Sõja ülevaade: 975. päev – eile läks kirja üks vene poole ja üks Ukraina edenemine
Avaldatud: 25 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. oktoober 2024:
eile läks kirja üks vene poole ja üks Ukraina edenemine. Pisu meeldiva üllatusena pidas vastu survele Donetski rinne.
1. Muutusteta.
2. Ei miskit erilist.
3. Kursk: putini kiitlemisele põhjust ei leidnud, olukord muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: Zerebetsi jõe idakallas peaaegu kuni Ternõni vene poole kontrolli all.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis sai Ukraina osa linna üle kontrolli tagasi.
8. Donetsk: pisu üllatusega muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin teatas oma valmisolekust läheneda läänele ja keeldus territoriaalsetest järeleandmistest Ukrainale ehk siis kõik, mis vallutasin, on minu…
12. Venelaste usaldus armee vastu on langenud madalaimale tasemele pärast sõja algust. Vt viimast lõiku, need numbrid iseloomustavad olukorda kõikse paremini…
13. Venemaal „uppus” Arktika laevastiku ehitusprogramm.
14. Põhja-Korea eliit-eriväed saadetavat Kurski oblastit vabastama.
15. Rosstat registreeris Venemaal terase-, malmi- ja torude tootmise suure languse.
16. Scholz: sõjaseisukorras Ukraina ei saa NATO liikmeks.
17. Lühiuudised
Kuna Ukrainaski on läinud ööd jahedaks, viskab isegi öökülma, siis pole paha uudis, et paljudesse vene üksustesse pole jõudnud ei soe pesu ega talvevormid…
Hull surumine (187 rünnakut) Kurski, Harkivi, Kupiansk-Kreminna, Bahmuti ja Donetski rindel jätkus. Jalaväe kaotused vastavad ja ikka seal rekordite juures ning soomusegi kaotuse numbrid pole pahad. Selliste numbrite juures oleks oodanud pisu enam edenemist ja ei oska hetkel öelda, milliste asjaolude koosmõju tegelikult Ukraina jaoks parema tulemuse tõid. Eks ikka kipub arvama, et ründavate vene üksuste kvaliteet langeb, sest neid peab järjest enam kiirkorras asendama ja pole hetkel kuulnud, et uute lepinguliste väljaõpe oleks kõrgel tasemel. Võib-olla petlik arvamus, aga mõnedest videost kipub nägema, et jälle on hakanud vene soldatite seljas olema pisu rohkem vanemat varustust, aga reegliks on, et vormi all on enda soetud riietus. Homme aga uus päev ja egas Ukraina omadel kerge ole ning mis homme hommikul (õnneks arvutiekraanilt) vastu vaatab, on teadmata…
Seni jagub vene poolel tõrgeteta nii liugpomme (153) kui kaudtulemoona (u 4000 lasku) ning kõrge on kamikaze droonide (u 1500) kasutamise arv.
1. Eip Kiievis öösel maapeal rahulikult magada saa. Suuremad piiri ja rindelähedased piirkonnad jätkuvalt hullus sajus ja eile nii surnuid kui vigastatuid tavapärasest rohkem tsiviilelanike seas oli.
2. Eile öises droonirünnakus sai radar kannatada okupeeritud Krimmis Olenivka küla lähedal.
Venemaal Permis viskasid kaks tundmatut naist putini partei „Ühtse Venemaa” kontori pihta Molotovi kokteile.
3. Kursk: mõned Kurski oblastisse tunginud Ukraina relvajõudude üksused on „blokeeritud ja ümber piiratud”, ütles putin. Tema sõnul on ümber piiratud umbes 2 tuhat Ukraina sõdurit. „vene armee on asunud seda rühmitust likvideerima,” märkis ta pressikonverentsil pärast BRICS-i tippkohtumist Kaasanis. Njah, eip ole sellist ala leidnud, kus selline asi oleks juhtunud, pole ka lugenud vastavaid rõõmuhõiskeid vene blogijate kanalitelt…
Gujevo asula kandis (asub päris Ukraina piiri lähedal Sudža linnast lõunas) kasutas vene pool väidetavalt õhupommi ODAB-1500. Olla see suht haruldane kasutamine ja pommist ka teatavat vähe, sel küll väiksemaid sõsaraid ja neid kasutatakse sagedamini. Kaal 1500 kg ja olla vaakumpomm (kindel pole), mis tekitavat 120 atm rõhku… pole selle ala teadja, aga video plahvatusest oli päris karm ning olla sellist isendit oktoobri alguses kasutatud Vovtšanskis.
