Sõja ülevaade: 969. päev – 202 vene poole rünnakut
Avaldatud: 19 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. oktoober 2024:
202 vene poole rünnakut ei toonudki suuri olulistes suundades edenemisi.
1. Öös ikka Kiiev ja päeval Odessa ning mujal ka tavapäraselt.
2. Brjanskis miskit aga kuidagi kaua juba liialt rahulik.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: samm algul edasi ja siis tagasi.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks muutus siiski oli.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin keeldus pidamast Venemaad Hiina „väiksemaks partneriks”.
12. putin ei julgenud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruse tõttu minna G20 tippkohtumisele Brasiilias.
13. putin küsis BRICSilt Venemaale investeeringuid ja tehnoloogiat.
14. Eraettevõtetelt konfiskeeritud vara antakse riigikorporatsioonidele poole hinnaga.
15. Prantsusmaa üritab veenda oma liitlasi kutsuma Ukraina nüüd NATO-sse.
16. putin keeldus uskumast, et Venemaal võib nafta ja gaas otsa saada.
17. putin nimetab Venemaa armeed üheks kõrgtehnoloogilisemaks pärast 1940. aastate relvade rindele saatmist.
18. Lühiuudised
Eilne päev jätkus väga-väga tugeva vene poole survega ja ikka üllatunud, et see ei too veel suuri pikki samme edasi ning päris kokku kukkunud kuskil veel miskit pole, kuigi selle oht on mitmes lõigus siiski kõrge. Pisu on langenud liugpommide arv ja tavapärasele tasemele langes kaudtulelöökide arv koos mitmikraketiheitjate löökidega, küll on kamikazedroonide arv tavapärasest kaks korda kõrgem.
Eile ilmestas päeva päris mitmes lõigus vene poole rünnakud tsiklitega. Senise info järgi ükski neis ei õnnestunud, eip jõutud isegi Ukraina possadeni, enne kui otsa saadi.
1. Venemaa ja Ukraina vahetasid vange formaadis „95:95”.
Kiiev öises droonirünnakus ja Odessa eile päeval raketirünnaku alla. Ilma muutust pole.
2. Brjanski linnas miskit plahvatas ja Luhanski linnaski rahulik polnud.
3. Kursk: eilsed vene poole üritused edeneda ei õnnestunud, ühest lõigust oli isegi üks video juba üleval. Kõlakad räägivad, et ka Ukraina initsiatiiv pole kadunud ning kombitakse ja otsitakse võimalusi edenemiseks, mitte ei tegeleta vaid kaitsmisega. Jätkuvalt arvamusel, et vene poolel on liialt suur segapudru erinevatest üksustest koos väiksel maa-ala ja kuna lähenemisteesid operatsiooni alale pole palju, siis nende üle seire ja töötlus on Ukraina jaoks mitte väga keeruline ülessanne. Küll on siin suunal ka vene poolel päris suures koguses droonivõimekust, siis eks leitakse ka Ukraina koosseise ja neid töödeldakse. Kipub arvama, et siinsel rindel võib-olla kaotuste suhe 1:7-le vene poole kahjuks. Tore aga on kaeda perra vene uudiste voogu, kus Kurski oblastist kiputakse suure kaarega mööda käima…
4. Harkiv: muutusteta ehk siis üritusi mõlemalt poolelt ning eile ei tuvastanud isegi lainetust.
5. Kupiansk-Kreminna: Pišane lähistel Oskili jõe juures suutis vene pool jõuda jõe idakaldal oleva maanteeni. Hetkel vaid kõlakad, et võib-olla tänu Ukraina vasturünnakule siiski sinna pidama jääda ei suudetud, eks vast homme targem. Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud. Kupianski linnast üritab Ukraina evakueerida kohaliku elanikkonda, kes kohe mitte ei taha sellest hullust metallisajust lahkuda. Kuna enam ei suudeta selles sajus tagada ei elektrit, sooja ega joogivett siis egas variante eriti pole…
6. Siversk: muutusteta ja seni pole selge, kas kaks pikalt eenduvat vene koridori on endidelt alles.
7. Bahmut: Toretski suunal ei vene poole jätkuedenemisi ei tuvastanud. Veel optimistlik olla ei julge, sest need silapead juba pisu suured ning võimalused seda kasvatada liialt kõrged…
8. Donetsk: vaid üks edenemine koos sammuga tagasi, hull rünnakukonveier siiski töötleb ja töötleb…
Pokrovski suunale tõi rinde New-Yorki sektorist vene pool veel ühe motolaskurbrigaadi rünnakute surve tugevdamiseks aga seni siin suunal rinne peab.
