Sõja ülevaade: 971. päev – vene poole rekordi kõrgusel kaotused toovad edenemisi
Avaldatud: 21 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. oktoober 2024:
vene poole rekordi kõrgusel kaotused toovad edenemisi Kupiansk-Kreminna lõigul, Toretski linnas ning Donetski rindel. Moldova hääletustulemus EL-i suunal liikumiseks kõigub noateral…
1. Sajab, sajab, sajab….
2. Peale üleeilset pisu karmimat ööpäeva oli eile venemaal rahulikum.
3. Kursk: siiski muutusteta, mis on juba hästi.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: kahe päevaga kolmes lõigus vene pool edenes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis on vene sammud pisu pikemaks läinud.
8. Donetsk: rinde keskmine sektor jätkab kahjuks kärisemist ja eile said vene üksused sisse Hirnõki linna.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Jukose ja Norilski Nickeli endine tippjuht kukkus Moskvas aknast alla.
12. Le Monde: USA ei ole enam vastu Ukraina kutsumisele NATOsse.
13. Brasiilia president muutis oma meelt putiniga BRICS-i tippkohtumisele mineku suhtes.
14. USA Kongress nõudis karmimaid sanktsioone Venemaa naftateenuste tööstuse vastu.
15. Ukraina kindralstaap teatas mobilisatsiooniressursi vähendamisest riigis.
16. Lühiuudised
http://warspotting.net väikese huvitava statistika. Nende teatael ainuüksi 2024. aastal on jõutud 100 Venemaa T-62-ni hävimiseni. See on rohkem kui 2022. ja 2023. aasta kokkuvõttes ning see ei viita Venemaa relvajõudude suurepärasele mehhaniseerimisele.
Numbrid, need lakke ronisid nii soomuse kui elavjõu kaotustes. Veel ei julge prognoose teha, periood liialt lühike, kuidas see mõjub vene poole ründevõimekuse jätkumisele. Kokku oli Ukraina ametlikel andmetel viimase ööpäeva jooksul 197 vene poole rünnakud ja neist u pooled Donetski rindel. Hetkel pole ka märke, et vene lennundusel ja kaudtuleüksustel oleks moona puudust. Kamikaze droonide arvus pole ka languse märke. Eks olen varemgi vene poole ründevõimekuse langusega pikalt mööda pannud, sestap nii julgelt enam prognoosi teha ei julge. Pisu kohvipaksu pealt tunnetus on, et päris nii kõrge tempoga talveni vast ei suudeta, sest üksused jäävad hõredaks ning isegi kui rünnakute arv jääbki keskmisest kõrgemaks, siis pigem langeb tuntavalt nende kvaliteet ehk tuleb korraldus noorele (mitte alati ealiselt) koosseisule, et käega näidatud suunas marss… ning kui Ukraina poolel ressurssi jagub, siis need kulumisenumbrid peaks jääma päris kõrgeks ilma suuremat edu toomata. Eks jääb siis sarnaste numbrite kordust ootama, nagu eilne ööpäev tõi…
1. 20. oktoobri öösel langes Venemaale ulatuslik droonirünnak. Venemaa kaitseministeerium teatas seitsmes piirkonnas 110 lennukitüüpi drooni hõivamisest ja hävitamisest. Ministeeriumi andmetel lasid Ukraina relvajõud (AFU) välja 43 UAV-d Kurski oblastis, 27 Lipetski oblastis, 18 Orjoli oblastis, 8 Nižni Novgorodi oblastis, 7 Belgorodi oblastis ja 6 Brjanskis. piirkond. Samuti tulistati Moskvale lähenedes alla üks droon – Ramenskoje linnaosas, ütles pealinna linnapea Sergei Sobjanin.
