Sõja ülevaade: 985. päev – konveier jätkab surumist
Avaldatud: 5 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. november 2024:
konveier mitmel pingelisel rindelõigul jätkas veel suuremat ja tihedamat surumist (230 rünnakut), vene poole edenemist tuvastas vaid Donetski rinde keskmises ja lõunasektoris.
1. Ikka sadu… päeval ja öösel… sihtmärgiks sobib kõik.
2. Vaikne.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: keskmises ja lõunasektoris vene poole edenemine jätkus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Esimeste „rahumeelsete” nõudmistena pärast sõja algust soovis putin jätta Ukraina ilma Krimmist, Donbassist ja sõjaväest.
12. Kurski oblasti elanikud salvestasid putini poole pöördumise ja kurtsid, et neil pole kusagil elada.
13. Ukraina ründas esimest korda Põhja-Korea sõdureid.
14. NATO peasekretär: venemaa tugevdab hübriidrünnakuid Euroopa vastu.
15. Lühiuudised
Liugpomme vaid 18, eip veel miskit järeldaks, langes ka kaudtuleüksuste pommitamine, mis ei küündinud isegi tavapärasele tasemele, jäi sellest u 20% väiksemaks. Oleks oodanud rünnakute kasvuga suuremt lennunduse ja kaudtule toetust. Ka kamikaze droonide kasutus langes tippust kaks korda madalamaks. Seda võis mõjutada kohatine lume või lörtsi sadu.
1. Odessa rajoonis toimus 2 plahvatust 2 tiibraketti Kh-59/69 tagajärjel. Öised droonid ikka Kiievi kohal. Plahvatused Tšerkassõs: linna lähedal oli vähemalt 4 Shahed-tüüpi drooni. Sumõ, Harkiv, Dnipr, Herson jne ööpäevases sajus nagu kogu rinde- ja piirilähedus.
2. Rahulik.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta. Rinde lõunasektoris on vist tänu mõnele edusammule tõstetud surve tavapärasest kaks korda kõrgemaks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: keskmises ja lõunasektoris vene poole edenemine jätkus.
Pokrovski suunal rinne peab. Väga tugev rünnakute laine pole seni seal muutusi rindejoones toonud.
Rinde keskmises ja lõunasektoris tõstis veelgi vene pool rünnakute arvu ja kohati ka koosseisude suurust.
Selidove linnast läänes jõudis vene pool sisse Novooleksiivka asulasse, samm edasi u 2,5 km ja sellega ollakse linnast lääne suunas edasi saanud juba u 5 km. Suurt ohtu veel sellega Pokrovski suunale ei saada.
Hirnõk-Kurahivka joonel pigem vene pool sirgendas hallis alas rindejoont Ukraina kahjuks.
Vuhledarist kirdes ja põhjas sama tegevus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: hakkas siingi vene poole surve tõusma, eile rindejoon muutusteta.
Tokmaki suund: pisu vene poole aktiivsus tõusis nii kaudtulega Ukraina possasid töödeldes kui maapealselt torkides. Kas suurem surve eelmäng või ajutine nähtus, hetkel veel arvata ei oska.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Poolteist nädalat pärast sissetungi Ukrainasse, kui ei suutnud Kiievit kolme päevaga vallutada, alustas putin rahuläbirääkimisi – aga justkui oleks agressiooni alla sattunud riik juba kaotuse saanud. Moskva esindajad, „viidates oma kohustustele vastavalt ÜRO põhikirjale ja muudele rahvusvahelise õiguse normidele”, nõudsid Ukrainalt Krimmi, Donetski ja Luhanski oblasti täielikku loobumist, armee praktiliselt likvideerimist ning samuti kõigi esitatud nõuete tagasivõtmist alates 2014. aastast ja tühistada kõik sanktsioonid (ka lääne omad).
Sellised sätted sisalduvad Ukraina olukorra lahendamise ja Ukraina neutraalsuse lepingu eelnõus, mis oli Raadio Vabadus – Vaba Euroopa käsutuses. Dokumendi andis talle Ukraina allikas, kes oli kursis 28. veebruaril Valgevenes alanud läbirääkimiste käiguga; neile lähedane vene allikas kinnitas selle autentsust. Eelnõu on kirjutatud Moskvas, dateeritud 7. märtsil 2022 ja antud sel päeval läbirääkimiste kolmanda vooru käigus Ukraina delegatsioonile üle. Tegemist on esimese teadaoleva dokumendiga, milles venemaa esitab rahulepingu sõlmimise tingimused, märgib Raadio Vabadus.