Seda, et selliseid pomme oma maa pihta kasutatakse, näitab, et neil ei lähe Kurskis suunal mitte loodetult hästi. Järjest tõuseb siin suunal vene lennunduse kasutamine. Muutusi rindejoones ei tuvastanud. Jätkuvalt tundub, et varem kirjutatud vene poole mured jätkuvad.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: eile tõmbas viimastest possadest Andriivka ja Nevske asulate vahel Zerebetsi jõe idakaldalt end Ukraina ära. Mujal rinne pidas. Hetkel tundub, et vene pool üritab järjest enam suruda end põhja poolt piki Zerebetsi läänekallast lõuna poole. Kuidagi kohati väga vastuolulist infot siit suunalt tuleb, kus see rindejoon siiski seal läheb, erinevused erinevate kanalite kaartide vahel kohati enam kui 10 km. Ootab veel pisu, äkki siis targem. Njah, eks osa vigu kaartidel võib tulla sarnastest kohanimedest, isegi nendega pisu hädas…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: pole vene pool enam edasi saanud Tšassiv Jaris, kuigi üritavad. Hetkel veel ei julge optimistlik olla. Sealne mets enam erilist varjet (mujal rindel ka) järjest kahanevate lehtede tõttu ei paku, sestap ka üksikute soldatite leidmine metsast pisu lihtsam ja kui ikka miskit sooja selgas pole, siis öösel ikka jama majas (juba viskab ka väikest miinust) ja iga soojendav allikas on täiendav ohuallikas, neid leiab veelgi lihtsamalt üles. Eks linnast lõunapoolsema sillapea laiali valgumine on hetkel kõige ohtlikum, sest jõuda lõunapoolt linnani ning hakata järjest enam mõjutama linna logistikaahela toimimist, on kahjuks jätkuvalt õhus.
Tundub, et eile suutis Toretskis osa linna Ukraina oma vasturünnakute käigus tagasi saada. Toimus see keskusest lõunas asuvas Zabalka linnaosas.
8. Donetsk: pisu üllatusega eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Rünnakuid küll vähemaks ei jäänud, võimalik, et langes nende tugevus ja võib-olla osade üksuste reorg enne järgmist tugevamat survet või lihtsalt sai edasi trügiv seltskond enne sihtmärgini jõudmist otsa.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vene poolelt info, et siin tõusis eile Ukraina pommitamine väga kõrgele ja õhk olla must droonidest…
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa on valmis rahvusvahelise olukorra halvenemiseks, kuid Moskva ei vii eskalatsioonini, ütles putin BRICS-i tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil. „Inimesed muidugi kardavad rahvusvahelise olukorra süvenemist, mis on seotud eskaleerumisega erinevates konfliktipiirkondades – nii Lähis-Idas kui ka Ukrainas. Kuid meie ei ole need, kes seda eskalatsiooni teevad. Need, kes on teisel poolel, mängivad alati asjade süvendamiseks. Kuid me oleme selleks süvenemiseks valmis,” vahendab RIA Novosti putini sõnu.
Tema sõnul kaalub Moskva Ukraina-teemaliste rahuläbirääkimiste võimalusi, kuid arvestades praegust reaalsust maa peal. „Oleme valmis kaaluma kõiki rahulepingute sõlmimise võimalusi, lähtudes kohapeal kujunevast reaalsusest. Ja nad pole millekski muuks valmis,” ütles president, vastates küsimusele, mida ta on valmis sõja lõpetamiseks tegema.
Ta selgitas, et Ukraina võimud ei soovi läbirääkimisi, kuna rahumeelne dialoog viib sõjaseisukorra tühistamiseni, mis võimaldab riigis korraldada riigipea valimisi. Samuti teatas ta, et on saanud Türgilt ettepanekud rahuläbirääkimisteks ja nõustus nendega, kuid Kiiev keeldus.
