Sõja ülevaade: 972. päev – Kurskis kipub Ukraina edenema
Avaldatud: 22 oktoober, 2024Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. oktoober 2024:
Kurskis kipub Ukraina edenema, Hirnõkist kagus sai vene pool üle Vovtša jõe, üldpilt polnudki väga halb, kohati isegi päris ok.
1. Muutusteta.
2. Teine öö järjest.
3. Kursk: vist Ukraina edusammud paaris lõigus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: vene poole suur surve tõi pisu edenemist.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ootab kasvavat survet Pokrovski suunal ja Hirnõki juures järjest kriitilisem.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. NATO riigid on kehtestanud Läänemere 24-tunnise sõjalise kontrolli.
12. NATO on välja arvutanud Venemaa rünnaku stsenaariumi Balti riikidele 2027. aastal.
13. Venemaa valitsus jätab suured teadusprojektid sõja eest tasumiseks rahata.
14. Moldova sai jah-i, napikas…
15. Armeenia teatas Kasahstani järel, et ei kavatse BRICS-iga ühineda.
16. Leedu välisministeeriumi juht tegi vastuseks Põhja-Korea sõdurite lähetamisele ettepaneku saata Ukrainasse Lääne väed.
17. Lühiuudised
Ukraina andis teada vaid 134 vene poole rünnakust, neist pisu üle poole Donetski rindel. Põhiliselt langes rünnakute arv vähem pingelisemates sektorites ehk siis põhisurumise lõikudes sama tase jätkus. Ilm soosib seiret ja seda vist suudab hetkel paremini Ukraina ära kasutada. Liugpomme ikka 136 ehk siis nende heitmise vähenemist pole tuvastanud, kaudtulelööke Ukraina andmetel ka u 4000 ning pisu selle sees kasvas mitmikraketiheitjate osakaal. Eilne üldpilt (peale Hirnõki) oli isegi päris ok.
1. Eip rahu anta ja sadu nii päeval kui öösel jätkus. Pisu enam oli droone põhiliselt Sumõ kandis, aga ulatus neid Kesk-Ukrainani. Harkiv, Dnipr, Zaporižja ja Herson ka oma tavapärases sajus, kuidagi eile Odessa vahele jäi… Sõjavangide tapmised vene soldatite poolt jätkuvad.
2. Öösel said Tuula oblastis Ukraina relvajõudude mehitamata õhusõiduki rünnaku tagajärjel kannatada Jefremovi piiritusetehase ruumid ja külas asuv piiritusetehas. Esialgsetel andmetel kannatanuid ei ole. Teatati, et Brjanski ja Belgorodi oblasti kohal hävitati vaenlase droonid. Tambovi oblastis toimus Biohimi ettevõttes plahvatus, millele järgnes tulekahju. Esialgse info kohaselt võis hädaolukorra põhjuseks olla droonilöök. Voroneži oblastis kukkus Ukraina mehitamata õhusõiduk tööstusettevõtte töökoja hoonele.
Venemaa propagandistide teatel teatas Föderaalne Lennutranspordiagentuur 22. oktoobri hommikul Nižni Novgorodi lennujaama tegevuse ajutistest piirangutest. Seejärel piirangud tühistati.
Ukraina sõjaväeluure teatel hukkus Brjanski lähedal Suponevo külas Tu-22m3 piloot, kes oli vastutav veresauna eest pärast Krementšuki Amstori kaubanduskeskuses ja Dnipro linna elumajas toimunud raketirünnakuid.
3. Kursk: vene poole (dva majora) päeva kokkuvõte: Kurskis teatab Põhja vägede rühmitus, et Ukraina relvajõud koguvad uusi reserve ja asuvad suurte jõududega vasturünnakule. Päeva jooksul tõrjuti asula piirkonnas 2 vasturünnakut. Zeljonõi Šljahh ja Obuhhovka kokku kuni 80 inimesega 4 jalaväe lahingumasina peal, mida toetavad 2 tanki. Vaenlase kaotused ulatusid kuni 50 inimjõuni, jalaväe lahingumasina ja tankini. Vaenlane on paigutanud aktiivse vaenutegevuse piirkonda eriväed, et tuvastada vene relvajõudude positsioonid ja nõrgad kohad kaitses, ning kasutab suurel hulgal suurtükiväge. Ka Ukraina relvajõud kasutavad meie territooriumil vaenlase varustuse reservüksusi: on ilmunud kaadreid Ukraina relvajõudude 47. mehhaniseeritud brigaadi ameeriklaste tankist M1 Abrams.