Rinde keskmises lõigus ka muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Üleeilne Maksimiljanivka asulast enamuse hõivamine eile väikese tagasilöögi sai, kui vene poolt pearistmikule tagasi lükati. Küll õnnestus asulast lõunas asuvad põllud 3 km pikkuselt ja 2 km laiuselt enda kontrolli alla saada.
Vuhledari juures üks põllujupp vaid.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: siiski prooviti edeneda aga tskilite romula sai lisa.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta, kuigi keskmisest tugevam surve juba nädalaid jätkub ning enamus sellest ikka Dnepri deltas asuvatel saartel toimub.
11. Venemaa ja Hiina suhted on üles ehitatud „võrdsel alusel ja üksteise huve arvestades”, ütles putin kohtumisel BRICS-riikide meediajuhtidega. „See ei ole tühi fraas, see on tõesti nii. Me kuulame üksteist,” märkis ta, vastates küsimusele, kas Moskva tunneb end Pekingi „väiksema partnerina”.
putini sõnul on Vene-Hiina suhtlus rahvusvahelisel areenil maailma strateegilise stabiilsuse üks võtmetegureid ja see on ilmselge fakt. „Me ei lihtsalt räägi, me räägime ja meil pole ei suuremaid ega väiksemaid. Töötame lihtsalt üksteise huvides,” selgitas riigipea.
Samal ajal oli Soome Panga instituudi andmetel Venemaa muutunud 2022. aasta lõpuks üheks Hiinast kõige enam sõltuvaks majanduseks, jäädes alla vaid Põhja-Koreale. Enne sõja algust Ukrainas moodustas Hiina kogu impordist Venemaale veerandi, kuid 2022. aasta novembriks oli Hiina kaupade osakaal tõusnud 40%-ni.
2023. aasta suvel teatas Ameerika luure Venemaa sõltuvuse olulisest suurenemisest Hiina tehnoloogiast ja seadmetest. 2023. aasta märtsi andmetel tarnis Hiina Venemaale droone ja nende komponente enam kui 12 miljoni dollari väärtuses. Lisaks varustasid Hiina ettevõtted Venemaa poolt, sealhulgas sanktsioonide all olevaid riigiettevõtteid, kahesuguse kasutusega seadmeid: navigatsioonisüsteeme, elektroonilisi sõjapidamisseadmeid ja hävituslennukite osi. 2021. aastaga võrreldes on oluliselt kasvanud ka pooljuhtide eksport Hiinast Venemaale.
2024. aasta üheksa kuuga kasvas Hiinast kaasomanikega ettevõtete arv Venemaal mullusega võrreldes 32%, selgub SPARK-Interfaxi andmetest. Hiina ettevõtete osatähtsus uute ettevõtete registreerimiste hulgas tõusis 13%-lt 2021. aastal 34%-ni 2024. aastal, kusjuures igakuine registreerimiste arv (umbes 200) neljakordistus 2021. aasta tasemest. See tõi Hiina Venemaa turul välisosaliste seas esikohale, edestades pea kolmandiku võrra 2023. aastal liidripositsioonil olnud Valgevene ettevõtjaid.
Majandusarengu ministeeriumi septembris koostatud Venemaa Föderatsiooni sotsiaal-majandusliku arengu prognoosi kohaselt jätkuvad Venemaa gaasi tarned Hiinasse läbi Power of Siberia torujuhtme oluliste allahindlustega. Järgmisel aastal on Hiina keskmine gaasihind 261 dollarit tuhande kuupmeetri kohta, mis on 35% madalam praegustest hindadest Euroopas (Londoni ICE börsil 402 dollarit tuhande kuupmeetri eest). Teiste SRÜ-väliste riikide jaoks hakkab vene gaas maksma 340 dollarit tuhande kuupmeetri eest. Hiina allahindlus on seega 23% ja seejärel kasvab see majandusarengu ministeeriumi hinnangul igal aastal ja ulatub 30%ni.