„Ma ütlesin, et okei, oleme nõus. Järgmisel päeval teatas Kiievi režiimi juht ootamatult, et ei kavatse meiega mingeid läbirääkimisi pidada. Ütlesime türklastele: kutid, täname teid muidugi osalemise eest, aga kõigepealt teete selle oma klientidega selgeks – kas nad tahavad või mitte. Las nad ütlevad seda otse,” rõhutas putin, tänades Türgi presidenti Recep Tayyip Erdogani platvormi eest läbirääkimisteks Ukrainaga 2022. aastal.
putin avalikustas läbirääkimiste tingimused esmakordselt 14. juunil. Nende hulka kuulub Kiievi nõusolek neutraalsele, mitteliitunud ja tuumavaba staatusele, samuti Hersoni, Zaporižja, Donetski ja Luganski piirkondade tunnustamine Venemaa osana. Samal ajal nõudis putin, et Lääs tühistaks kõik Venemaa-vastased sanktsioonid.
Ukraina president Vladimir Zelenski nimetas neid tingimusi ultimaatumiks. Kiiev nõuab vene vägede väljaviimist riigi territooriumilt, samuti naasmist 1991. aasta piiride juurde, mis tähendab eelkõige Venemaa keeldumist Krimmi annekteerida.
Njah, uus maailmakord, et võtan mida suudan, sest ma olen tugevam ja kuna ma olen tugevam, siis õigus on minu poolel… mõtlen just, kumba tegelaskuju putin rohkem meenutab, kas Sauron või Saruman?
12. Pikale veninud sõda Ukrainaga, mis võiduka välksõja asemel tõi Venemaale mobilisatsiooni ja 600 tuhande inimese kaotuse, kõigutas avalikkuse usaldust relvajõudude vastu. 2024. aasta oktoobri seisuga on armeed usaldavate venelaste osakaal langenud madalaimale tasemele pärast sõjategevuse algust, näitas Levada keskuse uuring.
Uuringu järgi ütles 69% venelastest, et nad usaldavad sõjaväge ja võrreldes sõja algusega vähenes nende arv 8 protsendipunkti võrra. Usaldus armee vastu oli 2022. aasta augustis rekordtasemel – 77% vastanutest, kuid aasta hiljem langes selle tase 72%ni ja seejärel veel 3 protsendipunkti võrra.
Nagu Levada andmetest järeldub, sai sõjaväest ainuke riigi- ja julgeolekuasutus, mis kaotas lahingute käigus kodanike usalduse. Seega tõusis usalduse tase valitsuse vastu 55%-lt 57%-le, piirkondlike omavalitsuste – 43%-lt 48%-le, riigiduuma – 42%-lt 47%-le, politseisse – 41%-lt 48%-le, prokuratuuris – 38%-lt 43%-le.
Kõige märgatavam usaldus armee vastu langes aastatel 2022–2023, ütleb Levada keskuse direktor Denis Volkov. „Tõenäoliselt mängis rolli kaitseministeeriumi Prigožini kriitika ja korruptsioonisüüdistused. Võib-olla taandumine 2022. aasta lõpus,” arvab ta.
Samas on armee usalduse poolest endiselt presidendi järel teisel kohal (80%) ning viimase aasta reitingute langus on muutunud tühiseks, toob Volkov välja. Ukraina vägede sissetung Kurski oblastisse, mille tagajärjel kaotas Moskva kontrolli 1000 ruutkilomeetri territooriumi üle, sotsioloogi sõnul „kui see mängis negatiivset rolli, siis ainult veidi” (tsitaadid Moskva oblastist).
Üldiselt püsib Venemaa ühiskonna usalduse tase Levada andmetel madal. Vaid 17% vastanutest teatas küsitluses, et teisi saab „usaldada”, samas kui valdav enamus (82%) arvas, et inimestesse tuleks suhtuda ettevaatlikult.
Inimestevahelise usalduse tase on Venemaal oluliselt madalam kui lääneriikides. Näiteks usaldab Kanadas 71% teisi inimesi, USA-s – 58%, Hollandis – 74%, Rootsis – 71%. Ühendkuningriigis ja Saksamaal – vastavalt 67% ja 59%. Euroopa riikidest registreerisid sotsioloogid Itaalias madalaima usalduse üksteise vastu – 43%. Keskmiselt on 14 arenenud riigis ühiskonna usalduse tase 3,6 korda kõrgem kui Venemaal – 62%, selgub Pew uuringust.
13. Venemaa võimud tegid suurejoonelisi plaane Põhjameretee (NSR) tegevuse laiendamiseks. Kuid neid ellu viia ei õnnestu: kümnendi lõpuks vajaminevast 70 jääklassiga alusest ehitatakse alla veerandi, tunnistas asepeaminister Juri Trutnev.