Nižni Novgorodi piirkonnas ründasid droonid Dzeržinskis asuvat tööstustsooni, ütles kuberner Gleb Nikitin. Tema sõnul said selle tagajärjel vigastada neli tööstusettevõtte territooriumil asuva tuletõrje töötajat. Nad said kergeid šrapnellihaavu ja lasti pärast arstiabi saamist koju. Puru langemise paigal töötab päästeteenistus. Kohalikud elanikud rääkisid Astrale ja Shotile, et droonide sihtmärk oli Sverdlovi kaitsetehas. Nende sõnul oli kella poole kolme paiku öösel ettevõtte piirkonnas mitmeminutilise intervalliga kuulda vähemalt 10 plahvatust, misjärel tekkis sinna valget suitsu. Kuulda oli ka püssi- ja kuulipildujatule helisid. Hromadske allikad õiguskaitseorganites kinnitasid objektile antud lööki, märkides, et tegemist oli Ukraina relvajõudude ja Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ühisoperatsiooniga. Tehas kuulub Rostecile ja on üks suurimaid Venemaa lõhkeainete tootjaid, samuti kaevandustööstuse ülekande laengute tootjaid. See on ainus ettevõte riigis, mis toodab oktogeeni ja heksogeeni. Samuti toodab see laskemoona. Kaitsetooted moodustavad 30% selle kogutoodangust. Tehas on USA, Euroopa Liidu, Šveitsi, Suurbritannia, Jaapani ja Ukraina sanktsioonide all.
Lipetskis kukkusid ühest droonist tekkinud rusud sõiduteele. Kuberner Igor Artamonov teatas tulekahjudest maapinnal, mis kustutati. Brjanski ja Orjoli piirkonna võimud ei teatanud, et rünnakud oleksid põhjustanud kahju ega inimohvreid.
Belgorodi piirkond sattus tule alla 19. oktoobri õhtul. Kuberner Vjatšeslav Gladkovi sõnul sai vigastada neli kohalikku elanikku, sealhulgas üks 12-aastane tüdruk. Nad kõik viidi haiglasse.
Lisaks teatas eile hommikul föderaalne õhutranspordiagentuur Kaasani rahvusvahelise lennujaama tegevuse ajutisest peatamisest. Ta ei võtnud lende vastu ega lähetanud. Baza telegrammi kanali teatel võeti lennujaamas kasutusele plaan „Vaip”, mida kasutatakse tuvastamata objektide õhuruumi ilmumisel. Tänaseks on kõik piirangud tühistatud. Viimati kehtestati selles lennujaamas sarnased meetmed 12. oktoobri hommikul. 22.-24. oktoobrini toimub Kaasanis BRICS-riikide tippkohtumine, kus osalevad putin ja ülejäänud 24 riigi liidrid.
2.Täna öösel Kiivi kandis jälle droonid ning Harkiv sai eile valusalt liugpommidega. Odessas olevat sadama kandis jälle plahvatuste seeria. Ilmateates kahjuks muutusi pole, laussadu piiri ja rindeläheduses jätkus.
3. Kursk: vaatamata mitmete blogijate ja vene poole hõisetele ei suutnud kahe päeva vene poole edenemisi siiski tuvastada. Otsisin küll. Seni pole lõppenud ka Ukraina rünnakud aga seda põhiliselt rinde läänesektoris ikka Seimi jõe poole aga siitki eduuudised pole tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta. Ukraina jalg üle vene piiri ka Žuravljovka juures alles.
5. Kupiansk-Kreminna: kolm edenemist kahe päevaga siiski kirja läks.
Rinde põhjasektoris kaks pisu valusat edenemist. Sinkivka asula (asub Kupianskit kirdes) suutis vene pool metsa-alas külast läänes Ukraina üksused välja lüüa. Sealt on Kupianski linnani u 3 km. Kaks väiksemat jõge veel risti ees on aga kaardilt tunduvad need päris väiksed olevat. Siiski on üle kummagi vaid raudtee sillad (kaks tükki kõrvuti üle kummagi jõe) ja eks näis, kas suudetakse siin joonel vene pool siiski pidama saada.