Hiinlased suurendavad järjekindlalt oma osakaalu Venemaal uute autode müügis (augustis ulatus see rekordiliselt 90 000 autoni), kuid ei näita erilist soovi tootmist Venemaa territooriumil arendada. Lisaks ei soovitanud Hiina Rahvavabariigi kaubandusministeerium juulis toimunud kohtumisel oma autotootjatel tungivalt investeerida Venemaa tehaste rajamisse, et maandada geopoliitilistest probleemidest tulenevaid võimalikke riske.
2023. aastal oli umbes 50% kõigist Venemaal müüdud uutest autodest Hiina omad. AvtoVAZ-i tooted saavutasid populaarsuselt teisel kohal umbes kolmandiku turuosaga ning ülejäänu jagasid teised turult lahkunud Venemaa kaubamärgid ja tootjate mudelid. Veelgi enam, detsembris ületas Hiina autode osakaal kõigi müüdud autode seas 60% (119,45 tuhat ühikut) ning kümnest populaarseimast kaubamärgist kaheksa olid Hiina. Samal ajal vähenes AvtoVAZ-i aktsia Avtostati andmetel 28,5 protsendini. Üldiselt tarnis Hiina 2023. aastal Venemaale umbes 800 tuhat autot, mis on viis korda rohkem kui 2022. aastal.
12. putini saabumine G20 tippkohtumisele Brasiilias võib selle riigi juhtkonnale probleeme tekitada seoses Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) Venemaa presidendi vahistamismäärusega. „Mul on president Lulaga suurepärased sõbralikud suhted. No kas ma tulen sinna spetsiaalselt selle foorumi normaalset toimimist häirima? Me mõistame suurepäraselt, et isegi kui me selle Rahvusvahelise Kriminaalkohtu välja jätame, jääb kogu jutt ainult sellest. Me tegelikult häirime G20 tööd. Mille eest?” – tsiteerib Interfax putinit. Ta lisas, et leiab ametniku, kes esindaks tippkohtumisel piisavalt Venemaa huve.
putin nimetas ICC-d ka väherespekteeritud organisatsiooniks, mis ei ole olemuselt universaalne ega sõltumatu. Kui Moskva ja Brasiilia valitsustevahelise leppe allkirjastavad, saavad nad tema sõnul selle kohtu tegevust piirata. Riigipea lisas, et ICC jurisdiktsiooni ei tunnusta Venemaa, USA, Hiina, Türgi ja teised riigid. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu sõltumatuse osas tõi putin näiteks oma seisukoha Lähis-Ida olukorra kohta. „Rahvusvaheline Kriminaalkohus ütles, et kavatseb langetada otsuse mõne Lähis-Ida poliitiku vastu ja siis USA mõnitas teda ja ta vaikis,” ütles president.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis putini ja Venemaa laste õiguste voliniku maria lvova-belova suhtes välja vahistamismääruse 2023. aasta märtsis. Neid kahtlustatakse Ukraina laste sundküüditamises, mis liigitatakse sõjakuriteoks.
putin külastas seejärel Mongooliat, mis oli ratifitseerinud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ja oleks pidanud Venemaa presidendi vahistama, kuid teda tervitati hoopis punase vaiba ja lilledega, mida saatis tervitusmarss. Mongoolia võimud ei suutnud täita oma kohustusi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ees, kuna ta on energiasõltuv Venemaast, ütles Mongoolia valitsuse esindaja Politicole. „Vabandust, meie käed on seotud. Mongoolia impordib 95% oma naftasaadustest ja üle 20% oma elektrist meie lähinaabritelt. <…> Need varud on meie ja meie inimeste olemasolu tagamiseks üliolulised,” selgitas väljaande allikas.