Njah, annab siiski pisu aimu toimuvast ja see pilt pole paha. Hetkel on veel täiendavalt kõlakaid, et Ukraina võib edeneda rinde läänesektoris Gluškovo asula poole (6500 elanikku) ja võib olla jõudnud 5 km kaugusele asulast. Vähemalt ringlesid pildid, et Ukraina soomus juba sealsetes vene possades laiutas, olles ületanud senise halli ala. Kui Ukrainat saadab sel suunal edu, siis ohustataks tuntavalt peatselt kuklasse hingamisega just Snagosti suunast senist vene poole edu. Rindejoone muutusi võis veel olla Zeljõnõi Sljahhi ja Obuhhovka kandis (suund idast Snagosti poole, millele viitas ka dva majora kanal), sest sealt taanduv vene merejalavägi olla tellinud oma sealsetele ja nüüd vist siis endistele possadele kaudtuld.
4. Harkiv: vene pool annab teada tugevast ponnistusest Vovtšanskis, aga muutustest rindejoones mitte.
5. Kupiansk-Kreminna: rinde lõunasektoris suutis vene pool suruda end edasi päris mitme kilomeetri laiuselt ja pikkuselt Nevske ja Ternõ vahel. Rindejoon muutus seal nüüd olulisemalt sirgemaks ning saadud ala oli varasemalt hall. Veel ärevuseks vast põhjust pole. Hetkel pole suutnud leida eilsetele vene poole väidetele mitmes lõigus edenemise kohta, sestap nendega veel ei tegele (eks üritab ikka kolme tunni sisse jääda) aga survet kogu rindel jagub nii maapealt kui õhus ja tunda on jätkuv vene poole soov jõuda põhjapool esmalt Oskili jõeni ja lõunapool Zerebetsi jõeni ja siis juba talvel äkki saaks isegi üle jõe… Luhanski oblast on ju vaja 100% kätte saada.
6. Siversk: muutusteta. Jätkuvalt on pisu selgusetu kahe vene esile ulatuva nina saatus ehk siis udu on ees… keegi väga ei taha kummaltki poolelt sellest ka kirjutada…
7. Bahmut: Tšassiv Jarist ja Toretskist eile täiendavat infot polnud.
8. Donetsk: tundub, et veelgi suurem pealetung on algamas.
New-Yorki juures on vist Ukraina kaotanud kontrolli linnas põhjas asuva Nelipivka asula üle ja siit edenemise jätkumisel läheb veelgi raskemaks Toretski kaitsmine. Lisaks saadi paar metsalõiku linnast loodes.
Kui uskuda Deep State kaarti (tavaliselt suht täpne, aga väikse hilinemisega tihti), siis Pokrovski-Hirnõki suunal u 40 km ulatusega rindejoonel on pisu üle 20 brigaadi ekvivalendi rahvast koos (ükski vene õpik nii suurt vägede tihedust ette ei näe, eks nad ka pisu hõredamad on) ja olla neid lükatud veelgi lähemale rindele ja peaks nagu olema seis suuremaks pealetungiks valmis. Kuna Pokrovski enda suund on juba paar nädalat püsinud suht muutumatu, siis eks oligi arvata, et kui senine väga tihe konveier pole muutusi toonud, siis tuleb seda veelgi kiirendada lootuses, et äkki saab mingil hetkel Ukrainal mingi ressurss otsa ja selle hetke suudab siis vene pool ära kasutada. Ukrainal on siiski vene üksuste paigutusest hea ülevaade olemas, sestap kui reserve on ja suudatakse tarneahelad jooksvalt töös hoida, siis peaks sellele tõusvale pealetungile suudetama vastu seista.
