetski rinde keskmine ja lõunasektor murekohaks on, no ei suuda tuvastada vene poole lubatud vastupealetungi edusamme Kurski oblastis… vrakke küll.
1. Muutusi ilmateates pole.
2. Moskva ja Brjansk.
3. Kursk: tore teatada, et muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: Bilohorivka küla põhjaosa jälle Ukraina kontrolli all..
7. Bahmut: Toretski pearistmik jälle vene poole kontrolli all.
8. Donetsk: ikka keskmine ja lõuna…
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. WaPo: Trump pidas putiniga telefonikõneluse ja tegi ettepaneku sõja lõpetamiseks.
12. Guardian: Ühendkuningriik lõpetas pärast valitsuse vahetust rakettide tarnimise Ukrainale.
13. WSJ: Washington edastab Kiievile 500 õhutõrjeraketti enne Trumpi võimule tulekut.
14. NYT: Venemaa on Kurski oblastis pealetungi jaoks kokku pannud 50 tuhandest inimesest koosneva rühma.
15. Sudža elanikud käisid Kurskis miitingul.
16. Lühiuudised
Njah, vene poole kaotuste arvud iseloomustavad hästi päeva raskust ehk siis vene poole väga tugeva surve jätkumist. Kahjuks põllud kannavad seni soomust hästi, siis pigem paljud edusammud saadakse just üle põldude kulgedes. Teedel nii hästi ei lähe, sest siin tavapäraselt ees nii tankivastased miinid, jalavägi tankitõrjerelvadega ning juba valmis kaudtule ja drooniüksused.
Seni suudab vene pool jätkata päevas üle 100 liugpommi heitmist, kaudtulelööikde arv varasemast tavapärasest pisu kõrgem ja kamikaze droonide kasutamine juba mitu päeva varasemal tasemel.
Kui mujal üldiselt saadakse hästi hakkama, siis ikka Donetski rinde keskmine ja lõunasektor murekohaks on. Eip Ukraina plaani tea, aga võib-olla, kui pisu optimistlikum olla, siis tasapisi taandumine paremale ettevalmistatud kaitsejoonele (mida ka maastik toetab) siiski toimub.
Eip taha kaasa minna ajakirjanduses vohava Trumpi suunalise lainega, eks ootab ära, kui pukki saab…
Euroopa riikide majanduste murepilved hakkavad kindlasti järjest enam mõjutama nii riikide kaitse-eelarveid kui Ukraina suunalist toetamist. Kui valija peab kõige olulisemaks vaid oma „särgi kvaliteeti ja särkide arvu kodus”, siis eip asjast head nahka saa ning putini soovitud uus maailmakord hakkab enam domineerima…
1. Paljudes piirkondades kehtestati täna hommikul erakorralised elektrikatkestused seoses venemaa rünnakute ohuga energiasektorile (lennukid venemaal õhku tõusid). Muidu tavapärane sajune ilm, nagu ikka…
2. 10. novembri hommikul ründas Moskvat 32 drooni, ütles pealinna linnapea Sergei Sobjanin. Õhukaitsejõud tulistasid Moskva oblastis alla droone. „Veel seitse drooni tulistati alla Domodedovo, Ramenskoje ja Kolomna linnaosades. Hetkel on hävinud 32 Moskva suunas lennanud drooni,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis, lisades, et kohapeal töötasid päästeteenistused. Moskva oblasti kuberner Andrei Vorobjov omakorda ütles, et alla tulistatud droonide kukkumise tagajärjel süttis Ramenskoje linnas Stanovoe külas kaks maja. Nagu Mash täpsustab, üritasid Ukraina relvajõud rünnata Moskvat lennuki tüüpi droonidega „Fierce”. Selliste droonide lennuulatus on umbes 1000 kilomeetrit.