13. Venemaa on „maksimaalselt avatud” ärikoostööks BRICS-riikidega. RBC teatel ütles putin seda reedel Moskvas alanud bloki ärifoorumile peetud pöördumises. putini sõnul on tingimused äritegevuseks riigis, sealhulgas välisriikides, „mugavad ja globaalselt konkurentsivõimelised”. Samas on Venemaa huvitatud kapitali ja tehnoloogia kaasamisest välismaalt, rõhutas president. „Esiteks teeme muidugi teiega koostööd,” pöördus putin foorumil osalejate poole, millel ei osalenud ükski BRICS-i riikide juht.
Ametlik statistika ei avalikusta bloki riikide Venemaale tehtud investeeringute mahtu, mida kreml alternatiivina G7-le propageerib. Keskpank salastas andmed Venemaa Föderatsiooni otseinvesteeringute kohta pärast sõja algust.
Selle viimase kättesaadava aruande kohaselt olid BRICS-i riigid 2022. aasta 1. jaanuari seisuga investeerinud Venemaa majandusse vaid 3,8 miljardit dollarit – vähem kui 1% otseinvesteeringute kogumahust (497,6 miljardit dollarit).
Hiinast pärit investeeringud, mida kreml ootas läänepoolsete asemel, on alates 2014. aastast vähenenud kolmandiku võrra – 4,5 miljardilt dollarilt 3,2 miljardile dollarile gaasisektoris ja keeldus investeerimast projekti „Siberi jõud-2” ning andis autotootjatele korralduse mitte ehitada Venemaa Föderatsiooni tehaseid.
India, majanduse poolest suuruselt teine BRICS-i liige, omas Venemaal enne sõda tühised 613 miljonit dollarit otseinvesteeringuid – 33 korda vähem kui Saksamaal (19,6 miljardit dollarit) ja 61 korda vähem kui Suurbritannias (37,8 miljardit dollarit). Ja investeeringud Lõuna-Aafrikast ja Brasiiliast olid nii väikesed, et neid ei võetud keskpanga statistikasse üldse.
Järgmisel nädalal Kaasanis toimuva BRICS-i tippkohtumise eel on Venemaa tulnud välja ambitsioonika projektiga luua dollarile alternatiivne maksesüsteem. Reutersi teatel tegi Moskva plaani osana ettepaneku siduda bloki riikide keskpangad ja kommertspangad ühtse plokiahela süsteemiga, mis võimaldaks tehinguid teostada ilma lääne regulaatorite kontrollita. Lisaks tehti ettepanek luua väärtpaberitehingute jaoks BRICS Clear platvorm, BRICS teravilja- ja toorainebörs ning oma reitinguagentuur.
Bloki võtmeriigid aga ignoreerisid Moskvas toimunud BRICS-i keskpankade ja rahandusministeeriumide juhtide kohtumist, saates sinna aseministrid ja nooremametnikud. Paljud riigid suhtuvad Venemaa ettepanekutesse „hoolsalt”, ütles Venemaa rahandusminister anton siluanov pärast läbirääkimisi.
14. Hiiliv natsionaliseerimine, mille käigus kohtud „valesti erastatud” ettevõtted riigikassa tuludeks muudavad, tõotab saada mitte ainult eelarve sissetulekuallikaks, vaid ka riigiettevõtete tulusaks omandamiseks. Valitsus ei saa neid varasid mitte ainult müüa, vaid ka tasuta üle anda riigikorporatsioonidele või riigiettevõtetele (seni on neid ainult üks – Avtodor). Vastuseks peavad vara saajad eelarvesse kandma poole üleantud vara väärtusest (selle määrab sõltumatu hindaja) – sellised eelarveseadustiku muudatused võeti vastu esimesel lugemisel koos eelarveseaduse eelnõuga.
On ebaselge, millistest varadest me räägime ja kellele need on mõeldud. Pärast sõja algust hakkas prokuratuur esitama massiliselt hagisid ettevõtete äravõtmise pärast, kahe sõjaaasta jooksul natsionaliseeriti ligi 200 ettevõtet – kaitse- ja metallurgia-, krabipüügi- ja alkoholiettevõtted. Riigil pole neid vaja – välja arvatud sõjaaja tingimustes strateegilised ettevõtted, ütleb rahandusministri asetäitja Aleksei Moisejev: „Kõik riigikassasse arestitud varad tagastatakse ringlusse <…> Enamik… pannakse üles müügiks.”
