Sõja ülevaade: 981. päev – on kohti, kus Ukrainal läheb hästi
Avaldatud: 31 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. oktoober 2024:
on kohti, kus Ukrainal läheb hästi, kui vaid Donetski rinde pidama saaks…
1. Ikka sajab, sajab, sajab… ehk paralleelid Tolkieni lugudega igapäevaselt olemas…
2. Eip suuremat juhtunud.
3. Kursk: ikka muutusteta, eip tea, kuhu nad selle uue kuupäeva lükkavad…
4. Harkiv: hallis alas üks Ukraina edenemine ja seni Belgorodi oblastis üks küla Ukraina kontrolli all.
5. Kupiansk-Kreminna: suruvad kui hullud, aga muutusi ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: rinde keskmine- ja lõunasektor ikka murdumise serval ja vene poole edusammud jätkusid.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putini eliit on kaotanud usu Venemaa tulevikku.
12. Rosstat teatas inflatsiooni kiirenemisest maksimumini alates juulist.
13. Lõuna-Aafrika Vabariik tühistas Venemaa strateegiliste pommitajate visiidi.
14. Soul võib tahata uuesti omada tuumarelva.
15. FSO julgeolek „de-salastas” kogemata putini palee Gelendžikis.
16. Lühiuudised
Njah, vene poole pingutused veelgi kiirendada edenemisi seni aktiivsetes rindelõikudes on veelgi tõusnud ning sellest annab aimu tõusnud tankide kaotuste arv ning kasvav tagalatoetusmasinate rohke tabamine. Soomukite ja elavjõu kaotuste tase varasemate nädalatega sarnane. Pisu tundub, et Ukraina on mõnedes rindelõikudes suutnud rohkem domineerida droonide ja seirega ning suudab vastase tagalas leida sihtmärke ja neid hävitada. Lihtsam on neil ka kohtades, kus vene pool tuleb rünnakule vaid ühes kitsas koridoris (tavaliselt maantee) ja lihtsustab sellega Ukraina töötlust (kui vahendeid ikka jagub). On lõikusid, kus Ukraina suudab teha ka vasturünnakuid ning saadakse kas uued possad või takistatakse selliselt vene poole edenemist.
Kuna vene poolel jagub ka droone ja kaudtuleüksusi koos rohke moonaga, siis rindel soomusega toimetamine on Ukrainalgi keeruline ja nõuab väga jahedat pead ning kindlameelsust ning ülitihedat kohavahetust ehk siis kiirelt sisse ja siis kiirelt ohutusse kaugusesse… lihtsalt vene poole suutlikkus on samuti tõusuteel neid tabamaks.
Donetski rinne seni nirus seisus ning keskmises ja lõunasektoris vene poole edenemised jätkusid. Pokrovski linnas teatas Ukraina juhtkond osade alade sulgemisest kohalike jaoks ehk siis linn valmistub suuremaks lahinguks. Seda, et lääne raketid on efektiivsed ja läbivad enamuses vene õhutõrje edukalt, näitasid satelliidipildid Krimmist, kus mõned päevad tagasi nendega tabati S300/400 süsteeme ja võimalus nendega lasta Venemaa sügavusse on ülioluline aga … no pole seni luba.
1. Eile päeval teatati Odessa piirkonnas plahvatustest, Venemaa lasi välja mitu tiib- ja ballistilist raketti. Harkivis teatati pärast plahvatust osalisest elektrikatkestusest, linna ja selle ümbrus ööpäevases sajus. Linnas sai pihta liugpommiga (vist 500-ne) üks suur kortermaja, kus 1.-6. korrus on osaliselt kokku kukkunud ja inimeste rusudest väljakaevamine käib. Nagu kahjuks ikka, on mitmes tabamuses saanud surma ka lapsi…
Sadu jagus Kiievis, Dnipros, Zaporižjas, Pavlohradis, Sumõs, Hersonis jne ehk siis muutust sajuilmas pole.
2. Moskva lähedal Spetsiaalse Masinaehitusinstituudi töökojas puhkes tulekahju. Selle instituudi tooteid kasutatakse Venemaa raketi-, kosmose- ja energiasektoris.