Pišane sektoris, mis pidevalt mingi aja tagant kipub kasvama, on vene pool suutnud kahe päevaga jõuda Oskili jõe äärde välja Kruhljakivka asulas. Kui alguses suutis Ukraina asulasse sisenenud vene üksused välja lüüa, siis üleeilseks siiski sai vene pool kontrolli enamuse asula üle ja lõikas sellega seal läbi kogu põhja-lõunasuunalise liikumise Oskili jõe idakaldal. Õnneks on siin suunal üle jõe vaid üks sild, jõgi on siin päris lai (kohati kuni 500m) ja selle ainukese silla juures on tänu maaninale sild üle jõe kitsama osa (200m) ehk siis kui sild ära lasta, siis siis lihtsalt üle ei saa. Googlemapsi pilt näitab, et silla idapoolses osas on vähemalt ühes kohas sild puruks ning isegi jala ülepääsu võimalus puudub.
Rinde keskmises sektoris Andriivka juures suutis vene pool kahe päevaga Ukraina omad välja suruda väikesest Višneve külast.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: miks juba mõned päevad tagasi suuremaks laienenud kaks vene sillapead üle kanali (üks Tšassiv Jari linnas ja teine linnast lõunas) pole enam kasvanud, võib olla siiski nende tõsine töötlus õhust. Võimalik, et Ukraina on suutnud tuua siia suunda juurde nii drooni kui kaudtuleüksusi, unustamata jalaväge, sest iga tõke tahan ka jalaväega selle katmist. Jätkuvalt siiski ootel, mis arengud siin tulevad… pole ju miskit kindlat…
Toretskis kipub pisu kasvama päevane sammu pikkus vene poolel ning Ukraina kahjuks kaotab kvartalite kaupa alasid nii kesklinnas kui linna lõunaservas, kust on hakanud vene pool uuesti tugevamalt suruma. Pisu üle poole linna peaks olema veel Ukraina kontrolli all ja kuna vene pool pole ümber linna suutnud edeneda, siis päris kiiret linna langemist ei tohiks siiski tulla. Seni on lauspommitamine ja konveiermeetodil väikeste jagu kuni rühm vene jalaväe üksuste töö linnas ning Ukraina siiski teeb vasturünnakuid ning on hooneid, mis käivad korduvalt käest-kätte. Kuna vene pool pole eirit palju soomust tahtnud linna tuua, siis vahel suudab Ukraina ka soomuki või tankiga siin ja seal väiksema vasturünnakuga üllatada aga egas Ukrainagi taha soomust linnas hoida, sest kõik kiputakse üles leidma.
8. Donetsk: tundub, et vene pool on hakanud pisu aktiivsemalt katsuma ka teisi rindelõike, sest hetkel on Pokrovski suund pidama saadud. Suruvad ikka väga tugevalt ja on hakanud see meeldiv üllatus pisu pikemale ajale venima, et kas miskit täiendavat ressurssi on suutnud Ukraina siinsele suunale leida.
Rinde põhjasektoris suutis vene pool üleeile sammu edasi saada päris uues lõigus Vozdvizenka asula juures, aga eilseks tagasi oma varasemale liinile lükati.
Selidove linna kaitsjad on tõmmanud end ära kõigilt linnast väljas kirdes, idas ja kagus olevatelt possadelt. Seni puudub info, et vene pool oleks alaliselt linna kanna maha saanud. Ka pole kahe päevaga (pisu üllatuslikult ) suutnud vene pool edeneda ei linnast põhja ega lõunapool vähendamaks kotisuud linna ümber.
Rinde keskmises sektoris hakkab Ukraina kaitse pisu palju kärisema. Kahe päevaga suutis vene pool tungida Hirnõki linna sisse u 1 km sügavuselt põhjasuunalt.
Hirnõk-Kurahivkast lõunas on Ukraina üksused täielikult lahkunud Vovtša jõe idakaldalt. Lisaks suutis vene pool uuesti välja lükata Makismiljanivka asulast jõe lõunakaldal. Väidavad, et see edenemine tuli päris suure soomuse kaotuse hinnaga. 7 tanki ja 11 soomusmasina pealetungist olla hävitatud 2 tanki ja 5 soomusmasinat, veel 2 tanki said viga. Kokku olla mõne päevaga siin vene pool kaotanud üle paarikümne soomuseluka.