Sellest on saanud oluline eelarve lisatulude allikas. „Need varad, mis kohtuotsustega riigikassasse kantakse… Kui vaadata nende väärtust, siis 100 miljardit rubla. Sel aastal võtame võib-olla rohkemgi,” hindas rahandusminister anton siluanov. Eelarvesse on laekunud juba 50 miljardit, ütles rahandusministeeriumi osakonna direktor Andrei Vorontsov. Neist ligi 35 miljardit rubla tõi Moisejevi sõnul praegu sulgemisel järgmine: Volzhsky Orgsintez, Metafrax Chemicals ja veel neli ettevõtet müüdi 38 miljardi rubla eest. Esimesed kaks alghinnaga 35,6 miljardit rubla ostis Roskhem, mis kuulub putini lähedasele sõbrale Arkadi Rotenbergile.
2025. aasta eelarveprojektis on erastamisest saadavateks tuludeks aga planeeritud vaid 7 miljardit rubla.
Seni on varadest ilma jäänud peamiselt kolm omanikegruppi, märkis Euroopa analüüsi- ja strateegiakeskuse CASE kaasasutaja ja juhtivekspert Vladislav Inozemtsev: need, kes avaldasid avalikult režiimile ebalojaalsust (nagu Sergei Petrov autode edasimüüja Rolf), kes osales pettuses või kapitali väljavõtmises ja sai kriminaalasjades süüdistatavateks (nagu Mihhail Jurevitš suurimast pastatootjast Makfa või Juri Antipov Tšeljabinski elektrometallurgiatehasest) ja need, kes on kaotanud sideme oma kodumaaga”- elavad välismaal või omavad teist passi ja elamisluba (nagu Seyfeddin Rustamov, kes kaotas ettevõtte Metafrax Chemicals). Nõuete arv ja ebakindlus, mille alusel need esitati, tekitas aga ettevõtjates tõelise paanika. Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liit küsis putinilt selle kohta, kuid too vastas põiklevalt: deprivatiseerimisest pole juttugi, õiguskaitseorganid ei peaks otsima “vihjeid”, aga kui omaniku tegevus kahjustab turvaseisundit, siis on varade tagastamine riigile on õigustatud.
Sarnase skeemi järgi täidavad Venemaalt lahkuvate välisfirmade varade ostjad eelarvet. Tehingu allahindlus peab olema vähemalt 50% lisaks on ette nähtud „vabatahtlik” sissemakse eelarvesse 15% – vastasel juhul valitsuskomisjon tehingut ei kinnita. Nüüd karmistab valitsus väljumistingimusi veelgi: minimaalne allahindlus tõuseb 60%-ni ja osamakse 35%-ni.
15. Prantsusmaa püüab veenda NATO liitlasi vajaduses kutsuda Ukraina nüüd alliansi, ütles Euroopa asjade minister Benjamin Haddad. „Kutse on esimene samm, oluline poliitiline signaal, mille võiksime nüüd anda. Me mobiliseerime jõupingutused oma partnerite veenmiseks, isegi kui ühinemisprotsess ise saab olema pikk ja raske,” ütles ta intervjuus väljaandele Parisien.
16. oktoobril esitas Ukraina president Volodõmõr Zelenski Ülemraadale „võiduplaani”, mis sisaldab viit põhipunkti ja kolme salajast täiendust. Kiiev kavatseb esimesed neli punkti ellu viia 2024. aasta lõpuks. Zelenski plaani kohaselt on Ukraina peamine prioriteet saada NATO-kutse.
Kuid samal päeval ütles USA alaline esindaja NATO juures Julianne Smith, et Ukraina ei saa lähiajal alliansiga liituda. „Me ei ole veel selles etapis, et saaksime Ukrainale lühiajaliselt kutset pakkuda,” märkis ta ja lisas, et läbirääkimised sel teemal jätkuvad. 17. oktoobril rääkis Zelenski plaanidest jätkata tuumarelvade tootmist, kui Ukrainat NATO-sse vastu ei võeta.
