Sõja ülevaade: 988. päev – algas vene poole vastupealetung Kurski oblastis
Avaldatud: 8 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. november 2024:
algas vene poole vastupealetung Kurski oblastis, Donetski rinde keskmises ja lõunasektoris sammhaaval vene pool edeneb.
1. Eks keeruline on jääda viisakaks väljendamaks suhtumist vene poole tegevusse…
2. Päris rahulik.
3. Kursk: vene poole vastupealetung algas, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ikka keskmises ja lõunasektoris sammhaaval vene pool edenes.
9. Lõunarinne: muutusteta, kuigi tuntav surve tõus jätkus.
10. Herson: muutusteta.
11. Enamik sõda toetavaid venelasi polnud valmis sugulasi rindele saatma.
12. putin õnnitles Trumpi valimisvõidu puhul.
13. Zelenski kutsus üles mitte tegema putinile järeleandmisi, kuna see oleks Euroopa jaoks „suitsidaalne”.
14. Trump lubas putiniga rääkida.
15. „Me ei taha olla hakkliha.” vene sõdurid salvestasid pöördumise kaitseministri poole ja kaebasid võltsvõitude ja komandöride omavoli üle.
16. Lühiuudised
Jätkuvalt on vene kamikaze droonide arv suures languses ja jääb sinna 500-700 kanti. Varasemad tihedamad päevad olid 1500-1800. Ilm soosis eile nende kasutamist, sestap vast tõesti on vene kaitseministeeriumi püüdlused läinud „asja ette”. Liugpommide heitmine ja kaudtuli samal tasemel tavapärasega.
Eilsed vene poole soomuse kaotuse numbrid ületasid ootusi. Päris mitmes rindelõigus jäärapäiselt üritab vene pool sama teed pidi igal päeval rünnata. Ikka arvamusel, et juhtmise ja koordineerimisega on vene poolel muresid ja lihtsam on saata enamus üksusi lihtsalt piki teed käega osutatud suunal otse edasi lootuses, et äkki saab Ukraina omadel lõpuks moon otsa või on suutnud vene lennundus, droonid või kaudtuli lõpetada elu eesmistel possadel. Selliste kaotuste numbritega sammhaaval edenemine kipub sinna Pyrrhose võidu suunas.
1. Tõusnud on liugpommide heitmine rinde lähedaste linnade pihta. Kiievi suunal droonid ja hommikul info ka vähemalt ühest raketi teekonnast sinna poole. Odessa oli suurema droonirünnaku all. vene pommirünnakute tagajärjel Zaporižžis vigastatute arv kasvas 40-ni.
2. Sihtmärkide prioriteetide muutust pole tuvastanud ehk kõik sobib…
3. Kursk: vene pool alustas vastupealetung Kurski piirkonnas. Loodavad territooriumi vabastada kahe või kolme kuuga. Ukraina omad eeldasid, et vene pool alustab pealetungi kolm päeva tagasi, 5. novembril. Eile õhtuks muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: eile mõned rünnakud olid, tihedam ong tegevus põhiliselt Vovtšanski linnas. Belgorodi oblastis Žuravlivka asulas vist enam Ukraina üksusi pole, sest külast edelas suutis vene pool panna lipu püsti Ukraina piiri ääres sealsel maanteel, mis tuleb külast. Juhtus see juba nädal tagasi.
5. Kupiansk-Kreminna: jälle üks päev, kus muutusi rindejoones ei tuvastanud. Rinde põhjasektorisspisu väiksem surve kui tavaliselt, lõunas siiski ponnistavad rohkem.
Vaata ka lugu punkt 15.
6. Siversk: mõned rünnakud ikka. Madistavad vana teada-tuntud Bilohorivka küla juures, mis domineerib kõrgustiku serval ja eks pisu selgusetu on seis seal külas, et kes mida kui palju siiski kontrollib. Isegi Ukraina blogijate kaardid erinevad päris palju.