Venemaa lipu heiskamine Zorjanes (Hirnõkist kagus Kurahivka asula idaküljel) tekitas väga halva üllatuse. Asutakse sellega juba üle Vovtša jõe ja võidakse selle üllatusega lõigata läbi Hirnõk-Kurahivka joon keskelt ning selle suuna edenemise jätkumisel võib kummagi asula kaotus järgneda kiirelt. Kuidas siin servas üle jõe saadi, pole veel endale teada.
Hetkeseisuga pole kahjuks Ukraina suutnud ja Hirnõki linna põhjaservast sinna sisse saanud vene poolt välja ajada.
Vene pool jätkab suurte kaotuste kiuste edenemist rinde lõunapoolsemas osas Hirnõki ja Vuhledari linna vahel. Makismiljanivka juures eile enam edasi ei saadud, soomust küll kulus selleks nn mitte-edasi saamiseks palju ehk siis asulast lõunas olev ida-läänesuunaline maantee on hea Ukraina seire all ning seal enamus sellest kaotatakse.
Küll suutis pisu oma positsioone edasi lükata sealt veelgi lõuna pool Katerõnivka asulas ja sealt veel lõuna pool asuvatel põldudel. Siingi olla vene poole kaotused ohtrad…
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius avas Rostockis uue NATO mereväe peakorteri, mis on mõeldud olukorra pidevaks jälgimiseks Läänemerel. Oma kõnes rõhutas ta piirkonna erilist strateegilist tähtsust, märkides selle geograafilist lähedust Venemaale, mis tema sõnul korraldab pidevat agressiooni, mille eesmärk on destabiliseerida. „Uus peakorter mängib võtmerolli NATO huvide kaitsmisel, eriti arvestades selle lähedust Venemaale,” ütles Pistorius (tema sõnu tsiteerib DW). Ta märkis, et Venemaa agressioon avaldub erinevates vormides – hübriidrünnakutest küberrünnakuteni. Need tegevused hägustavad piire rahu ja sõja vahel, õõnestavad Euroopa julgeolekut, rikuvad usaldust ja aitavad kaasa Moskva mõju suurenemisele, lisas Saksa kaitseministeeriumi juht.
Minister rõhutas eriti vajadust takistada Venemaad oma positsiooni tugevdamast: „Peame tegema kõik endast oleneva, et putin ei läheks mööda. Meil on kohustus end kaitsta ja oma partnereid NATO idatiival toetada.”
Läänemeri, nagu Pistorius meenutas, on üks tähtsamaid strateegilisi piirkondi Põhja-Euroopas. See piirkond ei mängi võtmerolli mitte ainult sõjalisest, vaid ka majanduslikust vaatenurgast. Siin asuvad suured tuulepargid, rajatakse tuhandeid kilomeetreid kaableid ja torustikke ning tegutseb arvukalt sadamaid. Saksamaa, millel on regiooni lääneriikidest suurim merevägi ning märkimisväärne kogemus ja asjatundlikkus mereoperatsioonide vallas, võtab nüüd vastutuse Läänemere julgeoleku eest, ütles minister.
Bonni ülikooli turvaekspert Moritz Brake märkis, et maailm pole pikka aega olnud täielikus rahulikus seisundis. „Formaalsest vaatenurgast on see endiselt rahu, kuid me oleme tunnistajaks tõelistele väljakutsetele maailmakorrale, mis ei ole enam abstraktsed,” ütles Braque. Ta meenutas, et Venemaa viib aktiivselt läbi sabotaažioperatsioone, luurab ja valmistab ette hüppelaudu kahju tekitamiseks Saksamaale ja teistele Euroopa riikidele.
Braque rõhutas, et Läänemere regioonis toimuva info süstematiseerimine ja analüüs võimaldab tõhusamalt kaitsta kriitilist infrastruktuuri ning sihipäraselt kasutada sõjalisi jõude julgeoleku tagamiseks.
12. NATO-vastase rünnaku korral on Venemaa nimekirjas esikohal Läti ja Leedu, usub allianss. Ameerika uue põlvkonna sõjapidamise keskus on modelleerinud võimaliku rünnakustsenaariumi. Selle väljatöötamises osalesid endised NATO ja USA vägede ülemjuhatajad Euroopas kindralid Philip Breedlove ja Ben Hodges, kirjutab Bild. Stsenaariumi järgi toimub rünnak 2027. aastal. vene armee alustab rünnakut Lätile ja samal ajal ründab Leedut, kasutades sillapeadena Kaliningradi oblastit ja Valgevene territooriumi. Samal ajal on Balti riikides asuvad NATO väed sunnitud taanduma kuni põhijõudude saabumiseni.
