Sõja ülevaade: 968. päev – Zelenski pani lauale valiku: kas NATO või pomm
Avaldatud: 18 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. oktoober 2024:
Zelenski pani lauale valiku: kas NATO või pomm, vene poole rünnakute tugevus veelgi kasvas ja nii Tšassiv Jari juures kui Donetski rinde keskmises sektoris kipub kärisema.
1. Muutusteta nii päeval kui öösel.
2. Orjoli ja Krimmi kant.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: pisu lainetust.
5. Kupiansk-Kreminna: Ukraina sai vähemalt osaliselt tagasi kontrolli Nevske asula üle.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jarist lõunas liialt pikk vene poole samm edasi.
8. Donetsk: kui mujal rinne peab, siis rinde keskmine sektor kipub järjest enam lagunema.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski teatas plaanist jätkata tuumarelvade tootmisega, kui Ukrainat ei võeta NATO liikmeks.
12. Venemaa riigiduuma tegi ettepaneku keelata igasugune „destruktiivne” teave.
13. Venemaa nafta hind langes teist korda alates sügise algusest alla 60 dollari barreli kohta.
14. vene riigiduuma lubas putinil aasta lõpuks kulutada sõjale teadmata allikatest veel 1,5 triljonit rubla.
15. Tveri oblastis peletatakse rasedad naised abordist eemale metropoliidi kirja abil.
16. Lühiuudised
Tuntav vene poole rünnakute tugevnemine ja arvu kasv (210), millest annab aimu nii kõrge soomuse kui isikkoosseisu kaotuste number, tõi põhiliselt edenemisi Donetski rinde keskmises sektoris ja Tšassiv Jarist lõunas. Selline hull surve siiski mujal edenemisi ei toonud ja see isegi pisu üllatuslik. Kipuvad need ühel rünnakul osalevate soomuselukate arvud jälle mõnes lõigus mitmekümneliseks. Arvatakse, et vene pool teeb väga tugevaid ponnistusi enne suuremat sügissaju hooaja algust.
Seni suudab vene pool jätkata nii lennunduse, drooninduse kui kaudtulega tavapärasest u 1,5 kordset taset.
Tegelikult tundub see ikka imena, et Ukraina siiski seni suudab sellisele survele vastu pidada ja ikka päris pahane enamuse lääne riikide peale, et seni tehakse siiski liialt vähe ja tihti hambutult ning täiesti mõistetav on Zelenski eile välja käidud karm valik, kas NATO või tuumapomm… kas me tõesti oleme jõudmas sinna, kuhu mitte ei tahaks… njah, ka kipub kõhutunne ütlema, et nn hagijate arv, kes on Ukraina piiride taga ootel, et tormata Ukrainasse investeerima, sest mastaabid väga suured ja teenitav tulu peaks olema oi kui ahvatlev ning seeläbi tõuseb investetorite surve esmalt sõja külmutamiseks ning kas nii valijatel ja poliitikul jätkub tahet sellele vastu seista…
1. Ööl vastu 18. oktoobrit ründas Venemaa ründedroonidega järjekordselt Ukrainat, sealhulgas pealinna. Sellest teatas Kiievi linna sõjaväevalitsuse juht Aleksandr Popko. Tuled kustutati pealinnas kell 03:08. Õhuvägi alustas teateid Venemaa löögidroonide liikumisest Ukraina suunas 17. oktoobri õhtul – kell 20.15. Sellest ajast alates on Ukraina erinevates piirkondades tuvastatud vaenlase droonide rühmi.
2. Orjoli oblastis ja Krimmis töötas õhutõrje.
3. Kursk: paranenud ilm (hetkel küll veel pilves, aga need kõrgel) on parandanud seiret ja muutusi eile rindejoones ei tuvastanud. Njah, pisu tore oli vaadata, et vene pool ise filmib enda soomuse vrakke siinsetel teedel ja neid pole mitte vähe… homsest juba päike ka väljas ja nii vist isegi vähemalt nädal.