Viimka suunal (ikka Siverski poole kagust) ei jäta vene pool jonni ja põhiliselt soomuse toel ikka üritab. Õnneks edutult. No läheks see põld juba pehmemaks.
7. Bahmut: pisu vist vene poole tahe kehvem Tšassiv Jari suunal, Toretski linnas rinne lainetab, tundub, et Ukraina teeb linnas pidevalt vasturünnakuid ja ei lase vene poolel kuhugi edasi kanda maha saada.
8. Donetsk: seni pole keskmist ja lõunasektorit pidama saadud. Suurem arv rünnakuid lõunasektoris, eile õhtuse seisuga 50.
Rinde keskmises sektoris Selidove-Hirnõk joonel suudab kahjuks vene pool igapäevaselt edeneda. Eile isegi vähemalt kolmes suunas ja keskmiselt kuni 1 km. Esmalt samm edasi piki raudteed Selidove linnast loode suunas ja jõuti Petrivka asulani, millest osa asub Solona jõe lõunakaldal.
Novooleksiivka asulast (Selidovest edelas) suruti Ukraina omad välja, samm edasi u 1 km.
Selidovest veelgi kaugemal edelas, Hirnõki linnast läänes sai vene pool edasi Sontsivka asula poole. Hetkel veel ei tea kui pikalt, kõlakas, et võidi ka asulani jõuda… kui see õige, siis samm oleks edasi üle 3 km, hetkel veel täpsema info ootel. Õnneks on peale asulat ees Solona jõgi koos kõrgema läänepoolse kaldaga, mis peaks pakkuma paremat võimalust Ukraina omadele kaitseks.
Hirnõki-Vuhledari vahel Kurahove linna (21 000 elanikku) suunal jätkab vene pool soomuse massiga surumist ikka mööda kahte paralleelset ida-läänesuunalist maanteed ja vrakkide hulk seal edukalt kasvab. Hetkel on teadmata, mis on saanud linnast kagus olevatel põldudel, kas sealt õnnestus peale üleeilset vene poole edenemist veelgi edasi saada ja sellega hakata ohustama seni edukat linna kaitset. Linn on põhjasuunalt kaitstud paisveekoguga, mille kaldal asub suur hüdroelektrijaam.
Sealt u 10 km lõuna pool Katerinivka asula juures jätkas vene pool enda surumist lääne suunas ja jõudis eile asulast põhja pool Suhhi Jalõ jõe põhjakaldal hõivata üle poole Antonika asulast. Eilse seisuga oli veel alles Ukraina mehitatud possad küla lääneservas, mida töötles vene lennuvägi.
Vuhledarist põhjas keskmises ründeteravikus sai vene pool edasi u 1,5 km ja võttis enda kontrolli alla põhja-lõunasuunalise põldude vahelise metsariba.
9. Lõunarinne: rindejoon muutusteta, aga tasapisi rünnakute arv ja tugevus üles poole ronib.
Berdjanski suund: rünnakuid isegi 10 kanti ja olla oluliselt tõusnud vene poole lennunduse töötlus, isegi liugpomme visati.
Tokmaki suund: siingi pisu aktiivsem vene poole kompimine.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta ehk siis mõni ebaõnnestunud vene poole rünnak ikka.
11. Suurem osa venelastest toetab sõda Ukrainas, kuid 42% pole valmis selleks, et nende pereliikmed ja sugulased lahingutes osaleksid. See tuleneb Levada keskuse küsitlusest. Samas ütles 40% vastanutest, et on valmis heaks kiitma oma lähedaste lepingu sõlmimise Venemaa kaitseministeeriumiga. Veel 17% vastanutest pidas vastamist raskeks ja 1% keeldus vastamast.
Teistest sagedamini olid valmis heaks kiitma lähedase sõtta saatmist mehed (48%), 55-aastased ja vanemad vastajad (51%), moskvalased (50%) ja need, kes usuvad, et riigis läheb asi õiges suunas (48%), samuti need, kes usaldavad televisiooni teabeallikana (50%).