Moskva lennujaamades Šeremetjevo, Domodedovo ja Žukovski võeti Ukraina droonide ohu tõttu kasutusele plaan „Vaip”, ütles Föderaalse Lennutranspordiagentuuri esindaja Artjom Korenjako. Baza täpsustab, et kõikides pealinna lennujaamades on kehtestatud piirangud lennukite vastuvõtule.
venemaa kaitseministeerium teatas omalt poolt 23 Ukraina drooni hävingust möödunud ööl. „Valveõhutõrjesüsteemid püüdsid kinni ja hävitasid 23 Ukraina UAV-d: 17 mehitamata õhusõidukit Brjanski oblasti territooriumi kohal, 3 Rostovi oblasti territooriumi kohal, 2 Belgorodi oblasti territooriumi kohal ja 1 Kurski oblasti territooriumi kohal, ” öeldakse sõnumis.
Njah, kohalike ülesriputatud videodes siiski nähtub, et plahvatusteta siiski ei saadud…
Eile öösel Ukraina kaitsejõud tabasid Brjanski oblastis vene laskemoonaladusid, kinnitas Ukraina relvajõudude peastaap. Sõjaväe teatel said tulekahju 1060. logistikakeskuse (endine venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peadirektoraadi 120. arsenal) laskemoonalaod. Kokku registreeriti vähemalt kaheksa plahvatust – objektiivsed seireandmed näitavad, et okupantide väeosa territooriumil on vähemalt kaks süttimiskohta ja sekundaarse plahvatuse tunnuseid, märkis peastaap. Desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juhi Andri Kovalenko sõnul hävitasid Brjanski sõjaväeladudes täna toimunud plahvatused mitte ainult laskemoona, vaid ka MLRS-i raketid ja juhitavad pommid.
3. Kursk: eip nagu aru saagi, kas on siis see suurem vene poole vastupealetung alanud või mitte. Küll tuleb järjest enam juurde videosid ja pilte, mis näitavad suuri venemaa kaotusi. Seni iseloomustab vene poole taktikat ikka kolonnis piki maanteed rühm kuni kaks kompaniid soomust, sestap paljud lõigud on teeservadel täis vene soomuse ja tagalaveokite vrakke ning isegi vene soldatite filmitud videod koos kommentaaridega nende vrakkide vahel sõites pole neis eriti optimismi tõstvad. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta. Seni vastuolulised infokillud, kas Ukraina omad kontrollivad veel Belgorodi oblastis Žuravljovka asulat.
5. Kupiansk-Kreminna: survet jagus, muutusi mitte.
6. Siversk: Ukraina omad parandasid pisu oma seisu Bilohorivka külas ja said tagasi kontrolli küla põhjaosa üle. Mujal muutusteta.
7. Bahmut: üleeile sai vene pool saada tagasi kontrolli Toretski linna pearistmiku üle linna keskel. Mujal muutusteta.
8. Donetsk: ikka ja ikka keskmine ning lõunasektor…
Selidove linna suunal üleeile tehti u 1,5 km samm Pokrovski poole kitsas lõigus. Sealt Pokrovskini u 10 km.
Selidove suunal vene poole tugev soomusega rünnak neli päeva tagasid Sontsivka asula (u 620 elanikku) suunas leidis üleeile kinnitust. Asub see koht Hirnõki linnast 12 km lääne pool ning sammu pikkus korraga 5 km ja korraks pisugi pidama saadud Hirnõki-Kurahivka joon kukub kohe kokku, sest Vovtša jõe ja vene ründeteraviku vahe on veel vaid 4 km ning alasse jääb üks suurem maantee ja lagedad alad, sestap ka logistikaga niru, kõik liialt nähtaval ja kotisuu kinnilangemise oht suur. Ala, kust Ukrainlased peavad taanduma, on 4×10 km. Ikka kipun jõgedele panustama ja siingi suunal loodan, et Solona jõgi risti ees olles enne suubumist Vovtša jõkke vene poole suurema edenemise kinni peab. Läheb see Sontsivka asula lääneservast.
Viimasel kahel päeval on Kurahove-Vuhledari joonel pigem rinne sirgenenud aga seda Ukraina omade kahjuks. Suurem mure on vene poole võimaliku edenemisega Kurahove linnast lõunas üle põldude.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: kuskil pisu rindest kaugemal üks punt Pihkva kandi dessantnikke soomusel ära lasti HIMARS-i abil. Siin lõigus on juba kaks nädalat vene poole rünnakute arv tavapärasest pisu kõrgem. Tõusnud on nii lennunduse kui kaudtulelöökide arv, ning kipub ootama siitki suunalt Vuhledari suuna toetuseks tugevama surve algust.
