Sõja ülevaade: 978. päev – Ukraina rinne lagunemas
Avaldatud: 28 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. oktoober 2024:
Donetski rinne jätkab lagunemist ühe kiiremas tempos.
1. Kiiev ja Harkiv.
2. Kaks ööd järjest miskit ka Venemaal ja Krimmis.
3. Kursk: muutusteta aga üks Ukraina proov Brjanski oblastis.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üks väiksem muutus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kahjuks rinde lagunemise tempo tõuseb.
9. Lõunarinne: siingi vene poole surve tõusis ja üks edenemine kirja läks.
10. Herson: muutusteta.
11. putin ütles, et Kiiev ei saa iseseisvalt pikamaarelvi kasutada.
12. Venemaa majandus jaguneb kiiresti kasvavaks sõjaliseks majanduseks ja stagneeruvaks tsiviilmajanduseks.
13. Põhja-Korea sõdureid veetakse veoautodega Kurski rindele.
14. Lühiuudised
Kahjuks on Ukraina ilm pisu sarnane meie omaga ehk siis vihma liialt vähe ning põllud ja katteta teed hästi sõidetavad ja seire õhust norm tasemel. Veel ei näita suuremat vihmaperioodi ja külm tuleb enne, siis jäävadki teed ja põllud liialt kandvaks, mis kahjuks ei kanaliseeri vene poolt ning annab jätkuvalt hea võimaluse igalt poolt nii soomuse kui jalaväega proovida. Kuna Ukraina omad peavad hakkama saama väiksema moonakogusega, siis on seire neile isegi tähtsam ning vene poole kaotused nii rünnakute tõrjumisel, kaudtuleüksuste ja igatsugu tagalatoetuselementide kaotusel on kõrged. See on toonud edu kõikjal peale Donetski rinde keskmise ja lõunasektori, mille lagunemise tempo on teinud ärevaks ja kahjuks hetkel ei näe, kuidas Ukraina selle pidama saab vähemalt enne 15-20 km. Viimased putini väljaütlemised on lihtsad, võtame nii palju kui saame ja mis saame, on kõik meie oma tingimusteta.
Rünnakuid (144) oli küll vähem, aga koosseisud rünnakutel suurenesid ning vastavalt sellele ka kaotuste numbrid. Kahjuks liugpomme 184, mis sinna rekordi lähedale ning kaudtulelööke ka u 4500 ehk siis moonas vene poolel puudust pole ning Ukraina pole ka piisavalt suutnud mõjutada vene poole tarneahelat.
Jätkuvalt kipub arvama, et mõnede lääneriikide juhid on pisu vastutustundetud, kui ei luba Ukrainal oma rakettidega lüüa Venemaa sügavusse ning putini selle suunalised sõnavõtud kipuvad olema parajad rusikaga vehkimised, kust siiski ei kuma läbi, et millised need nn punase joone ületamise reageeringud siis on. Eks neid punaseid jooni on Ukraina juba mitmeid seni ületanud ja mingitki uut ja suuremat pole vene poolelt vastu tulnud.
1. Kõige hullemas sajus Harkiv ja selle ümbrus, Kiievis ikka öised droonid.
2. Ööl vastu 27. oktoobrit ründasid Ukraina droonid seitset Venemaa piirkonda. Venemaa kaitseministeerium teatas 51 drooni hävingust: „Tambovi oblasti territooriumi kohal peeti kinni 18 mehitamata õhusõidukit, Belgorodi oblasti territooriumi kohal tulistati alla 16 drooni. Brjanski, Lipetski ja Orjoli piirkondade territooriumide kohal hävitati neli mehitamata õhusõidukit. Kolm mehitamata õhusõidukit hävitati Voroneži oblasti territooriumi kohal ja üks UAV tulistati alla Kurski oblasti kohal,” seisab teates. Lisaks hävitati Aasovi mere kohal veel üks seade.
Tambovi oblasti kuberneri Maksim Egorovi sõnul tekkis droonirünnaku tagajärjel Mitšurini vallas tulekahju. ASTRA täpsustab, et tulekahju puhkes Novonikolskoje külas asuva Transneft-Družba jaama juhtimisruumis, kus asub ka naftatöötlemistehas.
