Sõja ülevaade: 986. päev – kõlakas Ukraina vasturünnakust
Avaldatud: 6 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. november 2024:
USA uudiste vahelt annab neid Ukraina uudiseid leida. Donetski rindejoone keskmises ja lõunasektoris igapäevane läänesuunaline liikumine ja kõlakas Vuhledari suunalt võimalikust Ukraina tugevamast vasturünnakust (lausa sõna pealetung oli).
1. Muutusi ilmateates pole.
2. Õige pisu Belgorodi oblastis kurdeti.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üks samm edasi siiski oli.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ikka keskmine ja lõunasektor igapäevaselt…
9. Lõunarinne: rindejoon muutusteta, aga surve tõus.
10. Herson: muutusteta.
11. Poolas peeti kinni inimesed (võimalikud GRU agendid), keda kahtlustatakse terrorirünnakute kavandamises USA-sse ja Kanadasse suunduvatele lendudele.
12. USA süüdistas venemaad valimisjaoskondadele valepommiähvarduste tegemises.
13. venemaa eelarve nafta- ja gaasitulud hakkasid esimest korda langema 2024. aastal.
14. Esimest korda Euroopas konfiskeeriti Gazpromi raha gaasilepingute rikkumise eest.
15. putin teatas juba neljandat korda kahe nädala jooksul oma valmisolekust läbirääkimisteks Ukrainaga.
16. Lühiuudised
Liugpommide heitmise ja kaudtule üleeilne anomaalia seda oligi, eile kõik tavapäraselt edasi läks. Küll on kamikaze droonide kasutamine vähenenud, aga seda veel vene kaitseministeeriumi tsentraliseerimise püüdluste nahka ei pane, pigem kohatised lumesajud tegevust vähendasid. Täna veel mitmes paigus lund, lörtsi ja vihma tuleb, aga edasi vist u nädal vihmata pilves ilm.
Miks osades rindelõikudes on vähenenud vene poole rünnakute arv, veel arvata ei oska. Kas mõningane üksuste hõredaks muutumine annab tunda või üritatakse suuremaid rusikaid kokku klopsida, et läbimurret saavutada. Miskit võidakse liigutada ka appi Donetski rindele, aga suurtest üksuste liigutamisest pole veel märke tuvastanud. Võimalik, et osa põhjust siiski ka ilmas, sest kas talvevormid saabusid, kas masinad miinuskraadiga ikka käivitusid jne.
Ukraina vägede ja Põhja-Korea sõdurite vahel toimus esimene kokkupõrge, ütles kaitseminister Umerov. See tähistab Põhja-Korea ametlikku osalemist sõjas Ukraina vastu, kuigi nende osalemine pole veel süstemaatiline.
1. Kiiev ikka öises sahedipilves, Sumõ, Harkiv ja Herson ööpäevases sajus ning eip muutusi piiri ja rindeläheduses ole.
Ametlik hommikune uudis: 6. novembri öösel 2024 (alates 5. novembril kella 20.00-st) ründas vaenlane Mustalt merelt kahe juhitava õhuraketiga Kh-59 ja Kh-31P Odessat, samuti lasi välja 63 Shahed-tüüpi löögidroonid ja täpsustamata droonid suundadest Brjansk, Primorsko-Ahtarsk, Orjol – venemaa Föderatsioon, Tšauda – Krimmi suunalt.
Õhurünnaku tõrjusid õhutõrjeraketiväed, lennundus, elektroonilise sõja üksused, õhuväe ja Ukraina kaitseväe mobiilsed tulegrupid.
Kella 07.30 seisuga on kinnitatud 38 vaenlase mehitamata õhusõiduki allatulistamine Odessa, Mõkolaivi, Kiievi, Sumõ, Kirovohradi, Žõtomõri, Tšerkassõ, Tšernihivi ja Zaporižja oblastites.
20 vaenlase drooni läks asukoha järgi kaduma Ukraina erinevates piirkondades, veel kaks – Ukraina õhuruumis.
Ukraina peaprokuratuur: vene väed hukkasid Pokrovski suunal 6 Ukraina sõjavangi.
2. Vaid Belgorodi oblastist pisu kurtmist tuli.
3. Kursk: kas Gluškovo suunal suutis vene pool jõuda ühes kohas piirini, on siiski selguseta, sest miski pärast pole vene blogijad andnud täpsemat koha kohta ja video tundus kuidagi nagu pisu varasem olevat, sestap läheb kirja päev muutusteta.
