Sõja ülevaade: 989. päev – Kurski suur vene poole vastupealetung hetkel vastu müüri
Avaldatud: 9 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. november 2024:
Kurski suur vene poole vastupealetung hetkel vastu müüri, üks samm Kupiansk-Kreminna rindel ning ikka Donetski rinde keskmises ja lõunasektoris sammhaaval vene pool edeneb.
1. Krt… orkid…
2. Rahulik.
3. Kursk: Kurski suur vene poole vastupealetung hetkel vastu müüri.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: 3 km samm Svatovest läänes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ikka keskel ja lõuna.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina jätkas pärast 2-kuulist pausi rünnakuid venemaa rafineerimistehaste vastu.
12. Valge Maja otsustas tühistada Ameerika töövõtjate relvade remondikeelu Ukrainas.
13. Telegraph : Trumpi plaan hõlmab Briti vägede paigutamist piki demarkatsioonijoont Ukrainas.
14. Riigiduuma pakkus koduta jäänud Kurski oblasti elanikele „pildistamist”.
15. EL-i juhid hakkasid arutama Ukraina rahastamist ilma USA abita.
16. Lühiuudised
Ilm nädalaks vähemalt sajuta ja miinuskraad öösiti kipub tavaliseks ning nii jätkudes kahjuks ei muutu põllud põhjatuks…
Eilsedki vene poole kaotuste numbrid rekordite lähedal, mis näitab vene poole rünnakute tihedust ja tugevust. Kui lennunduse ja kaudtulelöökide arv tavapärasest pisu kõrgem, siis ikka on madalal tasemel vene poole kamikaze droonide kasutamine ehk siis vist aplaus vene kaitseministeeriumi käpardlikkusele.
1. Juba mitu päeva järjest on Odessa väga tihedas ööpäevases sajus ja tabatakse ikka põhiliselt tsiviilobjekte nii linna serval kui keskel.
Mõkolaivis teatati ballistiliste rakettide löögist.
Kiievis ikka öised droonid.
2. Kogu piiri ja rindelähesus tavapärases ööpäevases hullus sajus… krt… orkid…
3. Kursk: ilmusid sealsest venemaa pealetungist kaadrid, millel oli palju kahjustatud/hävinud sõidukeid. Rekord vist kaheksa soomukit 100 m lõigul. Seni pole olulisi muudatusi rindejoones täheldanud.
Samuti pole veel märke põhjakorealaste rünnakuga liitumisest.
Eile teatas venemaa kaitseministeerium, et alustas Kurski oblastis uut pealetungi.
4. Harkiv: põhiliselt ikka Vovtšanskis ja selle ümber lahingud käivad. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Kupiansk-Kreminna: Svatove linnast läänes Andriivka küla juures üks vene poole u 3 km samm üle põldude. Siit Oskili jõeni veel 15 km. Kogu rinnet iseloomustab tihe vene rünnakute jätkumine igapäevaselt koos kaudtule ja lennunduse toetusega ning mõnel päeval see sammu edasi kuskil lõigus toob aga ei miskit hullu.
6. Siversk: pisu on hakanud surve siin rindel uuesti tõusma ning lahingud Bilohorivka pärast ja otse üle Verhnokamjanske üle Siverski poole. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Bahmut: Tšassiv Jari juures ja Toretskis muutusteta. Esimeses vaid paar rünnakud ning enamus tegevust Toretski linnas.
8. Donetsk: rinde keskmises ja lõunasektoris tasapisi vene pool edeneb.
Miks vaatamata väga suurtele kaotuste numbrile ei saada lähemale Pokrovskile vahetult linna läheduses olevas lõigus, kipub minema vist kunagi taktikaõpikutesse. Seal peaks olema väga tugev kindlustuste liin ja eks Ukraina omad saavad ka aru, et seda linna kaotada ei tohi, sestap vist siin suunal suudetakse tagada nii meeste kui varude olemasolu.
