Sõja ülevaade: 979. päev – Donetski rindel jätkab vene pool rinde lagundamist
Avaldatud: 29 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. oktoober 2024:
Donetski rindel jätkab vene pool rinde lagundamist ning veel ei näe, et Ukraina saaks keskmises ja lõunasektoris vene poole pidama.
1. Kõike ja palju, sekka ka miskit uut.
2. Pisu vaid kurtmist.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist kirdes viimasel nädalal üks väiksem vene poole samm.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: rinne jätkab lagunemist.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa on puruks pommitanud 80% hoonetest Vovtšanski linnas.
12. putin teatas probleemidest majanduses ja süüdistas inflatsioonis Lääne sanktsioone.
13. Rosstat hakkas varjama üksikasjalikke inflatsiooniandmeid.
14. Njah, Iraani pihta võib… ja seda efektiivselt…
15. Modi vahendajaks.
16. USA on ähvardanud kaotada Ukrainale kehtestatud relvapiirangud, kui Põhja-Korea sõtta astub. Njah, vist ainult Põhja-Korea sõdurite vastu…
17. Lühiuudised
Esimest lumesadu on oodata Ukrainas juba esmapäeval, seni ikka päris kuiv, öösel kipub kohati ka miinust mõnes kohas ehk siis sel nädalal veel ilma mõju sõjalisele tegevusele pole, kui just soldatil öösel liialt jahe ei hakka.
Enamuses aktiivsetel rindelõikudel tugev vene poole surve jätkus.
Seni on kriitilised mitmed blogijad, et Ukraina kaitse ei pea Donetski rindel ja avaldatakse arvamust, et ressurssi on liialt vähe ning ei nähta lähiajal olukorra paranemist. Eip hakka kirjutama väga tihedalt ringlevast Sõrski suunalisest kriitikast, aga seda jagub…
Gruusias toimusid eile meeleavaldused rahulikult, kuhu siiski protsess edeneb, ei oska isegi arvata… senine paljude lääneriikide hoiak siiski liialt leebe… ja vene huvi liialt tugev…
1. Venemaa jätkab Ukraina linnade tulistamist: Krõvõi Rihis toimunud löök kahjustas kolmekorruselist elumaja, vigastades vähemalt 10 inimest, teatab regionaaladministratsioon. Rünnak põhjustas hoones ja selle lähedal asuvates ehitistes tulekahju. Kahjustada said ka meditsiiniasutus ja gaasitorustik.
Täna öösel andis Venemaa löögi Harkivi Osnovjanski rajooni erasektorile, mille tagajärjel hukkus hommikuse seisuga neli inimest. Tõenäoliselt põhjustas löögi liugõhupomm. See juhtus kell 02.51. Vaenlase rünnak kahjustas umbes 20 erasektori maja, kaks maja hävis. Terehhov ütles, et Venemaa andis öise löögi hübriidrakettiga Grom-E1. Venelased positsioneerivad seda laskemoona X-38 baasil raketi ja glissipommi hübriidina.
Kiievi kohal ikka öised droonid ning Herson kipub olema ikka ööpäevases sajus, Sumõ kant saab igale poole sadu jne ehk siis ei miskit uut, ork on ork… järjest enam levitavad vene kanalid videosid, kuidas vene pool sihilikult droonidega ründab Hersoni kandis kohalike elanikke ja peab selliseid sihtmärke asjakohaseks ning suurt põhjust rõõmustamiseks… sobivad sihtmärkideks ka lapsed…