3. Kursk: nii palju kui videoid ja infot läbi tilgub, siis kuidagi kaootilised on vene poole üritused ning isegi elukutseliste rünnakud kipuvad olema nagu lotopiletite ostmised, et äkki kuskilt lihtsalt õnnestub. Mitte ainult siin rindel, vaid ka mujal näeb järjest enam soomuse vähem professionaalsemat juhtimisoskust. Lisaks kipub arvama, et pisu enam on tõusnud just vene elukutseliste ellujäämise tahe ja juba väiksema vastupanu korral end tagasi tõmmatakse, mida siiski ei saa öelda tavalise motolaskurseltskonna kohta. Seni siiski panustab pisu vene üksuste liialt tihedale paiknemisele ja eriilmeliste üksuste koordineerimisvõimetusele. Kui Ukraina suudaks enam halvata vene poole seiret ning maha suruda lennukeid ja kaudtuld, siis see mass eriti liikuma ei pääsekski. Eks logistikaahel peaks olema ka sel suunal ülekoormatud ehk siis sihtmärke parajas suuruses peaks jaguma.
4. Harkiv: hallis alas suutsid Ukraina omad Staritzja küla idaserva enda kontrolli alla saada. Muidu seis muutusteta. Jätkuv vene poole Belgorodi oblastis asuva Žuravljovka asula pommitamine annab kinnitust, et Ukraina üksused seni küla kontrollivad.
5. Kupiansk-Kreminna: rinne, mis vaatamata väga tugevale vene poole survele koos lennuväe ja kaudtuleüksuste tihedale töötlusele siiski vastu peab, nii läks ka eile.
6. Siversk: muutusteta, kuigi ootaks tugevamat survet toetamaks enam Pokrovski suunda, aga tundub, et siin ründevõimakusega üksuste arv pisu madal ja pool rahvast pigem korratagamise võimekusega üksused.
7. Bahmut: ettevaatlikult optimistlikum, sest vene poole kiire kulumine nii Tšassiv Jari kui Toretski kandis jätkus ilma edu toomata. Ka pole vene pool suutnud uuesti saada enda kontrolli alla tagasi mõned päevad tagasi kaotatud kesklinna ega nädal tagasi kaotatud linna lõunasektorit. Väge vähemalt brigaadide näol nagu mõlemal suunal jagub, aga võimalik, et koosseisud siiski kipuvad kahanema selliseks, et tahe kipub langema. Edu pole toonud ei õhudessant ega merejalaväe üksuste kasutamine, kuigi jah, põhikoormus siiski motolaskurüksustel.
8. Donetsk: kui otse Pokrovski poole ei õnnestu, siis juba nädalaid üritab vene pool liikuda linnast mööda lõunas ja see seni jätkub.
Selidove linnast keeras end pisu suunaga juba Pokrovski poole (loodesse) vene suurem surve ning eilseks saadi enda kontrolli alla sel suunal nii eraldiseisev datšade piirkond kui Višneve asula.
Hirnõkist lõunas asuva Kurahivka asula jättis Ukraina maha ning vene pool suutis juba hõivata asulast läänes olevad kaevandushooned (lootsin, et need pisu kauem vastu peavad). Pisu loodab, et ees vonklev Solona jõgi koos järsema ja kõrgema kaldaga peab u 8 km pärast selle suuna vene poole edenemise siiski kinni.
Nii hästi ei lähe aga sealt üle Vovtša jõe Kurahove linna (24 000 elanikku) suunal. Seal on idasuunal suured põllumassiivid ja kaks suurt paralleelset ida-läänesuunalist sirget maanteed, mida pidi jäärapäiselt üritab vene soomus kasutada rünnakuteks ja sestap enamus seal ka oma tervena oleku lõpetab.
Vuhledarist põhja pool vene poole ründeteravikud küll ei edenenud aga järjest võetakse alasid nende vahel enda kontrolli alla, sest Ukraina omad peavad neist taanduma, et mitte jääda kotti.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta, kuigi ootaks suuremat survet, sest väge jagub ja toetaks selliselt Vuhledari suunalt põhjapoole edenemist.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Käimasolev kolmandat aastat kestev sõda Ukraina vastu, mis tegi Venemaast kehtestatud sanktsioonide arvu maailmarekordi ning põhjustas riigile 600 000 hukkunut ja haavatut, on tekitanud Venemaa eliidis hirmu tuleviku ees. Kuigi ametnikud ja rikkamad ärimehed on sõjast väsinud, hirmutab selle võimalik lõpp ka neid, ütlesid valitsusele ja presidendi administratsioonile lähedal seisvad allikad Meduzale.