„Kuna jääklassiga kaubalaevastikust napib vähemalt 70 alust, võimaldab Venemaa laevatehaste võimsus 2030. aastaks ehitada vaid 16,” ütleb Trutnev, kes on ka Vene Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja Kaug-Idas. Ida föderaalringkond Venemaa Arktika tsooni arengut käsitleval strateegilisel istungil peetud kõnes (tsitaat TASS-ist). Kuigi Trutnevi sõnul on „mitme riigi huvi Põhjamere marsruudi vastu, soov saada marsruudil takistusteta transpordivõimalus…” see on muutumas üha tugevamaks, aga laenude kõrge hind, vajadus meelitada Rosatomilt märkimisväärseid ressursse, et rahastada uute jäämurdjate ehitamist, „sest tariifid jäämurdmisel pole hetkel konkurentivõimalise hinnaga”.
Globaalse soojenemise tagajärjel sulav jää muudab NSR-i piki navigeerimise lihtsamaks, seega eeldasid võimud 2035. aastaks transpordimahtu 220 miljoni tonnini. 2023. aastal oli see näitaja 36,3 miljonit tonni, mis on juba väiksem valitsuse eelmisest prognoosist (46,8 miljonit). Tänavu oodatakse veoks 40 miljonit tonni, mis on 2,3 korda vähem kui prognoositud 90 miljonit tonni.
NSR pakub palju lühemat marsruuti Aasiasse kui Euroopast möödasõit ja Suessi kanali kaudu (rääkimata marsruutidest ümber Aafrika, mida paljud transpordilaevad on sel aastal sunnitud sõitma Jeemeni huthide pommitamise tõttu Punasel merel). Märkimisväärse osa kaubast pidi moodustama nafta ja veeldatud maagaas; see on eriti oluline, pidades silmas LNG projektide arengut Arktikas ja sanktsioone, mis sundisid Venemaad suunama naftatarneid Euroopast Hiinasse ja Indiasse ning mis järgmisest aastast keelavad LNG ümberlaadimise Euroopa sadamates. Täiendavad transiiditulud tuleksid kaupade vedamisest Euroopa ja Hiina vahel, kes on väga huvitatud tarnete suurendamisest mööda NSR-i.
Kuid Lääne sanktsioonid, mis kehtestati vastuseks putini sõjale Ukrainas, on pidurdanud Arktika väljade arengut, jätnud Venemaa ilma võimalusest tellida ja omandada välismaiseid laevu ning õõnestanud nende tootmist.
„Tarnete edasine kasv Põhjamere marsruudil sõltub nii jääklassi tankerite olemasolust kui ka Arktika projektide elluviimise edusammudest,” ütles Rystad Energy naftaturgude vanemanalüütik Viktor Kurilov Bloombergile. Vahepeal Rosnefti hiiglaslikku Vostok-Oili projekti praktiliselt ei rakendata (mis ei saa aga keskkonnakaitsjaid rõõmustada). Ja sanktsioneeritud Arctic LNG 2 juures otsustas Novatek kolmandat tootmisliini praegu mitte ehitada, lükates selle kasutuselevõtu kuupäeva 2026. aastast 2028. aastani. Teine liin tarniti oma tulevasse asukohta 2024. aasta augustis, kuid pole selge, kas see hakkab tootma gaasi ja isegi kui jah, siis kas seda on võimalik eksportida. Arctic LNG 2-st ei ole Novatek plaanipäraselt eksportima hakata alates aasta algusest.
Konsultatsioonifirma Yakov and Partners (enne sõda McKinsey vene divisjon) andmetel on Venemaal praegu umbes 100 jääklassiga alust, mis on võimelised vedama arktilist lasti. Kuid neist vaid 27, sealhulgas 15 LNG- ja seitse naftatankerit ning viis konteinerlaeva, kuuluvad aastaringset navigeerimist võimaldavasse Arc6 või Arc7 klassi.
Laevade nappus sundis Novatekit saatma septembris mööda NSR-i kaks vanemat jääklassita tankerit, püüdes meeleheitlikul katsel saada üle USA sanktsioonidest. Samal ajal ei saanud alused isegi Glavsevmorputilt luba.