Voroneži oblasti kohalikud võimud väidavad, et piirkonna kohal tulistati alla või peeti kinni 10 drooni, kuid ühe rusud põhjustasid tööstusettevõttes (etanoolitehases) tulekahju. Njah, vist juba neljas sarnane ettevõte, mis pihta saab…
Täna öösel Sevastoopolis anti õhurünnaku hoiatus. Džankois ja selle ümbruses toimus kuni 20 plahvatust ning Simferoopoli ja Tšervonohvardiiske rajoonis, samuti Hvardiiske külas ja Simferoopolis (lennujaama lähedal) kuni 8 plahvatust. Kohalikud elanikud märkisid, et esimene plahvatus Hvardiiskes oli „väga võimas”. Džankois, Simferoopolis ja Hvardiiskis asuvad Venemaa õhuväebaasid.
3. Kursk: muutusteta. Vene Telegrami kanalid teatavad sissetungikatsest Brjanski oblastis Manevi külla teisel pool vene piiri. Tundub, et mõlemad pooled on seni aktiivsed ning kumbki pool ei suuda muutuda domineerivaks…
4. Harkiv: muutusteta, seni on Ukraina kontrolli alla Belgorodi oblastis Žuravljovka asula. Tundub, et suudetakse kõik jõge üritavad vene üksused seisma saada.
5. Kupiansk-Kreminna: üks väiksem edenemine Pišane juures.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kipub rinne nii keskmises kui lõunasektoris lagunema. Otse Pokrovski suunal siiski vene pool edasi pole saanud.
Selidove linn on enamuses vene poole kontrolli alla ning võimalik, et vaid mõnes linna loodeservas asuvas hoones on Ukraina võitlejaid. Lisaks suruti linnast läänes olevast Višneve asulast Ukraina omad välja. Samaaegselt edeneti lääne suunas linnast lõuna pool u 1,5 km 3 km laiuselt üle põldude.
Eilseks oli vene poole kontrolli alla terve Hirnõki linn ja jõuti linnast edelas asuva aheraine künkani ning veel selle nädala esimeses pooles peaks langema ka Kurahvka asula, sest vene eesmistest uutest possadest on Vovtša jõeni vaid 4 km ja enamus alast on lage ning kipub pisu võimatu olevat siinse suuna Ukraina üksuste varustamine ja juba läheb keeruliseks ka ohutult taandumine.
Vuhledari suunal on vene poole pealetung hakanud tooma liiga pikki samme põhjasuunas. Üleeile tehti pikim neist isegi 5 km päevaga. Suruti kolmes suunas end edasi soomuse massiga. Jõuti sisse Bohojavlenka asulasse (1500 elanikku) ja eile õhtuks oli asula üle poole vene poole kontrolli all ning ka asula põhjaservalt suruti juba Ukraina üksused välja.
Sealt samm lääne poole Novoukrainka asulasse (pisu üle tuhande elaniku) oli sammu pikkus u 4 km ja enda kontrolli alla saadi enamus asulat ida-läänesuunaliselt läbiva jõe lõunaküljel. Üle jõe eile õhtuks saadud polnud.
Kolmas suund Šahtarske asula (u tuhat elanikku) poole üleeile oli 5 km ja jõuti külla sisse. Eilseks suudeti Ukraina üksused asulast välja suruda ning kõigi kolme rünnakuteraviku vahelistest aladest hakkas Ukraina end tagasi tõmbama, sest suuremad maanteed nende edenemistega enda kontrolli alla vene pool sai.
Kahjuks ei näe veel, et siit suunalt saadakse vene poole edenemine pidama enne 15 km, kus Vovtša jõgi muutub ida-läänesuunaliseks aga seegi suund ohus, sest idast surub juba jõe läänekaldal end edasi vene pool üle Selidove ja Hirnõki linna… ning jõest lõunasuuna kaitseks ei pruugi abi olla.
Suurima edu annab ikka nii musta maa taktika ehk siis eesmised Ukraina possad ja rindele lähimad asustatud alad maatasa pommitatakse ning siis kas soomuse või jalaväega või kummagagi koos peale minnakse ning kui ei õnnestu, siis kas uus rünnak või lennunduse, droonide või kaudtulelöögi kordus. Tundub, et eriti hästi töötab pikkade põldude vaheliste metsaribade töötlus liugpommidega, mille järel mass piki riba läheb. Eks vist tunda annab, et pole ka piisavalt Ukraina possadel häid kindlaid ehitisi enda kaitsmiseks. Eks otsetabamus õhust eriti kaitstav polegi, kui pomm või mürsk piisavalt suur on.
