Sõja ülevaade: 976. päev – 192 vene poole rünnakut ehk surve ikka laes
Avaldatud: 26 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. oktoober 2024:
192 vene poole rünnakut ehk siis surve ikka laes, edu tõi see eile jälle Donetski rinde keskmises ja lõunaosas, mis kipub ohustama järjest suurema ala kaitse pidamist…
1. Kiiev, Dnipro jne.
2. Rahulik.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: rinde keskmine ja lõunasektor jätkab lagunemist.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa taastas esimest korda pärast külma sõda bioloogiliste relvade katselabori.
12. USA valmistub Venemaa satelliite konflikti korral segama.
13. Lühiuudised
Kõike taevast samas mahus alla sajab. Veelgi on surve tõusnud Kupiansk-Kreminna ja Donetski rindel. Tundub, et Tšassiv Jari ja Toretski juures peab vene pool pisu kulunud üksusi välja vahetama, sestap oli seal rahulikum.
Õnneks on küll vene poole kulumise aste kõrge, aga kas see kaalub üles Donetski rindel saadud järkjärgulise edenemise ning kas selliste kaotuste jätkumine toob lõpuks piisava üksuste kulumise … no pisu loodab…
1. Kiiev järjestikuses droonilaines ehk siis jagus seda mitmeks tunniks. Dnipro sai tabamusi ballistiliste rakettidega, nagu ikka, elumajad pihta sai. Muutusi sademete hulgas ja kohtades pole.
2. Rahulik.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: surutakse tervel rindel ja edasi saadi Selidove ja Vuhledari juures.
Otse Pokrovski peale pole vene pool juba nädalaid edasi saanud, kuigi konveier töötab täiel tuuril, pisu hakkab lootma, et see kulumine nõnda kiire, et peatne suurem üksuste roteerimine peaks vene poolt ees ootama või peavad lihtsalt uut rahvast üksustesse lisama, mis aga mõjub kohe nii kvaliteedile, üksuse tundele ning annab hoogu dedovšinale.
Selidove linnas surub nii ida kui lõuna poolt vene pool end järjest edasi ja Ukraina kontrolli alla on jäänud vaid linna loodeserv. Lisaks suutis vene pool edeneda piki raudteed ja jõuda juba linnast läänes asuvasse Višneve asulasse. Linnast edenemise laius u 6 km samm edasi 2 km ning kui isegi Hirnõki linna ja Kurahivka asula kaitse peaks, siis põhja poolt edenemine kukutab selle kahjuks kokku ning suures pildis kasvab järjest enam mure, et kuni Vuhledarini (sinna u 30 km) rinne hakkab keskmisest suuremate sammudega lääne suunas liikuma, kui Ukraina ei suuda tuua lisaks täiendavaid reserve ning kuidagigi vähendada liugpommide ja mitmikraketiheitjate mõju. Tavapärase kaudtulega saab pisu kergemini hakkama, aga laastab seegi.
Sealt lõuna pool Marinka ja Vuhledari vahel on ka järjest enam hakanud vene pool edenema ning tuli seal eilegi lisa nii põldude näol kui Katerinivka asula pearistmikule jõuti.
Vuhledari juures on hakanud juba ülepäevaseks minema vene poole sammud edasi ning eilegi lisa tuli ning vist üritatakse ees olevast Bogojavlenka asulast ringiga mööduda. Veel tõuseb järjest esile vene poole võimekus saada kuidagi lihtsalt üle Kašlagatsi jõe ning Vuhledarist 20 km läänes (enda tingliku Donetski-lõunarinde kokkupuutejoonel) ning suruti korraga sealt üle saades Ukraina üksused lausa 4-5 km sammuga tagasi uutele possadele. Järjest enam joonistub Donetski rinde kesk- ja lõunaosa kaitse võimalik vähemalt osaline kokku kukkumine. Lisaks saab siia suunale lihtsalt tuua juurde üksusi nii lõunarindelt, kus pole juba pikemalt väga tugevat survet olnud ning pisu jõude on veel üksusi Hersoni suunal.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina sissetungi ajal väitis Venemaa ilma tõenditeta, et seal tegutsevad Ameerika salajased bioloogilised laborid ja esitas isegi ametliku kaebuse ÜRO-le 2022. aasta juunis. Tegelikult kuu aega varem sõjaväelinnas Sergiev Posad-6 asus ise rajama maksimaalse kaitseastmega bioloogilist laborit – kohta, kus nõukogude ajal bioloogilisi relvi arendati.
Washington Post analüüsis 2022. aasta maikuu satelliidipilte, mis näitavad, kuidas vana Nõukogude laboratooriumi rekonstrueeriti ja ehitati 10 uut hoonet kogupinnaga üle 23 tuhande ruutmeetri. Mõnel neist on märke bioloogilistest laboritest, mis on loodud töötama eriti ohtlike patogeenidega. Eelkõige viitavad sellele planeering, maa-alune infrastruktuur, kõrgendatud turvameetmed, väike kohapealne elektrijaam jne. Lisaks on neljas hoones ebatavaliselt palju ventilatsiooniseadmeid, mida tavaliselt kasutatakse kõrge turvalisuse tagamiseks.
Michael Duitsmani sõnul James Martini tuumarelva leviku tõkestamise uuringute keskusest oli nõukogude ajal Sergiev Posad-6 laborites, mis töötasid Ebola-sarnaste viiruste abil relvade loomisel, „väga usaldusväärne õhukäitlussüsteem”, mis takistas patogeenide väljapääsu.