Sagedamini avaldasid oma soovimatust toetada lähedase otsust sõlmida leping kaitseministeeriumiga on valel teel: naised (48%), alla 24-aastased noored (57%), 500 tuhande ja enama elanikuga linnade elanikud (48%), need, kes usuvad, et riigis läheb halvasti (70%), praeguse presidendi tegevust mitte heaks kiitvad (68%), samuti need, kes usaldavad YouTube’i kanaleid teabeallikana (61%).
venelased, kes kiidavad heaks lähedase sõtta saatmise, põhjendasid oma seisukohta kõige sagedamini sellega, et „kodumaad tuleb kaitsta” (41%). Samuti ütlesid nad, et „see on iga inimese valik” (18%), „kodaniku kohustus, kodanikupositsioon, patriotism” (18%).
Need, kes sellist otsust heaks ei kiida, ütlesid, et nad on mures lähedase elu ja tervise pärast (54%), et nad on „sõja vastu/sõda on halb” (31%) ja et „professionaalid peaksid sõdima” (5%) ning „sugulaste ja sõprade hulgas on juba sõdureid, haavatuid ja surnuid” (4%).
Uuring näitas ka, et toetustase venemaa relvajõudude tegevusele Ukrainas oluliselt ei muutu ja püsib kõrgel – 76% (millest 45% kindlasti toetab, 31% pigem toetab). Samas ei poolda 15% vastanutest (7% kindlasti ei toeta ja 8% pigem ei toeta).
vene armee tegevuse toetamise tase on kõrgem meeste (82%), 55-aastaste ja vanemate vastajate (81%) ning moskvalaste (84%) seas. Toetus on madalam naiste (72%), alla 24-aastaste noorte (67%) ja enam kui 500 tuhande elanikuga linnade elanike (72%) seas.
Levada keskuse küsitlus viidi läbi 24. oktoobrist 30. oktoobrini isikuintervjuude abil. Sellel osales 1617 18-aastast ja vanemat inimest 50 vene Föderatsiooni moodustavas üksuses.
12. putin õnnitles (Valdai koosolekul esinedes) Donald Trumpi USA presidendiks valimise puhul ja ütles, et on valmis temaga koostööd tegema. „Kasutan võimalust õnnitleda teda Ameerika Ühendriikide presidendiks valimise puhul. Olen juba öelnud, et teeme koostööd iga riigipeaga, keda Ameerika rahvas usaldab,” vahendab TASS putinit. Ta lisas, et ei pea ise Trumpile helistamist häbiväärseks ning on valmis taastama kontakte valitud Ameerika presidendiga. putin ütles ka, et Trump näitas end pärast mõrvakatset julgelt. Tema sõnul väärivad tähelepanu Trumpi väljaütlemised Ukraina sõja lõpetamise kohta.
78-aastasest Trumpist sai esimene president pärast 19. sajandit, kes pärast valimiskaotust Valgesse Majja naasis ja Ameerika ajaloo vanim valitud president. Oma kampaania ajal lubas ta, et lõpetab sõja 24 tunniga, kuid ei selgitanud, kuidas ta selle täpselt saavutab. Samas märkis ta, et sunnib putinit läbirääkimiste laua taha istuma ähvardustega nafta hinda langetada.
Varem on Wall Street Journali allikad teatanud, et Trump võib Ukrainale pakkuda territooriume tagastamata sõja Venemaaga külmutamist ja keelduda NATO-ga liitumast vähemalt 20 aastaks. Selleks jätkab USA Kiievi varustamist relvadega.
Asjaolu, et plaan näeb ette demilitariseeritud tsooni loomist praegusele vene ja Ukraina vägede vahelisele kontaktjoonele, samuti Kiievi keeldumist NATO-ga ühinemisest, rääkis varem USA asepresidendikandidaat Vabariiklikust parteist J. D. Vance. Ta märkis, et nii säilitab Ukraina oma suveräänsuse neutraalsuse hinnaga. President Volodõmõr Zelenski nimetas seda ettepanekut „radikaalseks” ja „vastuvõetamatuks”, märkides, et Ukrainale tehti lihtsalt ettepanek oma territooriumidest loobuda.