2. Plahvatused Kurski oblastis Zheleznogorskis ning Belgorodi kandis.
3. Kursk: muutusteta aga pisu hakkab muretsema, sest Ukraina kaotused siin suunal kipuvad järjest kõrgemad olema… kipub vist drooninduses domineerimine vähenema…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist kirdes Kruhljakivka lähedal on migil ajal viimase nädala jooksul pisu piki Oskili kallast metsasel alal vene pool edenenud. Mujal rinne pidas, kuigi survet jagus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jari ja Toretski sektoris muutusi rindejoones ei tuvastanud. Seni pole vene pool saanud tagasi kontrolli Toretskis kaotatud lõunapoolse linnaosa üle, mis isegi pisu paneb „pead kratsima” aga veel ei julge optimistlik olla. Sama seis siiski Tšassiv Jari juures, kus Ukraina vist seni suht „külma kõhuga” laseb vene sillapeadel olla ning töötleb sinna saabuvaid uusi üksusi ja seni edukalt aga risk on siiski kõrge…
8. Donetsk: New-Yorki ja Pokrovski kandis vene poole konveierilaadne tegevus pole juba pikemat aega edu toonud, küll aga jätkab rinne lagunemist keskmises ja lõunasektoris.
Selidove linnast läänes sai tervenisti enda kontrolli alla Višneve asula ja lõunas ikka sellel Zukurine suunalt asulast läänes jätkas üle põldude vene pool enda edenemist ning jõudis eilseks Novodmidrivka asulani.
Hirnõki linnast läänes suutis vene pool veelgi jätkata edenemist ning võttis enda kontrolli alla linnast 3 km läänes asuva Novoselidivka asula. Küll vaid pool sellest ehk siis jõest põhjapool asuva osa. Hetkel tundub, et rinne linnast läänes jooksebki piki seda Solonenkõi jõge pidi. Küll aga Hirnõki linnast endast läänesuunale see jõgi kahjuks ette ei jää, on teine ida-läänesuunaline. Kui suurt lootust panna Kurahivkast läänes asuvale kaevanduskompleksile koos suure aheraine mäega, pigem vast aeglustab aga ei stopperda, sest ei näe võimalusi, et Ukraina suudaks seal tagada enda logistikat ja Hirnõkist läänesuunaline vene poole edenemine võib liialt lihtsalt tekitada piiramisrõngasse jäämise.
Marinka ja Vuhledari vahel Katerinivka asulas tasapisi surub vene pool asulast Ukraina omasid välja, keskosa küll vene poole kontrolli alla aga asula lääneserv seni Ukraina kontrolli all. Olla seda puruks lastud vene soomust palju…
Vuhledarist põhja suunal suruvast kolmest rünnakusuunast said eile kaks veelgi edasi, surudes täielikult Ukraina omad välja Bohojavlenka ja Šahtarske asulast. Keskmises suunas siiski Novoukrainske asulas on asula põhjaserv veel Ukraina kontrolli all.
Ukraina julgeolekuteenistus pidas Donetski oblastis kinni FSB agendi – ta osutus 34-aastaseks okupantide poolt värvatud kohalikuks ÜRO Maailma Toiduprogrammi vabatahtlikuks. Vabatahtliku tegevuse varjus luuras reetur Pokrovski suunal kaitseväe asukohti, kus on nüüd fikseeritud vaenlase rünnakute suurim kontsentratsioon. vene agendi ülesanne oli tuvastada piirkondliku keskuse lähedal kaitset hoidvate Ukraina jalaväe- ja suurtükiväeüksuste asukohad.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
2024. aasta 26. oktoobri öösel tulistas Zaporižja oblastis Novopokrovka lähedal 38. motoriseeritud laskurbrigaadi 2. ründekompanii „V” sõdur Maksim Andrijovitš Fedorenko oma üksuses kümmet magavat vene kaitseväelast ja põgenes Polohõ poole.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. 2024. aasta mais sisenes vene armee Harkivi oblastisse. Üks kahest põhilöögist oli suunatud Vovtšanskile, 17 000 elanikuga linnale, mis asub piirist umbes 5 kilomeetri kaugusel. Operatsioon selle hõivamiseks, nagu ka rünnak Harkivile tervikuna ebaõnnestus. Siis otsustasid putini väed linna teha maatasa.