4. Harkiv: Hlõboke külas mingi lainetus ja tundub, et Ukraina omade kohalolek Žuravljovka külas (Venemaa) jätkub.
5. Kupiansk-Kreminna: hetkel veel kinnitamata andmed, et Ukraina võis enamuses saada tagasi kontrolli Nevske asula üle.
6. Siversk: muutusteta ja seni pisu sõjaudus, sest kinnitust, kas kaks pikka vene poole edenemist kaks nädalat tagasi pidama jäid. Kuidagi nii peenikeste esile ulatuvate soolikate säilimine ei tundu tõenäolisena aga seni siis udus koban.
7. Bahmut: tundub, et tasapisi on Ukraina üksused hakanud end rohkem Tšassiv Jari linnas sees lääne poole tõmbama. Põhjuseks võib-olla tugev vene poole lennunduse ja kaudtuletöö vähendamaks veelgi seniste rusude kõrgust maapinnast ning jätkuv vene jalaväe konveiermeetodil rünnakud. Eile võis vene pool saada kontrolli linnas lausa seitsme uue kvartali üle, kasvatades sellega ka linnas sees enda kontrollitavat ala.
Tšassiv Jarist lõunapoolsemas sillapeas sai vene pool sammu edasi (kuni 1,5 km) ning kipub nüüd järjest enam laiendama enda kontrollitavat ala kanalist lääne pool ning hakkas linna ohustama lõuna suunalt. See edenemine teeb juba väga murelikuks ning kipub arvama, et kui suundumus jääb samaks, siis hiljemalt novembri kuuks kaotatakse ka Tšassiv Jar.
Toretski suunalt uut infot ei tulnud.
8. Donetsk: kui mujal rinne peab, siis rinde keskmine sektor kipub järjest enam lagunema. Pisu meeldivat üllatust siiski pakub Pokrovski suund, kuhu ikka tugevalt üritab vene pool trügida, aga peale suurte kaotuste ei ole rohkemat tulemust juba paar nädalat. Ressurssi veelgi suuremaks surveks kahjuks vene poolel jagub.
Selidovest põhjas edenes vene pool ja sisenes Lõsivka külla.
Selidove linnast lõunas jätkas vene pool edenemist ning kipub jõudma peatselt ka teisest kohast sammu kaugusele silmsidest linnast edelasse suunduvast suurest maanteest.
Nende linnast põhjas ja lõunas edenemistega on vene pool jõudnud Selidove lääneservaga samale joonele. Veel ei ole ohus põhjapoolne ega läänesuunaline ühendustee, aga nende kahe eenduva otsa vahe on u 10 km ja ulatutakse mõlemalt suunalt ka tavaliste kaudtuletorudega mõjutama terves ulatuses.
Hirnik-Kurahivka suunal jätkab vene pool sammhaaval alade hõivamist Vovtša jõest idappol, seni kõigis kohtades polegi jõeni jõutud ja seda pigem Ukraina miiniväljade „süüks” paneb.
Selidove-Hirnik-Kurahivka joonest lõuna pool Maksõmiljanivka asulast surus vene pool Ukraina omad välja, jõudes asula pearistmikuni. Kui asulasse sisse sai vene pool juba septembris, siis paar väiksemat sammu nad kuu aja jooksul said, aga eilne hüpe oli edukam. Muret teeb see, et asula asub Vovtša (vabandused, et selle jõe kirjapilt kipub endalgi erinev olema) jõe lõunakaldal (siin on jõgi end pööranud) ja kahjuks ühtki suuremt veetakistust siin enne 25 km polegi, ees ootab järgmisena Kurahove linn (üle 20 000 elaniku).