4. Harkiv: survet jagus, edu mitte.
5. Kupiansk-Kreminna: rünnakute arv jätkuvalt madalam juba teist päeva, üks edenemine siiski kirja läks rinde keskmises sektoris Svatove linnast läänes, kus vene pool sai sisse Peršotravneve asulasse. Samm edasi oli pisu üle 2 km. Eks seda rinnet iseloomustab väga tugev vene poole lennunduse ja kaudtuletoetus ja vastu palju reljeefi ja kohati risti ees olevaid jõgesid ning kuidagi on suutnud siin rindel vene poolelle vaid kohatisi samme edasi.
6. Siversk: rinde lõunasektoris ei jäta vene pool jonni ja üritab ikka Siverski suunal edasi saada. Pärast paari päeva tagust Ukraina üksuste taandumist siinse kõrgustiku veerele, pole suuremat edenemist vene poolelt enam tuvastanud. Küll on kõikumist hallis alas, kus täna, kus homme paiknetakse ja eile õhtuse seisuga oli vene pool taas sisenenud Ivano-Darivkasse. Seal ellu jääda kõikse lihtsam pole, asub see kõrgendiku servast teisel pool jõge ja vaid 10 majapidamist eriti varjumise kohta ei paku.
7. Bahmut: rünnakute arvu tuntav langus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: eip rinde keskmist ja lõunasektorit veel pidama saada. Ilm pole ka veel põldusid ja katteta teid põhjatuks muutnud, pisu küll samm sel suunal edasi on ja saabas peaks juba päris mudaseks saama.
Eip New-Yorkis ega otse Pokrovski poole pole vene poole rünnakud edukad olnud, vrakke ja langenuid aga lisandub ohtralt.
Selidove linnast läänes järjest enam ründeteravik keerab ennast Pokrovski poole ja eile edeneti siin suunal 1,5 km piki raudteed loodesuunal. Ala oli küll varem hall, aga sellega halli ala veelgi edasi lükati. Siit suunalt jääb siiski ette Solona jõgi ja raudteegi sellest üle läheb, sestap vast suuna pidama saab. Solona jõe põhjapoolset kallast pidi pole peale Selidove linna vallutamist vene pool edasi saanud.
Kurahove linna suunal käib hull soomusega surumine, seni pole linna sisse saadud. Avatud alad soodustavad varakult rünnakukolonnide lähenemise ja eks neid Ukraina töötleb. Videosid ja pilte soomusvrakkidest siinsel ida-läänesuunalisel teel jagub. Ukraina blogijad kirjutavad, et siin suunal kaitse päris tugev. Küll ollakse mures, et lagunema hakkas sealt pisu lõuna pool, kus hetkel veel vene soomus ka otse üle põldude saab minna. Võimalik, et eile lausa üks mitme kilomeetri pikkune rindejoonde sissemurre tekkis, mistõttu võib mujal tugevalt vastupidav rinnegi kokku kukkuda. Süüks olla kohatine liialt hõre kaitse. Ohus on vähemalt 150 ruutkilomeetrit.
Vuhledarist põhjas jätkab vene pool igapäevaste sammudega edenemist ja pikim neist oli u 2,5 km, hõivates mõned suured põllulapid. Seni arvamusel, et nüüdseks vast enne 10km neid suunal pidama ei saada. Kulu küll vene poolel pole väike aga see neid veel ei mõjuta piisavalt.
Ukraina sõjaväeallika Ukraina relvajõudude leitnant, kutsungi „Alex” sõnul on Ukraina pealetungil Vuhledarist loodes Shakhtars’ke küla lähedal ehk siis Vuhledari vene poole eenduva hõivatud ala lääneküljel. Ootab siis edasisi uudiseid…
9. Lõunarinne: rindejoon muutusteta aga surve tõus.
Berdjanski suund: tundub, et vene pool on siin sama aktiivsemaks muutumas kui Vuhledari suunal. Eks seda oli ka juba pikalt oodata. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Tokmaki suund: vastastiku ikka pisu kombitakse.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Poola õiguskaitseasutused pidasid kinni neli inimest, keda kahtlustatakse USA-sse ja Kanadasse suunduvate kauba- ja reisilennukite pakkide vastu suunatud süütamise kavandamises. Financial Times kirjutab sellest viitega Poola prokuratuurile. Kinnipeetavate isikuid ja rahvust pole veel avalikustatud. Ühtlasi teatas prokuratuur rahvusvahelise vahistamismääruse väljastamisest veel kahele inimesele, keda kahtlustatakse seotuses sabotaaži ettevalmistamisega. „Selle juhtumi uurimine jätkub,” märkis prokuratuur.
