Sõja ülevaade: 987. päev – vene poole edenemine jätkub
Avaldatud: 7 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. november 2024:
mujal ok, Donetski rinde keskmises ja lõunasektoris mitte.
1. Sademete hulgas ja paigus muutusi pole.
2. Kuni Kaspia mereni Ukraina ulatus.
3. Kursk: üks muutus siiski kirja läks.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis mõned kvartalid uuesti vene pool enda kontrolli alla sai.
8. Donetsk: eip keskmist ega lõunasektorit veel pidama saada.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina võis Kaspia mere sadama rünnaku käigus tabada kahte raketilaeva.
12. venelaste turismireisid Euroopasse tõusuteel.
13. Politico: Bideni administratsioon kavatseb kogu abivahendite jäägi üle kanda Ukrainale.
14. Prokuratuur: Ukrainas uuritakse 124 ukrainlasest sõjavangi hukkamist venelaste poolt.
15. Lühiuudised
Liugpomme ja kaudtulelööke tavapärasel tasemel ja kamikaze droonide arv madalseisus. Kuna eile oli veel paljudes sektorites lumesajune, siis ootab ära järgmiste päevade numbrid hindamaks, kas vene kaitseministeeriumi drooniduse tsentraliseerimine on hakanud meile soodsat mõju avaldama.
Peale Donetski rinde mujal vene poole rünnakute arvu tuntav langus. Ok, Hersoni suunas ikka tavapärane kolm. Veel pole põldudel soomuse liikumise jälg piisavalt sügav, et mõjutada rünnakuid üle põldude.
1500 km kaugusele Ukraina droonirünnak Kaspia mere sadamale läheb vist uue peatükina Ukraina võimekusest.
1. Öösel ikka sahedid Kiievi kohal. Mujalgi ilmaga sama seis.
2. vene „Yandex.Maps” hakkas hägustama olulisi sõjalennuvälju venemaal.
Vaata punkt 11.
3. Kursk: eile sai kinnitust, et vene pool tõesti suutis rinde läänesektoris suruda vähemalt ühes lõigus Novõi Puti asula juures piiri taha. See oli see Gluškovo suund. Kas kogu sektoris Ukraina üksused sama tegid, on siiski teadmata. Pisu kahtlustab, et mitte, sest kõikides piiriäärsetes külades oma kohalolekut pole vene pool siiski teatanud.
Mujal teeb küll vene pool rünnakuid ja töötleb õhust, aga kuidagi kaootiline seni see tundub. Kipub arvama, et koordinatsiooniraskused ning tarneahela tõrked on sellel vägede massil igapäevased. Mingi kaudtulekaardi ja tabamuste (kas video või pildimaterjali põhjal) kaardi järgi on ikka näha, et enamus vene poole kaotusi tuleb piki teid liikudes ja kipuvad need lõigud igapäevaselt samad olema. Igal pool ei soosi maastik teedelt lahkumist ning kanaliseeritus on murekoht, mida suudab Ukraina mõjutada, kui vaid seiret ja töötlusvahendeid jagub. Seni üritab küll vene pool nii lennunduse, droonide kui kaudtulega töödelda tugevalt ka Ukraina tagala-ala Sumõ kandis ja tuleb ka tabamuste kohta infot aga suhe siiski piisavalt Ukraina kasuks. Jah, olla päevi, kus see nii soodne siiski pole.
4. Harkiv: tavapärased 5-6 vene poole rünnakut ilma rindejoones muutusi toomata.
Belgorodi oblastis Žuravljovka asula on seni Ukraina kontrolli all ning vähemalt ühe blogikanali väitel kontrollitakse kogu ala kuni jõeni (6×6 km).
5. Kupiansk-Kreminna: kõigis lõikudes vene poole rünnakute arv langes, arvatavalt vaid ajutiselt.
6. Siversk: vene pool jätkab ponnistusi Viimka kandis Siverski suunal soomusega. Seni piirdutakse vaid vanaraua lisandumisega põldudel ja teedel.
7. Bahmut: jätkuvalt tundub, et Ukraina suudab piisavalt hõrendada vene poole ponnistusi tuua sillapeadesse Tšassiv Jari juures uusi üksusi ning seetõttu on langenud siin suunal vene poole rünnakute arv. Kas seda suudetakse nii pikalt hoida, et oska arvata. Tavareegel: kui on mehi, vahendeid ja tahet, siis see võimalik.