„Me kontrollime täna linna, kuid see, mida me kontrollime, on rusuhunnik,” ütles Ukraina relvajõudude leitnant Denis Jaroslavski Agence France-Presse’ile (AFP). Agentuur analüüsis koos uurimisrühmaga Bellingcat satelliidipilte ja videomaterjale ning vestles Vovtšanskist põgenenud elanikega, näidates, kuidas linn mõne nädalaga varemete hunnikuks muutus. Jaroslavski sõnul osutus hävitamise tempo ja ulatus veelgi hullemaks kui Bahmutis, mille wagneri PMC ja vene armee võitlejad 2023. aasta kevadel halastamatult hävitasid. „Olin Bahmutis, nii et tean, kuidas lahingud toimusid ja kuidas seal läks. See, mis Bahmutis võttis kaks või kolm kuud, juhtus Vovtšanskis vaid kahe-kolme nädalaga. Võib-olla piiri läheduse või juhitavate pommide arvu suurenemise ja suurenenud mürskude tõttu,” ütles ta.
Analüüs näitas, et Vovtšanskis hävis täielikult 60% hoonetest. Veel 18% hoonetest said osaliselt kahju. Seega oli septembri lõpu seisuga kahjustusteta vaid 22% hoonetest. Lasteaiad, koolid, kirikud, tehased ja raamatukogud pühiti maamunalt. Videod ja droonimaterjalid näitavad kõledat maastikku, kus seisavad vaid söestunud hoonete varemed.
Linna hakati tugevalt pommitama alates mai lõpust, kui selgus, et Ukraina relvajõud ei luba vene armeel seda vallutada. Ühel mai lõpus droonilt tehtud videol on näha, kuidas liugpomm tabab otse kõrghoonet. Videol on palju sarnaseid materjale postitanud Tšetšeenia Akhmati pataljoni Varvari droonirühma embleemiga. Teine video, mis avaldati 9. juulil Izvestija Telegrami kanalis, näitab nelja suure pommi FAB-500 samaaegset rünnakut ühe lõuna poolt kesklinna viiva põhimaantee lähedal.
„Mul pole piisavalt sõrmi, et linnas juhtunut üles lugeda,” räägib Vovtšanski kohta 40 aastat seal elanud Nelja Strõžakova. – Tehnikakool, meditsiinikool, seitse kooli, palju lasteaedu. Mitu tehast meil oli? Õlitehas, võitehas, mööblitehas, täitematerjalide tehas. Strõžakova töötas raamatukogus, mis põles koos 125 000 raamatuga Venemaa tule all. „Linnast pole praktiliselt midagi järel, 90% keskusest on maatasa tehtud,” ütleb Vovtšanski linnapea Tamaz Gambarašvili.
12. „Raskused Venemaa majanduses püsivad,” ütles putin esmaspäeval kohtumisel valitsuse ja kremli ametnikega. Tema sõnul olid probleemide põhjuseks riigi „rasked olud”. „Need on välised sanktsioonid ja meie enda struktuursed piirangud, sealhulgas personali- ja tehnoloogiapuudus, logistika,” loetles putin. Njah, just rääkis, kui hästi neil läheb…
Ta lisas, et kõik need tegurid mõjutavad inflatsioonimäära, mis on alates 2023. aasta suvest kiirenenud pea neljakordseks ja ületas neljandat aastat järjest keskpanga nelja protsendi eesmärgi.
„Oluline on majanduspoliitilisi meetmeid õigeaegselt kohandada, et positiivseid suundumusi konsolideerida ja jätkusuutlikumaks muuta,” ütles putin ametnikele, kelle hulgas olid ka keskpanga president Elvira Nabiullina, rahandusminister anton siluanov ja presidendi majandusnõunik Maxim Oreškin.
Rosstati andmetel oli aastane inflatsioon Venemaal 21. oktoobri seisuga 8,5% ja võrreldes möödunud aasta oktoobri tasemetega (6,7%) kiirenes vaatamata keskpanga poliitika järsule karmistamisele ligi veerandi võrra.