Halvima stsenaariumi korral kulub abivägede saatmiseks vastavalt alliansi kollektiivkaitse harta 5. artiklile 10 päeva. Selle aja jooksul on Balti riikide kaitsel põhiroll Saksa sõjaväelastel.
Praegu on Leedus NATO lahingugrupi koosseisus umbes 800 Bundeswehri sõdurit. Väed on varustatud märkimisväärse hulg” varustusega, sealhulgas tankidega Leopard 2. 2027. aasta lõpuks suureneb kontingent 4800 sõjaväelasest ja 200 tsiviilisikust koosneva brigaadini, samuti 44 Leopard 2-ni.
Breedlove märkis, et nende sõdurite ja teiste NATO riikide rotatsiooniüksuste peamiseks ülesandeks on positsioonide hoidmine kuni alliansi suurte jõudude saabumiseni. „Peame ostma nii palju aega kui võimalik. Kõigepealt tuleb õhutoetus, seejärel laevastik ja seejärel rasked maaväed,” ütles ta.
Stsenaariumi järgi õnnestub vene armeel esimese kolme päevaga Läti vallutada ja ta kasutab okupeeritud alasid Leedu ründamiseks, kuid Saksa tankipataljon ületab selle, mis võimaldab vägede edasitungi peatada. Simulatsioonisõja viiendal päeval liiguvad Leedust välja 44 tanki Leopard 2 ning seitsmendal Lätist edasitungivate vene vägede selja taha. Lisaks alistavad Saksa väed stsenaariumi kohaselt kolme päeva jooksul vene Föderatsiooni arvuliselt parema armee.
Kümmepäevase lahingu lõpuks olid Leedu väed kaotanud 17 tanki, 145 soomukit ja 3650 sõdurit, vene väed aga 411 tanki, 1019 soomusmasinat ja 11 420 sõdurit. Simuleeritud sündmuste analüüsi kohaselt oleks Leedu abivägede saabumise ajaks aga „laastatud ja osaliselt okupeeritud”.
Simulatsiooni korraldajad märgivad, et esitatud stsenaarium on halvim stsenaarium, mida saaks vältida kaitsekulutuste suurendamisega 4 protsendini SKT-st, rohkemate NATO vägede, sealhulgas Apache ründehelikopterite paigutamisega ning lääneriikide reageerimise kiirendamisega ohtudele.
Varem on Põhja-Atlandi alliansi riikide sõjalised ja poliitilised juhid korduvalt hoiatanud Venemaa võimaliku rünnaku eest lähiajal. NATO juhtkonda sundisid sõja tõenäosust uuesti läbi vaatama luureandmed Vene Föderatsiooni suutlikkuse kohta toota relvi ja täiendada armeed sõjaväelastega.
Venemaa eliit usub, et edust Ukraina lahinguväljal ei pruugi putinile piisata, kuna ta näeb seda rindet vaid ühe suunana täiemahulises konfliktis Läänega. Sellega seoses soovib ta rünnata üht NATO liikmesriiki ja kontrollida, kas alliansi riigid on tõesti valmis riskima kolmanda maailmasõja provotseerimisega mõnel ruutkilomeetril Venemaa piiri lähedal. kremlile lähedal seisvad ametnikud ja ärimehed kinnitasid vestluses ajakirjanik Mihhail Zõgariga, et sel juhul oleks kõige tõenäolisem sihtmärk Läti ja teised Balti riigid.
Njah, pisu paneb kukalt kratsima, et miks meie oleme sellest võimalikust vene poole ründestsenaariumist välja jäänud… või oli see näpukas… lisaks, see pole kindlasti ei esimene võimalik vene poole ründe arvestamise stsenaarium ja kindlast ka mitte viimane, sest ajas asjaolud muutuvad nii siin- kui sealpool piiri. Eks parim on see, et on Lääne suunal aru saadud, et aeg siiski on ülikriitiline… sestap tõmbame ikka pisu püksirihma koomale ja kulutame riigikaitsele rohkem… nii aega kui raha.