Toretskis õnnestus vene poolel mitmed kvartalid kesklinnas tagasi enda kontrolli alla saada.
8. Donetsk: kui jätkuvalt paneb meeldivalt üllatuma iga hommik, et tihe ja tugev konveier ei suuda saada lähemale Pokrovski linnale, siis rinde keskmine ja läänesektor „vajuvad” ikka läbi. Rünnakuid oli kokku tervel Donetski rindel 90 ehk siis peaaegu 2/3 kõigist eileõhtuse seisuga rünnakutest.
Selidove linnast läänes ja loodes suutis vene pool u 7 km laial alal edeneda u 2 km ja see kahjuks näitab siinse Ukraina kaitse hõredust edasi. Osa võib küll eile olnud tihedaama lume-lörtsi vihma tõttu, kui seireseadmeid ja droone ei saanud max kasutada. Ühte uude asulasse, Novooleksiivkasse ka sisse saadi ning Ukraina omad asula kirdeservale suruti.
Eile jätkas vene pool Vuhledarist kirdes ja põhjas edenemist. Saagiks mitmeid põllutükke ja lõplikult suruti Ukraina omad välja keskmises ründeteravikus Maksimivka asulast. Nüüdseks on vene pool jõudnud Vuhledari linna joonelt 15 km põhja suunas. Eilsed sammud jäid küll alla 1 km. Veel vene poole pidama saamist ei prognoosi. Esimene suurem takistus on kagu-loodesuunaline jõgi lähimas puntis 5 km pärast.
Pole enam võimalikust Ukraina vasturünnakust Vuhledarist loodes miskit kuulda olnud…
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: juba mitmes päev on rünnakuid tavapärasest enam aga suuremat konveierit pole seni vene pool tööle saanud.
Tokmaki suund: paar vene poole rünnakut kirja läks.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina droonid kahjustasid Dagestanis Kaspia laevastiku baasi rünnates kahte vene mereväe projekt 11661 raketilaeva, teatasid eriteenistuse allikad Ukrainska Pravdale. Nende sõnul viisid operatsiooni läbi kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi (GUR) sõdurid. Väidetavalt tabasid droonid edukalt Tatarstani ja Dagestani raketilaevu ning viga said ka projekti 21631 väikesed raketilaevad.
Sotsiaalvõrgustikes olevate videote põhjal otsustades jõudis sihtmärgini vähemalt üks droon. Veel üks tulistati alla, ütles Dagestani juht Sergei Melikov. See on esimene kamikaze droonide saabumine piirkonda. Kaugus Ukraina riigipiirist sihtmärgini on umbes 1500 km.
Avalikel andmetel paiknevad Kaspiiski baasis rannavägede üksused, sealhulgas merejalaväelased. Dagestan on venemaa mereväe esimene laev, mis on relvastatud Kalibr-NK universaalse raketisüsteemiga. See suudab välja lasta mitut tüüpi täppistiibrakette, mis on võimelised tabama pinna-, veealuseid ja ranniku sihtmärke kuni 300 km kaugusel.
Luure peadirektoraadi allikad märkisid, et rünnatud laevastik andis lööke Ukrainas ning 177. merejalaväerügement osales lahingutes Hersoni ja Zaporižja oblastis. venemaa kaitseministeerium Kaspiiskis asuva baasi rünnakut ei kommenteerinud.
Seirekanal Crimean Wind teatab, et pärast droonirünnakut jäädvustasid satelliidipildid tulekahju kai lähedal, kus oli pargitud 56 meetri pikkune alus, mis vastab projekti 1241 Molnija raketilaevale. Hetkel on Kaspiiskis kõik laevad, välja arvatud viga saanud, sadamast lahkunud.
Vene sõjablogi-kanali „Sõjaline informant” väidab, et vene sõjaväelased teadsid sihtmärgist ette ja „vaenlane lasi mööda”. Samas kritiseeris ajaveebi autor sadama turvalisuse eest vastutavaid õhukaitsejõude. Ta märkis, et rünnaku ajal asus Kaspia laevastiku baasis raketiheitja projekt 21631 Bujan-M, mis oli varustatud 3M-47 Gibka kompleksi ja automaatse suurtükiga AK-630M-2 Duet. MANPADS ja ZRAK olid ka Project 11661K raketilaevade pardal.