Vuhledari suunalt muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Moskvas suri Norilsk Nickeli endine asedirektor ja endine JUKOS EP korporatiivjuhtimise asepresident Mihhail Rogatšov. 64-aastase tippjuhi surnukeha leiti tema maja akende alt Protopopovski tänaval – ta elas presidendi administratsiooni maja kõrval asuvas elamukompleksis 10. korrusel asuvas korteris.
Õiguskaitseorganid peavad juhtunu põhiversiooniks enesetappu, vahendab TASS. Agentuuri vestluspartneri sõnul põdes Rogatšov vähki. Sarnast teavet edastab kremli-meelne telegrammikanal Mash. Samuti kirjutab ta, et tippjuht jättis enesetapukirja.
Samal ajal eitasid Rogatšovi lähiringkonnas olevad VChK-OGPU allikad kategooriliselt, et surnul oli tõsine onkoloogiline haigus. Nende sõnul tekkis tal viimastel aastatel terviseprobleeme kaelalülide ja lõualuu ebaõnnestunud operatsiooni tõttu, kuid need polnud kriitilised. Allikad väidavad, et Rogatšovil polnud enesetapuks eeldusi: hommikul sõi ta koos lähedastega hommikusööki, oli normaalses tujus, kavatses garaaži lahti monteerida ja kadus siis.
Kanali andmetel leidis tippjuhi surnukeha akende alt Venemaa välisluureteenistuse töötaja – SVR-i endise esimese asedirektori, presidendi suhete büroo endise juhi isiklik autojuht ja assistent Sergei Vinokurov.
Rogatšovi naine leidis omakorda paberid põrandalt laiali. Üks osa oli ette trükitud – kus mees kirjeldas oma haiguslugu ja süüdistas arsti vales operatsioonis ning teise kirjutas käsitsi. Kanal avaldas selle sisu. Tekstis jätab Rogatšov oma naisega hüvasti ja ütleb, et „metsiku valu” tõttu ei saa ta enam midagi teha ning teda hoidis siin vaid „enesealalhoiuinstinkt”.
Aastatel 1996–2007 töötas Rogatšov erinevatel kõrgetel ametikohtadel JUKOS-es, 2008. aastal läks ta tööle Mihhail Prohhorovi Oneximi gruppi ja kolm aastat hiljem sai temast kaevandus- ja metallurgiaettevõtte Norilsk Nickel peadirektori asetäitja. Aastatel 2011–2015 oli Rogatšov Venemaa Tehnoloogilise Arengu Fondi juht.
2022. aasta sügisel suri sarnastel asjaoludel Lukoili 67-aastane juhatuse esimees Ravil Maganov. Ta kukkus Moskvas presidendi administratsiooni keskhaigla aknast alla. Ettevõtte ametlikus pressiteates öeldi, et Maganov suri „pärast rasket haigust”. Tema asemele asunud 66-aastane Vladimir Nekrassov suri aasta hiljem „ägeda südamepuudulikkuse” tõttu. Seejärel suri 54-aastaselt Lukoili asepresident ja lennukimudelismi meister Vitali Robertus. Tippjuhi surma põhjuseid ja asjaolusid ettevõte ei avalikustanud.
2022. aasta mais suri Mõtištšis endine asepresident ning Lukoili peamise tarne- ja müügiosakonna juht Aleksander Subbotin. Mashi sõnul juhtus surm ebaõnnestunud seansil šamaanidega, kes üritasid pohmelli meest kärnkonnamürgiga ravida.
Kokku nõudis pärast sõja puhkemist Ukrainaga Venemaa nafta- ja gaasitööstust haaranud müstiliste surmalaine vähemalt 12 kõrge ettevõtte juhi elu.