Selidove linnast loodesuunal saadi u 1 km edasi piki teed otse Pokrovski suunal. Siin ees veel 10 km linnani lõigul kaks jõge ja ehk on neistki Ukraina omadel abi.
Selidove linnast läänes sai eile vene pool sisse Petrivka asulasse, üleeile alles jõudis selleni. Pisu siiski loodan, et nad vähemalt siit suunalt üle jõe väga lihtsalt ei saa.
Eile sai kinnitust vene poole väiksem läbimurre Kurahove linnast kagus üle põldude. Seda, et seal miskit rohkemat kärises, liikusid kõlakad juba mitu päeva. Samm edasi vähemalt 3 km (pikk kiil) ja sellega kiputakse ära lõikama 10×10 km ala kaitse, kust arvatavalt peab nüüd Ukraina vägi kiirelt taanduma.
Vuhledarist põhjas ja kirdes pisu nii rindejoon sirgenes vene poole kasuks, sammud kuni 1 km.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: kipub surve keskmisest tugevamal tasemel jätkuma, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Tokmaki suund: siin pisu enam torgiti Robotinest loodes, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: tavaline kolme rünnaku päev.
11. Ukraina sõjaväeluure (GUR) võttis vastutuse ööl vastu reedet, 8. novembrit Saraatovi oblastis asuva naftatöötlemistehase rünnaku eest, teatab RBC Ukraine viitega Ukraina relvajõudude allikale. See oli esimene Ukraina sõjaväe rünnak venemaa rafineerimistehaste vastu alates septembri algusest.
Saraatovi oblasti kuberner Roman Busargini sõnul tulistas vene õhutõrje ööl vastu 8. novembrit alla drooni, kuid selle rusud langesid Zavodski rajooni tööstustsoonile. Kohalik telekanal Saratov 24 selgitab, et droonirusud sattusid kütusepaaki. Pealtnägijad väidavad, et tulekahju puhkes Zavodskoi rajoonis Rosnefti tehases. Ettevõtte võimsus on 7,2 miljonit tonni naftat aastas, toodetakse üle 20 tooteliigi, sealhulgas bensiin, diislikütus ja kütteõli.
venemaa kaitseministeerium teatas traditsiooniliselt 8. novembri öösel 17 Ukraina drooni „kinnipidamisest ja hävitamisest”, millest kuus ründasid Saraatovi piirkonda.
Eelmine rünnak venemaa rafineerimistehasele toimus 1. septembril. Seejärel peatas löök Moskva Gazprom Nefti rafineerimistehases peaaegu poole ettevõtte tootmisvõimsust. Tehas, mis varustab iga kolmandat liitrit Moskvas müüdavat bensiini ja on pealinna lennujaamade petrooleumi peamine tarnija, kaotas oma Euro+ naftatöötlemisüksuse, mille võimsus on 6 miljonit tonni aastas ja oli sunnitud lõpetama bensiini hulgimüügikoguste tarnimise.
Novembri alguses sai teatavaks venemaa naftaettevõtete kasvavad raskused imporditud seadmetel töötavate rafineerimistehaste remondiga. Reutersi andmetel ei suutnud kolm tehast oktoobris plaanipäraseid remonditöid lõpetada ja pikendasid üksikute naftarafineerimisüksuste seisakuid novembrini. Probleemid puudutasid Lukoili Volgogradi naftatöötlemistehast (üks riigi suurimaid, võimsusega 15 miljonit tonni aastas), aga ka Ilski ja Jaia naftatöötlemistehast. Selle tulemusel võib seisva naftarafineerimisvõimsuse maht ulatuda kavandatud 1,2 miljoni tonni asemel 1,8–2 miljoni tonnini, ütlevad agentuuri allikad.
