Sõja ülevaade: 973. päev – Ukrainas võivad langeda kaks linna
Avaldatud: 23 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. oktoober 2024:
Donetski rinde keskmine sektor hetkel suurimaks murekohaks, kus kaks linna peatselt langeda võivad.
1. Öine droonilaine ikka Ukraina kohal.
2. Vaikne või pole veel uudised kohale jõudnud.
3. Kursk: pisu tundub Ukrainal paremini õnnestuvat.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: kaks vene poole edenemist päev tõi.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: pisu võis rinne mõnes kohas nii siia kui sinna poole liikuda.
8. Donetsk: kipub see rinde keskmine osa ikka liialt lagunema.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. G7 riigid otsustasid mitte lahti külmutada Venemaa varasid enne, kui Ukrainale on reparatsioonid makstud.
12. Venemaa süüdistas Saksamaad ühinemislepingu rikkumises.
13. IMF ennustas Ukraina sõja jätkumist 2026. aastani.
14. Lühiuudised
Kaotuste numbrid näitavad, et Ukraina suudab enam ulatuda rindejoonest kaugemale oma seire ja löökidega, sestap nii kaudtule, seire kui muid tagalaelemente rohkelt tabatakse.
166 rünnakut, 165 liugpommi, 4500 kaudtulelööki, pole seni märke, et miskit moona veel vähe oleks ning kahjuks suudetakse neid piisavalt läbi logistikaahela seni kohale toimetada. No paneb pisu palju vanduma, et Lääs piirab enda relvastuse kasutamist vene riigi sügavusse…
Donetski rindel arvatav peatne kahe linna kaotus on valus. Kas siiski suudetakse peale linnade kaotust kuidagigi rinne seal pidama saada, ei oska isegi arvata, sest puudub teadmine edasistest kaitseliinidest. Maastik enam nii häid võimalusi eriti ei paku. Kipub ootama, et vene üksuste rünnaku kvaliteet peaks juba hakkama langema, sest koosseisud hõrenevad kiiresti, kuigi jah, eks enamuse tööd kipuvad tegema uued värvatud ning isegi pisu kurb on lugeda uudiseid, kuidas vene kodudes peale meeste rindele saatmist juba arvestatakse peatsete rahalaevade saabumisega… uus auto vaja osta ja kortergi väike jne. Seda, et ründavad üksused järjest enam lihtsalt kokku klopsitakse, näitab videodes seegi, et kui keegi rünnaku käigus pihta saab, siis egas keegi sellega ei tegelegi, ka kaevikuliinidel sama seis.
Kas Ukrainal võib-olla kuskil veel täiendavaid reserve, et teha uusi üllatusi, kipub arvama, et see pole võimatu. Tahaks ju iga päev kirjutada häid uudiseid ja eks vist selle ootuses seni suudab kirjutamist jätkata…
1. Muutusi ilmas ei päeval ega öösel pole.
2. Pisu oli neil jälle rahulikum päev.
3. Kursk: hetkel isegi ei tea, kumb pool on initsiatiivikam, pisu ridade vahelt tundub, et vist Ukraina omad. Muutusi rindejoones ei tuvastanud aga olla siin ja seal rindejoonest ja hallist alast kaugemal vene üksuste alal toimetamas erinevat Ukraina soomustehnikat.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: surub vene pool tervel rindel.
Kruhliakivka asulas suutis eile vene pool veelgi laiendada enda kontrollitavat ala ja surus asulast Ukraina omad välja. Kuniks sealt üle Oskili jõe ei saada, pole seis kriitiline.
Žerebetsi jõest Makiivkas üritas vene pool jalaväega üle saada, ei õnnestunud.
Nevske asulas suutis vene pool terve asula enda kontrolli alla saada ning lisaks edeneda piki põhja-lõunasuunalist maanteed pidi Terny suunas ja eilsega sai enda kontrolli alla nende kahe asula vahel oleva väikse Novosadove küla. Ühepäevane edenemine 2,5 km korraga teeb murelikuks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jari juures võis Ukraina oluliselt vähendada vene lõunapoolsemat sillapead. Toretskis on hakanud rinne pisu enam lainetama ja tundub, et võib-olla üritab pisu enam initsiatiivi Ukraina tagasi saada. Kas see õnnestub, ei oska isegi arvata. Mingi liikumine võis olla Klišiivkast lõunasse jäävas Andriivkas, mis asub raudtee serval, kus seni on pikalt püsinud Ukraina. Küla koosneb küll vaid mõnest maatasa hoonest ja suur põld ümberringi ja kuidas seda lõiku pole vene pool suutnud oma lennundusega ära nullida, on jäänud endalegi mõistatuseks. Eilse seisuga võis siiski küla langeda vene poole kätte, aga selle küla hoidmine on ka varasemalt vene poolel ebaõnnestunud, sest pole neilgi seal kuskil peituda…