Sanktsioonid ei lubanud Arctic LNG 2-l vastu võtta Lõuna-Koreast tellitud jääklassi laevu. Venemaa laevatehas Zvezda on projekti 15-st LNG-tankerist vette lasknud kolm, kuid ainult üks neist on katsetamiseks valmis. Samal ajal pidi esimene tanker Arctic LNG 2-le saama juba 2023. aasta märtsis ja Vostok Oili laevade ehitamine pole isegi alanud.
14. Venemaa sõjaväebaasides Kaug-Idas on filmitud sadu Põhja-Korea sõdureid. Nad kuuluvad 10-12 tuhandest sõjaväelasest koosnevasse kontingendisse, kes võivad peagi Kurski oblastis Ukraina üksustega lahingusse astuda.
Lõuna-Korea riikliku luureteenistuse (NIS) andmetel on Kim Jong-un juba andnud 3000 oma sõdurit putini käsutusse; Sama hinnangu andis Washington. Neid õpetatakse välja sõjaväebaasides, kus neile anti vene vormiriietus ja valedokumendid, milles neid esitletakse burjaatide ja jakuutidena. Kuigi Moskva meelitab pidevalt inimesi vaestest riikidest, nagu Kuuba, Nepaal, Jeemen, Sri Lanka ja India, võitlema „vene maailma eest”, on põhjakorealased esimesed regulaarse välisarmee üksused, mis astuvad sõtta Venemaa poolel, kirjutab Financial Times. Ajalehe teatel saadetakse Põhja-Korea sõdurid appi vene üksustele, kes on juba kolm kuud üritanud Ukraina relvajõude Kurski oblastist välja tõrjuda.
Veelgi enam, need ei ole ainult sõdurid, vaid NIS-i andmetel Korea Rahvademokraatliku Rahvavabariigi 11. armee eliitüksuse, mida tuntakse ründekorpusena, liikmed. Go Myung-hyun, Souli riikliku riikliku julgeolekustrateegia instituudi vanemteadur, selgitas FT-le:
Tegemist ei ole tavaliste Põhja-Korea sõduritega, kellest enamikul pole isegi piisavat lahinguväljaõpet. Need on hästi varustatud, hästi koolitatud liikuvad kergejalaväelased.
„vene instruktorite sõnul on Põhja-Korea sõjaväel suurepärased füüsilised omadused ja moraal, kuid neil puudub arusaam tänapäevastest sõjapidamise meetoditest, nagu droonirünnakud,” ütlesid Lõuna-Korea parlamendiliikmed kolmapäeval ajakirjanikele pärast NISi direktori briifi. Guo sõnul on Kim „alati tahtnud” saata vägesid Ukrainasse, et omada Moskva üle suuremat mõjuvõimu ja võimalust saada vastutasuks sõjatehnikat.
Venemaa on viimase poole aasta jooksul edenenud Ida-Ukrainas katastroofiliste kaotuste arvelt, kaotades Briti sõjaväeluure andmetel hukkunuid ja haavatuid kuus 30–38 tuhat inimest. See on sama palju või isegi rohkem, kui muinasjutuliste ja pidevalt kasvavate maksete tõttu suudetakse armeesse värvata. putin aga ei nõustu lääne luure andmetel sõjaväe juhtkonna palvetega kuulutada välja uus mobilisatsioon, kirjutab FT.
Samal ajal ei võimalda lahinguväljaõppe ja motiveeritud sõdurite vähesus Kurski oblasti vabastamist, kuigi umbes 50 tuhat sõjaväelast saadeti sealt Ukraina üksusi välja tõrjuma. Põhja-Korea sõdurid on ideoloogiliselt indoktrineeritud – erinevalt venelastest, kellest enamik on motiveerimatud ja leppinud „kahurilihaks” olemisega, ütleb Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi juht Kirill Budanov. Nagu ta 22. oktoobril The War Zone’ile ütles, ootab Ukraina luure Põhja-Korea üksuste ilmumist „Kurski suunas”. Kurski oblastisse paigutatakse oktoobri lõpuks umbes 2600 sõdurit, lisas Budanov vestluses The Economistiga.
Teatatud kontingent on liiga väike, et avaldada märkimisväärset mõju sõjalisele olukorrale Ukrainas, ütles Thomas Graham välissuhete nõukogust, kes oli George W. Bushi administratsiooni nõunik Venemaa küsimustes. Pyongyang „võib paluda saata mitu tuhat oma sõdurit rindele, et nad saaksid kogeda tõelisi lahingutingimusi,” ütles ta Wall Street Journalile.