13. Venemaa võimud valmistuvad kärpima järsult valitsuse suurte teadusprojektide rahastamist, et säästa raha 2025. aasta eelarves, kus iga kolmas rubla on ette nähtud armeele ja sõjale. Eelarve eraldamine hõlmab eelkõige kulutusi instrumentide ja seadmete ostmiseks, suurte teaduskeskuste loomiseks, aga ka haridustööks, selgub riigiduuma andmebaasi postitatud eelarvematerjalidest. Seega vähenevad kulud „teadusorganisatsioonide teadus- ja teadus-tootmisinfrastruktuuri arendamiseks” 2025. aastal 41% – 10,447-lt 6,169 miljardile rublale.
Ülikoolidele „haridus- ja laboritaristu arendamiseks” tehtud ostud kaotavad enam kui poole rahastamisest: sel aastal eraldati selleks 7,879 miljardit rubla ja järgmisel aastal 3,01 miljardit. Föderaalprojekti „Riikliku füüsika- ja matemaatikakeskuse loomine”, millest võimude hinnangul peaks saama „kõrge kvalifikatsiooniga teadlaste koolitamise ja riigi teaduspotentsiaali tugevdamise täiustatud platvorm” kulusid vähendatakse veerandi võrra. 2,455 miljardilt rublalt sel aastal 1,872 miljardile järgmisel aastal.
Föderaalprojekt „Elektroonika tootmistehnoloogiate arendamine” kaotab rahastuse iga kümnenda rubla: 2025. aastal on see 5,174 miljardit rubla võrreldes 5,615 miljardiga 2024. aastal. Föderaalprojekti „Elektroonikatoodete rakendusuuringud, arendus ja juurutamine”, mille raames riik annab välja toetusi elektroonika „põhitehnoloogiate” arendamiseks, vähendatakse 25% – 18 534-lt 13,924 miljardile rublale.
Üle poole rahastusest jääb ilma 6 aastat tagasi käivitatud föderaalprojekti „National Technology Initiative” tõttu, mis kuulutas eesmärgiks muuta Venemaa 2035. aastaks maailma tehnoloogialiidriks. Tehisintellekti, suurandmetehnoloogiate, kvant- ja neurotehnoloogiate arendamist hõlmava projekti jaoks eraldatakse järgmisel aastal 5,329 miljardit rubla võrreldes tänavuse 11,864 miljardiga.
Lõpuks vähendatakse eelarvekulusid „teaduse ja tehnoloogia populariseerimiseks” 23% – 900 miljonilt rublalt 700 miljonile rublale.
Ukrainaga peetud sõja esimesel aastal kuulutas putin tänu nõukogude ajal loodud eeltööle Venemaa teaduse „suure hüppe”. Ja eelmisel aastal nõudis ta, et teadlased keskenduksid tehnoloogiatele ja toodetele, mis tagavad tervishoiu, peamiste tööstusharude ja julgeolekusektori toimimise ilma välisasutuste osaluseta.
2024. aasta juunis ütles putin teaduse ja hariduse nõukogu koosolekul, et lääne sanktsioonidest ülesaamiseks ja tehnoloogilise suveräänsuse saavutamiseks tuleb teadus viia lahingurežiimi. „Kogu meie teaduslik, tehnoloogiline, hariduslik ja tootmispotentsiaal – selle sõna täies tähenduses – tuleb koondada ühte rusikasse,” ütles putin.
Mõni nädal hiljem, augustis, andis putin valitsusele korralduse suunata teadusprojektide rahastamine osaliselt eraettevõtlusele. Presidendi nõudmisel tuleks erainvestoreid kaasata projektidesse, mille eesmärk on „tagada tehnoloogiline juhtpositsioon” Venemaal, „arendamaks olulisimaid kõrgtehnoloogilisi tehnoloogiaid ja koolitamaks kvalifitseeritud töötajaid”.