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: pisu selgusetu on seis Velika Novosilka juures.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina kas töötab välja tuumarelvi või saab NATO liikmeks, ütles president Volodõmõr Zelenski Euroopa Ülemkogu kohtumisele järgnenud pressikonverentsil. „Kes loobus tuumarelvadest? Kõik? Ei, ainult Ukraina. Kes täna sõdib? Ukraina. Ja sellepärast see meiega nii ongi. Vestluses Donald Trumpiga ütlesin talle: „Mis on väljapääs? Kas Ukrainal on tuumarelvad – ja siis on see meie jaoks kaitse – või peab meil olema mingi liit.” Peale NATO ei tea me täna ühtegi tõhusat liitu,” tsiteerib Zelenskit Ukraina väljaanne Hromadske.
Riigipea lisas, et Kiiev valis Põhja-Atlandi alliansi, mitte tuumarelvade loomise. „Usun, et Donald Trump kuulis mind selles juhtumis. Ta ütles: „Teil on õiglased argumendid”,” lisas Zelenski.
Saksa väljaande Bild analüütiku Julian Röpcke sõnul oli Zelenski avaldus lääne ajakirjanikele „šokk”. Tema sõnul ütles Ukraina kõrge ametnik mitu kuud tagasi väljaandele ning kitsale poliitikute ja sõjaväelaste ringile, et Ukraina ei nõustu vene armee teise kampaaniaga Kiievi vastu.
„Meil on materjalid, meil on teadmised. Kui tellitakse, kulub meil esimese pommi hankimiseks vaid paar nädalat. Lääs peaks vähem mõtlema Venemaa punastele joontele ja palju rohkem meie punastele joontele,” ütles Ukraina ametnik.
Ukraina sõjaväeekspert Oleg Ždanov usub, et Ukrainal on teaduslik ja tehnoloogiline potentsiaal luua erinevat tüüpi tuumarelvi – nii taktikalisi kui ka strateegilisi.
„Kõige tähtsam on, et meil oleks tooraine olemas. Ja Ukrainast võib poliitilise otsuse korral saada suletud tootmistsükliga riik – uraani kaevandamisest tuumarelvade tootmiseni,” tsiteerib UNIAN teda.
Njah, ei saa öelda, et Zelenskil pole õigus, kunagi tõesti loovutas Ukraina tuumarelvad oma osalise vabaduse eest. Mis maailmas saama hakkab… „huvitav” aeg tuleb, eks ootab siis esimesi riigipeade reaktsioone…
Ukraina välisministeerium on eitanud Bildi avaldust Ukraina väidetavate massihävitusrelvade väljatöötamise plaanide kohta, nimetades seda pahatahtlikuks väljamõeldiseks. Välisministeeriumi esindaja Georgi Tihhõi rõhutas, et riik on jätkuvalt „rahvusvahelise tuumarelva leviku tõkestamise režiimi vastutustundlik osaline”.
Ta meenutas, et Ukraina andis ajaloo suurima panuse tuumarelva leviku tõkestamisesse. Tänaseks on see ise aga sattunud Venemaa tuumaväljapressimise alla, mis väljendub ähvarduses Zaporižja tuumajaama ebaseadusliku okupeerimisega ja võimalikes rünnakutes tuumaenergiasüsteemi elementide vastu. Ja sellest hoolimata on Venemaa jätkuvalt ÜRO Julgeolekunõukogu liige.
Samuti rõhutas välisministeerium, et 1994. aastal kirjutas Venemaa Föderatsioon koos Ukraina ja teiste riikidega alla Budapesti memorandumile. Agressorriik lubas austada Ukraina territoriaalset terviklikkust ega ähvarda massihävitusrelvade kasutamisega. Nagu välisministeerium märgib, järgib Ukraina kõiki lepinguid ja peab täna tuumarelva leviku tõkestamise lepingut „rahvusvahelise julgeoleku ülemaailmse arhitektuuri nurgakiviks”.
„Erinevalt Venemaast täidab Ukraina oma kohustusi ja loodab nende elluviimisele teiste vastutustundlike rahvusvaheliste osalejate poolt. Kutsume maailma üldsust üles tegema ühiseid jõupingutusi rahuvalemi, eriti selle esimese punkti – „Kiirgus- ja tuumaohutuse” rakendamisel,” lisas Tihhõi.