13. Igasugused järeleandmised putinile Ukraina sõja osas on Kiievi jaoks vastuvõetamatud ja Euroopa jaoks enesetapjalikud, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski Euroopa Poliitilise Ühenduse tippkohtumisel Budapestis. „Ei tohiks olla illusioone, et õiglast rahu saab osta nõrkust näidates või mõne Euroopa positsiooni või mõne Euroopa riigi staatusega kaubeldes. See lihtsalt ei tööta nii. Rahu on tasu ainult tugevatele. Seetõttu ei ole tugevale Euroopale alternatiivi,” tsiteeris Zelenskit Deutsche Welle.
Riigipea märkis, et Moskva alustas sõda Ukraina vastu, kuna soovis selle territooriumi okupeerida. „Ta tahtis globaalset võimu: esmalt kontrolli Ukraina üle ja seejärel teie kõigi üle, nagu see kunagi oli Nõukogude või keiserliku võimu all,” ütles president, meenutades Nõukogude tanke Budapestis.
Ta kajastas ka vestlust USA presidendiks valitud Donald Trumpiga, avaldades lootust, et Washington muutub tugevamaks. „Aga me loodame, et Ameerika muutub tugevamaks. Just sellist Ameerikat Euroopa vajab. Ja tugev Euroopa on see, mida Ameerika vajab,” lisas Zelenski.
Poola peaminister Donald Tusk ütles varem, et Euroopa peab seoses Donald Trumpi USA presidendiks valimisega valmistuma „geopoliitilisteks turbulentsideks” ja muutusteks rahvusvahelises olukorras. Ta märkis, et ei tea kedagi, kes võiks julgelt öelda, kuidas Ameerika uus liider tegutseb, sealhulgas Ukraina sõja küsimuses, kuna viimastel kuudel on arvamused muutunud.
„President Trumpi lähenemine putinile, venemaale ja olukorrale Ukrainas on president Bidenist erinev. See on üsna ilmne. Ma ei avasta Ameerikat, öeldes, et president Trump tundub rohkem venemeelne kui president Biden. Ja võib-olla on sellel tõsised tagajärjed,” ütles Tusk.
14. USA presidendiks valitud Donald Trump ütles, et kavatseb rääkida venemaa presidendi vladimir putiniga. „Ma arvan, et me räägime,” ütles Trump intervjuus NBC-le. Ta lisas, et on alates 6. novembrist vestelnud umbes 70 maailma liidriga, sealhulgas Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga. Trump kirjeldas dialoogi kui „väga head vestlust”.
Asjaolu, et plaan näeb ette demilitariseeritud tsooni loomist praegusele vene ja Ukraina vägede vahelisele kontaktjoonele, samuti Kiievi keeldumist NATO-ga ühinemisest, rääkis varem USA asepresidendikandidaat Vabariiklikust partist J. D. Vance. Ta märkis, et nii säilitab Ukraina oma suveräänsuse neutraalsuse hinnaga. President Volodõmõr Zelenski nimetas seda ettepanekut „radikaalseks” ja „vastuvõetamatuks”, märkides, et Ukrainale tehti lihtsalt ettepanek oma territooriumidest loobuda.
Samas on ebaselge, kes selle plaani elluviimisel demilitariseeritud tsooni turvalisuse tagab. Üks vastvalitud presidendi meeskonna liikmetest ütles, et see koorem langeb Euroopa riikidele, mitte Ameerika sõduritele ega ÜRO kontingendile. Samas rõhutasid WSJ allikad, et Trump pole veel konkreetset plaani heaks kiitnud ning teeb otsuse isiklikult, päris viimasel hetkel.