Alates aasta algusest on ametliku statistika kohaselt kallinenud kartul 50%, või – 23,4%, lambaliha – 21,1%, piim – 11,8%, hapukoor – 11,9%, leib – 11 .2%. Veiseliha hind on vähem kui 10 kuuga tõusnud 10,2%, õunad on kallinenud – 13,1%. Ehitusmaterjalide ja hotellimajutuse hind tõusis ligi 20% ning ühistranspordis reisimise hinnad tõusid üle 10%.
Alates möödunud suvest on Venemaa keskpank baasintressimäära tõstnud kaheksa korda ja viinud selle 21%-ni aastas, mis on kõrgeim tase alates 2003. aastast. Kuid selle asemel, et pidurduda, läks inflatsioon ainult kõrgemaks: regulaator prognoosis selle aasta lõpus esialgu 5-5,6% peale, seejärel tõstis hinnangu 6,5-7%ni ning reedel, 26. oktoobril toimunud koosolekul tunnistati liiga optimistlikuks. Uue prognoosi kohaselt jääb inflatsioon aasta lõpuks 8–8,5% vahele ja isegi kiireneb võrreldes eelmise aasta tasemega (7,4%).
„Hinnatõusu ohjeldamiseks vajame järgmisel aastal oluliselt suuremat rahapoliitika jäikust,” ütles Nabiullina reedese kohtumise järel. Ta lisas, et keskpank ei näe baasintressi edasiseks tõstmiseks „piiri”.
13. Olles salastanud kolmandiku föderaaleelarvest, väliskaubanduskäibest, nafta- ja gaasitootmismahtudest ning muudest olulistest majandusandmetest, võisid Venemaa võimud otsustada avalikkuse tähelepanu eest varjata veel ühe statistikaplokki. Rosstat ei avaldanud viimase aruandekuu – septembri – inflatsiooni andmeid komponentide kaupa, märkisid Hard Figuresi (endine VTB Capital) analüütikud. Jutt on üksikasjalikust statistikast, mis paljastab, kui palju on kallinenud kõik kaubad ja teenuste liigid, mida Rosstat oma „tarbijakorvis” arvestab.
Septembri üldise inflatsiooninäitaja avaldas Rosstat 11. oktoobril. Ja kuigi sellest ajast on möödunud rohkem kui kaks nädalat, pole üksikasjalikke andmeid ei Rosstati veebisaidil ega ühtses osakondadevahelises teabe- ja statistikasüsteemis (EMISS) ilmunud.
Igakuise inflatsiooni arvutamiseks võtab Rosstat arvesse ligikaudu 500 kauba ja teenuse hinda ning nädalase inflatsiooni puhul ligikaudu 100 kauba hinda. Viimase igakuise statistika kohaselt aeglustus inflatsioon septembris 8,6%ni augusti 9%lt ja juuli 9,1%lt. Ja oktoobri keskpaiga seisuga langes see nädalaandmetel isegi veidi madalamale – 8,5%.
Pärast Ukraina sissetungi algust on Venemaa võimud juba salastanud kogu tollistatistika, andmed keskpanga kulla- ja välisvaluutareservide koosseisu kohta ning lubanud suurtel ettevõtetel oma tippjuhte ja finantsnäitajaid aruannetes mitte avalikustada. 2023. aastal liigitati Venemaa nafta- ja gaasitootmise andmed salajaseks ning 2024. aastal, pärast mitmeid Ukraina droonide rünnakuid, lõpetas Rosstat bensiini ja diislikütuse tootmise statistika avaldamise.