Juulis süttisid Saksamaal ja Ühendkuningriigis DHL-i ladudes põlema süttivat magneesiumipõhist ainet sisaldavad elektrilised masseerijad. Üks intsidentidest oli Leipzigi lennujaamas asuvas DHL-i logistikakeskuses vahetult enne lennuki õhkutõusmist ja teine juhtus Ühendkuningriigis Birminghamis pärast paki kohaletoimetamist Leedust pärit lennule. Guardian teatas hiljem, et Suurbritannia riiklik terrorismivastane amet alustas uurimist venemaa luureteenistuste võimaliku seotuse kohta nende juhtumitega.
„Rünnakute ettevalmistamise taga on venemaa sõjaväeluure,” ütles Leedu presidendi riikliku julgeoleku nõunik Kestutis Budrys 5. novembril. venemaa eriteenistuste seotusest sabotaažiplaanidega teatas ka Poola prokuratuur. Osakonna teatel üritati Leipzigi ja Birminghami tulekahjudega katsetada, kas USA-sse ja Kanadasse lendavate lennukite pardal võib tulekahju tekkida.
Leedu politsei vahistas kahtlustatava seoses nelja süüteseadme saatmisega, sealhulgas kahe DHL-i kaudu Vilniuses. Kinnipeetav tutvustas end Igor Prudnikovina, kuid uurimine selgitas välja, et tema tegelik nimi oli Aleksandr Suranovas ja ta tegutses venemaa eriteenistuste huvides.
Ka Wall Street Journal (WSJ) kirjutas 5. novembril, et lennukite süütamist võis ette valmistada venemaa, viidates lääne luure allikatele. Väljaande vestluskaaslased märkisid, et kui vene Föderatsiooni tegevuse tõttu oleks toimunud lennuõnnetus, oleks see kaasa toonud Moskva ja Lääne vahelise konflikti veelgi suurema eskalatsiooni.
vene pool aga eitab kõiki süüdistusi. venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov nimetas lääne luureagentuuridelt saadud teavet „alusetuteks vihjeteks” ja kirjeldas WSJ infot kui „naeruväärset teavet”. USA Luure Keskagentuur ei kommenteerinud teateid süütamise ettevalmistamise kohta.
Nagu Bloomberg omakorda kirjutab, on EL-is kasvav mure venemaa luureteenistuste korraldatud sabotaažide arvu kasvu pärast. Saksamaa föderaalse luureteenistuse juht Bruno Kahl ütles varem, et kui venemaa jätkab hübriidoperatsioonide kasutamist Euroopas ja USA-s, võib see kaasa tuua vajaduse käivitada NATO riikide kollektiivkaitset käsitlev artikkel.
12. USA Georgia osariigi välisminister Brad Raffensperger süüdistas venemaad pommiähvardustes seitsmes valimisjaoskonnas. „Avaliku turvalisuse huvides on selliseid teateid alati vaja kontrollida. Näib, et neil (venemaal) pole midagi head. Nad ei taha, et meil oleks ausad ja läbipaistvad valimised,” tsiteerib USA Today Raffenspergeri sõnu.
Kaks Fultoni maakonna valimisjaoskonda evakueeriti ajutiselt pärast teateid arvatavatest pommiplahvatustest. Kokku puudutas oht riigisekretäri sõnul viit kuni seitset asukohta mitmes Georgia osariigi maakonnas.
Varem teatasid USA luureagentuurid, et venemaa on suurendanud jõupingutusi valeinfo levitamiseks, et õõnestada presidendivalimiste legitiimsust ja suurendada lõhet Ameerika ühiskonnas, mis on niigi poliitilistest ja kultuurilistest vastuoludest räsitud.
„Eeldame, et Venemaa osapooled avaldavad valimispäeval ning päevadel ja nädalatel pärast valimisjaoskondade sulgemist täiendavaid sarnase teemaga materjale,” seisis riikliku luuredirektori büroo, FBI ja sisejulgeolekuministeeriumi avalduses.