Ukraina taotlus kiirendatud NATO-ga ühinemiseks esitati 2022. aasta septembris. Jens Stoltenberg, kes tol ajal alliansi peasekretäri ametit pidas, märkis seejärel, et Kiievi liitumine on võimatu ajal, mil sõda Venemaaga jätkub.
Käesoleva, 2024. aasta juunis toimunud NATO tippkohtumise kommünikees märgiti, et „Ukraina tulevik on Põhja-Atlandi alliansis”, kuid ametlik kutse saadetakse alles siis, kui liitlased jõuavad kokkuleppele ja kõik vajalikud tingimused on täidetud.
Oktoobri alguses ütles NATO uus peasekretär Mark Rutte, et Ukraina peaks saama alliansi osaks, sest ilma tema osaluseta on Euroopas jätkusuutlikku julgeolekut võimatu saavutada. „Meie prioriteedid jäävad muutumatuks. On oluline, et Ukraina jääks püsima iseseisva demokraatliku riigina,” märkis ta ametisseastumisel.
16. Venemaa energiaressursid on „piiramatud”, ütles putin reedel kohtumisel BRICS-riikide meediaesindajatega. Tema sõnul on Venemaa oma partnerite jaoks kõige usaldusväärsem energiaallikas, millest peamine on Hiina. „Hiina partnerid ostavad hea meelega Venemaa energiaressursse,” uhkustas putin, lisades, et Hiina on ostujõu pariteedilt maailma suurim majandus ning Moskva suhted Pekingiga garanteerivad globaalse stabiilsuse.
2020. aastal riigi maavarade baasi põhjaliku auditi läbi viinud raamatupidamiskoja andmetel moodustab Venemaa 6% maailma naftavarudest, 20% gaasist ja 11% kivisöest. Ühisettevõte hindas nende koguväärtuseks 20 triljonit dollarit.
Samas märkis koda, et praeguse tootmise juures jätkub naftavarusid 35 aastaks ja gaasivarusid 50 aastaks. Kaks kolmandikku naftaväljadest on aga raskesti kättesaadav nafta, mis asub peamiselt Arktikas (60%). Selle kaevandamine on kallis ja nõuab kaasaegset tehnoloogiat. Kui jätta välja madala kasumiga alad, on riigis jäänud 20 aastaks naftat. Gaasi osas on kvaliteetsed varud („kuiv gaas” – peaaegu puhas metaan, mis ei sisalda raskeid homolooge) samuti oluliselt madalamad kui üldised.
Venemaa valitsuse poolt 2024. aastal koostatud maavarade baasi arendamise strateegias on nafta klassifitseeritud maavaraks, mille tootmine praegusel tasemel on „aastani 2035 ebapiisavalt tagatud varudega”. Sarnane on olukord kulla, hõbeda ja teemantide varudega, öeldakse dokumendis.
Ilma uute maardlateta jääb strateegia kohaselt nende ressursside tootmine stabiilseks 15-20 aastat ja hakkab seejärel järk-järgult vähenema.
17. Venemaa armee on muutumas „üheks enim lahinguvalmis ja kõrgtehnoloogilisemaks” maailmas, ütles putin kohtumisel BRICS-i liikmesriikide juhtivate meediaväljaannete juhtidega. Riigipea avaldus tuli pärast seda, kui Venemaa kaitseministeerium saatis rindele Jossif Stalini aegseid relvi. Nii sai augusti lõpus teatavaks, et Kurski oblasti kaitseks hakkas vene armee kasutama 1950. aastatel välja töötatud 130-mm haubitsaid M-46. Kaitseministeerium avaldas nendest relvadest video. „Kaadril on näha Põhja vägede rühma M-46 relvade meeskondade lahingutööd Kurski oblasti piirialal. M-46 kahurimeeskonnad varustasid Kurski oblasti piirialadel tulepositsioone, et hävitada Ukraina relvajõudude mobiilsed soomusrühmad,” seisis ministeeriumi avalduses. Varem kasutati neid haubitsaid rinde teistes sektorites.