Tokmaki suund: erinevais lõikudes vene kompimine jätkus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. USA presidendiks valitud Donald Trump pidas telefonivestlusi venemaa presidendi vladimir putiniga, vahendab Washington Post (WaPo) viidates olukorraga kursis olevatele allikatele. WaPo vestluskaaslaste sõnul toimus vestlus neljapäeval, 7. novembril, Trump viis selle läbi oma elukohast Mar-o-Lagost Florida osariigist. Trump soovitas putinil Ukrainas mitte eskaleeruda ja tuletas talle meelde USA märkimisväärset sõjalist kohalolekut Euroopas, ütlesid allikad. Trump ja putin arutasid rahu saavutamist Euroopa kontinendil ning Trump avaldas huvi edasiste läbirääkimiste vastu, et arutada Ukraina sõja kiiret lõpetamist, teatasid WaPo allikad.
Nende sõnul puudutas Trump põgusalt venemaa poolt okupeeritud alade teemat. Eravestlustes ütles ta, et toetab tehingut, mille kohaselt kreml säilitab kontrolli vallutatud Ukraina maade üle, väidavad WaPo allikad.
Ukraina valitsust informeeriti putini ja Trumpi vestlusest ning ta ei vaielnud vastu: väljaande vestluspartnerite sõnul teavad Kiievi ametnikud hästi, et Trump võtab venemaa presidendiga ühendust, et leida diplomaatiline lahendus sõja lõpetamiseks.
Mingit konkreetset plaani Trump siiski ei esitanud, kuigi märkis, et nüüdseks kolmandat aastat kestev sõda on asetanud Ameerika maksumaksjate õlgadele suure koorma. Trump ilmselt tõesti ei taha, et tema ametiaeg algaks eskalatsiooniga Ukrainas, ütles üks WaPo allikas, endine USA ametnik. Tema sõnul on Trumpi eesmärk tagada, et vähemalt praegu ei läheks olukord sõjaga hullemaks.
putin õnnitles 8. novembril avalikult Trumpi valimisvõidu puhul ja ütles ka, et on valmis temaga läbirääkimisi pidama, rõhutades, et igasugune lahendus on võimalik ainult siis, kui see tunnustab „reaalsust” kohapeal, kus vene armee on üle viiendiku Ukraina territooriumist võtnud oma kontrolli alla. putin teatas varem, et sõja lõpetamise tingimus on kõigi Venemaale kehtestatud sanktsioonide tühistamine.
12. Kiievi ja Londoni suhted on pärast Tööpartei valitsuse võimuletulekut Suurbritannias möödunud suvel halvenenud, ütlesid Ukraina kõrged ametiisikud Guardianile, väljendades rahulolematust, et Suurbritannia pole tarninud täiendavaid kaugmaarakette. Nende sõnul on Kiiev pettunud, et Briti peaminister Keir Starmer pole veel Ukrainat külastanud, kuigi tema ametisseastumisest on möödas neli kuud. Samas ei näe Ukraina Starmeri võimalikul visiidil mõtet, kui ta just ei luba täiendada Storm Shadow rakettide varu.
„Tal pole mõtet turistiks tulla. Oleme Starmeri võimalikku visiiti arutanud juba augustist saadik. Pakuti välja erinevaid kuupäevi, kuid ükski neist ei realiseerunud. Ta lükkas reisi mitu korda edasi,” ütles Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski administratsiooni üks kõrgemaid esindajaid.
Kiiev ei ole rahul Suurbritannia sõjalise abi puudumisega vene armee kiire edasitungi taustal idarindel. Ukraina komandörid ütlesid, et nad jäid tulejõult vaenlasele kõvasti alla. Ukraina peamine etteheide Ühendkuningriigile on see, et ta ei ole tarninud täiendavaid rakette oma varudest, isegi selleks, et tabada sihtmärke Krimmis ja teistel Ukraina okupeeritud aladel.
