Sõja ülevaade: 984. päev – Ukraina teatas mobilisatsiooni probleemidest
Avaldatud: 4 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. november 2024:
tegelikult polnudki väga halb päev, karmilt raske ikka.
1. Orkide kõik lendav staff ikka Ukraina suunal…
2. Mingi segadus Kertši silla juures.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: Ternõ asulasse vene pool sisse sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: pisu edukam oli Ukraina.
8. Donetsk: lõunasektoris ikka sammhaaval vene poole edenemine jätkus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Die Zeit: venemaa ja Ukraina peavad salaja läbirääkimisi mõlema poole järeleandmiste üle.
12. Moldova võimud teatasid venemaa sekkumisest presidendivalimiste teise vooru.
13. Ukraina teatas mobilisatsiooni probleemidest.
14. Euroopa riigid valmistuvad võimalikuks muutuseks Washingtoni kursis Ukraina suunas ja sõjaliste sidemete nõrgenemiseks.
15. ISW: vene kaitseministeeriumi püüdlused tsentraliseerida droonindus halvendab vene poole olukorda rindel.
16. Lühiuudised
Nii Zelenski kui ka välisminister Sõbiha nõuavad Ukraina piirangute mahavõtmist venemaale kauglöökideks. Zelenski Venemaa hiljutiste drooni- ja raketirünnakute kohta: eile õhtul terroriseeris venemaa Ukrainat enam kui 50 ründerdooniga ning viimase nädala jooksul on ta erinevates Ukraina piirkondades löönud üle 900 pommi, välja lasknud umbes 30 raketti ja ligi 500 „šahedi”. Enamik neist rünnakutest oli suunatud tsiviilobjektide ja kriitilise infrastruktuuri vastu. Ja mitte ainult enamik, vaid ka kõik need löögid poleks olnud võimalikud, kui meil oleks ilmselgetes asjades piisavat toetust maailmalt. Turvalisuse tagamiseks kaugmaa raketitõrjes. Tõeliselt tõhusad sanktsioonid, mis ei lubaks Venemaal importida droonide ja rakettide tootmiseks kriitilisi komponente, sealhulgas mikroelektroonikat. Ja ka poliitilistes otsustes, mis võivad hävitada Venemaa võitlustahte. Ukraina väärib sama tugevat julgeolekut nagu kõik meie teised vaba maailma partnerid.
Hommikune seis: pärast 99,55% häälte kokkulugemist juhtis Sandu valimiste teises voorus 55,26% toetusega (924 351 häält). Stoianoglos on 44,74% (748 263 häält). Sandu eelis Stoianoglo ees oli enam kui 176 tuhat häält. Kokku osales valimistel 1 698 813 Moldova kodanikku.
Ilm ikka veel lumesajune, kohati ka homme ning isegi mõnelt vene blogijalt tuli kurtmist ilma üle. Tundub, et mõnel suunal pole see nii palju Ukraina seiret häirinud, et lüüa tagasi suuremaid vene poole rünnakuid, küll on see mõjutanud vene kaudtuleüksuste ja kaugemal tagalas olevate elementide tabamist. Kui kuskil pilved olid kõrgemal, siis ikka seda ära kasutati. Õnneks ja kahjuks on kummalgi poolel olemas ka muud seirevahendid peale droonide ning piisab kas raadiosidest või tule avamisest ja sind elektroonilise luurega avastatakse.
Õige õrnalt kipub arvama, et senist väga turvet survet mitmel rindelõigul enam väga pikalt vene pool hoida ei suuda, lihtsalt üksuste nii kiire kulumine peaks hakkama varsti tunda andma. Eks ikka on võimalik tuua ära üksusi vähem intensiivsematelt lõikudelt ja lükata töösse hoopis sisejulgeolekuks mõeldud rosgvardija üksusi, aga suurt edu sellele vist ei prognoosiks, sest Ukrainalgi hea ülevaade vene üksuste paiknemisest ja kui ikka kuskil hõredaks läheb, siis see ka ära kasutatakse.
Seni on Kurski oblastist tüki enda käes hoidmine poliitiliselt tugev trumpkaart ja vene poole blogijad kirjutavad, et veelgi täiendavaid reserve siia Ukraina toovat. Eip tea, kas see õige on või tahetakse sellega enda ebaedu varjata…
1. Harkivi kant ikka suurimas sajus, läheb sinna suunal kõike kuni liugpommideni. Eile tabati üht supermarketit, esmase info järgi vähemalt 11 vigastatut.
Kiievis ikka droonid, alla kukub vaid tabatud droonide juppe, mis kahjustusi põhjustab.