Kokku on venemaa rafineerimistehaste esmase rafineerimisvõimsuse seisakud alates aasta algusest jõudnud 39 miljoni tonnini, mis on Reutersi arvutuste kohaselt 5,2 miljonit tonni rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
12. USA presidendi Joe Bideni administratsioon otsustas tühistada keelu saata Ameerika töövõtjaid Ukraina territooriumil Ukrainale toimetatud sõjatehnikat remontima ja hooldama. Sellest teatasid informeeritud allikatele viidates Reuters ja CNN. CNN-i teatel remondivad töövõtjad hävitajaid F-16 ja õhutõrjesüsteeme Patriot. Reutersi allikas ütleb, et Ukrainasse paigutatakse väike hulk Ameerika spetsialiste, kes asuvad rindejoonest kaugel ja ei osale sõjategevuses.
Selle otsuse eesmärk on tagada sõjavarustuse kiire hooldus ja remont, väidavad allikad. Siiski on ebaselge, kas poliitika jääb kehtima ka pärast presidendiks valitud Donald Trumpi ametisse astumist. CNN teatas keelu võimalikust tühistamisest juba juunis. Seejärel selgitasid kanali allikad, et otsus sõltus president Joe Bidenist, kes pooldas USA sõjaväe kohaloleku minimeerimist konfliktipiirkonnas. Varem saadeti seadmeid remonti Poolasse, Rumeeniasse ja teistesse NATO riikidesse, mis pikendas nende hooldamiseks kuluvat aega.
13. Briti väed võidakse saata Ukrainasse 1200-kilomeetrise turvapuhvertsooni loomiseks osana Donald Trumpi sõja lõpetamise plaanist, vahendab Telegraph. Need detailid tulid päevavalgele pärast Trumpi valimisvõitu ja tema telefonivestlust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, mille käigus Zelenski hoiatas, et „venemaa lepitamine” tähendab Euroopale „enesetappu”.
Trumpi plaani kohaselt luuakse rindejoone äärde demilitariseeritud tsoon ning Ukraina kohustub hoiduma 20 aastaks NATO-ga liitumisest. Vastutasuks jätkab USA relvade tarnimist Ukrainale, et takistada venemaa järjekordset sissetungi. Samas ei kavatse USA ise oma vägesid puhvertsooni julgeoleku tagamiseks kohale tuua ega plaani seda missiooni rahastada.
Wall Street Journal kirjutas varem, et USA ei saada oma sõjaväge Ukrainasse, viidates Trumpi meeskonna esindajatele. „Las seda teevad poolakad, sakslased, britid ja prantslased,” märkisid väljaande allikad.
Endine Briti rahandusminister George Osborne juhib tähelepanu, et Londonil on raske ilma USA abita Ukrainat toetada. Kiiev, kuigi ta on väljendanud valmisolekut kuulata Trumpi ettepanekuid rahumeelse lahenduse saavutamiseks, rõhutab, et seisab vastu igasugustele tingimustele, mida võiks tajuda järeleandmisena venemaale. Euroopa Liidu liidrite tippkohtumisel Budapestis ütles Zelenski: „Ei tohiks olla illusioone, et õiglase rahu saab saavutada nõrkuse hinnaga. Rahu on tugevate tasu.”
Septembris märkis USA asepresidendi kandidaat vabariiklaste parteist J. D. Vance, et Trumpi plaan hõlmab demilitariseeritud tsooni loomist kokkupuutejoonel ja Ukraina keeldumist NATO-ga liitumast. Zelenski nimetas seda ettepanekut aga „radikaalseks” ja „vastuvõetamatuks”, öeldes, et Ukrainale tehti lihtsalt ettepanek oma territooriumidest loobuda.
Trump ütles oma valimiskampaania ajal korduvalt, et võidu korral võib ta Ukraina sõja lõpetada enne ametisse asumist 2025. aasta jaanuaris, ning lubas, et teeb seda „ainult 24 tunniga”. Samas rõhutas ta, et kavatseb veenda putinit läbirääkimistele, ähvardades selleks nafta hinda alla kukutada.