„Ei ole selge, kuidas pärast SVO-d (spetsiaalne sõjaline operatsioon) edasi elada,” selgitab üks väljaande allikas, kes on riigi juhtkonna lähedal. — Millised eesmärgid riigil on? Nüüd on kõik selge: me oleme sõjas ja enamik otsuseid tehakse selle põhjal. Pärast SVO-d peate mõtlema tulevikule, eesmärkidele ja strateegiatele. Ja see on tõesti hirmutav.”
Meduza teise allika sõnul näevad tuleviku ebakindlust ka suurärid, kes on sanktsioonide tõttu kaotanud Lääne turud ning koos nendega ka tulu ja võimaluse investeerida. Sõbralikud riigid, nagu Hiina või Türgi järgivad siiski osaliselt Lääne piiranguid ja suure tõenäosusega ka pärast sõja lõppu seda kõike ei tühistata, ütleb Meduza allikas. Pärast sissetungi Ukrainasse jäi tema sõnul äriplaneerimise horisont lühikeseks, kuid oli selge, mida ette võtta: Lääne ettevõtted lahkusid Venemaalt, jättes nišše, mida võis hõivata. „Aga nüüd pole enam midagi vana alles ja midagi uut ei teki ja kõik hakkab soiku jääma,” ütleb Meduza allikas.
Paberile jäid vladimir putini välja kuulutatud grandioossed majandusprojektid, mis lubasid riigile ja majandusele suveräänset tulevikku. Lennukitehased pole kahe aastaga suutnud luua tsiviillennukite tootmist, laevatehased ei saa Lääne tehnoloogiate puudumise tõttu tankerite tootmist alustada ning impordi asendusprogrammid tööstuses on lõppenud tühja. Nagu näitas Venemaa Teaduste Akadeemia septembrikuu uuring, ei leidnud iga teine ettevõte Venemaalt imporditud seadmete analoogi ja iga kolmas ettevõte ei leidnud seda isegi sõbralikest riikidest.
Ka majanduskasvu illusioon, mille tekitasid triljoni dollari paiskamised kaitsetehastesse ning ööpäevaringne tankide ja pommide tootmine, on saamata jäänud: IMFi prognoosi kohaselt Venemaa SKT kasvutempo aeglustub. 2025. aastal võrreldes tänavusega kolmandiku võrra, 1,3%-ni, ja Venemaa keskpank ei välista üldsegi üleminekut stagnatsioonile (kasv vaid 0,5%). Majanduse reservid on praktiliselt ammendatud, ütles Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina juulis.
kreml aga arvab teisiti ja nõuab raha juurde eelarvesse, mis kulutab sõjale juba iga kolmanda rubla. Aastatel 2022–2024 on valitsus juba tõstnud nafta ja gaasi turumajanduslikku tasu, kehtestanud superkasumimaksu ja suurettevõtete vahetustasud. Ja 2025. aastal algab aastakümnete suurim maksureform: tõuseb kasumimaks, kehtestatakse üksikisiku tulumaksu diferentseeritud skaala ning lisaks tõusevad maksud ja aktsiisid, sealhulgas kütusel. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt toob see järgmisel aastal eelarvesse 3,6 triljonit ja 6 aasta pärast ligi 15 triljonit rubla.
Kuid ka sellest rahast suure tõenäosusega ei piisa, usub Alfa panga peaökonomist Natalja Orlova: „Kui mitte 2025. aastal, siis lähiaastatel kerkib taas küsimus, kust saada lisatulu.”
Paradoksaalsel kombel võib sõja lõpp kujuneda majandusele mitte vähem valusaks kui sõda ise, usub Petersoni Rahvusvahelise Majanduse Instituudi vanemteadur Elina Rybakova: kaitsekulutused ulatuvad 6%ni SKT-st ja kui need peatuvad, tekib küsimus: mida teha tehaste ja neis töötavate inimestega. Pööre militaarmajandusele on struktuurne ja agressiooni jätkumine on vajalik selleks, et majandus toimiks edasi, toob ta esile.
12. Reuters: – Inflatsioon Venemaal jätkab kiirenemist – tarbijahinnad tõusid Venemaal 22. oktoobrist 28. oktoobrini 0,27% võrreldes 0,20%ga nädal varem ning aasta arvestuses tõusis näitaja 8,52% pealt 8,61%ni. Viimati 0,3% ligilähedane nädalane hinnakasv oli juuli alguses, kuid siis seletati seda eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide indekseerimisega.