Ukraina kasvavate kaotuste taustal, mis Lääne luure andmetel ületas 600 tuhande hukkunu ja haavatu, on andmed puudulikud või puudu puuetega inimeste arvu kohta, aga ka üksikasjalik demograafiline statistika, mis võimaldas kaudselt hinnata nende inimeste tegelikku arvu, kes on sõjas hukkunud, need kadusid avalikkuse eest. Lõpuks klassifitseeriti 2024. aastal 22% föderaaleelarve kuludest „salajasteks” – see on rekordiline osa 20 aasta statistikast. Valitsus kavandas 2025. aasta riigikassa eelnõus suurendada salakulude osakaalu ligi 30%-ni ehk enam kui 11 triljoni rublani.
Rosstati inflatsioonistatistika kadumine sai teatavaks varsti pärast seda, kui Stockholmi Üleminekumajanduse Instituudi majandusteadlased väitsid, et Venemaa võimud võltsivad tõenäoliselt hinnatõusu andmeid ja paisutavad seega majanduskasvu näitajaid. Majandusteadlased on juhtinud tähelepanu asjaolule, et alternatiivsed inflatsioonimõõdikud on ametlikest oluliselt kõrgemad: näiteks igapäevaste tarbekaupade Romiri hinnaindeks, mis on arvutatud kodanike reaalse tarbijakorvi alusel, on aasta algusest kasvanud 87% sel aastal, samas kui ametlik akumuleeritud inflatsioon on vaid 27%.
Lisaks vihjab keskpanga poliitika oluliselt kõrgemale inflatsioonile, tõid Rootsi eksperdid välja: keskpanga intressimäär (21%) ületab praegu ametlikku inflatsiooni enam kui 12 protsendipunkti võrra ning sellist lahknevust pole Venemaal juhtunud alates 2000. aastate algusest. Näiteks praegusega sama inflatsiooni (8,5%) juures hoidis keskpank 2021. aasta lõpus intressimäära 8,5–9,5% ja 2007. aastal 10%.
14. Pärast Iraani pihta rakettide tulistamist andis Iisrael Venemaale korraga kaks rünnakut. Esiteks said löögi sõjatehased, mis võisid peatada Iraani rakettide tarnimise Venemaale. Teiseks ei suutnud Venemaalt ostetud õhutõrjesüsteemid Iisraeli hävitajate tulistatud Ameerika rakettide vastu praktiliselt midagi teha.
USA ja Iisraeli ametnikud ütlesid Wall Street Journalile, et Venemaal toodetud õhutõrjesüsteeme, kui nad suutsid mõned raketid alla tulistada, on vaid mõned. Pealegi hävisid kõik kolm S-300 süsteemi ise. Iraanil oli kokku neli sellist kompleksi, millest üks sai kahjustada Iisraeli rünnakus selle aasta alguses. Ööl vastu 26. oktoobrit toimunud rünnakus osales umbes 100 lennukit, sealhulgas varghävitajad F-35.
Lisaks suutis Iisrael välja lülitada 12 rajatist, mis tootsid kütust Iraani ballistiliste rakettide jaoks, mida hakati sel aastal vene armeele tarnima, ütlesid kolm olukorraga kursis olevat allikat Axiosele. Nende sõnul pole Iraanil selle varustuse taastamiseks oma tehnoloogiat, mistõttu saab rakettide tootmine jätkuda mitte varem kui aasta pärast.
Kuna Venemaa suurimatele relvaklientidele on saadaval vähe vahetuid alternatiive, nõuavad nad tõenäoliselt Moskvalt selgitusi viimaste arengute kohta, ütles Douglas Barry, Rahvusvahelise Julgeolekuuuringute Instituudi sõjalise lennunduse valdkonna vanemteadur: „Tarnijale tuleb küsimusi” õhutõrjesüsteemide tõhususe taseme ja selle parandamise meetmete kohta. Pikemas perspektiivis võivad Venemaa probleemidest potentsiaalsed kasusaajad analüütikute hinnangul olla Lõuna-Korea, Iisrael, USA ja Hiina.