Eip ilmateates muutusi ole ja tulemas ka pole…
2. Krimmi silla juures oli eile mingi segadus, liiklus üle silla oli suletud ja vist vene EW vahendid mõjutasid ka kohalikku laevaliiklust.
3. Kursk: isegi mõned vene blogijad teatasid, et muutusi rindejoones polnud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: väga tugev surve tervel rindel jätkus.
Eile suutis vene pool põhjasuunalt end suruda sisse Ternõ asulasse ja sai kaks kvartalit sellest enda kontrolli alla. Hetkel tundub, et Ukraina kaitse ülesehitus ei arvestanud põhjasuunalise edenemisega ja sestap piki Zerebetsi idakallast lõuna suunas vene poole edenemised jätkuvad.
6. Siversk: peale eelmist Võimka poole soomuse massiga rünnakut (mis ebaõnnetus), on vene pool jätkanud siit tugevat pressi ning lennunduse ja kaudtuletöötlust sooviga saada liikuma otse Siverski suunas. Hetkel vaid kõlakad, et võib-olla on Ukraina üksused eesmised possad maha jätnud ja taandunud risti ees olevale suurele ning domineerivale kõrgendikule.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris muutusi rindejoones ei tuvastanud, Toretski linnas on vist osa varem kaotatud possasid vene pool linnas tagasi saanud, aga eks seda segadust seal jagub ning teadamata on, kas saadud uutel possadel ka päev vastu peatakse jne.
Küll üllatas Ukraina eile Toretski linnast kirde-idasuunas 6 km Družba asulas (1800 elanikku), saades tagasi kontrolli asula põhjaserva üle.
8. Donetsk: lõunasektoris ikka sammhaaval vene poole edenemine jätkus.
Pokrovski suunal saab kinnitada vaid suuri vene poole kaotusi.
Nii Marinka-Vuhledari vahel kui Vuhledarist põhjapool vene poole kuni 1 km edenemised vähemalt neljas suunas jätkusid. Jätkuvalt arvamusel, et Ukraina taandub siin piisavalt soodsate ja tugevalt kindlustatud possade puudumise tõttu. Kui neid pole, siis lennuväe ega kaudtuleüksuste vastu aitaks küll mass, aga see tooks liialt suured kaotused ning nii pillavalt ja hoolimatult pole Ukrainal võimalik tegutseda. Lisaks ei soodusta hetkel ilm head seiret, täna veel lund viskab, aga homsest edasi vähemalt nädalas nii päikest kui pilvi sademete puudusega. Soomuse kaotuse numbrid vene poolel siin suunal kõige suuremad.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: uue suurema surve ootel.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Moskva ja Kiiev peavad mitteavalikke läbirääkimisi, et teha kindlaks võimalikud vastastikused järeleandmised. Läbirääkimisi peetakse poliitiliste nõunike tasemel, kirjutab Die Zeit informeeritud allikatele viidates. Pooled arutavad energiataristu objektide vastastikustest rünnakutest hoidumist, vangide vahetust, viljatehingu jätkamist ja Ukraina laste tagasitoomist, aga ka annekteeritud Krimmi edasist saatust. Kohtumised toimusid Kiievis, Davosis, Kopenhaagenis, Jeddas ja teistes linnades. Neil osalesid G7 riikide ja Hiina esindajad.
Allikate sõnul on kahe riigi vaheliste võimalike rahuläbirääkimiste küsimus praktiliselt lahendatud ning Moskva ja Kiiev arutavad sellise dialoogi formaati, kohta ja kuupäeva.
Eelmisel kolmapäeval teatasid Financial Timesi (FT) informeeritud allikad, et Ukraina ja Venemaa jätkasid Katari vahendusel läbirääkimisi üksteise energiataristu vastu suunatud rünnakute peatamiseks. Ukraina kõrgete ametnike sõnul soovib Kiiev naasta kokkuleppe juurde, mis saavutati peaaegu enne Ukraina relvajõudude sissetungi Kurski oblastisse. Nad märkisid, et viimastel nädalatel on Moskva ja Kiiev kahe riigi luureteenistuste vahelise kokkuleppe raames juba vähendanud teineteise energiataristu vastu suunatud rünnakute sagedust.
Venemaa võimudele läbirääkimisteks surve avaldamiseks kavatseb Ukraina jätkata naftatöötlemistehaste sihikule seadmist, ütles Ukraina kõrge ametnik. Tema sõnul pole Kiievil peale droonirünnakute „olulisi hoobasid (venelaste sundimiseks) läbirääkimistele”.