Nüüd on peamisteks tõukejõuks piimatoodete, eeskätt või hinna olulise tõusu jätkumine (nädal +1,9% ja aasta algusest +25,7%) ning köögiviljade ja puuviljade hooajaline hinnatõus ( +1,7% viimase nädala jooksul). Statistikateenistuse andmetel on inflatsioon alates oktoobri algusest olnud 0,73% võrreldes 2023. aasta oktoobri 0,83%ga ning aasta algusest – 6,55% 2023. aasta kümne kuu 5,47% vastu.
Keskpank tõstis möödunud nädalal 2024. aasta inflatsiooniprognoosi 8,0-8,5% peale. Seega peab aasta ülejäänud kahel kuul jääma hinnakasv alla 2%, et mahtuda esmakordselt keskpanga suurenenud aastaprognoosi ülempiiri.
Inflatsioon on Venemaa võimude jaoks Ukraina sõjalise erioperatsiooni kolmandal aastal üks peamisi probleeme. Tarbijahindade kasv 2024. aastal ületab isegi mulluse näitaja – siis tõusid hinnad 7,4%. Keskpank tõstis eelmisel nädalal baasintressimäära rekordtasemele 21%, põhjendades otsust stabiilse inflatsioonisurvega, mis lähenes aasta algusest maksimumväärtustele.
13. Kahe vene strateegilise pommilennuki kavandatud lähetamine Pretoriasse kaitsekoostöö demonstratsiooni raames on edasi lükatud, kuna Lõuna-Aafrika valitsuskoalitsiooni üks võtmeliikmeid ei toeta seda algatust, kirjutab Bloomberg viidates Lõuna-Aafrika Vabariigi avaldusele.
Lõuna-Aafrika Vabariigi suuruselt teine koalitsioonivalitsuse partei Demokraatlik Allianss märkis varem, et otsus saata Lõuna-Aafrikasse Venemaa pommitajad tekitab küsimusi riigi väljakuulutatud neutraalse positsiooni kohta rahvusvahelistes konfliktides. „Kui Lõuna-Aafrika neutraalsus on tõeline, kutsub Demokraatlik Allianss Ramaphosat üles saatma samalaadset kutset Ukraina sõjaväele,” rõhutati partei pöördumises.
Lõuna-Aafrika tihedad sidemed Venemaaga on tekitanud muret mõnedes Lääne investorites, kes kardavad, et Pretoria üks suurimaid kaubanduspartnereid Washington võib kehtestada Aafrika riigile majandussanktsioonid. „Lääneriigid eesotsas USA-ga võivad karistada Lõuna-Aafrikat suhete eest Venemaaga, mis mõjutab randi (nende valuuta) negatiivselt,” selgitas InTouch Capital Marketsi valuutaanalüütik Peter Matys.
Varem kritiseeris Demokraatlik Allianss Ramaphosat tema visiidi eest Kaasani BRICS-i tippkohtumisele, kus Lõuna-Aafrika president nimetas putinit Lõuna-Aafrika väärtuslikuks liitlaseks ja väärtuslikuks sõbraks. Erakonna rahvusvaheliste suhete pressiesindaja Emma Powell ütles, et riigipeal ei ole õigust teha valitsuse nimel poliitilisi avaldusi ilma koalitsioonipartneritega kokku leppimata.
„Kui Ramaphosa tahab olla sõber putini-suguse imperialistliku sõjaõhutajaga, on see tema asi. Kuid kuna Aafrika Rahvuskongress (ANC on Ramaphosa juhitud ja demokraatliku liiduga koalitsioonis olev partei – TMT) sai valimistel vaid 40,2% häältest, ei ole tal õigust valitsuse nimel poliitilisi avaldusi teha ilma koalitsioonipartneritega kokkuleppele jõudmata,” ütles ta.
29. oktoobril teatas Lõuna-Aafrika kaitseministeerium Venemaa kosmosejõudude lennukirühma peatsest saabumisest, sealhulgas strateegilistest raketikandjatest Tu-160, samuti lennukitest Il-62 ja An-124. Need lennukid plaaniti paigutada Pretoria lennubaasi. Päev varem saabus Moskvasse Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväedelegatsioon eesotsas riigikaitseväe juhataja, peastaabi ülema Rudzani Mafwanyiga, et arutada kahepoolse sõjalise koostöö küsimusi.