14. Üle poole (50,46%) valijatest pooldas riigis toimunud referendumil Moldova liitumist EL-iga, vastu hääletas aga 49,54%. Need andmed esitas Moldova Keskvalimiskomisjon (CEC) pärast 99,5% protokollide töötlemist.
Keskvalimiskomisjoni juht Angela Karaman täpsustas, et vahe eurointegratsiooni pooldajate ja vastaste vahel on veidi üle 12 tuhande hääle, samas kui umbes 15 tuhande valija hääled on veel kokku lugemata. Ta märkis, et seadus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab enamik rahvahääletusel osalenud kodanikke. Rahvahääletuse tulemused saadetakse konstitutsioonikohtule, kes otsustab 10 päeva jooksul, kas hääletustulemused kinnitada või tagasi lükata.
Lisaks kinnitas Karaman, et teise vooru on jõudnud praegune president ja kandidaat erakonnast Tegu ja Solidaarsus Maia Sandu ning Moldova Vabariigi vene-meelse Sotsialistide Partei esindaja Alexandre Stoianoglo. Pärast 99,5% protokollide töötlemist sai Sandu 42,33% häältest, Stoianoglo – 26,05%. Teine voor toimub kaks nädalat pärast valimiste esimest etappi.
Moldovas toimusid 20. oktoobril presidendivalimised, kus riigipea kohale kandideeris 11 kandidaati, kellest viis kogusid alla 1% häältest. Samaaegselt presidendivalimistega toimus põhiseaduse rahvahääletus, et otsustada riigi Euroopa Liiduga ühinemise küsimus.
Maia Sandu ütles oma esimeses hääletusjärgses kommentaaris, et valimised ja rahvahääletus toimusid ebaausa poliitilise võitluse tingimustes. „Kuritegelikud rühmitused on koostöös meie rahvuslikele huvidele vaenulike välisjõududega rünnanud meie riiki kümnete miljonite eurode, valede, propaganda ja kõige häbiväärsemate meetoditega, et püüda meie kodanikke ja rahvast ebakindluse ja ebastabiilsuse lõksu,” ütles ta. Sandu rõhutas, et kavatseb riigis jätkuvalt kaitsta demokraatiat ja vabadust.
Praegune president märkis briifingul, et Moldova rahvas avaldas oma tahet ning enamus toetas Euroopa arenguteed. Sandu rõhutas eriti diasporaa rolli, tuues välja, et välismaal hääletas üle 240 tuhande kodaniku. „Nad ei jätnud riigi ja meie kõigi saatust nende müüjate kätesse. Tänu teile on Moldova taas päästnud demokraatia ja liikumise progressi poole,” ütles riigipea.
Varem kutsus Maia Sandu kodanikke eurointegratsiooni toetama, rõhutades, et selle protsessi käivitamine on tema eesistumise üks peamisi saavutusi. 2022. aasta kevadel allkirjastas ta Moldova EL-i astumise avalduse ja suvel sai vabariik liikmekandidaadi staatuse. Ametlikud läbirääkimised Euroopa integratsiooni üle algasid 2024. aasta suvel.
Moldova EL-iga ühinemise referendumi eesmärk on otsustada, kas sellest kursist saab riigi strateegiline eesmärk, mis fikseeritakse põhiseaduses. Valitsuse alusdokumendi muutmiseks on vaja lihthäälteenamust. Kui rahvahääletus tunnistatakse kehtivaks, lisatakse vabariigi põhiseadusesse paragrahv EL-iga lõimumise kohta. Rahvahääletuse osalusprotsent oli üle 51%, mis võimaldas tunnistada selle kehtivaks, kuna selleks oli vaja vähemalt kolmandiku registreeritud valijatest osavõttu.
Njah, juba pikalt ootab moodustise Transnistria kadumist kaardilt. Kahjuks Moldoval selline võimekus puudub, et saada tagasi sarnane vene poole enklaav, nagu olid okupeeritud alad enne suuremat Ukraina sõda. Eks kipub arvama, et kui kunagi paremini läheb, siis Ukraina võib selle liigutuse teha ja Moldova jaoks ise ala „vabastada”…
15. Armeenia ei plaani astuda BRICS-i liikmeks, ütles vabariigi asepeaminister Mher Grigorjan. „Ei, ei, mitte praeguses etapis. Selliseid arutelusid ei ole,” ütles Grigorjan ajakirjaniku vastavale küsimusele vastates.