Kuigi ühisoperatsioonide korraldamisel on vältimatuid väljakutseid, on vene armeel kogemusi töös Iraani toetatud võitlejate ning Süüria regulaar- ja irregulaarsete vägedega, ütleb Royal United Services Institute (RUSI) maasõja spetsialist Jack Watling. Mis puutub Põhja-Korea erivägedesse, ütles ta FT-le, neil võib olla väga hea lahingukoordinatsioon, piisav motivatsioon, nad võivad olla võimelised tegutsema tasemel, mida venelased ei suuda. Nüüd on raske venelastest halvem olla.
Paneb juurde ka Liga.net artikli samal teemal: Venemaa viis esimesed KRDV sõdurid Kurski oblasti lahingutsooni. Luure peadirektoraadi sõnul on kremlil suured lootused Põhja-Korea komponendile täiemahulises sõjas Ukraina vastu. Ukraina luure andmetel saabusid KRDV sõdurid Kurski oblastisse 23. oktoobril. Nende arvu ei teatata, kuid kokku võib KRDV saata Venemaale umbes 12 000 inimest, sealhulgas 500 ohvitseri, sealhulgas kolm kindralit.
Enne seda, nagu märkis luure peadirektoraat, koolitati Põhja-Korea sõdureid mitu nädalat Vene Föderatsiooni idaosas viiel sõjaväepolügoonil: „Baranovsky” Ussuriiskis, „Donguz” Ulan-Udes, „Jekaterinoslavski” Jekaterinoslavsk, 248. Knjaze-Volkonskoje asulas (Habarski krai) ja 249. Sergeevkas (Primorski krai).
Luureandmetel määrati KRDV vägede väljaõppe ja kohandamise eest vastutavaks Venemaa asekaitseminister Yunus-Bek Jevkurov. Äsja saabunud sõdurid on varustatud kõige vajalikuga: laskemoon, voodipesu, talveriided ja -jalatsid ning hügieenitarbed. „Eelkõige eraldab Moskva vastavalt kehtestatud standarditele igale põhjakorealasele 50 meetrit tualettpaberit ja 300 grammi seepi kuus,” lisab luureagentuur.
15. „Trend on ebatervislik.” Välisturgudelt sanktsioonide tõttu ära lõigatud ja ekspordi järsu langusega Venemaa metallurgiatehased hakkasid tootmist järsult vähendama. Septembri lõpus vähenes valtsterase toodang Venemaal aastaga 18,2% ja malmi sulatus 9,4%, teatas Rosstat tööstustoodangu aruandes. Ametliku statistika järgi langes ka terastorude tootmine 9,5% ja legeerimata terase tootmine 15,8%.
Kokku tootis Venemaa 9 kuu jooksul valtsitud terast 45,3 miljonit tonni – 5,3 miljonit tonni ehk 6,3% vähem kui aasta varem samal perioodil. Malmi toodang vähenes jaanuaris-septembris 5,8%, 38,4 miljoni tonnini; terastorud – 5,2%, 9,6 miljoni tonnini.
„Muidugi on trend ebatervislik ja viitab nii globaalse turu olukorra halvenemisele kui ka sisenõudluse aeglustumisele,” märgib IC Vector Capitali peastrateeg Maksim Hudalov: selle põhjuseks on ka soodushüpoteeklaenude kaotamine, mis kutsus esile arendajate nõudluse kokkuvarisemise.
Eksportturud on sanktsioonidega suletud, rõhutab Hudalov. Venemaa Raudtee andmetel vähenesid metallide eksportvedud Venemaalt jaanuaris-septembris 14,7%, 16,1 miljoni tonnini. Suurima kahju kandsid Venemaa suurim terastorude tootja TMK ettevõtted. Volžski torutehase eksport vähenes poole võrra ja Tšeljabinski toruvaltsimistehase eksport 60%.
Miljardär Aleksei Mordašovile kuuluva Severstali eksport langes 23%, Evrazi tehased – 14-21%, Magnitogorski raua- ja terasetehased (MMK) – 12%. Novolipetski raua- ja terasetehas (NLMK) kaotas ekspordi veidi vähem – 4%.