14. USA on valmis Lõuna-Korea kaitsmiseks kasutama kõiki vahendeid, sealhulgas tuumarelvi, ütles kaitseminister Lloyd Austin ühisel pressikonverentsil Lõuna-Korea kaitseministri Kim Yong-hyuniga. „Meie pühendumus laiendatud heidutustegevusele on endiselt vankumatu. See pärineb kõigist Ameerika kaitsemehhanismidest, alates tavalistest raketisüsteemidest kuni tuuma- ja täiustatud mittetuumarelvadeni,” ütles Austin. Ta ütles ka, et USA on jätkanud Lõuna-Koreaga ulatuslikke sõjalisi õppusi, mis tugevdab märkimisväärselt kahe riigi lahinguvalmidust.
USA ja Lõuna-Korea on strateegilised liitlased. Sel suvel lõid Soul ja Washington tuumanõustamisrühma, et koordineerida võimalikke sõjalisi tegevusi vastuseks Põhja-Koreast lähtuvatele ohtudele. Aprillis võtsid USA ja Lõuna-Korea vastu Washingtoni deklaratsiooni, milles Soul andis Ameerika poolelt lubaduse kasutada KRDV tuumarünnaku korral kiiresti liidu täit jõudu, sealhulgas tuumarelvi.
Lõuna-Korea on tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaline. Riik loobus oma tuumaprogrammist 1970. aastatel vastutasuks USA julgeolekugarantiide eest. 1991. aastal eemaldas USA Lõuna-Koreast viimased taktikalised tuumarelvad.
Üha sagedamini hakati kuulma avaldusi valmisoleku kohta Lõuna-Koread mis tahes viisil kaitsta, pidades silmas avalikkuse kasvavat toetust ideele luua Souli oma tuumaprogramm. Valitsevas parteis suurt mõju omav Souli linnapea Oh Se-hoon seostab selliste tunnete kasvu Venemaa ja Ukraina vahelise sõjaga. Tema arvates näitas see konflikt, et tuumaheidutus on endiselt aktuaalne ja denukleariseerimise idee on kaotanud oma atraktiivsuse.
15. Kuue putini julgeoleku eest vastutava föderaalse julgeolekuteenistuse ohvitseri liikumine kinnitas, et talle kuulub salaja Musta mere ääres palee, nagu väitis Aleksei Navalnõi, ja luksuslik datša Karjalas. Ajalehe Le Monde ajakirjanikud näitasid seda oma uurimises, analüüsides jooksjate Strava treeningrakenduse andmeid, kus putini ihukaitsjatel on avalikud kontod.
FSO agente oli võimalik jälgida eelkõige Brasiilias, kus putin tuli BRICS-i tippkohtumisele 2019. aasta novembris, Dubais, Pekingis ja Vladivostokis. Aga need on kõik riigipea ametlikud väljasõidud ihukaitsjate saatel ja kõige huvitavam info on seotud mitteametlikega. putinit saatvad turvatöötajad on korduvalt ilmunud kohtadesse, kus kremli hinnangul putinil asja pole, märgib Le Monde:
Ühest küljest asub Musta mere rannikul luksuslik palee, mille ehitamine läks kuulduste kohaselt maksma üle miljardi euro. Teisalt luksuslik datša ühe lugematute järvede ääres Karjala Vabariigis, Soome piiril. Neid kahte paika eraldab ligi 2000 kilomeetrit, kuid neil on üks ühine joon: nende ümbrust külastavad regulaarselt putini ihukaitsjad.
Koht Musta mere ääres on seesama Gelendžiki lähedal asuv palee, millest Aleksei Navalnõi rääkis 2021. aasta jaanuaris uurimises ja filmis „Palee putinile. Lugu suurimast altkäemaksust.” „See on 39 Monaco vürstiriigi suurune kinnistu. See ehitati nii, et sellele ei saaks ligi ei maa, mere ega õhu kaudu… Kõige kaitstum koht Venemaal, tegelikult riik riigis ja see on putini suurim saladus,” ütles Navalnõi. Korruptsioonivastase võitluse sihtasutus hindas paleekompleksi ehituse maksumuseks 100 miljardit rubla (filmi linastumise ajal 1,1 miljardit eurot).
Seejärel, 2021. aasta jaanuaris ütles putin, et palee pole kunagi kuulunud talle ega tema lähisugulastele. Ja putini sõber Arkadi Rotenberg kuulutas end ootamatult selle omanikuks, teatades, et ostis elukoha mitu aastat tagasi ja kavatseb selle korterhotelliks muuta.