12. Riigiduuma asespiiker Anna Kuznetsova teatas seaduseelnõu ettevalmistamisest, mis keelab „hävitava teabe” levitamise. Algatus töötati välja koostöös Vene Föderatsiooni haridus- ja teadusministeeriumiga. „Tänaseks on teadusministeeriumiga läbi töötatud kaks köidet materjale. Juba on koostatud uuringud, mille põhjal astuvad järgmise laiahaardelise sammu meie kolleegid, kellega täna koos töötame selle seadusandliku initsiatiivi kallal, destruktiivse ideoloogia keelustamise teemal üldiselt,” vahendab Interfax Kuznetsova sõnu.
Ta lisas, et sellised mõisted on sätestatud presidendi dekreedis 809. Destruktiivseks ideoloogiaks nimetatakse „ideede ja väärtuste süsteemi juurutamist, mis on vene rahvale võõras ja Venemaa ühiskonnale hävitav”. Dekreedi kohaselt hõlmab see isekuse kultust, amoraalsust, patriotismi ideaalide eitamist, tugeva perekonna, abielu ja suurperede väärtust. „Venemaa kodanike hävitav ideoloogiline mõju on muutumas ohuks riigi demograafilisele olukorrale,” märgitakse dekreedis.
Varem võttis riigiduuma esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu, mis keelab „lastevaba propaganda” Internetis, meedias, kinos ja reklaamis. Koja spiiker Vjatšeslav Volodin põhjendas selle vajalikkust sellega, et sotsiaalvõrgustikes ja muudes avalikes kohtades on liialt levinud lapsevanemaks olemise lugupidamatus ja agressiivsus suurperede suhtes. Eelnõu näeb ette lastetuse propageerimise täieliku keelamise ja selle rikkumise eest kehtestatakse tõsised trahvid: üksikisikutele kuni 400 tuhat rubla (4000 eurot), ametnikele kuni 800 tuhat rubla ja juriidilistele isikutele kuni 5 miljonit rubla.
Venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov märkis varem, et sündimuse suurendamine on võimude prioriteet ning kõik, mis seda segab, tuleb likvideerida. Advokaadid hoiatavad aga, et seadus võib kaasa tuua trahve rasestumisvastaste vahendite reklaamimise või isegi lastetuse mainimise eest positiivses kontekstis.
Vaatamata valitsuse pingutustele jätkab sündimuse langus Venemaal. Rosstati andmetel sündis riigis 2024. aasta esimese kuue kuuga 599,6 tuhat last, mis on 16,6 tuhande võrra vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (langus ligi 3%). Samas näitas 2023. aasta madalaimat sündimust alates 1999. aastast.
13. Turuseadused asendavad Lääne sanktsioone, mis ei ole enam tõhusalt piiranud naftadollarite voolu sõjas oleva Venemaa riigikassasse. Nafta ülejääk maailmaturul surub selle hindu alla ja koos sellega on ka vene margi hind langenud alla 60 dollari barreli lae.
Balti sadamates ja Novorossiiskis lastitud Uurali hind langes 15. ja 16. oktoobril Brenti nafta hinna languse taustal alla G7 riikide ja EL-i seatud 60 dollari taseme, näitasid Reutersi arvutused.
Maailma naftahinnad langesid selle nädala alguses umbes 6 dollari võrra, 74 dollarile barrelist, kuna nõudluse prognoosid halvenevad aastateks 2024–2025. Täiendavaks teguriks olid ka teated, et Iisrael ei kavatse vastusena oma raketirünnakule rünnata Iraani naftarajatisi. Koos maailmaturuga on langenud ka Uurali klassi hind; sellele avaldas survet ka kaubaveo- ja diskontomäärade tõus India sadamates oktoobris, märgib Reuters.
Viimastel kuudel oli allahindlus Venemaa läänesadamates Uuralites 12-13 dollarit. Reutersi arvutuste kohaselt langesid Baltikumi Uurali saadetiste hinnad FOB-põhiselt alla 60 dollari barreli kohta ja olid kolmapäeval hinnanguliselt 59,95 dollarit. Ja Musta mere lasti Novorossiiskis oli kolmapäeval hind veidi odavam – 59,35 dollarit barreli eest.