„Seda majandust juhivad täieõiguslikud lahinguüksused ohvitseride, korrapidajate, postide, meeskondade ja muude vajalike elementidega. Aasta-aastalt teenindavad ja osalevad pidevalt õppustel, et oma oskusi täiendada. Eeldatakse, et kui midagi juhtub, siis nad kõik vau. Selle tulemusel tõrjuvad laevamadrused laevade kaitsesüsteemide asemel kuulipildujatega lennukisuuruse drooni rünnaku flotilli baaspunkti. <…> See on kanade jaoks lihtsalt nali,” kirjutas autor. Tema arvates pole probleem „tehnoloogiaga seotud probleemides”, vaid „täielikus vastumeelsuses otsuste tegemise ja vastutuse võtmise vastu”.
Vene sõjablogi-kanal „kaks majorit” nimetas ka Kaspia mere flotilli baasi õhutõrjesüsteemi ebatõhusaks. „Vaenlane kukkus oma drooniga sadamasse mitte sellepärast, et droon oli uus, ülimanööverdatav või soomuskaitsega. Ei, lihtsalt bürokraatia ja otsuste langetamise kiirus ei võimalda isegi proaktiivsetel ohvitseridel (eriti mereväes) ise midagi muuta,” märkisid autorid.
12. vene inimeste nõudlus Schengeni riikide äri- ja turistiviisade järele kasvas jaanuarist oktoobrini aastases võrdluses 35%, vahendab Kommersant Continent Expressi andmetele viidates. Seda teavet kinnitati väljaandele Ungari viisakeskuses. Septembris ja oktoobris registreerisid Yandex Traveli analüütikud huvi Euroopa sihtkohtade vastu 10% tõusu võrreldes 2023. aasta sama perioodiga ning Intourist märkis, et Itaalia jõudis novembris venelaste seas populaarseimate riikide esikümnesse. OneTwoTripi esindaja Jelena Šelekhova sõnul kasvas septembris-oktoobris lennupiletite müük Euroopasse aastaga 30% võrra: liidrid on Prantsusmaa (18,7%), Itaalia (18,4%), Hispaania (17,4%). ), Saksamaa (10%) ja Küpros (7,5%).
Visahodi ettevõtte korporatiivosakonna juht Natalja Volkova viitas vesteldes Kommersandiga, et Euroopa uusaastareiside broneeringud on juba peaaegu lõpule viidud ja mõned vabad kohad on alles jäänud. Samas märkis ta ka venemaa reisijate kasvavat huvi Schengeni tsooni riikide vastu.
Kommersant teatas augustis, et venelased valivad järjest enam puhkuseks Euroopa ning mitmetes sihtkohtades kasvas 2024. aasta juulist detsembrini tehtud broneeringute arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 70%-ni. Populaarsemad sihtkohad olid sel ajal Ungari (+70%), Montenegro (+66%), Bulgaaria (+64%), Kreeka (+56%), Portugal (+41%) ja Saksamaa (+21%). .
Asjaolu, et venemaal on 2024. aastal nõudlus turistide Schengeni viisade järele vaatamata pikenenud menetlusajale oluliselt kasvanud, arutati juulis venemaa reisitööstuse liidus. Huvi Euroopasse reisimise vastu hakkas kasvama vaid paar kuud pärast seda, kui putin nõudis valitsuselt tingimusi „taskukohaseks ja mugavaks puhkuseks” riigi lõunaosas asuvatele venelastele. Vastava korralduse andis ta märtsis – Lõuna- ja Aasovi piirkonna piirkondade arengut käsitleval koosolekul.
13. USA praeguse presidendi Joe Bideni administratsioon valmistub Ukrainale üle kandma viimast sõjalist abipaketti, mille väärtus on üle 6 miljardi dollari, mis viitab sellele, et Kiievi toetamine võidakse pärast Donald Trumpi riigipeana ametisse astumist lõpetada. Politico kirjutab sellest Valge Maja allikatele viidates.
Kogupaketist 4,3 miljardit dollarit eraldatakse relvadele, mis on juba hoiul Pentagoni ladudes ja 2,1 miljardit dollarit on ette nähtud tootjate uuteks tellimusteks. Nagu endine Pentagoni eelarveametnik Mark Cancian selgitas, võib USA saata Ukrainale relvi „ainult siis, kui toodetakse uusi relvi”. Cancian viitas ka sellele, et võimud võiksid nendel eesmärkidel kasutada Pentagoni reserve, kuid veel pole selge, kas Ameerika väejuhatus otsustab sellise sammu astuda.