12. USA-l ei ole enam põhimõttelisi vastuväiteid Ukraina kutsumisele NATO-sse. See sai teatavaks pärast 18. oktoobril Berliinis peetud läbirääkimisi Joe Bideni, Emmanuel Macroni, Olaf Scholzi ja Keir Starmeri vahel, kirjutab Le Monde Euroopa diplomaatide allikale viidates. Väljaande andmetel võib Biden alustada Ukrainale NATO-ga liitumise kutse ettevalmistamise protsessi juba üleminekuperioodil, kui Kamala Harris võidab USA presidendivalimised. Samuti märgib allikas, et Washingtoni positsiooni muutumine võib mõjutada Berliini otsust, kes on seni Kiievi kutsumisele alliansi vastu.
Kohtumisel arutati ka teisi Volodõmõr Zelenski poolt varem esitatud „võiduplaani” punkte. „See on ambitsioonikas plaan, see esitab keerulisi küsimusi, mille kohta arvamuste spontaanset lähenemist ei toimu,” ütles väljaande allikas. Lisaks arutasid nelja riigi liidrid võimalust lubada Ukrainal anda Lääne relvadega lööke Venemaal asuvate sihtmärkide vastu. Allika sõnul toetavad seda otsust Prantsusmaa ja Suurbritannia, USA ja Saksamaa aga on selle vastu, kartes konflikti eskaleerumist.
18. oktoobril teatas Ukraina Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaminister ja justiitsminister Olga Stefanišõna, et Ukraina ilma okupeeritud aladeta NATO-sse vastuvõtmise küsimust ei kaaluta. Samuti on tema sõnul Kiievi liitumine võimalik alles pärast sõja lõppu, kuid juba bloki kutsumine võib olukorda muuta.
16. oktoobril esitas Ukraina president Volodõmõr Zelenski Ülemraadale „võiduplaani”, mis sisaldab viit põhipunkti ja kolme salajast täiendust. Kiiev plaanib neist neli ellu viia 2024. aasta lõpuks. Zelenski plaani kohaselt on Ukraina jaoks peamine prioriteet saada kutse NATO-sse.
13. Brasiilia president Luiz Inacio Lula da Silva otsustas viimasel hetkel mitte minna BRICSi tippkohtumisele Kaasanis, mis toimub 22.-24.oktoobril. Riigipea pressiteenistus selgitas, et tal on nüüd „meditsiinilistel põhjustel” keelatud pikki vahemaid lennata. Sellega seoses osaleb ta tippkohtumisel videolingi kaudu.
19. oktoobril sattus Lula da Silva koduõnnetuse tõttu Cirio Libanesi haiglasse, kus ta sai kukla piirkonda löögitrauma. Pärast läbivaatust soovitasid arstid tal vältida pikki lennureise ja jääda arsti järelevalve alla. 20. oktoobril pidi ta lendama Kaasani.
kreml teatas varem, et putini ja tema Brasiilia kolleegi vahel saavutati kokkulepe kahepoolse kohtumise osas BRICS-i tippkohtumise ajal. „Kinnitust leidis vastastikune huvi poliitilise dialoogi ja vastastikku kasuliku koostöö suurendamiseks erinevates valdkondades, sealhulgas kaubanduses, põllumajanduses, energeetikas ja tööstuskoostöös,” märkis kreml.
Venemaa suursaadik Brasiilias Aleksei Labetski teatas omakorda aktiivsest ettevalmistusest kahe riigi presidentide silmast silma kohtumiseks BRICS-i tippkohtumise raames. Lula da Silval pidi olema putiniga otsekontakt esimest korda pärast tema valimist kolmandaks ametiajaks 2023. aasta jaanuaris.
See on 16. BRICS-i tippkohtumine. Esimest korda toimub see laiendatud formaadis. Sellest aastast on viiele peamisele BRICS-riigile (Venemaa, Hiina, Brasiilia, India, Lõuna-Aafrika Vabariik) lisandunud veel neli – Egiptus, Iraan, AÜE ja Etioopia. Venemaa presidendi abi juri ušakovi sõnul saadeti tippkohtumise kutsed 38 osariigile. 15. oktoobri seisuga on oma osalemise kinnitanud 33 riiki. Neist 24 esitatakse tippametnike tasemel. Tippkohtumisel osalevad ka Hiina president Xi Jinping, India peaminister Narendra Modi ja Lõuna-Aafrika president Cyril Ramaphosa.