Kuigi Venemaa sõjatööstuskompleks töötab maksimaalselt, siis tarned välisklientidele viibivad tugevalt. Stockholmi Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) ekspordi väärtusel põhinevate arvutuste kohaselt langes Venemaa relvade välismüük eelmisel aastal 2022. aastaga võrreldes 52%. Ja praegu täidetavate tellimuste väike arv „vihjab, et Venemaa relvaeksport tõenäoliselt jääb vähemalt lühiajaliselt oluliselt alla aastatel 2014–2018 saavutatud taseme,” öeldakse SIPRI raportis.
Njah, Iraani pihta võib… see Venemaa sügavusse Lääne rakettidega laskmine kipub olema umbes selline situatsioon: sulle koju tulevad kriminaalse taustaga inimesed ja võtavad osa asju endale ja teatavad, et osa eluruume on nüüd nende omad. Kui sa helistad politseisse, siis nad teatavad, et nad teevad sulle koolitusi, annavad erinevaid eluks vajalike asju, aga konflikti eskaleerumise pärast nad siiski ei sekku… õnneks meil sellist politseid pole, sestap vabandused PPA ees, aga selline näide tundus asjakohane…
15. India peaminister Narendra Modi võib aidata lõpetada sõda, mille Venemaa vallandas Ukraina vastu, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski intervjuus ajalehele Times of India. Tema hinnangul on India poliitikul tõsine mõju, sest ta valitseb väga suurt riiki, seda nii demograafilisest kui ka majanduslikust seisukohast.
Zelenski on kindel, et Modist võib saada Ukraina ja Venemaa vaheliste läbirääkimiste vahendaja. Sellega seoses tegi ta ettepaneku korraldada teine rahutippkohtumine Indias. „Modi saab sellega tõesti hakkama. Aga ma arvan, et me peame valmistuma… Ja ainult meie formaadis, sest sõda käib meie maal,” rõhutas Zelenski.
Ta lisas ka, et Modi võib mõjutada sõja lõppu, piirates kaubavahetust Venemaaga, sealhulgas energiaressursside osas. Seoses India peaministri avaldusega tema valmisoleku kohta töötada rahu loomise nimel Ukrainas kutsus Zelenski teda konkreetsetele tegevustele. „Selline riik ei saa lihtsalt öelda, et on huvitatud sõja lõpetamisest. Me kõik oleme huvitatud… See on väga üldine, eriti sellise suure riigi kohta nagu India. Modi võib mõjutada sõja lõppu. See on selle suur väärtus igas konfliktis <…> Venemaa majanduse blokeerimine, odavate energiaressursside blokeerimine, Venemaa sõjatööstuskompleksi blokeerimine viib Moskva võimekuse vähenemiseni meie vastu sõda pidada,” märkis Zelenski.
Lisaks kutsus president Modit üles aitama Venemaale sunniviisiliselt küüditatud Ukraina lapsi tagasi saata. Ukraina presidendi sõnul saab India liituda vastava koalitsiooniga, toetada rahutippkohtumise kommünikeed ning tõstatada selle teema ka G20 kohtumisel ja kutsuda sinna Ukraina. Lisaks võiks peaminister isiklikult helistada putinile ja talle sellest otse rääkida, lisas Zelenski.
Tema vaatenurgast ei saa agressori ja ohvri puhul olla neutraalsust ja selline seisukoht tähendab solidaarsust Venemaaga. Zelenski väljendas veendumust, et G20 juhid, kes on kahekümne suurriigi majanduse juhid, suudavad putini „paika panna” ja sõjale lõpu teha. President lisas, et siin pole vaja juttu, vaid tegusid, sest inimesi sureb iga päev.
Modi kohtus Zelenskiga Kiievis 23. augustil. Tema reis oli esimene India juhi visiit Ukrainasse pärast selle iseseisvumist 1991. aastal. India välisministeerium teatas, et Zelenski arutas Modiga üksikasjalikult tema „rahuvalemit”, mis seab esikohale Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja vene vägede väljaviimise. Modi ise oli üsna selgesõnaline: „Ütleme väga valjult ja selgelt, et toetame suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamist. See on meie kõrgeim prioriteet.”