Kahjuks on mõlemal edeneval suunal piisavalt palju üksusi, et neid jooksvalt rünnakuteks välja vahetada. Sellise kulumisastmega siiski kipub arvama, et talveks peaks jääma ründevõimekus siiski vähemaks, sest lihtsalt uutega kiirelt ja jooksvalt üksuste täiendamine tõstab küll kvantiteeti aga mitte kvaliteeti. Lisaks kipub vist järjest enam olema muresid üksuste ülematega, neid lihtsalt pole vist piisavalt, sestap järjest halveneb nii jagude, rühmade kui roodude juhtimine. Egas seal tavaline soldat eriti tea täpsemat ülesannet…
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: hakkas siingi vene pool aktiivsemaks ning surutakse nii otse Velika Novosilka poole kui sealt lääne poole. Eilseks suudeti enda valdusesse saada hallis alas väike Levadne küla. Õnneks kaks suuremat soomuskolonni koos jalaväega, esmalt 8 ja õhtul 15 masinat edasi ei saanud. Huvitaval kombel taandusid mõlemad grupid peale ühe soomuki tabamist. Arvatakse, et oli tegu juhtsoomukiga…
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina relvajõud ei saa iseseisvalt kasutada pikamaarelvi, et rünnata sügavale Venemaale ilma NATO spetsialistideta. Moskva reageerib juhul, kui Lääne relvad ründavad Venemaa territooriumi, ütles putin. „Seda saavad teha ainult NATO riikide spetsialistid, sest selleks on vaja kosmoseluuret, mida Ukrainal loomulikult pole. Me mõistame seda: nad vajavad spetsialiste, kes nende luureandmete põhjal lennumissioone sisestavad,” ütles riigipea intervjuus VGTRK ajakirjanikule Pavel Zarubinile.
Ta lisas, et ta loodab, et lääneriigid on võtnud kuulda Moskva hoiatusi tagajärgede kohta, kui lubatakse Kiievil sügavale Venemaale rünnata. putin täpsustas, et Venemaa sõjaväe juhtkond töötab välja võimalusi kaugrelvade võimalikule kasutamisele reageerimiseks.
„Nad ei rääkinud mulle sellest midagi, aga ma loodan, et nad kuulsid. Sest loomulikult peame ka ise mõned otsused tegema. Kuidas reageerida, millal ja kus täpselt, on küsimus. Noh, sellest on veel vara rääkida. Aga loomulikult meie kaitseministeerium mõtleb sellele ja pakub erinevaid vastuseid,” ütles putin.
Septembri alguses ütles riigipea, et Ukraina löögid lääne kaugrelvadega Venemaa territooriumile tähendavad USA ja NATO riikide otsest osalust sõjas.
25. septembril teatas putin muudatustest Venemaa tuumadoktriinis, millega laiendatakse oluliselt tuumarelva kasutamise aluseid. Nüüd käsitletakse iga tuumariigi toetatud riigi „agressiooni” ühise rünnakuna Venemaa vastu. Samuti on doktriini lisatud klausel, mis lubab tuumarelva kasutamist „usaldusväärse teabe” olemasolul massilise tiibrakettide ja droonide väljalaskmise kohta Venemaa sihtmärkide pihta.
Venemaa presidendi pressisekretär peskov ütles 29. septembril, et Venemaa tuumarelva kasutamise vajadust hindab kaitseministeerium. Ta täpsustas: vastavalt uuendatud riigi poliitikale tuumaheidutuse valdkonnas peab just see ministeerium otsustama, kas tingimused selliseks tegevuseks on tekkinud või mitte. Nii vastas peskov küsimusele, et osa tuumarelva kasutamise tingimusi, mida putin varem välja tõi, on juba täitumas: näiteks Ukraina laseb massiliselt Venemaale droone ja kasutab rünnakuteks rakette.
12. Ressursside koondumine militaartootmisse on jätnud majanduse tsiviilsektori paigalseisu ja languse vahele. Tööstus septembris ilma hooajaliste ja kalendriliste teguriteta augustiks kasvada ei suutnud ning kvartali lõpus vähenes tootmine sümboolselt (-0,1%). Samal ajal kasvavad sõjalis-tööstusliku kompleksiga seotud tööstusharud kiiresti, ülejäänud aga vastavalt alla. Peamine langus on kaevandustööstuses (peamiselt OPEC+ tehingu tõttu), kuid kannatavad ka teised tsiviilsektorid.
Peamisteks kasvumootoriteks on septembris valmis metallitoodete tootmine (+10,3% kuus), elektroonika (8,3%), masinad ja seadmed (11,8%) ning muud sõidukid (9,3%) ning “enamik teisi suuremaid tööstusharu positsioonid vajusid või näitasid palju vaoshoitumat positiivset dünaamikat (0,5-3% kuus) loetlevad analüütikud Raiffeisenbankist. Militaartoodang kasvab jätkuvalt, kuid alates maikuust ei ole suudetud kompenseerida „tsiviilnõudlusele” keskendunud tööstusharude langust, mille tagajärjel kogu tööstustoodang stagneerub, ütles Bloombergi Venemaa ja SRÜ majandusteadlane Aleksandr Isakov.