130-mm kahur M-46 võeti kasutusele 1951. aastal, kuid juba 1970. aastatel asendati see võimsamate 152-mm Giatsint-B kahuritega.
2022. aasta oktoobris teatasid Ukraina relvajõud, et vene armee hakkas 1940. aastatel välja töötatud õhutõrjekahureid S-60 rindele viima. Seda kinnitasid videokaadrid rongist, mis vedas vananenud seadmeid.
Peagi demonstreeris sõjablogija Vladlen Tatarsky haubitsat D-1, mida vene väed kasutasid lahingutes Ukrainas. See 152 mm haubits töötati välja 1943. aastal ja seda toodeti kuni 1949. aastani.
Septembris teatas Venemaa varustuskaotuste üle arvestust pidav projekt Oryx, et Venemaa on kaotanud Ukrainas üle 10 000 igat tüüpi soomuki. Selline kaotuste määr võib viia selleni, et aasta pärast ei suuda Venemaa kaitseministeerium vägesid piisava hulga varustusega varustada.
Sõja algusest saadik hävitatud vene soomusmasinate hulgas:
3376 tanki, sealhulgas 159 kõige kaasaegsemat T-90, rohkem kui 5000 jalaväe lahingumasinat ja üle 1500 muu soomuki, sealhulgas transpordi-, luure- ja miinitõrje.
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS) ja Royal United Services Institute (RUSI) hindavad, et 85% varustusest, mida Venemaa rindele saadab, on renoveeritud või moderniseeritud Nõukogude varustus.
Sõjauuringute instituudi (ISW) raportis märgitakse, et Venemaa sõjavägi toetub Ukrainas lahingutegevuse toetamiseks üha enam taastatud Nõukogude relvade ja varustuse varudele. Need varud aga ammenduvad ja tekib küsimus: kas Vene Föderatsiooni sõjatööstuskompleks suudab ka majanduse mobiliseerimisega kahjusid kompenseerida, märgib ISW.
Stockholmi Ida-Euroopa uuringute keskuse analüütiku Alexander Goltsi ja Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse külaliskaaslase, Venemaa relvajõudude eksperdi Pavel Luzini sõnul võib Nõukogude varustuse parandamise ja taastamise võime olla ammendunud. umbes 2025. aasta teisel poolel, mis tekitab tulevikus vene armeele tõsiseid probleeme.
18. Lühiuudised
USA toetab Zelenski võiduplaani, ütles Valge Maja riikliku julgeoleku pressiesindaja John Kirby. „Me vaatame seda endiselt üksikasjalikult üle, nii et ma ei hakka iga punkti üksikasjadesse laskuma,” ütles Kirby.
Ukraina võib relvaekspordi keelu tühistada, ütles kaitseminister Umerov. Mõned riigid on juba väljendanud huvi Ukraina rakettide, droonide ja muude relvade ostmise vastu.
Videokaadrid näitavad väidetavalt, et Põhja-Korea sõdurid on juba varustatud vene varustusega. SPRAVDI andmetel onvideo alla 72 tunni vana. See on Sergijevski harjutusväljak Venemaa Kaug-Idas.
putin tembeldas Zelenski avalduse Ukraina võimalikust tuumarelva loomisest järjekordseks provokatsiooniks, kinnitades, et Venemaa ei luba seda mitte mingil juhul. Ta hoiatas, et kõik sammud, mida Ukraina tuumarelvade arendamiseks astub, ootavad vastavat vastust, vahendab riigiagentuur RIA.
„Meie seisukoht on selge: NATO-ga liitumata jätmine, neutraalne staatus, venekeelse elanikkonna probleemide lahendamine, mis oli jämedalt vastuolus ÜRO põhikirja ja arvukate konventsioonidega, ilma õigusest teha kõike oma emakeeles. Ja loomulikult, Ukraina, me ei aktsepteeri ühtegi varianti, kui Ukraina säilitab võime olla lääne poolt ära kasutatud, et tekitada otseseid ohte Venemaa Föderatsioonile,” ütles Venemaa välisminister lavrov.
Venemaa kulutas 100 miljonit eurot, et katkestada valimised Moldovas – teatas riigi asepeaminister.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