„Seda ei juhtu. Starmer ei anna meile pikamaarelvi. Olukord ei ole sama, mis siis, kui Rishi Sunak oli peaminister. Suhted on halvenenud,” ütles teine Ukraina ametnik. Teine informeeritud Ukraina allikas selgitas Guardianile, et Prantsusmaalt ja Suurbritanniast tarnitud kaugmaarakettide arv on võrreldes 2023. aastaga vähenenud. Viimane rünnak Storm Shadow’i abil anti Ukraina sõjaväe teatel 5. oktoobril Venemaa komandopunktide vastu. „Te teaksite, kui Ühendkuningriik varustaks meid uute kaugmaarakettidega, sest me kasutaksime neid venemaa sihtmärkide ründamiseks. Me ei tee seda,” lisas väljaande allikas.
Viimati kohtusid Starmer ja Zelenski novembri alguses Budapestis toimunud tippkohtumisel. Briti peaminister ütles, et Londoni toetus on „vankumatu”. Ukraina president väljendas aga pettumust kahe riigipea dialoogi üle. „Võiduplaani oluline element on varustada Ukrainat pikamaarelvadega ja anda luba kasutada neid sõjaliste sihtmärkide vastu venemaa territooriumil,” kirjutas Zelenski oma sotsiaalvõrgustikes. Ukraina ametnikud selgitasid, et Zelenski ja Starmeri kohtumine Ungaris ei toonud kaasa raketitarnete küsimuses „mingit edu”.
Ühendkuningriik on USA ja Saksamaa järel Ukrainale suuruselt kolmas sõjalise abi tarnija. Ühendkuningriigi lubatud summa alates 2022. aastast on 12,8 miljardit naela, millest 5 miljardit on finants- ja humanitaarabi ning 7,8 miljardit sõjaline. Starmer määras eelmisel reedel Jonathan Powelli riikliku julgeoleku nõunikuks. Ta on varem pooldanud rahukõnelusi, pannes ühe Ukraina eksperdi ja Tööpartei ajaloolase arvama, et tema ametisse nimetamine võib suurendada survet Kiievile alustada dialoogi Moskvaga. „Muidugi peab mingil hetkel olema rahuleping, kuid Trumpi ja Powelli jaoks on oluline lõpetada võitlus, mis ei ole sama, mis rahu,” selgitas professor Brian Brivati.
13. Pentagon saadab Kiievisse õhutõrjesüsteemide Patriot ja NASAMS jaoks enam kui 500 püüdurraketti. Laskemoon jõuab Ukrainasse lähinädalatel, ütles USA presidendi administratsiooni kõrge ametnik Wall Street Journalile. Väljaande teise allika sõnul peaksid need tarned Ukraina õhutõrjevajadustele vastama selle aasta lõpuks. Relvade ja laskemoona tarned Ukrainasse võtavad tavaliselt nädalaid või kuid ning kavandatud tarnete suurendamise mõju USA relvavarudele, eriti õhutõrjesüsteemidele, tekitab tõsist muret, märkis üks väljaande allikatest. Teine allikas rõhutas, et Washington kaalub võimalust osta relvi teistest riikidest, et need Ukrainasse üle anda.
Möödunud reedel teatasid asjaga kursis olevad allikad Reutersile ja CNN-ile, et USA presidendi Joe Bideni administratsioon otsustas tühistada keelu saata USA töövõtjaid Ukraina territooriumil Ukrainale üle viidud sõjatehnika remonti ja hooldust tegema. CNN-i teatel remondivad töövõtjad hävitajaid F-16 ja õhutõrjesüsteeme Patriot. Reutersi allikas teatab, et Ukrainasse paigutatakse väike hulk Ameerika spetsialiste, kes asuvad rindejoonest kaugel ja ei osale sõjategevuses. Selle otsuse eesmärk on tagada sõjavarustuse kiire hooldus ja remont, väidavad allikad. Siiski on ebaselge, kas poliitika jääb kehtima ka pärast presidendiks valitud Donald Trumpi ametisse astumist.