FT andmetel sõlmisid Kiiev ja Moskva juba 2023. aasta sügisel suusõnalise kokkuleppe üksteise energiarajatisi mitte lüüa. Selle tulemusena hoidus Venemaa möödunud talvel ulatuslikest rünnakutest Ukraina energiataristu vastu, mis toimusid aastatel 2022-2023.
venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov nimetas omakorda väljaande infot „….”, kuid kinnitas, et Ukraina relvajõudude Kurski oblastis viibimise ajal Venemaa läbirääkimisi ei pea.
Itaalia väljaanne La Repubblica teatas allikale viidates, et Saksamaa kantsler Olaf Scholz töötab välja rahuplaani, mis põhineb Minski kokkulepete põhimõtetel. Samal ajal ei välista algatus väljaande sõnul võimalust anda osa Ukraina aladest Venemaale. Ukraina on aga varem korduvalt teatanud, et ei kaalu territoriaalsete järeleandmistega rahuvõimalusi.
Esimest korda teatas putin läbirääkimiste tingimustest 14. juunil. Nende hulka kuulub Kiievi nõusolek neutraalsele, mitteliitunud ja tuumavaba staatusele, samuti Hersoni, Zaporožje, Donetski ja Luganski piirkondade tunnustamine venemaa osana. Samal ajal nõudis putin, et Lääs tühistaks kõik venemaa-vastased sanktsioonid.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas neid tingimusi ultimaatumiks. Kiiev nõuab vene vägede väljaviimist riigi territooriumilt, samuti naasmist 1991. aasta piiride juurde, mis tähendab eelkõige venemaa keeldumist Krimmi annekteerida.
Njah, tegelikult oleks Ukraina alade jäämine venemaa osaks lääne kultuuri läbikukkumine, sest siis on võimalik edaspidigi jõuga võtta endale territooriume…
12. Moldova võimud teatasid venemaa ulatuslikust sekkumisest presidendivalimistesse. „See on potentsiaalne katse valimistulemusi moonutada,” ütles riikliku julgeoleku nõunik Stanislav Secrieru telekanalile Sky News. Kanal 5 vahendab samas, et mitmes Euroopa riigis ei tööta valimisjaoskondade arvutisüsteem. Hääletamine jätkub, kuid valija andmed sisestatakse käsitsi. Valimisaktiivsus ületas 43%.
Reutersi allika sõnul Moldova valitsuses on riigi võimud teavitanud ka mitut EL-i riiki nende hirmust, et venemaa võib püüda sekkuda Moldova kodanike hääletamisse välismaal. Agentuuri allikas rõhutas, et venemaa võib püüda segada hääletamist Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Kanadas, Rumeenias, USA-s ja Suurbritannias, sealhulgas valeteadete kaudu pommide kohta.
Moldovas toimub presidendivalimiste teine voor. Ametis olev president Maia Sandu on vastamisi endise peaprokuröri Alexandru Stoianogloga, keda toetab venemeelne Sotsialistlik Partei.
Sandu pooldab Moldova liitumist EL-iga 2030. aastaks, Stoianoglo aga ütleb, et toetab presidendina samuti lõimumist Euroopa Liiduga, kuid samas arendab riiklikes huvides sidemeid venemaaga. Samuti lubas ta jätkata odava venemaa gaasi tarneid ning lisas, et on valmis kohtuma venemaa presidendi vladimir putiniga, kui see on riigi kodanike jaoks vajalik.
20. oktoobril peetud esimeses voorus kogus Sandu 42% häältest, kuid ei suutnud saavutada absoluutset häälteenamust. Stoianoglo kogus 26% häältest.
Oktoobri lõpus toimunud referendumil pooldas üle poole (50,46%) valijatest Moldova liitumist EL-iga, vastu hääletas aga 49,54%. Moldova EL-iga ühinemise referendumi eesmärk oli otsustada, kas sellest kursist saab riigi strateegiline eesmärk, mis fikseeritakse põhiseaduses. Valitsuse alusdokumendi muutmiseks on vaja lihthäälteenamust. Kui rahvahääletus tunnistatakse kehtivaks, lisatakse vabariigi põhiseadusesse paragrahv EL-iga lõimumise kohta. Rahvahääletuse osalusprotsent oli üle 51%, mis võimaldas tunnistada selle kehtivaks, kuna selleks oli vaja vähemalt kolmandiku registreeritud valijatest osavõttu.
Kell 23.50. Sandu suurendas eduseisu ja juhib jätkuvalt: 51,49% versus Stoianoglo 48,51%. Riigi sees on eelis venemeelsetel, väljaspool riiki on eelis Euroopa-meelsetel.