Sarnane olukord tekkis veel kahes osariigis. Maine’i osariigi politseiametnikud ütlesid, et nad on teadlikud valeähvardustest kogu piirkonnas. Põhja-Carolinas Rockdale’i maakonnas ütles šerif, et teeb koostööd FBI ja teiste õiguskaitseasutustega, et uurida sotsiaalmeedia postitusi, mis viitasid sellele, et „valgete ülemvõimu rühmituste ja Ku Klux Klani liikmed kavatsesid rünnata mustanahalisi inimesi” presidendi ametisseastumisel, täpsustab New York Times.
13. Föderaalne nafta- ja gaasieelarve oli tänavu oktoobris esimest korda väiksem kui aasta tagasi. Need ulatusid 1,212 triljoni rublani 1,635 triljoni rubla vastu oktoobril 2023.
Ebaõnnestumise peamiseks põhjuseks on naftahinna langus. Oktoobris maksti makse Uurali barreli hinna alusel 63,57 dollarit ja aasta varem oli see 30% rohkem – 83,18 dollarit. Sellest tulenevalt oli maavarade kaevandamise maksu (MET) tulu 200 miljardit rubla ja täiendav tulumaks (AMT) 100 miljardit rubla vähem kui aasta tagasi. Oma osa mängis ka see, et mõlema maksu määrad olid seotud dollari kursiga, mis oli siis kõrgem (oktoobri keskpaigani oli dollar üle 100 rubla ja kuu lõpuks langes 93 rublani).
Lisaks tähistas 2023. aasta oktoober kütusekriisi haripunkti. Börsihinnad hüppasid seejärel üle 20%, mistõttu naftatöölistel jäid nn siibri all maksed ilma (eelarve kompenseerib neile osa ekspordihinna vahest, et stimuleerida kütusetarneid siseturule). Siis oli see tõsine kokkuhoid: 2023. aasta septembris maksti siibri eest 299 miljardit rubla. Tänavu oktoobris ulatusid need 107 miljardi rublani. (septembris oli see 146 miljardit).
Tänu sellele osutus 2023. aasta oktoober nafta- ja gaasitulude osas ajaloo üheks parimaks (2022. aasta aprillis oli see 1,8 triljonit). Teistel kuudel ületasid kogud eelmise aasta oma, kuigi septembris oli vahe väike – vastavalt 772 ja 740 miljardit rubla. 10 kuu jooksul laekus eelarvesse üle 9,5 triljoni rubla nafta- ja gaasitulu ning kogu eelmise aasta kohta 8,8 triljonit.
Föderaaleelarve nafta- ja gaasitulude osakaal on vähenenud juba 10 aastat, välja arvatud anomaalsed aastad 2020 ja 2022. 2020. aastal kukkus see koos naftahinnaga (alla 28,6%), 2022. aastal aga hoopis tõusis (41,6%). Kokkuvõttes on see 10 aastaga vähenenud ligikaudu pooltel aastatel 2013–2014. mullu veidi üle kolmandikuni (34,2%). Üheksa kuu lõpu seisuga oli nafta- ja gaasitulude osakaal ligikaudu 32% ning selle edasist vähenemist on oodata: järgmisel aastal 27%ni. Alates 2025. aastast kaotab kahjumit kandnud Gazprom täiendava maavarade kaevandamise maksu maksmise gaasilt (50 miljardit rubla kuus), kuid nafta ja gaasiga mitteseotud maksude tõusu – eelkõige eraisikute tuludelt ja ettevõtete kasumitelt – peaks tooma eelarvele kasu 2,6 triljonit rubla Nendest maksudest saadav lisatulu läheb föderaaleelarvesse.
14. Gazpromi võlgnetav raha konfiskeeriti esimest korda Euroopa Liidus osana mitme miljardi dollari suurusest hagist, mis algatati vene ettevõtte vastu seoses 2022. aasta gaasitarnete katkemisega. Saksa kontsern Uniper, endine suurim venemaa gaasi ostja Saksamaal, sai ja kandis valitsusele üle 530 miljonit eurot „vaidluses Gazpromiga kahjude hüvitamise üle”, vahendab Reuters Uniperi uudiseid viidates. Need vahendid sai Saksamaa riigikassa kompensatsiooniks rahalise abi eest, mida Saksamaa valitsus Uniperile andis, kui see jäi ilma olulisest gaasitarnijast ja peaaegu pankrotti läks. Kokku eraldati selle päästmiseks üle 13,5 miljardi euro.