Samal ajal ei võtnud Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman kutset vastu. Tippkohtumisel osaleb hoopis välisminister Faisal bin Farhan Al Saud. Samuti pole lõplikku vastust veel andnud Serbia president Aleksandar Vucic, kes lubas otsuse teha hiljemalt 21. oktoobriks. Samal ajal sai pühapäeval teatavaks, et ta helistas putinile esimest korda viimase 2,5 aasta jooksul. Vučici sõnul vahetasid nad arvamusi „kõikides olulistes kahepoolsetes küsimustes, sealhulgas majanduslikes küsimustes”. Vestluse põhjuseks oli Belgradi vabastamise 80. aastapäev. kreml teatas, et presidendid arutasid olukorda Ukraina ümber ja putin hindas sõjalise erioperatsiooni edenemist.
BRICS-i tippkohtumist Kaasanis näeb kreml diplomaatilise triumfi ja võimalusena näidata, et putin ei ole isoleeritud. Presidendi abi nimetas tulevast kohtumist suurimaks välispoliitiliseks sündmuseks, mis kunagi Venemaal toimunud on. „Usume, et BRICS on multipolaarsuse prototüüp, struktuur, mis ühendab lõuna- ja idapoolkera suveräänsuse ja vastastikuse austuse põhimõtete alusel,” rõhutas ušakov. putin puudus rühmituse viimaselt kohtumiselt Lõuna-Aafrikas, kartes vahistamist Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) määruse tõttu.
BRICS-riikide kogumisega Kaasanis soovib kreml näidata, et Venemaa mitte ainult ei ole isoleeritud, vaid tal on ka partnereid ja liitlasi, ütles politoloog Konstantin Kalatšov AFP-le.
USA lükkab tagasi idee, et BRICS-ist võib saada geopoliitiline rivaal, kuid on väljendanud muret, et Venemaa tugevdab sidemeid Hiina, Iraani ja Põhja-Koreaga keset jätkuvat sissetungi Ukrainasse. Lääs usub, et kreml kasutab seda rühmitust mõjuvõimu suurendamiseks ja omaenda sõjateemalise narratiivi propageerimiseks.
14. USA Kongressi kaheparteiline koalitsioon palus president Joe Bideni administratsioonil tugevdada sanktsioone Venemaa naftateenuste tööstuse vastu, kirjutab Financial Times (FT). Seadusandjate hinnangul ei ole praegused meetmed piisavalt tõhusad ja võimaldavad Ameerika suurfirmal SLB (endine Schlumberger) toetada Vene Föderatsiooni sõjatööstuskompleksi.
Kongresmenid palusid ka rahandus- ja välisministeeriumidel selgitada, kuidas SLB importis eelmisel aastal augustist detsembrini Venemaale seadmeid 17,5 miljoni dollari väärtuses ning kas need tehingud rikkusid sanktsioone. „See Ameerika ettevõte toidab putini sõjamasinat, rahastades barbaarset sissetungi Ukrainasse. Kutsume teid üles jätkama meie Ukraina liitlaste toetamist rangemate naftasanktsioonide jõustamisel, et tõhusalt piirata putini sissetulekuid,” seisis välisminister Antony Blinkenile ja rahandusminister Janet Yellenile saadetud kirjas. Pöördumisele kirjutas alla enam kui 50 kongressi liiget.
Seaduseandjate küsimused tulid pärast seda, kui FT augustis läbi viidud uurimine leidis, et SLB jätkab oma tegevuse laiendamist Venemaal, kasutades ära läänepoolsete konkurentide Baker Hughesi, Halliburtoni ja ABB lahkumist, hoolimata sanktsioonidest seoses Ukrainasse tungimisega.