Moldovas on andmed juba saadaval 99,75% jaoskondade kohta, välismaal – 29,87%.
13. Kiiev peab mobiliseerima 500 tuhat inimest, riigis on tendents mobilisatsioonitempot aeglustada, ütles ülemraada kaitsekomitee sekretär Roman Kostenko. „Septembris hakkas mobilisatsioon langema. Üldiselt on tendents mobilisatsiooni vähenemisele ja me ei saa seda mitte mingil juhul lubada. Mäletate, Zalužnõi ütles, et meil on vaja 500 tuhat? Jõuan järeldusele, et see arv on õige,” tsiteerib Strana.ua Kostenkot. Tema sõnul saab suureks probleemiks mobilisatsiooni aeglustumine ja sellele pole võimalik „järele jõuda”.
Möödunud teisipäeval ütles Ukraina riikliku julgeolekunõukogu sekretär Aleksandr Litvinenko, et Ukraina võimud kavatsevad kutsuda relvajõududesse 160 tuhat inimest. Ukraina relvajõud hakkasid sõdurite vähesuse tõttu kaotama üha uusi territooriume. Oktoober kujunes nende halvimaks kuuks alates 2022. aastast. Lisaks täieneb Venemaa armee Põhja-Korea sõduritega.
Uudisteagentuuri AFP teatel toimub mobilisatsioon kolme kuu jooksul. Aprillis võeti vastu uus mobilisatsiooniseadus, millega langetatakse värvamise vanus 27-lt 25-le. Aga rindele saabunud värvatud osutusid halvasti ettevalmistatuks, paljud lihtsalt ei teadnud, kuidas sõdida, kurtsid rindel võitlevad komandörid. Nende sõnul lahkub üle poole värvatutest kiiresti rindejoonelt – hukkunute või haavatuna.
Paljud Ukraina noored mehed varjavad end ajateenistuse eest ning rindele satuvad lahingutes osalemiseks füüsiliselt halvasti valmistunud inimesed. Kutsealuste komisjoni ametnikud jahivad kõrvalehoidjaid, korraldades haaranguid populaarsetes kohvikutes ja klubides, aga ka suurüritustel, nagu hiljutine rokkbändi Okean Elzy kontsert Kiievis, vahendab Wall Street Journal.
14. Euroopa riigid valmistuvad võimalikuks muutuseks Washingtoni kursis Ukraina suunas ja sõjaliste sidemete nõrgenemiseks, kui Donald Trump võidab USA presidendivalimised, ütlesid 15 poliitikut, diplomaati ja analüütikut viiest juhtivast riigist Washington Postile.
USA lähimad liitlased Euroopas valmistuvad Trumpi võidu korral Atlandi-üleste suhete võimalikuks purunemiseks. Samas märgivad vestluskaaslased, et nad on Trumpi teiseks presidendi ametiajaks paremini ette valmistatud. Nad väidavad, et teavad, milliseid diplomaatilisi samme tuleb astuda ning töötavad välja erinevaid plaane, kui turvalisuses ja kaubanduses toimuvad muutused.
Mõnes mõttes on EL Trumpiks vähem valmis kui tema esimese eesistumise ajal, kuna siis oli tema vastu „Euroopa otsustav tegelane” – Saksamaa kantsler Angela Merkel. Hetkel tema tasemel liidrit kontinendil pole.
Euroopa kõrged ametnikud ja diplomaadid usuvad, et teine USA presidendikandidaat Kamala Harris järgib pigem president Barack Obama kui Joe Bideni poliitikat ja suunab USA tähelepanu Aasiale. Tema riikliku julgeoleku nõunik Philip Gordon on Euroopa ekspert, kes toetab pikaajalist abi Ukrainale. Samas pooldab ta ka realistlikumat kokkulepet Euroopa ja USA vahel.
„Üks on selge: me ei istu siin nagu jänes esituledes. Sõltumata sellest, kes võidab USA valimised, keskendub Ameerika tulevikus üha enam Indo-Vaikse ookeani piirkonnale. Euroopa peab oma julgeoleku nimel veelgi rohkem tegema,” ütles Saksa kaitseametnik Michael Stempfle.
Trump kehtestas oma esimesel presidendiks olemise ajal tollid USA-sse tarnitavale Euroopa Liidu terasele ja alumiiniumile. Oma valimiskampaania ajal teatas ta plaanist kehtestada täiendavaid piiranguid ja rakendada viimase peaaegu sajandi suurimaid tariifitõususid.