Võttes arvesse asjaolu, et kaitsekulutused 2025. aastaks on oluliselt kasvamas – 10,8 triljonilt rublalt (5,5% SKT-st) 13,5 triljonile (6,3% SKT-st), pole kahtlust, et septembris registreeritud sõjalis-tööstusliku kompleksi tootmise tõus jätkub, on MMI analüütikud kindlad, kuid ressursside ammendumisega (võimsuse rakendusaste on ligilähedane maksimaalne ja personalireserv – miinimumini) on selline kasv võimalik ainult tänu (peamiselt personali) voolule teistest tööstusharudest sõjatööstuskompleksi. „Paljud tööstusharud ilma valitsuse toetuseta vähendavad toodangut,” järeldavad nad.
See juba toimub. „Viimastel kuudel on täheldatud mitmesuunalisi trende. Kõrge riigitellimuste osakaaluga segmentides jätkus aktiivne tootmise kasv, samas kui teistes tööstusharudes toodang veidi langes,” märgib Volgo-Vjatka piirkonna keskpank oma piirkonna majanduse ülevaates. Tööstuse veduriks on endiselt töötlemine, kuid selle dünaamiline kasv on praegu koondunud vaid masinaehitusse ehk peamiselt kaitsetööstusesse ning teistes tööstusharudes on toodangu dünaamika juba üsna tagasihoidlik, märgib Promsvjazbanki analüütik Denis Popov. „Majanduskasv on jätkuvalt killustunud ja koondunud kitsastesse prioriteetsetesse sektoritesse, mis seab kahtluse alla selle jätkusuutlikkuse ja pikaajalise jätkusuutlikkuse,” järeldab ta.
Sellele aitab kaasa karm rahapoliitika, mis lihtsustab ressursside liikumist prioriteetsetesse sektoritesse, lisavad MMI analüütikud: „Madala intressimääraga tundlikule sõjatööstuskompleksile meeletu laenuandmine muudab krediidi teiste jaoks kallimaks. Kõigile on võimatu laenata samas mahus, nii et kõrge intressimäär lõikab maha vähem tõhusad, jaotades nende ressursid ümber prioriteetsete ettevõtete kasuks. Ükskõik kui väga valitsuse toetuseta tööstuse esindajad sooviksid madalat intressimäära, on seda võimatu tagada. Sest kõigile ei jätku.”
Ettevõtluseks laenude saadavus langes septembris ja oli kehvem vaid korra, 2022. aasta märtsis suurenes suurpankade kohustuste kulu, samuti vähenes nende valmisolek turusegmendis laenu anda, kirjutab majandusteadlane Dmitri Polevoi. Soome Panga analüütikud märgivad turuinvesteeringute tingimuste halvenemist ja eeldavad, et olukord läheb veelgi hullemaks: „Kõrgel tasemel hoitakse ainult investeeringuid otseselt sõjaga seotud tööstusharudesse.” DNS-võrgu asutaja Dmitri Aleksejev rääkis majanduse „ootamatust ja kummalisest” seisust, mil on raske välja mõelda äri, mis deposiidiga kasumlikkuses konkureeriks. Endise aserahandusministri Sergei Aleksašenko sõnul ületab alates 2023. aastast relvatootmise kasvu panus SKT-sse kogu Rosstati väljakuulutatud majanduskasvu ehk „vene majanduse tsiviilsektor kahaneb aeglaselt”.
Keskpanga esimees Elvira Nabiullina vastas küsimusele, kas see kõik toob kaasa majanduslanguse, et „langus on majandusele tervikuna” ja keskpank ei oota sellist asja, kuid ei rääkinud üksikutest sektoritest.
13. Venelased veavad sõjaväelasi Põhja-Koreast (KRDV) rindele tsiviilnumbritega veoautodega, teatas Ukraina luure peadirektoraat (GUR), viidates okupantide vahelise vestluse pealtkuulamisele. Luureandmetel peatas Venemaa politsei 27. oktoobril Kurski-Voroneži maanteel tsiviilnumbritega veoki, milles sõitsid KRDV palgasõdurid.