Seejärel jätkusid läbirääkimised kuni maini videokonverentside ja isiklike kohtumiste kaudu Türgis. Ja 29. märtsil Istanbulis jõudsid osapooled läbimurdeni – leppisid kokku ühises kommünikees ja 15. aprillil valmistati ette lepingu lõplik versioon. Selles pehmendas venemaa, kelle armee oli juba Kiievi lähistelt välja tõrjutud, oma positsiooni oluliselt.
Üks asi jäi muutumatuks – nõue, et Ukraina peab saama püsiva neutraalse staatusega riigiks, mitte sõjaväeblokkide liikmeks, mille territooriumil on keelatud välisrelvade ja sõjaväelaste viibimine, „sealhulgas mis tahes tüüpi raketirelvad, relvajõud ja koosseisud”.
Kuid oma esialgsetes nõudmistes ei püüdnud putin mitte ainult muuta Ukrainat neutraalseks riigiks (millega Kiiev võis sel ajal nõustuda), vaid ka „neutraliseerida seda iseseisva riigina”, ütles Berliini Carnegie venemaa ja Euraasia uuringute keskuse vanemteadur Eric Chiaramella, olles tutvunud 7. märtsi projektiga:
Riik võib olla neutraalne, omada väga tugevat armeed ja olla enesekaitsevõimeline. Kuid seda ei pidanud venemaa silmas. Dokument oli koostatud nii, nagu oleks Ukraina agressor, kes sai lahinguväljal lüüa… Raske öelda, kas tegemist oli reaalse kokkuleppe katsega, sest selliste tingimustega ei lepiks ükski ukrainlane. Nad neutraliseeriksid Ukraina sellisel määral, et see oleks kaitsetu.
Lepingu kavand näeb ette sõdivate osapoolte „eraldamise” pärast relvarahu, kusjuures kõik Ukraina väed viiakse alalistesse asukohtadesse ja vene väed jäävad Ukraina territooriumile „kuni kõik lepingust tulenevad kohustused on täidetud”. Peatatakse igasugune väline sõjaline ja sõjalis-tehniline abi. venemaa nõudis, et Ukraina relvajõududesse jääks vaid 50 tuhat inimest (35 tuhat maavägedesse, 5 tuhat õhuväkke ja 10 tuhat mereväkke), 300 tanki, 400 suurtükki.
15. aprilliks, kui vene väed Kiievi oblastist ja paljudest teistest piirkondadest välja löödi, käisid juba läbirääkimised Ukraina relvajõudude arvu üle. Venemaa pakkus 85 tuhat sõjaväelast, 342 tanki ja 519 suutükki, Ukraina – 250 tuhat (nagu enne sõja algust), vastavalt 800 ja 1900. See on teada Wall Street Journali ja New York Timesi väljaannetest, mis varem leppe viimast projekti üle vaatasid.
Seoses territoriaalsete nõuetega pidi Ukraina:
tunnustama Krimmi Vabariiki ja Sevastoopoli linna vene Föderatsiooni lahutamatu osana (subjektidena);
tunnustama Donetski ja Luhanski „rahvavabariikide” iseseisvust ning Donetski ja Luganski oblasti halduspiirides;
taastada „DPR” ja „LPR” hävitatud infrastruktuur.
15. aprillil dateeritud eelnõus ei tõstatatud Ida-Ukraina separatistlike piirkondade tuleviku küsimust enam üldse ning seda pidi arutama putini ja Vladimir Zelenski isiklikul kohtumisel. 2014. aastal vallutatud Krimm määrati aga venemaale. Kuid Istanbuli kommünikees, mida ajakiri Foreign Affairs arvustas, kutsus üks säte osapooli üles lahendama vaidlus Krimmi üle 10-15 aasta jooksul rahumeelselt. Poolsaare staatuse üle läbirääkimiste ettepanekuga „möönis kreml vaikimisi”, et see ei ole „sama Venemaa piirkond nagu kõik teisedki”, nagu ta oli nõudnud eelmise kaheksa aasta jooksul, märkis väljaanne.