2023. aasta juulis teatas SLB, et vastuseks laienevatele rahvusvahelistele piirangutele lõpetab ettevõtte ettevõtetelt üle maailma toodete ja tehnoloogiate tarnimise Venemaale. Väljaande käsutuses olevad dokumendid viitavad aga jätkuvale impordile muudest allikatest. Nii osteti riikides, mis sanktsioonidega ei ühinenud: Hiinas 13 miljoni dollari eest (sealhulgas kalleim kaup – kaalutud mittemagnetiline puurtoru 1,3 miljoni dollari eest) ja Indias 3 miljoni dollari eest. Samas oleks osa seadmeid, mille väärtus on kokku 3,3 miljonit dollarit, sealt importimisel EL-i musta nimekirja sattunud.
Lisaks sõlmis SLB 2023. aasta detsembris lepingu Ülevenemaalise Teadusliku Uurimise Geoloogilise Nafta Instituudiga nafta- ja gaasimaardlate arendamisega seotud teenuste osutamiseks. Sellest ajast alates on ettevõtte kohalik filiaal, kus töötab umbes 9000 inimest, välja kuulutanud veel välja täiendava 1300 töötaja leidmiseks – autojuhtidest keemikute ja geoloogideni, selgitas FT.
2023. aasta lõpus oli SLB netovara Venemaal bilansilises väärtuses 600 miljonit dollarit, kasum kohalikust äritegevusest moodustas 1,6 miljardit dollarit ehk 5% Ukraina riikliku korruptsiooniennetuse agentuuri 33,1 miljardi dollari suurusest tulust arvas SBL-i sõja rahvusvaheliste sponsorite nimekirja. Lääne poliitikud vältisid aga ulatuslike sanktsioonide kehtestamist Venemaal naftateenindusettevõtete vastu, kartes, et see toob kaasa ekspordi seiskumise ja nafta maailmaturu hinna hüppelise tõusu.
Demokraatlik kongresmen Lloyd Doggett (D-Texas) ütles, et lubades Ameerika ettevõtetel Venemaal tegutseda, rahastavad USA valitsus ja tema Euroopa liitlased põhimõtteliselt sõja mõlemat poolt. „Me peame lõpetama putini sõjamasina kütmise, et võita see sõda ning tagada õiglane rahu ja reparatsioonid,” rõhutas ta.
Teine kongressi demokraatlik liige Jake Auchincloss (D-Mass.) ütles, et USA naftateenindusettevõtete kasutatavate sanktsioonide lünkade sulgemine suurendaks energiaressursi Venemaale pumpamise kulusid, kuid tõenäoliselt ei piira see ülemaailmseid tarneid. Mais teatas välisministeerium, et SLB ei ole „seni” sanktsioone rikkunud ja mõistis selgelt, „kus piirangud kehtivad”. Kirjas küsivad kongresmenid, kas see tõesti nii on ja milliste eranditega kehtestatud reeglitest ettevõte Venemaal tegevust jätkas.
Välisministeeriumi ja SLB esindajad väljaande kommentaaritaotlustele ei vastanud. Rahandusministeerium teatas, et on jätkuvalt „pühendunud kasutama kõiki vahendeid kremli tulude vähendamiseks ja Venemaa sõjamasina takistamiseks”. Agentuur tuletas meelde, et Ameerika ettevõtetel on keelatud teha uusi investeeringuid Vene Föderatsiooni ning lubati rikkujaid karistada.
SLB on juba USA-s kohtu alla antud. 2015. aastal pidi ta Iraani ja Sudaaniga kaubavahetuse hõlbustamiseks maksma 232 miljonit dollarit. 2021. aastal maksis SLB Ameerika tütarettevõte Cameron International Corporation 1,4 miljonit dollarit rikkumiste tõttu, mis tekkisid vene ettevõttele Gazprom Neft Shelf teenuste osutamisel Arktika avamere naftaprojekti eest.
15. Ukrainas on langenud meeste värbamise määr sõjaväkke Venemaaga sõtta. Ukraina relvajõudude peastaabi esindaja Vassili Rumaki sõnul treenivad praegu relvajõudude väljaõppekeskused korraga 20 tuhat mobiliseeritut, kui mõni kuu tagasi oli see arv 35 tuhat. Põhjusena nimetas ta „mobilisatsiooniressursside arvu” vähenemist, vahendab Hromadske.