EL-i ametnikud on koostanud vastumeetmete nimekirjad ja töötavad läbirääkimisstrateegiate kallal. Nad usuvad, et suudavad Trumpi nõudmisi pehmendada, pakkudes koostööd Hiina kaubandustavade vastu või lubades suurendada importi USAst.
„Ma arvan, et on tunne, et peaksime olema paremini ette valmistatud ja mitte arvama, et kui me loodame, et kaubandussõda ei juhtu, siis seda ei juhtu,” ütles üks anonüümseks jääda soovinud ELi diplomaat.
Euroopas on kahtlusi ka Trumpi suhtumises Ukrainasse. Ta teatas, et soovib ukrainlasi aidata, sest tal on nendest inimestest kahju. Samas süüdistas ta konflikti algatamises ka Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit ning keeldus rääkimast Kiievi võidu toetamisest.
Varem on Trump korduvalt väitnud, et kui ta valimised võidab, lõpetab ta Ukraina sõja juba enne ametisse astumist.
Trumpi kandidaat USA asepresidendi kohale, Ohiost pärit senaator J. D. Vance ütles, et Ukraina peaks lahkuma Venemaa enda kätte võetud territooriumidelt, kuid saama samal ajal suveräänsuse garantiid. Vance teeb ettepaneku lõpetada sõjategevus seal, kus praegu asuvad mõlema poole väed ning luua kindlustatud ja demilitariseeritud tsoon, et vältida järjekordset venemaa sissetungi. Kiievile on tagatud suveräänsus vastutasuks okupeeritud alade eest, samas kui Ukraina peab jääma neutraalseks ja loobuma NATO liikmelisusest. Vance usub, et Saksamaa peab rahastama Ukraina ülesehitamist.
15. Sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikute hinnangul võivad venemaa kaitseministeeriumi katsed tsentraliseerida kontroll venemaa mitteametlike drooniüksuste üle ajutiselt venemaa droonioperatsioone aeglustada. ISW: „venemaa kaitseministeeriumi katsed tsentraliseerida kontroll venemaa mitteametlike drooniüksuste üle võivad vähendada Venemaa mehitamata võimete tõhusust.”
Venemaa väljaanne „Olulised lood” on kogunud mitmeid sõnumeid venemaa niinimetatud sõjaväeblogijatelt, kes kurdavad, et vene väejuhatus saadab süstemaatiliselt laiali venemaa mitteametlikud drooniüksused ja määrab jalaväe rünnakutele kogenud droonioperaatoreid, mille tulemuseks on droonioperaatorite hulgas suured kaotused.
Mõned blogijad selgitasid, et vene väejuhatus eelistab jalaväe kasutatavaid „liha” rünnakuid ja neil ei ole nende rünnakute jätkamiseks piisavalt personali, ning märkisid, et mõnes üksuses on 90 inimest, millest ainult 20 on tavaline ründepersonal ja ülejäänud on mitteametlikud droonioperaatorid, sidespetsialistid ja sõjaväelased, kes abistavad hukkunute ja haavatute evakueerimisel.
Mõned venemaa blogijad seostavad seda suundumust aga venemaa kaitseministeeriumi hiljutiste jõupingutustega moodustada „ühised tehnilised droonipataljonid” ja luua Rubiconi täiustatud mehitamata tehnoloogiate keskus.
vene blogijad on kritiseerinud kavVene kaitseministeeriumi jõupingutusi luua eraldi spetsialiseerunud „tehnilised droonipataljonid”, viidates venemaa ühtse sidesüsteemi puudumisele, mis võimaldaks spetsiaalsetel drooniüksustel oma tegevust ründeüksustega tihedalt kooskõlastada.
Samuti kaebasid nad, et venemaa kaitseministeeriumil võtab uute tsentraliseeritud drooniüksuste ja ründeüksuste vahelise side loomine kaua aega, mille tulemusena kaotavad venemaa ründeüksused ajutiselt droonikatte.
16. Lühiuudised
Soomes Tampere linnas on jäädavalt suletud Nõukogude diktaatori Vladimir Lenini muuseum, teatas rahvusringhääling Yle. Selle asutas 1946. aastal Soome-NSVL Selts – koht valiti seetõttu, et tulevased Nõukogude Liidu juhid Lenin ja Jossif Stalin kohtusid esmakordselt selles majas Tamperes 1905. aastal. Nüüd aga ei taha muuseum enam Lenini nime kanda, kuna see „viib arusaamatusteni”, märgib meedia.
Uue lahingumooduli „Sich” testimine kiirtulega 30 mm kahuriga Ukrainas toodetud soomukil Varta-2. Tundub päris asjalik.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