14. vene sõjavägi on Kurski oblasti vabastamiseks koondanud 50 tuhande inimesest koosneva löögiväe, kuhu kuuluvad lisaks vene sõduritele ka KRDV sõjaväelased, teatasid USA ja Ukraina ametnikud New York Timesile (NYT ). USA uue analüüsi kohaselt suutis venemaa selle rühma kokku panna ilma oma põhijõude Ida-Ukraina rindelt välja viimata, mis võimaldab vene väejuhatusel korraldada pealetungi korraga mitmes suunas.
vene väed on juba asunud tagastama osa Ukraina poolt sel suvel Kurski oblastis vallutatud territooriumist. vene armee kasutab rakette ja suurtükilööke, kuid ei ole veel alustanud ulatuslikku pealetungi piirkonnas, väidavad Ameerika ametnikud.
Kiievi sõnul algab selline pealetung Põhja-Korea vägede osalusel lähipäevil. KRDV sõdurid läbivad Kurski oblasti lääneosas koos venemaa põhivägedega täiendavat väljaõpet.
Nagu väljaanne märgib, on mõned Ameerika luure ja Pentagoni kõrged ametnikud muutumas Ukraina üldiste väljavaadete suhtes pessimistlikumaks, märkides, et Venemaa suurendab pidevalt oma positsioone nii Kurski piirkonnas kui ka Ida-Ukrainas. Nad usuvad, et Kiievi ebaõnnestumised on tingitud kriitilisest vägede nappusest.
Üks ütles NYT-le, et Ukraina relvajõudude sissetung augustis nõrgendas Ukraina armeed teistel rinnetel, muutes selle Venemaa pealetungi suhtes haavatavaks. Samas märkis ta ka, et Kiievis on Kurski oblastis endiselt tugev kaitse ja võib-olla suudab ta seda territooriumi hoida vähemalt mõnda aega.
Informeeritud Ukraina allikate sõnul on venemaa kaitseministeerium varustanud Põhja-Korea sõjaväelasi moodsate vormiriietuse, kuulipildujate, snaipripüsside ja granaadiheitjatega. USA luure andmetel õpetas venemaa Põhja-Korea sõdureid suurtükitule ja jalaväe põhitaktikate, sealhulgas kaevikute puhastamise tehnikate alal. Need andmed viitavad sellele, et mõned Põhja-Korea väed osalevad Ukraina-vastases pealetungitegevuses.
Teised USA allikad väidavad, et Washington pole kindel, kas Kim Jong-un on oma vägede kasutamisele sõjas Ukrainaga mingeid piiranguid kehtestanud, kuid USA eeldab Põhja-Korea vägede aktiivset kasutamist pealetungi ajal. Väljaande ukrainlasest teavitatud vestluskaaslane märkis, et KRDV väed jagunevad kahte rühma: ründeüksus ja toetussõdurid, kes tagavad julgeoleku Ukrainalt tagasivõetud aladel.
USA ametnikud usuvad, et Ukraina vägedel on raske taganeda ning Venemaa ja Põhja-Korea väed kannavad tõenäoliselt suuri kaotusi, sarnaselt Ida-Ukraina rindel juhtunuga. Ameerika ja Briti sõjaväeanalüütikud hindavad hukkunud ja haavatud vene sõdurite arvuks keskmiselt üle 1200 inimese päevas.
15. Ukraina relvajõudude sissetungi järel põgenenud Sudža elanikud tulid Kurskis spontaansele miitingule, nõudes piirkonnas sõja tunnustamist, kirjutab väljaanne „7×7”. „Meid ei huvita, kus me külmutame. Väljas on külm, mis meil vahet on, me pole nagunii kodus,” rääkis üks põgenikest väljaande korrespondendile. Varem blokeeris suhtlusvõrgustik VKontakte postituse, mis käsitles Sudža rajoonist ümberasustatud inimeste miitingut.