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja Charlie Dietz ütles väljaandele Politico, et Pentagon jätkab Ukraina toetamist heakskiidetud abipakettide kaudu ning tema sõnul võidakse uutest tarnetest teada anda lähinädalatel.
20. jaanuaril ametisse astuval ametisse valitud presidendil on õigus peatada oma eelkäija heakskiidetud saadetised, kui neid pole veel saadetud. Donald Trump on varem väljendanud skeptilisust Ukrainale antava sõjalise abi suhtes. „Esimene asi, mida ta (Trump) teeb, on Ukrainale antava abi piiramine. Ta teeb sellest suure show,” ütles endine NATO ja Euroopa kõrge Pentagoni ametnik Jim Townsend.
14. Ukraina korrakaitsjad uurivad 49 kriminaalmenetlust, mis on seotud 124 sõjavangi hukkamisega lahinguväljal vene okupantide poolt. Sellest teatas peaprokuratuuri relvakonfliktides toimepandud kuritegude vastu võitlemise osakonna juhataja Deniss Lõssenko.
Tema sõnul algas Ukraina sõjaväelaste üleandmisel hukkamise juhtumite arvu kiire kasv 2023. aasta lõpus ja saavutas 2024. aastal enneolematud mõõtmed. Kõige rohkem juhtumeid registreeriti Donetski oblastis – 17 juhtumit (hukkus 62 Ukraina sõjavangi). Teisel ja kolmandal kohal on vastavalt Zaporižja ja Harkivi oblastid.
5. novembril registreeriti Donetski oblastis veel kaks Ukraina sõjavangide tapmise juhtumit alistumise käigus. Need sündmused olid 23. oktoobril Selidovo linna idaosas, mil hukkus kolm sõjavangi ja 1. novembril Selidovo territoriaalkogukonna Višnevoje küla lähedal, kui okupandid tulistasid veel kolme sõjavangi.
Lõssenko lisas, et korrakaitsjatel on nende kuritegude otseste toimepanijate kohta esialgne informatsioon. Jutt on üksustest, kes tungisid sellel suunal kaitseväe positsioonidele.
„Analüüsime nüüd kõiki neid juhtumeid, otsime mustreid, seaduspärasusi. Ja nüüd juba algatame kohtuasju venemaa Föderatsiooni relvajõudude kõrgeima juhtkonna esindajate vastu, kes meie hinnangul võivad olla seotud selliste kuritegude korraldamisega või meetmete võtmata jätmises nende toimepanijate mahasurumiseks ja karistamiseks,” rõhutas Lõssenko.
Samuti märkis ta, et korrakaitsjad kaaluvad kõiki neid juhtumeid igakülgselt ning iga konkreetse juhtumi puhul analüüsitakse konkreetse üksuse osalemist. Kuid UCP esindaja sõnul ei vähenda see komandöride vastutust.
15. Lühiuudised
Oktoobri lõpus sai teatavaks, et Kurski lähistel hukkunud vene sõdurite perekonnad ei saanud tasu, mis on ette nähtud lähedase lahingus hukkumise korral. Võimud selgitasid seda asjaoluga, et Kurski piirkond ei kuulu Ukraina nn sõjalise erioperatsiooni tsooni. Samal ajal kärbiti nende vene sõjaväelaste makseid, kes saadeti Ukraina relvajõududelt Kurski piirkonda tagasi vallutama. Nüüd saavad nad ainult fikseeritud palka umbes 40 tuhat rubla kuus.
Täna viibib president Volodõmõr Zelenski ametlikul visiidil Ungaris esimest korda pärast täiemahulise sõja algust. Ta rääkis sellest õhtuses videosõnumis. „Homme (7. novembril) viibin Budapestis – Euroopa Poliitilise Ühenduse tippkohtumisel Euroopa Ülemkogu eesistujariigi Ungari peaministri Viktor Orbáni ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli kutsel,” ütles Zelenski.
Ukrainlased on olnud uskumatult julged ja tugevad. Kuid lõppkokkuvõttes rahastame ummikusõda, mis peab lõppema, ütles USA ülemkoja senati luurekomisjoni aseesimees Marco Rubio intervjuus NBC-le. Njah…võimalik, et USA kogu senine välispoliitika ja põhimõtted võidakse segi pöörata…
Taiwan andis USA heakskiidul õhutõrje tugevdamiseks Ukrainale üle õhutõrjeraketisüsteemid MIM-23 Hawk. Raytheoni endise esindaja Taiwanis Tony Hu sõnul toimus ülekanne kolmanda osapoole kaudu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