2022. aasta lõpus esitas Saksa ettevõte Gazpromi vastu hagi, milles nõudis lepinguliste kohustuste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist. 2024. aasta juunis rahuldas Stockholmi arbitraažikohus nõude ja kohustas Gazpromi maksma Uniperile 14 miljardit dollarit, misjärel tekkis Saksa ettevõttel võimalus lõpetada kõik temaga sõlmitud lepingud ja tühistada kõik kohustused.
Saksa valitsuse kontodele kantud raha on Uniperi makse Gazpromile 2022. aasta augusti eest, ütles varem Saksa kontserni finantsdirektor Jutta Donges. Uniper ei kandnud neid vahendeid Gazpromile, kuna keeldus gaasi tarnimisest lepingumahus ning sai pärast Stockholmi vahekohtu võitmist õiguse neid kasutada valitsuse ees võetud kohustuste tasumiseks.
Kokku esitas venemaa gaasimonopoli vastu nõude gaasilepingute rikkumise pärast vähemalt 19 ettevõtet 11 Euroopa riigist ning nende kogusumma ulatus 18,6 miljardi euroni.
Lisaks Uniperi suurimale nõudele (14 miljardi dollari eest) nõuab teine Saksamaa gaasiimportija RWE, kes sai aastas miljard kuupmeetrit, Gazpromilt umbes miljard dollarit. Prantsuse Engie esitas arbitraažis nõude, nõudes Gazpromilt üle 300 miljoni euro. Austrias, mis jätkab Venemaa gaasi ostmist, andes umbes 90% oma tarbimisest, esitas suurim energiakontsern OMV Gazpromi vastu hagi: selle summa on 575,3 miljonit eurot.
Samuti esitasid Gazpromi vastu nõuded Itaalia Eni (summat ei avalikustatud), Poola Europol Gaz (1,5 miljardi euro eest), Tšehhi Net4gas ja Innogy Energie (200 miljonit eurot), Šveitsi gaasikauplejad DXT Commodities ja Axpo Solutions (peaaegu 1 miljardit eurot).
Nõuete kogusumma Gazpromi vastu ületas tema netotulu gaasi müügist kõikidele välisturgudele kokku: 10 miljardit dollarit aastas tarnetest Euroopasse ja Türki, 7 miljardit dollarit tarnetest Hiinasse ning 2 miljardit dollarit ekspordist SRÜ riikidesse ja Kesk-Aasiasse BCS hinnangul.
Mitme miljardi dollari suurused nõuded tekitavad Euroopas Gazpromile maksete arestimise riski, hoiatas Alfa panga analüütik Nikita Blohhin varem: hüvitist nõudvad ettevõtted võivad püüda kinni pidada raha, mille ülejäänud venemaa gaasi ostjad ettevõttele üle kannavad. Eelkõige võib see juhtuda Austrias, kus riiklik gaasioperaator OMV teatas mai lõpus katsetest Gazpromile makseid „peatada”.
Venemaa ettevõtte jaoks tõotab praegune olukord tegevuse edasist kärpimist Euroopas, usub Blohhin. Eelmisel aastal pumpas Gazprom Euroopa turule vaid 28 miljardit kuupmeetrit gaasi – see on minimaalne maht alates 1970. aastate lõpust. Selle kogueksport ulatus vaid 69 miljardi kuupmeetrini, mis on madalaim alates 1985. aastast. Esimest korda pärast 1990. aastate lõppu lõpetas Gazprom aasta rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) järgi puhaskahjumiga ja selle suurus – 629 miljardit rubla – sai rekordiks kogu ettevõtte ajaloos.
15. venemaa on avatud rahuläbirääkimisteks Ukrainaga, ütles putin kremlis välissaadikutele volikirjade üleandmise tseremoonial. „venemaa ei ole mitte ainult läbirääkimisteks valmis, vaid teatud etapis – selle konflikti alguses – ta pidas need läbirääkimised läbi,” ütles ta. putin meenutas, et 2022. aasta märtsis töötati Türgis välja „Ukraina poolel parafeeritud vastastikku vastuvõetav leping”, kuid lõpuks lükkas Kiiev selle „väljast tulnud nõuandel” tagasi.
putin teatas juba neljandat korda kahe nädala jooksul oma valmisolekust läbirääkimisteks Ukrainaga. 18. oktoobril BRICS-riikide meediajuhtidega kohtudes märkis ta, et venemaa on nõus pidama dialoogi sõja lõpetamise teemal, kuid seda vaid 2022. aasta kevadel välja töötatud kokkulepete alusel.