Uurali arveldushind langes teist korda pärast septembrit alla 60 dollari barreli kohta, mil Brent langes korraks alla 70 dollari barreli kohta, mis on madalaim alates 2021. aastast, ning Venemaa hind langes 59 dollarile.
Kõik tarnehäired Iraanist (millele Iisrael ähvardab kätte maksta) võivad kompenseerida IEA ja Hiina strateegiliste reservide naftaga, OPEC+ riikide vaba tootmisvõimsus on saavutanud ajaloolise maksimumi ning kartelliväline tootmine kasvab 1,5 miljoni barreli võrra sel aastal ja järgmisel aastal miljon barrelit päevas, teatas IEA teisipäeval. Selle tulemusel on „suurte tarnehäirete puudumisel turul uuel aastal ees märkimisväärne ülejääk”.
14. Venemaa riigiduuma võttis esimesel lugemisel vastu eelarveseadustiku muudatuse, mis lubab ilma täiendavaid muudatusi tegemata suurendada tänavu föderaaleelarve kulude mahtu 1,5 triljoni rubla võrra, vahendab Interfax. Seletuskirja kohaselt on eelnõu koostatud selleks, et tagada presidendi tuvastatud prioriteetsetel eesmärkidel täiendavate eelarveeraldiste eraldamine.
Täiendavad kulud on kavandatud valitsuse otsustega suurendada reservfondi eelarvelisi eraldisi. See võimaldab kiiresti reageerida tekkivatele riskidele 2024. aasta lõpuks, seisab dokumendis. Rahandusminister anton siluanov märkis, et sel aastal tekib lisavajadusi mitmete ülesannete täitmiseks. „Ja järgmine peamine, suur positsioon on lisakulud sõjalise erioperatsiooni vajaduste rahuldamiseks. Oleme kaitseministeeriumiga pidevas dialoogis, on tekkinud täiendav vajadus selleks ressursse eraldada,” ütles minister.
Vene Föderatsiooni raamatupidamiskoda toetas eelnõud. „Eelnõus ei ole määratletud rahalise toetuse allikaid, mis on kavandatud föderaaleelarve kulude kogumahu suurendamiseks 2024. aastal. Eelnõu on toetatud, võttes arvesse eeltoodud kommentaare,” seisab kokkuvõttes.
Käesoleva aasta eelarveseadus näeb ette puudujäägiks 2,120 triljonit rubla, mis on 1,1% SKT-st. Septembris Riigiduumale esitatud 2025.–2027. aasta eelarveprojekti materjalides on välja toodud suurem puudujäägiprognoos – 3,296 triljonit rubla ehk 1,7% SKT-st. Samas on mittenafta- ja gaasituludeks oodata 24,8 triljonit rubla, algselt kavandati neid aga 23,56 triljoni rublani ja kevadel suurendati 24,077 triljoni rublani.
Varem on putin öelnud, et Venemaa eelarve prioriteediks peaksid olema kaitsekulutused, kulutused annekteeritud Ukraina piirkondade „integreerimiseks”, aga ka kodanike sotsiaaltoetus ja “sisemajanduse tehnoloogiline areng”.
Valitsuse 2025. aasta eelarveprojektis on rubriigis „riigikaitse” tehtud rekordilised kulutused – 13,2 triljonit rubla ehk 132 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aastaga (10,8 triljonit rubla) suurenevad sõjalised kulutused veel 22% ja võrreldes 2023. aastaga. (6,8 triljonit) – kahekordistunud. Sõjaline eelarve ulatub 6,3%-ni riigi SKT-st. Sõjaliste kulutuste osakaal riigikassas on 32,5%, mis on NSV Liidu aegadest enneolematu tase.