Miitingu ajal astus meeleavaldajate ette kohalike omavalitsusorganitega suhtlemise osakonna juhataja Anatoli Drogan. Ta nimetas miitingut ebaseaduslikuks teoks ja palus pagulastel selgitada rühmituse liidrid, et anda neile kollektiivse pöördumise koopia ja olla edaspidi ühenduses. „Teid surutakse ebaseaduslikele tegudele. Me elame teiega eriolukorra režiimis, kahjuks ei sõltu see võimudest. Võimud ei surunud ühtegi vaenlast piirile, see on sõda. Seda võimud ei kontrolli, toimus läbimurre, seal seisnud väed surid. Uskuge mind, kurjategijad on juba kinni peetud,” tsiteerib väljaanne Droganit.
Meeleavaldajad nõudsid tunnistamist, et piirkonnas käib sõda, ja küsisid ka Droganilt, miks just tema nende juurde tuli, mitte Sudžanski rajooni juht Aleksandr Bogatšov, kes pärast Ukraina relvajõudude sissetungi ei öelnud midagi piirkonna elanikele. Hiljem tuli platsile veel üks ametnik, kes lubas kuberneriga kohtumise korraldada teisipäeval, 12. novembril. Üks teine miitingul osaleja aga ütles 7×7-le, et kuberner pole valmis elanikega kohtuma, seega on koosolekul linnaosa juht.
Varem peeti Kurskis teise piiriala, Bolšesoldatski elanike miitingut. Kurdeti suutmatuse üle üürida ajutist eluaset kalli üüri ja eluasemetunnistuste puudumise üle.
6. novembril teatas Kurski oblasti inimõiguste voliniku Vladimir Firsovi pressiteenistus, et piirkonnas toimunud lahingute tagajärjel hukkus umbes 100 tsiviilisikut ja sai vigastada üle 350 inimese.
16. Lühiuudised
Pühapäeval, 10. novembril avastati Moldova territooriumil kaks drooni, mis tõenäoliselt lendas riiki Venemaa rünnaku ajal Ukrainale. Sellest teatas Moldova politsei peainspektsioon. Keegi viga ei saanud.
Prantsusmaa annab Ukrainale umbes 10 pikamaa SCALP-raketti, ütles Prantsuse kaitseminister Sebastien Lecornu intervjuus ajalehele Le Journal du Dimanche. Minister märkis, et talve saabudes võivad Venemaa kauglöögid Ukrainale jätkuda – Prantsusmaa tarnib taas lühimaa õhutõrjerakette Mistral, sealhulgas lahingutsoonide kaitseks. „Peame hoidma oma abi stabiilsel tasemel, sest see võimaldab ka Ukraina võimudel kaaluda poliitilisi otsuseid (ilmselt räägitakse läbirääkimistest), kui nad seda otsustavad”.
Katar lõpetab vahendamise Iisraeli ja Hamasi läbirääkimistel…
Gruusias korraldab opositsioon teist päeva protestimarsse, nõudes kordusvalimisi. Meeleavaldajad blokeerisid Thbilisis Vabaduse väljaku.
USA strateegilise kommunikatsiooni koordinaator John Kirby rõhutas, et kuigi Ukrainal on tulevikus NATO liikmelisus, on esmatähtis tagada, et Kiiev võidab sõja venemaa vastu. Ta ütles, et Bideni administratsioon on pühendunud Ukraina toetuse suurendamisele ja töötab pikaajaliste julgeolekukokkulepete kallal, et tugevdada oma kaitsevõimet – isegi väljaspool praegust konflikti.
Föderaalvalitsuse pressiesindaja Steffen Gebestreit tsiteerib Ukrinform: „Täna (pühapäeval) õhtul rääkis liidukantsler Olaf Scholz telefoni teel vastvalitud USA presidendi Donald Trumpiga ja õnnitles teda veel kord isiklikult valimisvõidu puhul. Mõlemad arutasid Saksa-Ameerika suhteid ja praegusi geopoliitilisi väljakutseid. Kantsler rõhutas föderaalvalitsuse pühendumust jätkata kahe valitsuse vahel aastakümneid kestnud edukat koostööd. Samuti leppisid nad kokku koostöös rahu taastamiseks Euroopas.”
Laskesuusatamine murdis enne hooaja algust korraks Ukraina peauudistest läbi ja käib arutelu uuest stardigruppide määramise reeglistikust. Ootavad nemadki…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