President tõstatas selle teema uuesti 24. oktoobril Kaasanis toimunud BRICS-i tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil. Ta ütles, et Ukraina peaks lahinguväljal saadud kaotuste taustal naasma dialoogi juurde venemaaga kokkuleppe üle. „Loomulikult oleks parem reaalsusest ja kohapeal arenevast lähtudes istuda läbirääkimiste laua taha,” ütles putin.
Juba järgmisel päeval, 25. oktoobril, ütles ta, et on valmis tegema Ukrainaga „mõistlikke kompromisse”, kuid sõja tulemus „peaks olema Venemaa kasuks” ja arvestama „lahinguväljal areneva reaalsusega”. „Kahtlemata ei tee me siin mingeid järeleandmisi, vahetusi ei toimu,” rõhutas putin saatele „60 minutit” antud intervjuus.
Pärast seda teatas Ukraina, et sõda peaks lõppema vene vägede „täieliku ja tingimusteta” väljaviimisega kogu riigi territooriumilt. Presidendi kantselei juht Andri Jermak märkis, et Kiiev on valmis arvestama ka teiste kokkuleppest huvitatud osapoolte arvamustega, kuid „igasugused kohandused peavad põhinema rahvusvahelisel õigusel ja õiglusel, riigi territoriaalsel terviklikkusele ja puutumatusele Ukraina piiridele”, aga ka selle „täielikule suveräänsusele”. Samas välistas Jermak kõik riigi eksistentsi ja enesemääramisõigust ohustavad ettepanekud.
putini suvel välja pakutud rahuläbirääkimiste alustamise üheks tingimuseks oli Ukraina vägede väljaviimine Donetski, Luhanski, Zaprižja ja Hersoni oblastist ning nende piirkondade tunnustamine venemaa koosseisus. Lisaks nõudis ta Kiievi nõusolekut neutraalse, mitteliitunud ja tuumavaba staatuse saamiseks. Ukraina president Vladimir Zelenski nimetas neid tingimusi ultimaatumiks.
Novembri alguses teatasid Die Zeiti allikad, et Moskva ja Kiiev peavad võimalike järeleandmiste väljaselgitamiseks mitteavalikke kõnelusi poliitiliste nõunike tasemel. Eelkõige arutavad osapooled energiaobjektide rünnakutest loobumist, vangide vahetamist, viljatehingu jätkamist, Ukraina laste tagasitoomist, aga ka annekteeritud Krimmi edasist saatust. Kohtumised toimusid Kiievis, Davosis, Kopenhaagenis, Jeddas ja teistes linnades. Neil osalesid G7 riikide ja Hiina esindajad.
Financial Timesi allikad teatasid ka, et Ukraina ja Venemaa jätkasid Katari vahendusel läbirääkimisi energiataristu objektide vastastikuse rünnakute lõpetamise üle. Jermak aga eitas riikide vaheliste otsekontaktide fakti, märkides, et teemat arutati Katari kaaskorraldajal „temaatilisel konverentsil” ja ilma venemaa osaluseta. Samas avaldas ta valmisolekut sõlmida vastav leping, kuid ainult vahendajate kaudu – skeemi järgi, mis sarnaneb viljatehingule, millega ÜRO ja Türgi kaasa aitasid.
Njah, tundub, et see uudis müüb kõikse paremini siiski venemaal. Kas võltspildi loomise meister putin ka teistele läänes usutuvana tundub? Kipub arvama, et neid leidub ka meitel… vähemalt uudislood sellist infot toovad…
16. Lühiuudised
See uudis lihtsalt meeldis: peskov kommenteeris Euroopa-meelse Maia Sandu võitnud Moldovas toimunud valimisi, et presidendivalimiste tulemusi ei saa arvukate manipulatsioonide tõttu puhtaks pidada. Ta rõhutas, et sadadele tuhandetele venemaal elavatele moldovlastele ei antud hääleõigust, mis mõjutas tulemusi. Lisaks väitis ta, et enamikul Transnistria elanikest ei lubatud hääletada.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