Trump väitis presidendikampaania ajal korduvalt, et võidu korral suudab ta Ukraina sõja lõpetada juba enne ametlikku ametisseastumist 20. jaanuaril 2025 ning üldiselt suudab ta seda teha „24 tunniga”, kuid ei selgitanud täpselt, kuidas ta selle saavutab. Samas märkis ta, et sunnib putinit läbirääkimiste laua taha istuma ähvardustega nafta hinda langetada.
15. 67. motoriseeritud laskurdiviisi kaitseväelased kaebasid oma käsu peale kaitseminister andrei beloussovile. Võitlejad ütlesid videosõnumis, et nende varustus on kasutuskõlbmatu ja õhutoetuse taotlusi eiratakse, kuid sõdureid saadetakse siiski rünnakuid sooritama.
„Meie jõudeolekus suurtükivägi laseb päevas maksimaalselt 2-3 lasku ja väidetavalt dokumentides kirjas olev lennundus ei tööta siin üldse. <…> diviisi komando eirab luurega edastatud täpseid koordinaate, mida tuleb kaudtulega töödelda,” märkisid nad.
Sõjaväelaste sõnul on nad üritanud Donetski oblastis Kramatorski rajoonis asuvat Torske küla vallutada „üle 7 kuu”, kuid ei saa seda teha diviisi juhtkonna „nahaalse suhtumise” tõttu. „Ainsad inimesed, kes missioonile saadetakse, on meie ründemeeskond. Meid on jäänud umbes 32 inimest. Pooled neist on kolmsada (haavatud) ja haiged. Mõned pole enam kui aasta puhkusel olnud,” ütlesid nad.
Sõdurid kinnitasid, et nad on täielikult valmis lahingusse minema, kuid ainult siis, kui neil on suurtükiväe tuletoetus ja abi kõrgemalt juhtkonnalt. „Me ei taha olla järgmine kahuriliha, kes nendes metsavööndites mädaneb. Sealt on võimatu välja saada. Heal juhul toimetatakse surnukeha koju,” rõhutasid võitlejad.
Sõdurid palusid beloussovil asja lahendada, algatades 67. diviisi kontrolli, kuid mitte dokumentatsiooni põhjal, mis ütleb, et nad võtsid Torske, vaid kohapealsete faktide põhjal. Avalike allikate põhjal otsustades on diviisi ülem kolonel Zulfat Nigmatzjanov. Osa selle pataljone moodustati Kaug-Idas, aga ka Baškortostanis ja Tatarstanis. See üksus kuulub 2023. aasta suvel moodustatud 25. ühendrelvaarmeesse. Seda juhib kindralmajor Andrei Seritski. Armee on osa Lääne vägede rühmast, mida juhib kindralpolkovnik Sergei Kuzovlev. Ta võitleb Lõmani suunal.
Venemaa kaitseministeerium on vähemalt viimase kuu jooksul regulaarselt teatanud, et Lääne üksused on hõivanud „soodsamad liinid ja positsioonid” ning „võidavad Ukraina relvajõudude sõdureid ja varustust”. 24. oktoobril kirjutas vene kaitseministeeriumile lähedal asuv telegrammikanal Rybar, et pikka aega staatilisena püsinud Lõmani suund on liikumas: vene väed vallutasid Novosadovoe, mille kontroll võimaldab neil käivitada uus pealetung Ukraina relvajõudude sillapeale Žerebetsi vasakul kaldal. Samas märkis ta, et katsed ületada Ukraina kaitset Torskest ida pool ei olnud edukad ning olulisi muudatusi rinde konfiguratsioonis selles piirkonnas ei toimunud.
16. Lühiuudised
USA on valmis toetama läbirääkimisi venemaa ja Ukraina vahel täiemahulise sõja lõpetamiseks, kuid ainult siis, kui see on president Volodõmõr Zelenski soov. USA välisministeeriumi esindaja Matthew Miller ütles seda briifingul. Ta märkis, et USA ei näe märke selle kohta, et venemaa diktaator vladimir putin on valmis loobuma soovist „jätkata Ukraina territooriumi õgimist”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