Samas eraldatakse 2025. aastal sotsiaalkuludeks 6,5 triljonit rubla, mis on alati olnud eelarvelise rahastamise liider, võrreldes 7,2 triljoniga sel aastal. Seega vähendatakse neid isegi nominaalselt ja need on enam kui poole väiksemad kui rekordilised sõjalised kulutused.
15. Tveri oblastis antakse kõigile rasedatele metropoliidi kiri, milles soovitab neil aborti mitte teha. Tekst on adresseeritud naistele, kes seisavad silmitsi kõige raskema valikuga: päästa või tappa oma laps. Kirjas nimetab metropoliit Ambrose (Vitali Jermakov) rasedust „tõeliseks imeks” ning jutustab ümber pühakute Joakimi ja Anna loo, kes pikka aega ei saanud last eostada, kuid siis sündis neile Neitsi Maarja. „Nad olid juba üsna vanaks saanud, kuid säilitasid siiski usu, et Issand on võimeline korda saatma ime. Nende kannatlikkus ja ustavus said tasutud: neist said meie Päästja Ema Pühima Neitsi Maarja vanemad,” öeldakse tekstis.
Ambrose kinnitas, et raseduse ajal, „täis nii rõõmu kui elevust”, võib naine loota koguduse toetusele. Metropoliit rõhutas, et tulevased sünnitavad naised ei peaks mõtlema üksindusele, sest „Jumal, kirik ja ühiskond” on nendega. Kiri antakse rasedatele, kes pöörduvad sünnituseelse kliiniku poole.
vene õigeusu kirik toetas Ambrose algatust, mille eesmärk oli vähendada abortide arvu. Moskva patriarhaadi kiriku ja ühiskonna ning meedia vaheliste suhete sünodaalse osakonna juhataja asetäitja Vahtang Kipshidze ütles RTVI-le, et „mõne jaoks võib raseduse säilitamiseks piisata kirja lugemisest”. „Peame püüdma kasutada kõiki võimalusi elu säilitamiseks, mida peame kõige kõrgemaks väärtuseks,” rõhutas ta.
Preestrid on seotud tööga teiste piirkondade rasedate naistega. Nii lõid Voroneži oblastis kohalikud võimud telegrammiroti „Za-sünd”, mille kaudu võtab kirikuõpetaja naisega ühendust ja üritab teda veenda mitte teha aborti.
Samal ajal eelistavad mõned preestrid karmi retoorikat ja kasutavad ähvardusi. Näiteks väitis ülempreester Andrei Tkatšov, et naisel ei ole õigust rasedust katkestada ja hoiatas, et kui ta seda teeb, „jahvatatakse ta pulbriks” ja tal pole kunagi „õnne”.
vene õigeusu kiriku pea patriarh kirill nimetas aborti patuks ja nõudis selle keelustamist kõigis Venemaa erakliinikutes. Varem kehtestasid mitmed riigi piirkonnad trahve abordi esilekutsumise eest.
16. Lühiuudised
USA presidendikandidaat Donald Trump ütles, et president Vladimir Zelenski on väidetavalt süüdi selles, et lubas Venemaal alustada täiemahulist sõda Ukraina vastu. Poliitik mõistis hukka PBD Podcasti saates ka mitmemiljonilise USA abi Ukrainale, kuid märkis, et tal on ukrainlastest kahju.
Lõuna-Korea armee kuulutas Yeonpyeongi saarel välja lahinguvalmiduse seisundi, luues ööpäevaringse valmisoleku. See tuleneb vastuseks ebatavalistele liikumistele, mida täheldati Põhja-Korea ranniku suurtükiväe positsioonidel.
Austraalia kinnitas, et kingib Ukrainale 49 tanki M1A1 Abrams, mille väärtus on ligikaudu 245 miljonit dollarit. See tõstab Austraalia sõjalise abi kogusumma üle 1,3 miljardi dollari alates sissetungi algusest.
Norra varustab Ukraina kaitseministri Rustem Umerovi sõnul peagi Ukrainat kuue hävitajaga F-16. Ta ei täpsustanud täpseid tarnekuupäevi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