Päev varem tehti sarnane otsus Kasahstanis. 16. oktoobril ütles riigi presidendi pressisekretär Berik Uali, et sellised ettepanekud on Kassõm-Jomart Tokajevile laekunud, kuid praegu ja tõenäoliselt lähitulevikus Astana hoidub avalduse esitamisest BRICS-i. Uali märkis, et selle põhjuseks on liikmelisuse küsimuse ja muude ühingu arenguväljavaadetega seotud mitmeetapilise kaalumise protsess. Pressisekretäri sõnul eelistab Tokajev praegu ÜRO-d kui universaalset ja mittealternatiivset organisatsiooni, kus saab ja tuleb arutada kõiki aktuaalseid rahvusvahelisi probleeme.
Kasahstani keeldumise taustal kehtestas Rosselhoznadzor piirangud sellest riigist tomatite, paprikate, värskete melonite, nisu, linaseemnete ja läätsede impordile. Otsuse ajendiks oli fütosanitaarohutuse tagamine. Osakonna avalduste kohaselt on alates 2024. aasta algusest registreeritud 215 Kasahstani toodete saastumist karantiiniobjektidega (putukad, patogeenid või parasiittaimed). Rosselhoznadzor märkis, et see näitaja on neli korda suurem kui 2023. aasta sama perioodi näitajad.
12. juunil teatas Armeenia peaminister Nikol Pašinjan riigi kavatsusest CSTO-st välja astuda. Parlamendis esinedes täpsustas ta, et Jerevan teeb seda siis, kui seda vajalikuks peab. Veebruaris rääkis Pašinjan juba Armeenia liikmelisuse külmutamisest organisatsioonis ning mais teatasid vabariigi võimud CSTO rahastamise lõpetamisest.
Samuti teatasid juunis USA ja Armeenia strateegilisest partnerlusest, mille järel kutsus Washington Jerevani laiendama koostööd sõjalises sfääris. Kuu aega hiljem toimusid Armeenia territooriumil õppused Eagle Partner Armeenia ja Ameerika sõjaväelaste osavõtul.
Pärast neid sündmusi selgus Venemaal, et Armeenia puuviljades, köögiviljades ja marjades ületati pestitsiidide ja agrokemikaalide lubatud piirnorme.
18. septembril ütles Pašinjan, et CSTO „loob ohte Armeeniale, selle suveräänsusele ja riiklusele”. Ta lisas, et suhted organisatsiooniga on lähedal „punktile, kust pole tagasipöördumist”, hoolimata asjaolust, et Jerevan on olnud CSTO liige alates selle asutamisest 1992. aastal.
Samal päeval pidasid Armeenia õiguskaitseorganid seoses riigipöörde ettevalmistamisega kinni kolm kahtlusalust ning veel neli inimest kanti tagaotsitavate nimekirja. „Need isikud korraldasid Armeenias võimuhaaramiseks eelneva vandenõu alusel, saades tasu umbes 220 tuhat rubla kuus, Venemaal kolmekuulisi väljaõppelaagreid, et tutvuda uute relvadega ja õppida neid kasutama,” teatas vabariigi uurimiskomitee.
Armeenia ja Venemaa suhted halvenesid pärast sõjalist konflikti Aserbaidžaaniga, kui Jerevan pöördus abi saamiseks CSTO poole, kuid organisatsioon, milles Venemaa Föderatsioonil on võtmeroll, piirdus vaid „mure” ja „kaastundeavaldusega”.
16. Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles, et Ukraina lääneliitlased peaksid pöörduma tagasi idee juurde saata oma territooriumile väed pärast seda, kui Venemaa värbas sõtta võitlema Põhja-Korea sõdureid. „Prantsuse president Emmanuel Macron vihjas aasta alguses vägede saatmise võimalusele. Aasta lõpus Põhja-Korea seda tegelikult tegigi. Oleme ikka veel maha jäänud eskaleerumisele reageerimisel, mitte selle tagasipööramisel. Macroni ideed tuleks üle vaadata, parem hilja kui mitte kunagi,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Sarnase kommentaari tegi Landsbergis ka Politicole. Kui kinnitust leiab info, et vene armee kaasas Põhja-Korea sõjaväelasi, naasevad NATO riigid tema sõnul kaaluma võimalust saata Ukrainasse vägesid ja viia ellu Macroni „muud ideed”.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles varem, et KRDV ohvitserid on juba Donbassis, kus nad koos vene sõjaväelastega väljaõppel. Ta viitas luureteatele, mille kohaselt kavatseb kreml värvata 10 000 Põhja-Korea sõdurit, kes võitlevad sõjas, et osaliselt korvata suuri kaotusi ja vältida uut mobilisatsiooni Venemaal. Sarnast teavet avaldas ka Lõuna-Korea luure.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron tunnistas, et kui Venemaa rindest läbi murrab, liigub Lääne sõjavägi Kiievile appi. Samuti tegi ta ettepaneku luua nende riikide koalitsioon, kes on valmis saatma Ukrainasse „väljaõppemissiooni”. Valmisolekut sellise struktuuriga liituda avaldasid ka Leedu ja Eesti, kuid USA-s ja Saksamaal idee toetust ei leidnud.
Selle tulemusena jäi initsiatiiv pärast valju arutelu tühjaks ja siiani on see teema olnud hämaras. 10. oktoobril sai aga teatavaks, et peagi võivad Ukrainasse saabuda sõjaväeinstruktorid Suurbritanniast. Timesi allikad märkisid, et selline samm lahendaks mõned logistilised probleemid, mis tekivad kuningriigis Ukraina relvajõudude võitlejate väljaõppel ja säästaksid raha.
Väljaande Ukraina relvajõudude allika sõnul oleks väljaõpperiigi muutmine „sõjalis-poliitiline signaal” teistele riikidele ja Venemaale endale. See tähistaks ka NATO sõjalise infrastruktuuri „de facto” paigutamise algust Ukraina territooriumile ja muutuks võimsaks heidutuseks, märkis ta.
Mai keskel ütlesid allikad väljaandele New York Times, et Kiiev palus lääne liitlastel aidata välja koolitada veel 150 000 värvatut. Lisaks Ühendkuningriigile treenivad Ukraina relvajõudude töötajad peamiselt Poolas ja Saksamaal, mis nõuab märkimisväärset logistilist pingutust ja aega.
USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Charles Brown nimetas NATO instruktorite saatmist Ukrainasse vältimatuks. Lääne sõjaliste struktuuride esindajate sõnul ei tõsta Ukraina relvajõudude sõdurite väljaõpe Ukraina enda territooriumil mitte ainult nende tõhusust, vaid vähendab ka riske, mis on seotud nende üleviimisega teistesse riikidesse.
Njah, kas sellist jää murdumist võiks tulla, veel ei usu, aga kasvav teema käsitlus pole paha, lehti loevad ka kremli onud…
17. Lühiuudised
Poola välisministri asetäitja Władysław Bartoszewski teatas, et Varssavi soovib juurdepääsu Ukraina „võiduplaani” mitteavalikele lisadele, mida hiljuti tutvustas president Zelenski. Vaatamata Poola märkimisväärsele sõjalisele toetusele rõhutas Bartoszewski, et nad ei ole plaaniga täielikult kursis ja ootavad juurdepääsu nende üliolulise rolli tõttu Ukraina kaitses. Poola ametiisikud kavatsevad seda Ukrainaga otse arutada.
AÜE president Sheikh Mohammed bin Zayed kohtus putiniga ja väljendas oma pühendumust Venemaa ja Ukraina vaheliste rahupüüdluste toetamisele. Pärast kohtumist rõhutas ta Araabia Ühendemiraatide rolli vangide vahetamise korraldamisel ja pühendumist kriiside lahendamisele mõlema poole hüvanguks.
Zelenski teatas, et USA valmistab ette uut 800 miljoni dollari suurust abipaketti, et toetada Ukraina droonide tootmist. Ta avaldas tänu selle üliolulise toetuse eest, rõhutades, et see aitab Ukrainal kaitsta oma suveräänsust ja iseseisvust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.