Njah, karta on, et igatsugu kannapöördeid võib peale 5. jaanuari hakata USA suunalt tulema. Kuna pole selgeltnägija, siis eip arvama hakka, mis suunapöördeid siis tegema võidakse hakata… eks miskit võib ka õiges suunas minna…
14. Kurski oblasti riigiduuma saadik Jekaterina Hartšenko tegi ettepaneku korraldada uusaasta fotosessioon piirkonna evakueeritud elanikele, kes olid varem eluaseme osas abi palunud. „Kingime üheskoos aastavahetuse ime meie kodu kaotanud kaasmaalaste peredele Sudžanski, Korenevski, Rõlski, Gluškovski ja teistest piirkondadest. Sinna, vanadesse fotoalbumitesse, jäid ju nende mälestused, mis soojendasid hinge,” pöördus Hartšenko oma Telegrami kanali kaudu fotograafide ja fotostuudio omanike poole.
Asetäitja plaani kohaselt peaks fotoraamatutest saama eluasemeta jäänud kodanike „uusaasta ime”. „Loome kodu kaotanud Kurski inimestele uue ajaloo, perekonna fotoalbumid, kõik, mis meenutas nende perekonna minevikku,” rõhutas Hartšenko.
venemaa inimõiguste voliniku Tatjana Moskalkova avalduse kohaselt oli Ukraina vägede pealetungi tõttu Kurski oblastis sunnitud kodudest lahkuma üle 112 tuhande inimese. Septembri alguses lubas piirkonna juht Aleksei Smirnov anda kõigile evakueeritutele tõendid uue eluaseme ostmiseks.
Novembris aga kaebasid kümned evakueeritavad, et neile pole ikka veel tunnistusi väljastatud. VKontakte Šeptuhhovski külanõukogu lehel avaldati üle 20 Kurski elanike pöördumise putinile, milles paluti abi eluaseme osas. Pöördumise fikseeris ka külanõukogu juht Juri Tkatšov, kes märkis, et piirkonnas on käimas „sõjaline erioperatsioon” ning paljud asulad on osaliselt või täielikult hävinud. Ta palus riigipeal abi eluasemetunnistuste väljastamise ja muude vajalike toetusmeetmetega.
15. Tõenäosus, et Ameerika Ühendriigid lahkuvad koalitsioonist, et toetada Ukrainat uue presidendi ajal, on sundinud Euroopa riike alustama iseseisva poliitika ettevalmistamist, et seda edasi aidata. EL-i liidrid arutasid neljapäeval Budapestis toimunud õhtusöögil Donald Trumpi võidu tagajärgi ja rääkisid esimest korda sellest, kas nad suudavad lünga täita, kui Ühendriigid vähendavad järsult või isegi lõpetavad sõjalise abi andmise Ukrainale, kirjutab Wall Street Journal (WJS) koosolekul viibinud inimestele viidates. „Ma arvan, et täna peame saatma USA-le ja uuele administratsioonile selge signaali, et toetame Ukrainat nii kaua kui vaja,” ütles Soome peaminister Petteri Orpo.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles: selle laua taga võib olla erinevaid lähenemisi, kuid ma olen sügavalt veendunud, et meie huvid langevad kokku. Oleme huvitatud sellest, et venemaa seda sõda ei võidaks… Sest kui ta võidab, tähendab see, et meie piiridele on ehitatud imperialistlik jõud, millele me ütlesime: „Kõik on hästi, võite olla ekspansionistid.”
Trump rääkis tema sõnul 6. novembril pärast valimisvõitu umbes 70 maailma liidriga. Ta ei öelnud eurooplastele, kas ta kärbib Ukrainale antavat abi või palub liitlastel kanda suurema osa kuludest, märgib WSJ. Varastel vestlustel ei viidanud miski suurele kursimuutusele, ütles Bloombergile EL-i arutelude ja Trumpiga peetud kõnede sisuga kursis olev inimene.
Üritusel endal Ungari parlamendis ütlesid Balti riikide ja mõne Skandinaavia riigi juhid, et Euroopa peaks olema valmis vajadusel Ukrainale toetust suurendama. Ida-Euroopas ja Skandinaavias võtavad nad karmima positsiooni, sest need riigid asuvad venemaa vahetus läheduses ja peavad sõjategevuse leviku ohtu nende territooriumile suureks.