Kiiev paneb suuri lootusi, et India saavutab talle sobiva rahulepingu, ütles üks Ukraina kõrge ametnik Politicole. Ta ütles, et Modi andis Zelenskiga peetud kõnelustel selgelt mõista, et kuigi Ukraina peab sissetungi peatamiseks paratamatult mõnes küsimuses kompromisse tegema, ei tohiks sõja lõpetamise ettepanekud hõlmata territooriumi Venemaale üleandmist.
Teised riigid ei ärata usaldust vahendajatena konflikti kummalgi poolel. Traditsiooniliselt neutraalne Šveits oli seekord Euroopa Liiduga solidaarne ja kehtestas Venemaa vastu sanktsioonid ja seal juunis peetud rahutippkohtumine Ukraina teemal põhjustas Moskvas tagasilükkamise, keda sellele ei kutsutud. putin ütles, et on India, Hiina ja Brasiiliaga konflikti lahendamise küsimuses pidevas kontaktis. Kuid kahe viimase riigi lähenemine, mis võtavad pigem venemeelse positsiooni ja ei paku Ukraina territoriaalset terviklikkust garanteerida, Kiievile ei sobi.
16. Ukraina relvajõududel ei ole piiranguid Ameerika relvade kasutamisele Põhja-Korea sõdurite vastu, kui nad astuvad sõtta Venemaa poolel, ütles USA kaitseministeeriumi pressiesindaja Sabrina Singh. Küsimusele, kas Washington kavatseb sellise eskalatsiooni korral mingeid piire seada, vastas ta: „Ei… kui näeme Põhja-Korea vägesid liikumas rindejoone poole, siis ma mõtlen, et nad on sõjas osalejad.”
Pentagoni hinnangul saatis Põhja-Korea Venemaale 10 000 oma sõdurit. „Mõned neist on juba Ukrainale lähemale liikunud ja oleme üha enam mures, et Venemaa kavatseb neid kasutada lahingutegevuses või operatsioonide toetamiseks Ukraina relvajõudude vastu Kurski oblastis,” ütles Singh.
Ta ütles, et kui Põhja-Korea sõdurid ilmuvad lahinguväljale, „tähendab see edasist eskaleerumist ja rõhutab putini kasvavat meeleheidet” ning kinnitab ka, et vene sõjaväel „on rohkem probleeme kui tundub”. Ta märkis, et ukrainlased võitlevad oma suveräänse territooriumi eest ja USA on võtnud kohustuse jätkata nende toetamist, olenemata kuludest. „See on arvutus, mille Põhja-Korea peab tegema, kui saadab oma sõdurid sõtta, kus me näeme Venemaa kaotusi üle 500 tuhande inimese,” ütles Singh.
Ta keeldus aga kinnitamast Põhja-Korea vägede kohalolekut Kurskis. „Tõenäoliselt liiguvad nad selles suunas… Kuid praegu pole mul täpsemat teavet,” ütles Singh. NATO peasekretär Mark Rutte ütles 28. oktoobril, et Kurski oblastisse on saadetud Põhja-Korea väed, millest osa Ukraina relvajõud vallutasid suvise üllatuspealetungi käigus.
Varem kutsus Kongress Pentagoni üles kaaluma „otsese sõjalise tegevuse” võimalust, kui Põhja-Korea sõdurid astuvad sõtta Ukraina vastu. Esindajatekoja luurekomitee esimees, vabariiklane Mike Turner, ütles, et „Biden-Harrise administratsioon peab selgeks tegema, et Põhja-Korea vägede kaasamine sellesse konflikti on USA jaoks punane joon”.