7. märtsi eelnõul on veel üks kremli „kaudne tunnustus”. Kui kõikidel muudel juhtudel nõuab ta nõuete ja sanktsioonide tagasivõtmist ajavahemikul 2014. aastast, siis ühes kohas ilmub teine kuupäev: „võtta tagasi esitatud taotlused ja mitte uuesti esitada taotlusi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni tunnustamiseks seoses väidetavate kuritegudega, mis on toime pandud Ukraina territooriumil alates 2013. aastast”. Ukrainlaste ja Viktor Janukovitši valitsuse vastasseis Maidanil sai alguse 2013. aasta novembris; Kiievi sõnul aitasid venemaa julgeolekujõud ukrainlastel proteste maha suruda 2013. aasta lõpus – 2014. aasta alguses.
Samuti väidavad venemaa võimud 7. märtsi eelnõus, et „kõik Ukraina territooriumil viibivad isikud naudivad inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes inimõigusi puudutavates dokumentides sätestatud õigusi ja vabadusi”, mistõttu Ukraina peab „rangelt järgima” nende dokumentide täitmist ja „võtma tõhusaid meetmeid, et vältida naasmist perioodi 2014–2022 poliitikate ja tavade juurde”.
Chatham House’i hinnangul on venemaa ise alates Krimmi okupeerimisest rikkunud enam kui 400 rahvusvahelist lepingut ja konventsiooni. Siseriiklikult on võimud maha surunud kõik kodanikuvabadused ja tegelevad poliitiliste repressioonidega, mille viimane kinnitus oli Euroopa Inimõiguste Kohtu oktoobrikuine otsus 107 era- ja juriidilise isiku asjas. Välisagentideks kuulutades rikkus vene riik inimõiguste konventsiooni eraelu puutumatuse, sõna- ja ühinemisvabaduse garantiide osas, otsustas kohus.
12. Kurski oblasti piirialade elanikud salvestavad massiliselt pöördumisi venemaa presidendi vladimir putini poole seoses varakaotusega pärast Ukraina relvajõudude sissetungi. Nad paluvad riigipeal abi hüvitise maksmisel ja uue eluaseme tõendite tegemisel. Kohalik ehitusminister Aleksandr Afonin nimetas viimase punkti elluviimist kohatuks.
Šeptuhovka külanõukogu administratsioon avaldas 24 videot Korenevski rajooni elanike pöördumisega putini poole, 7×7 juhtis tähelepanu. Ühes neist ütles Šeptuhovka põliselanik Tatjana Kurtšina, et külas elas mitu põlvkonda tema suguvõsast. „Ja nüüd on sõda meid kõiki sõna otseses mõttes välja visanud. Lapsed jäid lapsepõlvest ilma. <…> Tänapäeval hoitakse mind üldiselt teadmatuses. Me isegi ei tea, kuhu või kelle poole veel pöörduda. Palume tõesti teie abi,” ütles pensionär nutma puhkedes.
Teises pöördumises ütles teismeline, et tema suur pere oli sõjalise tegevuse tõttu sunnitud oma Šeptuhovkas asuvast kodust lahkuma. Ta lisas, et üks tema vendadest läks Ukrainasse sõtta ning tema vanemad ja nende ülejäänud lapsed pidid üürima korteri. Teismeline palus putinil anda tõend elamiseks „kusagil rahulikus kohas”, sest tema ja ta sugulased kardavad, et Ukraina relvajõud hakkavad taas Kurski külasid tulistama.
Paljud inimesed ütlesid, et nad ei saa tagasi pöörduda, kuna nende kodud olid hävinud ja näitasid hävingust kaadreid. Videosõnumite avaldamisele eelneb teade, et Ukraina relvajõud on endiselt piirikülade lähedal metsades, kus toimuvad mürsud ja lendavad kamikaze droonid. „Aidake elanikke eluasemetunnistuste väljastamisel, talude, seadmete, põllusaagi, vara ja ettevõtluse kaotuse hüvitamisel. Palume kõigi piiriala elanike nimel, keda on üle 100 000 inimese, kes nagu meiegi millestki ilma jäid. <…> Meie, kodanikud, ei ole süüdi selles, et pidime kõik jätma ja jooksma, ning kaasas vaid see, mis meil seljas oli,” rõhutatakse pöördumises.
Varem keeldusid Kurski oblasti võimud väljastamast Ukraina relvajõudude okupeeritud Sudža põgenikele sertifikaate uue eluaseme ostmiseks. Ehitusminister Aleksandr Afonin teatas, et dekreet majade pommitamise ajal kaotatud majade hüvitamise kohta töötati välja enne Ukraina pealetungi, mis algas 6. augustil. Nüüdseks on piirkonnast evakueeritud kaheksa rajooni ja üle 150 tuhande inimese, nii et sellisele arvule elanikele tõendite väljastamine põhjustab piirkonnas „töötava elanikkonna märkimisväärse väljavool””, ütles Afonin. Selle avalduse tõttu pöördusid Sudža rajooni esinduskogu saadikud prokuratuuri.