Teised liidrid, sealhulgas Macron ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni, suhtuvad ettevaatlikumalt. Meloni kordas õhtusöögil oma toetust Ukrainale, kuid ütles, et kui USA rahastamist kärpib, peab ta valijatele selgitama, miks nad peaksid Kiievile rohkem rahalist abi andma.
Ungari on ülejäänud blokiga opositsioonis ja ka Slovakkia saab seda toetada. Peaminister Viktor Orban ütles reedel avalikult, et kaotatud sõja toetamist pole vaja jätkata.
Üks kõrge EL-i ametnik ütles pärast neljapäevast õhtusööki, et Euroopa Komisjonilt võidakse paluda esitada rahastamisvõimalused, kui juhid novembris Brüsselis kohtuvad.
Kieli Maailmamajanduse Instituudi hinnangul on EL alates sõja algusest teatanud Ukrainale 118 miljardi euro suuruse rahalise, humanitaar- ja sõjalise abi andmisest. USA on eraldanud 85 miljardit eurot. Kuid kogu raha ja relvad pole veel Ukrainasse jõudnud. EL kiitis hiljuti heaks ka umbes 38 miljardi dollari suuruse rahastamise Ukrainale, mis on tagatud tulevaste tuludega venemaa külmutatud välisvaluutareservidest, samas kui esialgses G7 lepingus nõuti EL-i 20 miljardi dollari suurust osa kogu 50 miljardist dollarist.
Mitmete Euroopa ametnike sõnul pole põhiprobleem mitte rahas endas, vaid sõjaliste ressursside olemasolus, ütles üks Budapestis toimunud kohtumisel osalejatest Bloombergile. Relvastust tarnivad peamiselt Ameerika Ühendriigid ning EL-i riikidel puudub võimsus ja spetsiifilised süsteemid nagu raketisüsteemid Patriot või hävitajad F-16, et suurendada tootmist ja tarnimist koguses, mis võimaldaks Ukrainal tõhusalt vastu seista vene armeele lahinguväljal juba praegu.
16. Lühiuudised
Ukraina testib odavaid Eesti rakette droonide alla tulistamiseks. Ukraina kaitseministeerium teatas, et Eesti kaitsefirma Frankenburg Technology esimesed õhutõrjerakettide näidised tarnitakse katsetamiseks 2024. aasta lõpuks. Raketid on mõeldud eelkõige droonide alla tulistamiseks ja suudavad tabada sihtmärke kuni 2 km kõrgusel. Edukate katsetuste ja edasise kasutamise kokkuleppe korral saab nende rakettide tootmist korraldada Ukrainas.
Ukraina andis Türgile üle raskelt haigete Krimmi poliitvangide nimekirjad. Vastava nimekirja andis üle Krimmi ja Sevastoopoli autonoomse vabariigi elanike õiguste voliniku esindaja Elvin Kadõrov, ütles Ukraina ombudsman Dmitri Lubinets. Kadõrov rääkis Türgi ametnikega suheldes ka sõnavabaduse rikkumisest ja rahumeelsete kogunemiste keelust Krimmis, krimmitatarlaste repressioonidest nende emakeele õppimise vallas ning arvukatest alusetutest vahistamistest poliitilistel ja usulistel põhjustel.
Ülemaailmne linnafoorum, mida toetab ÜRO, kutsus Krimmi okupatsioonivõimud istungile. Ukraina välisministeerium kutsub ÜRO peasekretäri António Guterrest üles tegutsema ja lõpetama foorumi kasutamise Ukraina alade ajutise okupeerimise seadustamiseks.
Ukraina ettevõte 3DTech valmistub esimese partii fiiberoptilise kaabliga juhitavaid FPV droone Ukraina sõjaväele tarnima. Need droonid on immuunsed raadioelektrooniliste häirete suhtes, mistõttu on need lahinguväljal väga tõhusad.
Põhja-Korea summutab GPS-i kaks päeva järjest – kannatada sai laeva- ja lennuliiklus.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