Sellest ajast peale pole Gelendžiki lähedale kalli korterhotelli ilmumisest midagi kuulda olnud. Strava äpi andmete kohaselt sörkisid aga mitmed putini turvamehed aastatel 2019–2024 igal aastal palees ringi. Ja kogu aeg samal ajal – vahemikus 19. august kuni 22. september. Neid tekkis ka Karjalas Marjalahe kaldale. Seal 2024. aasta jaanuaris avaldatud Dossier keskuse uurimise kohaselt varastas putin kose. Salajane datša Karjalas on veel üks mitteametlik elukoht. Selle territooriumil on kolm moodsas stiilis maja, kaks kopteriväljakut, mitu jahtide kaid, forellifarm ja lehmakasvatusfarm marmorveiseliha tootmiseks, samuti isiklik juga.
Fitnessirakendusel Strava on 125 miljonit kasutajat ning seda kasutavad peamiselt jooksjad ja jalgratturid oma tegevuste salvestamiseks ja kogukonnaga teabe jagamiseks. Lisaks saab tänu nende kirjete andmetele nende liikumist veebis jälgida.
Le Monde’i ajakirjanikud tuvastasid kuus FSO töötajat, kes kasutavad Stravat ja reisivad koos putiniga. Ajakirjanikud said teavet ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni 12 ihukaitsja ja 26 USA salateenistuse agendi jooksude ja väljasõitude kohta.
16. Lühiuudised
kreml lükkas tagasi teate, mille kohaselt on Venemaa ja Ukraina läbirääkimiste algusjärgus teineteise energiarajatiste õhurünnakute võimaliku peatamise üle.
Briti rahandusminister Rachel Reeves ütles eile, et annab Ühendkuningriigi kaitseministeeriumile järgmisel aastal täiendavalt 2,9 miljardit naela ning lubas, et iga-aastane 3 miljardi naelane toetus Ukrainale jätkub „nii kaua kui vaja”.
Norra eraldab 118,8 miljonit dollarit Ukraina F-16 relvade ja varuosade ostmiseks, teatas Norra kaitseminister Bjørn Arild Gram ühisel briifingul Ukraina kaitseministri Rustem Umeroviga.
Ukraina valmistab ette kolmepunktilist plaani, mida esitletakse teisel rahutippkohtumisel. Seda ütles Ukraina presidendi pressiesindaja Serhi Nikiforov televisioonis. Tsitaat: „Teise rahutippkohtumise ettevalmistamine on eraldi vestluse teema. Jah, Ukraina valmistab ette plaani esimese rahutippkohtumise tulemuste tutvustamiseks, valmistab ette kolme punkti plaani, et seda teisel rahutippkohtumisel esitleda. Ukraina teeb aktiivset koostööd globaalsete riikidega, et kaasata nende toetus.
USA seadusandjad ärgitavad Bidenit lubama Poolal Ukraina kohal rakette kasutada. Vabariiklane Joe Wilson ja demokraat Steve Cohen tegid algatuse ettepaneku kirjas presidendile, paludes Poolale luba Ukraina õhuruumis rakettidega toimetamiseks.
Ukraina toodab nüüd ligi 20 Bohdana iseliikuvat suurtükki kuus. President Zelenski sõnul soodustab Lääne rahaline toetus Ukraina kaitsetööstuse laienemist.
Ametlikult kutsus Ukraina kokku ÜRO Julgeolekunõukogu istungi, et arutada Venemaale Põhja-Korea vägede paigutamist, nagu kinnitas Ukraina ÜRO esindaja Sergi Kõslitsa. Njah, eks teise riigi vägede sekkumine sõtta on päris tugev muutus poliitiliselt ehk siis ametlikult oleks nagu üks sõjas osaleja juures…
Ukraina kõrged luureametnikud ütlesid Financial Timesile, et umbes 3000 Põhja-Korea sõdurit on viidud Venemaa Kaug-Idast Kurski oblasti lääneossa, mis asub Ukrainast umbes 50 km kaugusel. Nende hulgas on vaid paarsada eriüksuslast, ülejäänud on regulaarväelased. Lähedal asuvates kasarmutes ootavad nad vene väejuhatuse korraldusi.
Serbia president Vucic kommenteeris lühidalt oma hiljutist jutuajamist putiniga. Väidetavalt küsis Vucic vestluse käigus olukorra kohta Ukrainas ja relvarahu võimaluste kohta. putin näitas aga vähest huvi, öeldes vaid, et „kõik SVO eesmärgid saavutatakse”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