Kurski oblasti asekuberner Sergei Starodubtsev ütles 24. oktoobril, et Ukraina relvajõudude sissetungi kahju ulatus üle 117 miljardi rubla, mis ületab piirkonna aastaeelarvet. Enne seda andis putin selgelt mõista, et vene armee prioriteet on Donbassi hõivamine, mitte oma territooriumi vabastamine. Sügisel viidi rindelt Kurskisse aga 40 tuhat inimest. Ukraina projekti DeepState andmetel oli Ukraina relvajõudude kontrolli all oktoobri keskpaiga seisuga 615 ruutkilomeetrit piirkonnast ja umbes 309 ruutkilomeetrit jäi halli tsooni. Selle taustal teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski edukast „puhvertsooni” loomisest Kurski oblastis.
13. Ukraina relvajõud asusid Kurski oblastis ründama Põhja-Korea (KRDV) sõdureid, ütles riigi riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (NSDC) alluvuses oleva desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht Andrei Kovalenko. „Esimene KRDV sõjaväelane sattus Kurski oblastis tule alla,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis, täpsustamata rünnaku asjaolusid ja tagajärgi.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus 4. novembri hommikul kõrgema sõjaväelise juhtkonnaga, kes andis talle aru nii operatsioonist Kurski oblastis kui ka olukorrast Donbassis. Kohtumisel osalesid kaitseministeeriumi juht Rustem Umerov, peastaabi ülem Anatoli Bargilevitš ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Aleksandr Sõrski. Viimane nentis, et lahingutöö jätkub. „Me hävitame venemaa, Põhja-Korea sõdurid ja kõik, kes Ukrainat ähvardavad,” rõhutas Sõrski.
Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi andmetel on Kurski oblastis ja teistel Venemaa piirialadel vähemalt 7 tuhat KRDV sõjaväelast, kes on relvastatud 60-mm miinipildujaga, automaatidega AK-12, Phoenixi tankitõrjeraketisüsteemide ja RPG-7-tega. USA välisminister Antony Blinken määras arvuks 8 tuhat, hoiatades, et Põhja-Korea sõduritest saavad sõtta astudes Ukraina relvajõudude „seaduslikud sihtmärgid”. Pentagon rõhutas, et sel juhul tühistatakse Ameerika relvade kasutamise piirangud.
Kiievi hinnangul saatis Kim Jong-un putinile appi kokku 12 000 sõdurit, kellest vähemalt 500 on ohvitserid. Neid saadavad kolm KRDV peastaabi kindralit. venemaa plaanib Põhja-Korea sõjaväelastest moodustada vähemalt viis 2-3 tuhandest sõdurist koosnevat üksust või formatsiooni.
NATO peasekretär Mark Rutte nimetas Põhja-Korea vägede osalemist sõjas Ukrainaga „oluliseks eskalatsiooniks”. Kiievi lääneliitlased aga ei kiirusta selles osas midagi ette võtma. USA kaitseministeeriumi Pentagoni juht Lloyd Austin märkis, et Washington peab veel välja selgitama, mida Põhja-Korea sõdurid venemaal täpselt teevad. Ukraina president Volodõmõr Zelenski heitis omakorda lääne partneritele ette, et nad on passiivsed, samal ajal kui venemaa kogub välisvägesid, et neid rindele saata. „Selle asemel, et pakkuda väga vajalikku ulatust, vaatab Ameerika, vaatab Suurbritannia, jälgib Saksamaa. Kõik ootavad vaid, millal Põhja-Korea sõjavägi ukrainlasi ründama hakkab,” märkis Zelenski.
Lõuna-Korea luure andmetel maksab Moskva Pyongyangile iga sõduri eest 2000 dollarit. See summa võrdub ühe KRDV elaniku 83 aastapalgaga. Seega võib vabariigi tulu 10 tuhande sõjaväelase saatmisest olla üle 200 miljoni dollari aastas. Samal ajal lahendas Põhja-Korea toidupuuduse probleemi, saades venemaalt umbes 700 tuhat tonni riisi – 600 tuhat rohkem kui varem. Sellest piisab, et katta üle poole vabariigi aastasest vajadusest, märkis Lõuna-Korea luure.