Lõuna-Korea luure andmetel saabus 8.–13. oktoobrini Vladivostoki sadamasse 1,5 tuhat Korea Rahvademokraatliku Rahvavabariigi eliit-eriväelast, kes juba läbivad väljaõppe kohalikel polügoonidel. Lisaks sõduritele on üksuses mitmeid kõrgeid ohvitsere, sealhulgas ka kindral, kes juhib erioperatsioone. Teine rühm vägesid lähetatakse peagi.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et luureandmetel on esimesed Põhja-Korea sõjaväelased rindel 27.–28. oktoobril. Ta nimetas seda „ilmselgeks eskalatsiooniks” kremli poolt.
Lõuna-Korea president Yoon Seok-yeol omakorda hoiatas, et Soul on valmis kaaluma võimalust saata Ukraina relvajõududele surmavaid relvi, kuna Põhja-Korea vägede paigutamine Venemaale ja nende osalemine sõjas Ukraina vastu on provokatsioon, mis ohustab ülemaailmset julgeolekut mitte ainult Korea poolsaarel, vaid ka Euroopas.
Venemaale Ukraina-vastases sõjas osalema saadetud Põhja-Korea sõjaväelased on halvasti ette valmistatud lahingutegevuse läbiviimiseks tasasel maastikul, kirjutab WSJ. Analüütikute hinnangul on enamasti tegemist noorte, füüsiliselt nõrkade sõduritega, kellest paljud lahkusid KRDV-st esimest korda ja said väljaõppe mägises Lõuna-Koreas tegutsemiseks. Lõuna-Korea kaitseminister Kim Yong-hyun on nimetanud neid „kahurilihaks”, kuid ekspertide sõnul võib esimene rühm sillutada teed kogenumatele sõduritele.
17. Lühiuudised
Horvaatia plaanib soetada 50 uut Saksa tanki Leopard 2A8, teatab Jutarnji nimekiri. Kaitseministrid Ivan Anušić ja Boris Pistorius kirjutavad täna Berliinis alla kavatsuste protokollile. Lepingu kohaselt saadab Horvaatia Ukrainasse 30 tanki M-84 (täiustatud T-72M) ja 30 M-80 IFV-d (sarnaselt BMP-1-le). Saksamaa hüvitab Horvaatiale need sõidukid, vähendades Leopard 2A8 tankide maksumust.
Norra teatab Ukrainale uuest abipaketist väärtusega 500 miljonit eurot, ütles peaminister Jonas Gahr Støre. Sellest 350 miljonit eurot on ette nähtud sõjaliseks toetuseks.
Rühm Lõuna-Korea ülejooksikuid, kes teenisid kunagi Põhja-Korea sõjaväes, pakub liitumist Ukraina relvajõududega, et astuda vastu oma endistele kaasmaalastele, kes võitlevad nüüd Venemaa eest. Nad on valmis kasutama oma teadmisi informatsioonilistel ja psühholoogilistel operatsioonidel, et mõjutada Põhja-Korea sõdureid Venemaal, teatas Week-Asia.
Soome õiguskaitseorganid arestisid Helsingis Venemaa riigivara. Sellest teatas Helsingin Sanomat. „Helsingi kohus rahuldas Ukraina NJSC Naftogazi ja veel viie Naftogazi kontserni ettevõtte avalduse ning arestis teatud Venemaale kuulunud varad Soomes. Jutt käib kinnisvarast ja muust varadest, mille väärtus on hinnanguliselt kümneid miljoneid dollareid”. Soome väljaande andmetel pandi aresti alla eelkõige Helsingis asuva Venemaa teadus- ja kultuurikeskuse territoorium. Arest jõustus neljapäeval, 24. oktoobril. Arestitud ala pindala on 3326 ruutmeetrit. Venemaa saatkond Soomes ja Venemaa välisministeerium ei kommenteerinud teateid arestimise kohta.
Arvatakse, et Venemaa keskpank tõstab sel kuul veelgi intressi ja saab see olevat 23. Njah, kujutage ette, et Euribor oleks samal kõrgusel…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