Rumak ütles, et ühe värbatava koolitamine maksab riigile 100 tuhat grivnat (2,4 tuhat dollarit). Summa sisaldab töötasu, riideid ja meditsiinitarbeid, kulutusi kütusele, laskemoonale jms. Tema sõnul täiustatakse treeningprotsessi pidevalt. Kui varem oli rõhk sõjaväelaste võimel tabada liikuvaid sihtmärke, siis nüüd on eelisjärjekorras lähivõitlus, kaevikute puhastamine, tulistamine katte alt ja laskmine ebamugavatest positsioonidest kiirete kätevahetustega.
Rumak lisas, et kokku on Ukrainas rohkem kui 25 väljaõppekeskust, millest igaüks õpetab välja võitlejaid teatud tüüpi väeosadele ning praegu kaalub peastaap võimalust suurendada efektiivsuse tõstmiseks väljaõppeperioodi 1,5 kuuni, samuti on kavas kaasajastada instruktorite väljaõppe süsteemi.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski langetas aprillis ajateenistuse vanust 27 aastalt 25 aastale ja allkirjastas mobilisatsiooniprotsessi läbivaatamise dekreedi, mis jõustus mais. Pärast seda tõusis tema sõnul sõjaväkke värbamise tempo. Ukraina kaitseministeerium teatas omakorda augusti lõpus Ukraina relvajõudude reservide olulisest suurendamisest, märkides, et ajateenistusse kutsutud ajateenijate arv kasvas selle aasta esimese kvartaliga võrreldes 2,5 korda. aastal. Samal ajal jäi mobiliseeritu keskmine vanus muutumatuks – umbes 40 aastat.
Ülemraada riigikaitsekomisjoni sekretär Roman Kostenko ütles juuli keskel, et kui tempo jätkub, siis aasta lõpuks täienevad Ukraina relvajõud 200 tuhande uue sõjaväelasega. Kuid juba oktoobris tunnistas ta, et mobilisatsiooni intensiivsus on langenud. Probleemi lahendamiseks tegi Kostenko ettepaneku suurendada ukrainlaste motivatsiooni lepinguga teenida ja viimase abinõuna võtta kasutusele „radikaalsed meetmed” – alandada ajateenistusiga. Kui mobilisatsioonile „pidurile tõmmata, siis läheb see peagi negatiivseks”, hoiatas asetäitja.
Kostenko nimetas suurimaks probleemiks ka seda, et kaitseministeerium värbab sõjaväkke „kõiki järjest”, sealhulgas piiratud teenistusvõimega mehi kes on lahinguväljal ebaefektiivsed. Ukraina relvajõudude üksuste ülemad Donetski oblastis kurtsid, et paljudel värbatutel puuduvad isegi elementaarsed lahinguoskused: nad ei oska sihtmärki tulistada, relvi lahti võtta ja kokku panna ega rühma koosseisus tegutseda.
Njah, olla siiski suurem mure, et Zelenski ei taha suurt mobilisatsiooni välja kuulutada. Põhjused võivad olla nii poliitilised (kardab enda populaarsuse kukkumist riigis) kui meeste koolituseks ja relvastamiseks oleva ressurssi puudumine. Eks vist sel teemal varsti miskit täiendavat ilmub…
16. Lühiuudised
BBC andmetel (kell 6.00): pühapäevase Euroopa Liiduga (EL) liitumise referendumi tulemus kõigub noateral. Kui loetud on 97,84% häältest, on poolthääli 49,95% ja vastu 50,05%. Moldova võimud andsid teada u 300 000 hääle ostmisest vene riigi poolt. Lisaks läheb teise vooru presidendi valimiste ralli, kus kahjuks täna se presidendi Sandu toetus polnud üle 50% ja siingi selgub, kas ülejäänud kandidaadid asuvad toetama venemeelset teise koha saanud kandidaati.
„Gruusia valib Euroopa Liidu” – Thbilisis toimub 26. oktoobril toimuvate parlamendivalimiste eel massiline opositsioonimarss.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