„Majandusarenguministeerium nägi käesoleva aasta prognoosis terasetoodangu kasvu 0,4% ning malmi ja valtstoodete tootmist 0,2%. Kuid praeguses olukorras on tõsine kahtlus, et metallurgid suudavad aasta lõpuni jäänud kolme kuuga vahele järele jõuda,” ütleb Finami analüütik Aleksei Kalatšev. Tööstuse olukorda raskendab asjaolu, et Hiina pakub maailmaturul palju odavat terast, lisab ekspert.
16. Saksamaa kantsler Olaf Scholz leiab, et sõjaseisukorras riik ei saa NATO liikmeks. Ta teatas sellest 24. oktoobril telekanalil ZDF.
„Sõjaseisukorras riik ei saa NATO liikmeks saada, seda teavad kõik, selles küsimuses ei ole lahkarvamusi,” ütles Saksa poliitik. Ta usub, et piisab sellest, kui NATO liikmesriigid „kirjeldasid” Ukraina väljavaateid. Ta ei näe hetkel vajadust uue lahenduse järele. Poliitik märkis ka, et alliansi kutsumist seostatakse tavaliselt üsna kiiresti liikmeks saamisega ning Saksamaa pool seda ideed, mis on president Vladimir Zelenski võiduplaani esimene punkt, ei toeta.
Scholz rõhutas veel kord, et peab kinni „ettevaatlikust kursist”, sest soovib garantiid, et täiemahuline sõda Ukrainas ei kasva Venemaa ja NATO vaheliseks sõjaks. Samuti kinnitas ta, et peab kaugmaarakettide, sealhulgas Tauruse tarnimist Ukrainale „valeks”. Tema sõnul ei tarni Saksamaa relvi, mis aitavad kaasa täiemahulise sõja eskaleerumisele.
Päev varem teatas Politico anonüümsetele NATO ja USA ametnikele viidates, et Ukraina alliansi kutsumise vastu on vähemalt seitse riiki: liidrid on USA ja Saksamaa, aga vastu on ka Ungari, Slovakkia, Belgia, Sloveenia ja Hispaania.
Zelenski kiirustas seda teavet ümber lükkama, öeldes, et tegemist on valeväidetega ja Ukraina NATO-sse kutsumise ideed toetab „absoluutne enamus”.
17. Lühiuudised
Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) leidis, et Mongoolia rikkus Rooma statuuti, kuna ta keeldus vahistamismäärusest hoolimata oma territooriumil kinni võtmast putinit. „Kui Mongoolia ei vahistanud oma territooriumil härra putinit ega andnud teda kohtule üle, ei ole Mongoolia täitnud kohtu nõuet teha selles küsimuses koostööd, mis on vastuolus Rooma statuudi sätetega. See tegevus segas kohtu ülesannete ja volituste täitmist,” seisab kohtu veebisaidil avaldatud teates. Märgitakse, et Ulaanbaatar on tõsiselt rikkunud oma kohustust teha kohtuga koostööd. Juhtumit arutab Rooma statuudi osalisriikide assamblee.
24. oktoobril teatas Kurski oblasti asekuberner Sergei Starodubtsev, et Ukraina armee sissetungist tekkinud kahju piirkonnas ulatub enam kui 117 miljardi rublani (1,17 miljardit eurot). Septembris hindas kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnov lahingutest tulenevaid kaotusi „kümnetele miljarditele rubladele”. Ta märkis, et põllumehed ja põllumajandusettevõtted ei saa 160 hektari suurusel alal koristada, mistõttu väheneb teravilja, õliseemnete ja peedi brutosaak. Märkimisväärset kahju kandis ka loomakasvatus: suri 26 tuhat veist, mis mõjutab negatiivselt piima- ja lihatootmist.
Trump: „Teil pole aimugi, mida ma Valges Majas tegin. Peatasin sõjad Prantsusmaaga”.
Isehakanud Valgevene president aleksandr lukašenka ütles, et Venemaa president vladimir putin ei kaasa kunagi Põhja-Korea vägesid Ukraina-vastasesse sõtta, sest see tähendaks eskaleerumist ja võib viia NATO vägede sissetoomiseni Ukrainasse. Allikas: Lukašenka BBC-le antud intervjuu.
ÜRO peasekretär António Guterres surus putiniga kätt BRICS-i tippkohtumisel Kaasanis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