Samas ei olnud autojuhil, kes vedas Põhja-Korea abiväge, kaasas vastavat lahingukäsku, märkis GUR. Pealtkuulamise järgi püüdsid KRDV sõjaväeteenistusse määratud vene merejalaväe 810. eraldi brigaadi staabiohvitserid välja selgitada, kas nende bilansis on seisma jäänud KamAZ ja miks ei olnud juhil nõutavaid pabereid.
Salvestise lõpus teatas üks okupant, et „probleemid on lahendatud” – tehti kindlaks, et see KamAZ kuulus tõesti okupatsiooniarmeele ja aitas transportida Põhja-Koreast pärit palgasõdureid.
NATO peasekretär Mark Rutte teeb täna avalduse Põhja-Korea vägede kohta Venemaal. See toimub pärast kohtumist Lõuna-Korea esindajatega.
14. Lühiuudised
Ungari peaminister Viktor Orban viibib ametlikul visiidil Gruusias ja kohtub sealse venemeelse valitsuse juhi Irakli Kobakhidzega. Gruusia ministrite kabineti administratsiooni pressiteenistuse teavet edastab uudisteagentuur Georgia Online. Gruusia valitsuse teatel peaks visiit toimuma 28.-29. oktoobril – teisel päeval toimub kahe peaministri ametlik vastuvõtutseremoonia. Välja on kuulutatud näost näkku ja laiendatud formaadis kohtumised, mille järel teevad Kobakhidze ja Orban meediale ühisavaldused. Ungari peaministrit saadab eeldatavasti valitsusdelegatsioon, kuhu kuuluvad riigi välis- ja kaubandusminister Péter Szijjártó, majandusarenguminister Márton Nagy, rahandusminister Mihaly Varga, riigisekretär János Máté ja teised ametnikud.
Taani oli esimene maailmas, kes hakkas Ukraina relvajõududele Ukraina tootjatelt relvi ostma. Eelkõige teatas kuningriigi kaitseministeeriumi juht 15. septembril, et Taani tellis juulis Ukraina relvajõududele 18 Bogdani iseliikuvat suurtükisüsteemi Ukrainast – ja sel nädalavahetusel said kaitsjad süsteemid kätte.
Rootsi teatas uuest abipaketist Ukraina relvajõududele väärtusega 440 miljonit dollarit.
USA vabariiklaste asepresidendikandidaat J.D. Vance keeldus nimetamast Venemaa diktaatorit vladimir putinit „vaenlaseks”, kuid ütles, et peab teda „rivaaliks” ja „konkurendiks”. Donald Trumpi liitlane tegi selle avalduse intervjuus NBC Newsile. „Aga ma arvan, et me peame ka diplomaatia osas targad olema. See, et meile keegi ei meeldi, ei tähenda, et me ei võiks temaga aeg-ajalt vestelda,” lisas Vance. See väide oli vastuseks küsimusele, kas poliitik näeb putinis liitlast või vaenlast. Vabariiklane peab oluliseks, et Ühendriigid peavad mingil tasemel osalema läbirääkimistel Ukraina, Venemaa ja tema NATO liitlaste vahel Euroopas, kui USA kavatseb kunagi „lõpetada sõja Ukrainas”. Tema sõnul on selline läbirääkimistel osalemine „lihtsalt vajalik osa”.
Gruusia president Salome Zurabišvili nimetas riigi parlamendivalimiste tulemusi „täiesti võltsituteks”, teatas Venemaa erioperatsioonist ja kutsus esmaspäeval, 28. oktoobril inimesi üles protestima. Poliitiku kõne ajal öeldut edastab Radio Liberty projekt „Kaukaasia kaja”. „See oli teie häälte täielik võltsimine ja konfiskeerimine. Lisaks on võltsimiseks kasutatud tänapäevaseid tehnoloogiaid,” ütles Zurabišvili. Tema sõnul said grusiinidest Venemaa erioperatsiooni, oma rahva ja riigi vastu peetud hübriidsõja tunnistajad ja ohvrid. President nimetas hääletust „Venemaa valimisteks” ja süüdistas venemeelseid võime kodanikelt põhiseadusega tagatud õiguste äravõtmises.
Läbirääkimiste alustamine Venemaaga eeldab demarkatsioonijoone taatamist enne täiemahulist sissetungi – ja pärast seda räägib Ukraina, kuidas naasta 1991. aasta piiride juurde. Seda ütles Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak intervjuus Itaalia väljaandele Corriere della Sera.
Endine Briti kaitseminister Grant Shapps kutsus Suurbritanniat ja tema liitlasi aitama Ukrainal Venemaad lüüa, vastasel juhul saab Hiina signaali Taiwani ründamiseks ja siis kannatab Lääs ülemaailmsete tagajärgede käes.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