8. Donetsk: otse Pokrovski suunal pole vene rünnakud juba pikalt enam edu toonud, aga suruvad ikka tugevalt.
Selidove linna sai vene pool sisse idasuunalt ja Ukrainal lihtsalt polevat piirkonnas piisavalt vägesid, et sellega toime tulla. Hetkeseisuga olla Ukraina omad surutud kesklinnani. Linna läbib ida-läänesuunaliselt Solona jõgi, aga vene pool edeneb korraga mõlemal kaldal. Peale kesklinna küll tuleb paar väiksemat ristuvat lisajõge, aga kuidagi selle abile vist isegi looda. Lisaks suutis vene pool edeneda linnast lõunasse jäävas Zukurine asulas, hõivates viimasedki läänepoolsed tööstushooned ning asulast põhjapoole jäävad põllud. Kui vene poolel peaks õnnestuma siit läbimurre (Hirnõki suunas sama mure), siis võib hakata kokku kukkuma kogu Donetski rinde seni kaitse.
Vuhledarist põhjas sai vene pool üle põldude u 1 km edasi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Seitsme riigi (G7) rühm peaks pärast Ukraina sõja lõppu Venemaa varad külmutama, ütlesid mitmed grupi allikad Nikkeile. „Kinnitame veel kord, et Venemaa suveräänsed varad meie jurisdiktsioonides jäävad liikumatuks seni, kuni Venemaa lõpetab oma agressiooni ja maksab Ukrainale tekitatud kahju eest,” ütlesid G7 liidrid avalduse projektis, mis avaldatakse hiljem.
Dokumendis on ka kirjas, et ühendus garanteerib Kiievile laenu summas 50 miljardit dollarit, G7 juhid leppisid nende vahendite andmises Ukrainale kokku juba juunis. Eeldatakse, et see makstakse tagasi blokeeritud Venemaa varadest laekuvatest tuludest.
Eelkokkuleppe kohaselt pidid USA ja EL võtma kumbki 20 miljardit dollarit ning ülejäänud 10 miljardit tehti ettepaneku jagada Ühendkuningriigi, Jaapani ja Kanada vahel. Washington on aga endiselt nõudnud tagatisi, et Venemaa varad jäävad EL-is külmutatuks pikaks ajaks (hetkel tehakse külmutamise pikendamise otsus 27 EL-i liikmesriigi konsensusel iga poole aasta järel).
Septembris ütles Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen, et Brüssel ise eraldab Kiievile 35 miljardit eurot – suurema osa kokkulepitud G7 laenust. Oktoobris leppisid EL-i suursaadikud kokku mehhanismis nende rahaliste vahendite ülekandmiseks Ukrainale, mis makstakse tagasi Venemaa külmutatud varadest laekuvatest tuludest. Laenu andmise otsuse kiitis heaks 22. oktoobril Euroopa Parlament.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse blokeerisid lääneriigid ligikaudu 280 miljardi euro väärtuses Venemaa Panga varasid. Üle kahe kolmandiku neist hoitakse Belgia depositooriumi Eurocleari kontodel. Venemaa rahandusministeeriumi juht anton siluanov hindas külmutatud varade suuruseks 2022. aastal umbes 300 miljardit dollarit, Bloombergi hinnangul toodavad need aastas kasumit 3–5 miljardit eurot.
Kõik lääneriikide katsed vene vara arestida käsitatakse vargusena ja need ei jää karistamata, ütles putin.
2024. aasta alguses hindasid Ukraina võimud Venemaa agressiooni kahju suuruseks 1 triljon dollarit. Aasta varem rääkis Ukraina peaminister 700 miljardi dollari suurusest kahjust.
12. Venemaa välisministeerium kutsus välja suursaadik Alexander Lambsdorffi, kelle vastu protesteeriti NATO mereväejuhatuse piirkondliku peakorteri loomise pärast Ida-Saksamaa Rostockis. „Suursaadikule öeldi, et see Saksamaa valitsevate ringkondade samm on jätk kursile Teise maailmasõja tulemuste hiiliva revideerimise ja riigi militariseerimise suunas. Vastavalt artikli lõike 3 sätetele rikutakse jämedalt 12. septembri 1990. aasta Saksamaa suhtes sõlmitud lõpliku kokkuleppe lepingu mõtet ja tähte („leping 2+4”) 5, millest ta on kohustatud takistama välisvägede paigutamist endise SDV territooriumile,” seisis Venemaa välisministeeriumi avalduses.
Venemaa ministeerium nõudis Saksamaalt viivitamatut ja igakülgset selgitust selle olukorra kohta, märkides, et „tekivad traagilised paralleelid” seoses Saksamaa remilitariseerimisega 1936. aastal Versailles’ lepingu tingimusi rikkudes.
„Nüüd, praegusel ajaloolisel etapil, ei õnnistanud endised lääneliitlased Hitleri-vastases koalitsioonis Berliini ühe põhilise rahvusvahelise õigusdokumendi otsese rikkumise eest, vaid said ka selle otsesteks kaasosalisteks,” rõhutas Venemaa välisministeerium.
Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius teatas NATO uue mereväe peakorteri avamisest Rostockis esmaspäeval, 21. oktoobril. Peakorter Rostockis jälgib olukorda Läänemere piirkonnas ja koordineerib liitlaste mereväe tegevust. Põhja-Atlandi alliansi peakorterit hakkab juhtima Saksa admiral Stefan Heisch.
„Nad püüavad destabiliseerida Euroopa julgeolekut, õõnestada usaldust ja laiendada mõju. Peame tagama, et putin ei pääseks sellega. Peame end kaitsma ja tegema kõik endast oleneva, et toetada oma partnereid NATO idatiival,” vahendab Bild Pistoriust.
Eelmisel nädalal ütles Saksamaa föderaalse luureteenistuse juht Bruno Kahl, et Venemaa võib rünnata NATO-t enne 2030. aastat. Tema sõnul näeb kreml Saksamaad vastasena, kuna Berliin on Kiievi suuruselt teine toetaja. Ta rõhutas ka, et tõenäosus, et NATO kasutab vastastikuse kaitse klauslit, jääb lähiaastatel kõrgeks.
Jaanuaris kirjutas Times Saksamaa, USA ja Hollandi kõrgetele sõjaväeametnikele viidates, et NATO-l on aega umbes kolm aastat, et valmistuda võimalikuks Venemaa rünnakuks. Alliansi hinnangul võib rünnak alata küberrünnakute ja raketirünnakutega sõjaliste ja tsiviilotstarbeliste tagumiste sihtmärkide vastu Euroopas, mis häirib varustusliine ja kaitsevõimet.
Rünnaku peamiseks sihtmärgiks võib olla Saksamaa, mille territooriumi kaudu kulgevad peamised marsruudid vägede varustamiseks ja nende edasitoimetamiseks positsioonidele. Ohus on sellised rajatised nagu relva- ja laskemoonatehased, juhtimiskeskused, elektrijaamad, sillad ja raudteed.
13. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatas uues prognoosis sõja jätkumisest Ukrainas 2026. aastani. Eelmisel aastal eeldati sõjategevuse jätkumist kuni järgmise aasta lõpuni negatiivse stsenaariumi järgi, selgub fondi kodulehel olevast teatest. Tänavuse halvima stsenaariumi korral usub IMF, et sõda lõpeb 2026. aasta keskel ning fond märgib Kiievi jaoks tõsiseid riske Lääne toetuse ja energiajulgeoleku küsimustes.
„Sõda Ukrainas põhjustab jätkuvalt kasvavat majanduslikku, sotsiaalset ja humanitaarkahju. Rünnakud energiataristu vastu on põhjustanud tõsist majanduslikku kahju ja kaotusi ning prognoosid on endiselt väga ebakindlad. Eeldatakse, et sõda jätkub ka järgmisel aastal, avaldades survet kulutustele ja avades täiendavaid rahastamisvajadusi,” märkis fond.
Sõda sunnib Ukraina võime lisama 2025. aasta eelarvesse kaitseks rohkem vahendeid kui algselt kavandati.
Tõsised sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid, aga ka karmim mobilisatsioon toovad riigis juba kaasa tööjõupuuduse. IMF-i hinnangul on nii riigisiseselt kui ka põgenike hulgas endiselt ümberasustatud rohkem kui 10,3 miljonit inimest. Samal ajal puudutab toidupuudus viiendikku elanikkonnast.
Fondi prognoosi kohaselt võib Ukraina võla suhe SKT-sse järgmisel aastal ületada 100% ning 2029. aastaks tõusta negatiivse stsenaariumi korral ligi 300%-ni.
Samuti alandas IMF Ukraina 2025. aasta SKT kasvuprognoosi 2,5 protsendile. Veelgi enam, enne sõda oli see näitaja 3,4% ja tänavu 3%. 2025. aasta inflatsiooniks prognoositakse 9%, mis on sarnane sõjaeelsele 9,4% tasemele.
IMF kutsus Ukraina võime toetama maksumeetmete paketti ja G7 riike üles tagama Kiievile stabiilse mitmeaastase 50 miljardi dollari suuruse rahastamise.
„G7 kohustus pakkuda Ukrainale stabiilset mitmeaastast rahastamist 50 miljardi dollari ulatuses Ukraina erakorraliste tulude kiirendamise laenude (ERA) kaudu on ülioluline suurenenud rahastamisvajaduste rahuldamiseks,” ütles IMF avalduses.
14. Lühiuudised
Sikorski süüdistas Venemaad hübriidrünnakutes Poola vastu ja ähvardas suursaadiku riigist välja saata.
Eeldatavasti jõuavad esimesed Põhja-Korea väed Venemaale Kurski piirkonda 23. oktoobril, ütles luure peadirektoraadi juht Kõrõlo Budanov väljaandele War Zone antud kommentaaris.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