2024. aasta aprillis nimetas labori sõjaväeline juht Sergei Borisevitš ajalehele Krasnaja Zvezda antud rajatist „riigi bioloogilise kaitsesüsteemi aluseks”. Tema sõnul soovitakse luua meditsiinilisi vahendeid, et kaitsta vägesid ja elanikkonda bioloogiliste relvade eest, mida võivad kasutada Venemaa vaenlased, sealhulgas välisriigid ja terrorirühmitused. Ühe põhjendusena tõi Borisevitš taas kinnitamata teabe USA-Ukraina bioloogiliste relvade loomise programmi kohta.
Lääne luureametnikud ja biokaitseeksperdid selgitasid, kas satelliidipildid ei suuda kindlaks teha, kas Venemaa kavatseb välja töötada ründe bioloogilisi relvi. Labor, mis on varustatud surmava Ebola viiruse uurimiseks vaktsiini väljatöötamiseks, võib välja näha selline, kus uuritakse selle kasutamist relvana.
Kuid samal ajal Andrew Weber, kes varem töötas Pentagonis 1990. aastatel massihävitusrelvade leviku tõkestamise küsimustega, on kontrollinud salajasi Nõukogude bioloogilisi laboreid ja tunneb muret Moskva otsuse pärast viia läbi uusi uuringuid kaitseministeeriumi rajatises, mis asub salajases kohas, mis on tuntud oma nõukogudeaegse bioloogilise relvatöö poolest. „Moderneerimine on kooskõlas ajaloolise rolliga, mida see valvatud ülisalajane sõjaväerajatis viirusrelvade väljatöötamisel mängis,” ütles Weber, kes praegu töötab strateegilise riski nõukogus.
putin ähvardab avalikult läänt tuumarelvadega, lisas ta: „Kuid kuna nad ei tunnista kunagi, et neil on bioloogilisi relvi, on nendest objektidest rääkimine signaali saatmise viis. Peen vihje: „Hei, siin on see, mis meil on.” Ja ärge arvake, et me seda ei kasuta.”
Sergiev Posad-6 on üks kolmest sõjaväeobjektist, kuhu Venemaa 1990. aastatel rahvusvahelisi eksperte ei lubanud. USA luureanalüütikute hinnangul hoitakse seal tõenäoliselt endiselt külmutatud viiruste kogusid, mida uuriti ja testiti nõukogude ajal. „Vene Föderatsioon ei ole Nõukogude programmi likvideerinud, vaid jätkab selle arendamist,” seisis avalduses, mille välisministeerium saatis ÜRO-le 2022. aastal.
12. Meadowlandsi süsteem, mis on loodud Venemaa ja Hiina satelliitide segamiseks konflikti varases staadiumis, läheb USA teenistusse 2025. aastal, vahendab Bloomberg viidates USA kosmosejõudude väejuhatusele. Esialgu kavandati selle tarnimist kaks aastat varem, kuid lükati avastatud puuduste kõrvaldamiseks edasi. Septembris läbis süsteem edukalt kõik vajalikud testid. 2025. aasta esimeses kvartalis otsustab sõjavägi, millal on plaanitud 32 kompleksist esimesed viis kasutusvalmis.
L3Harris Technologies Inc. loodud Meadowlands on 2020. aastal käivitatud „vastukommunikatsioonisüsteemi” kerge mobiilne versioon. Uus versioon võib töötada rohkematel sagedustel ja toetada tarkvaravärskendusi. Algselt pidi see tarnima 2022. aasta oktoobris, kuid avaldamata tehniliste raskuste tõttu muudeti ajastust.
Juunis ütles USA kosmoseväejuhatuse juht Stephen Whiting, et Venemaa saatis orbiidile satelliidi Cosmos-2576, mis võib kujutada ohtu Ameerika Ühendriikide riiklikku julgeolekut tagavatele seadmetele. See satelliit saadeti orbiidile 16. mail, misjärel asus ta Ameerika satelliidiga samal tasapinnal, võimaldades tal seda jälgida ja potentsiaalselt häirida selle tööd. Kosmos-2576 on Pentagoni sõnul „kosmosevastane relv, mis arvatavasti on võimeline rünnama teisi madalal Maa orbiidil olevaid satelliite”.
Venemaa katsetas sarnaseid relvi aastatel 2017, 2019 ja 2022, „ja nüüd näib, et nad on need töökorras orbiidile viinud,” ütles Whiting. Ta hoiatas, et USA võtab sellist tegevust tõsiselt ja tegeleb reageerimisega võimalikele rünnakutele oma kosmoselaevade vastu.
Veebruaris teatas CNN Ameerika ametnikele viidates, et Moskva arendab relvi, mis suudavad tabada madalal orbiidil asuvaid kaubanduslikke ja valitsussatelliite, tekitades tuumalaengu plahvatamisel võimsa elektromagnetlaine.
13. Lühiuudised
Gruusias avati 26. oktoobri hommikul valimisjaoskonnad ja algas hääletamine parlamendivalimistel. Esimest korda valitakse 150 saadikut täielikult proportsionaalses süsteemis, mitte segasüsteemis, nagu varem. 11. koosseisu parlamenti pääsemiseks peavad erakonnad ületama viie protsendi barjääri, selgitavad ajakirjanikud. Neid valimisi peetakse tähtsaks, sest nende tulemused võivad määrata riigi edasise tee – kas EL-iga lõimumise või Moskvale lähenemise suunas. Hetke valitsus kremlimeelne ja kasutab kõiki võtteid koos vene poolega, et saavutata valimisvõit. Kardetakse, et homne päev võib riigis tuua suuremaid kokkupõrkeid…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