Varem teatas KRDV välisministeerium, et Kim Jong-un tellis venemaa armeele abi „pühas sõjas” Ukraina sissetungi „algusest peale”. 24. oktoobril ei eitanud putin Põhja-Korea vägede kohalolekut riigis, viidates venemaa Föderatsiooni ja KRDV vahelise strateegilise partnerluse lepingu artiklile 4, mis näeb ette „kõikide vahenditega” abi andmist ühele Korea liidu osapoolele sõja puhul.
14. venemaa on tugevdanud oma õõnestustegevust Ukrainat sõjas toetavates NATO riikides, ütles NATO peasekretär Mark Rutte Berliini visiidil. „Meie liitlaste territooriumidele suunatud hübriidrünnakute eskaleeruv kampaania, otsene sekkumine meie demokraatlikesse süsteemidesse, tööstuslik sabotaaž ja vägivallaaktid viitavad rindejoone muutumisele,” ütles ta (tsiteerib Politico). Rutte sõnul on sõda Ukrainas levinud juba väljapoole tema piire – „Balti piirkonda, Lääne-Euroopasse ja isegi Kaug-Põhja”.
NATO peasekretär ütles mõni tund enne USA presidendivalimiste algust kõneldes, et kes iganes võidab – Kamala Harris või Donald Trump – Valge Maja uus juht „ei korda Esimese maailmasõja viga ega lahku Euroopast”. Rutte väljendas ka veendumust, et „ükskord saab Ukrainast NATO liige”, lisades, et „silda” riigi teel alliansi poole juba ehitatakse.
Septembri lõpus teatas Ameerika luure, et kremli agendid võivad korraldada Euroopas suurel hulgal sabotaaži ja korraldada surmavaid rünnakuid USA ja tema liitlaste sõjaväebaasidele, kui Ukrainal lubatakse venemaa territooriumil tulistada lääne kaugrelvi. Briti sisejulgeolekuteenistuse MI5 peadirektor Ken McCallum süüdistas venemaa luureteenistusi osalemises „kümnetes intsidentides” üle Euroopa, mille eesmärk oli häirida relvatootmist, külvata paanikat, avaldada survet kohalikele poliitikutele või levitada propagandat. Tema sõnul ei tegutse agendid ainult omapäi, vaid palkavad sageli kurjategijaid süütamist, sabotaaži, sõjaliste objektide valvet ja rünnakuid Euroopas elavate venemaa opositsiooni esindajate vastu.
Saksa luure omakorda kahtlustas venemaad lennukiõnnetuse põhjustamises iseeneslikult süttiva pakendi abil. Sisejulgeolekuülema Thomas Haldenwangi sõnul õnnestus õnnetust vältida, kuna pakk süttis Leipzigis asuvas DHL-i logistikakeskuses enne õhkutõusmist põlema.
vene agentide varjatud tegevus on jõudnud „enneolematule tasemele”, ütles Saksamaa välisluureteenistuse direktor Bruno Kahl. Samuti hoiatas ta, et putin valmistub välisagressiooniks ja võib rünnata NATO riike enne kümnendi lõppu.
15. Lühiuudised
Zelenski sõnul on Kanada saatnud Ukraina poole teele NASAMS-süsteemi, mis telliti 1,5 aastat tagasi. See peaks kohale jõudma aasta lõpuks.
Üle poole välismaalastest vastajatest (54%) soovivad, et Ukraina võidaks sõja, samas kui 20% eelistab venemaad, selgub Economisti uuringust. Küsitluses osales 30 000 inimest 29 riigist ja Hongkongist. Solidaarsus Ukrainaga oli tugevaim Euroopas ja USA liitlaste, näiteks Lõuna-Koreas ja Jaapanis.
Gruusia opositsioon korraldab järjekordse meeleavalduse, mis vaidlustab parlamendivalimiste tulemusi. Meeleavaldajad nõuavad rahvusvahelist uurimist ja nõuavad uusi valimisi rahvusvahelise järelevalve all.
Ukrainat ootab ees seni raskeim talv: igapäevased elektrikatkestused võivad kesta 8–20 tundi ning venemaa rünnakud Ukraina tuumaelektrijaamadele kujutavad endast tõsist ohtu. Praegu annavad reaktorid 60% Ukraina kogu elektrienergiast ja kõik löögid neid jaamu toetavale infrastruktuurile võivad need blokeerida.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
