Sõja ülevaade: 967. päev – Donetski rindel kipub üks lõik mõjutama tervet rinnet, Ukraina esitas võiduplaani
Avaldatud: 17 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. oktoober 2024:
Donetski rindel Selidove-Hirnik-Kurahivka lõik kipub juba mõjutama tervet rinnet.
1. Kiievis ilm muutusteta.
2. Miskit ikka, aga siiski saju ootel.
3. Kursk: eile muutusteta, kuigi eks seda udu jagub.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna:
6. Siversk: muutusteta, aga seis siiski seni pisu selguseta.
7. Bahmut: ühest asulast Ukraina välja suruti ja hoonekaupa Toretskis.
8. Donetsk: sammhaaval New-Yorkist põhjas ning Selidove-Hirnik-Kurahivka telg on suures ohus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa keskpank registreeris Venemaa ettevõtete töötajate puuduse rekordi.
12. putinil terviseprobleeme polevat.
13. Venemaa on maailma majandusvabaduse edetabelis langenud Aafrika tasemele.
14. Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas ülemraadas võiduplaani.
15. USA keeldus Zelenski „võiduplaani” põhipunktist.
163 vene poole rünnakut ning nende tugevust näitab hästi kaotuste arv nii soomuses kui isikkoosseisus ehk siis seni vene poole surve vähenemist pole. Lennunduse ja kaudtuletöö jätkuvalt kõrgel tasemel, liugpomme pisu alla saja, kaudtulelööke Ukraina andmetel 4786, neist 137 mitmikraketiheitjatega.
Donetski rinde keskmine sektor on muutumas järjest enam mureks…
1. Kiievis jagus sadu terve öö ja vähemalt üks elumaja tabamuse sai. No jagub neid droone jälle igaöiselt ning kipub neid ulatuma alates eilsest ööst jälle kuni Poola piirini ning arvudki tavapärasest kõrgemale on tõusnud. Jälle on paljud sihtmärgid energiataristu objektid ning elektrikatkestusi jagub.
2. Moskva oblastis mõrvati oma autos ühe Ukraina-vastases sõjas osalenud sõjaväeüksuse ülema asetäitja.
Štšolkovos Tškalovski lennuväljal (Moskva külje all) põleb administratiivhoone.
3. Kursk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Ljubimovka on hallist alast liikunud ära vene poole kontrolli alla. Arvatavalt juhtus see paar päeva tagasi.
Tuleb ka vene poolelt sõnumeid, et Ukraina omad siin ja seal ründavad ning olla kaitse tugev.
Tundub, et väga tugev Ukraina töötlus piki maanteid suudab siiski päris tuntavalt hõrendada nii ründavate üksuste koosseise kui mõjutada vene poole tagalaelementide toimetamist. Lihtsalt nii palju väge väiksel alal ongi koondanud liikumiskoridorid vaid vähestele suurematele maanteedele ja kipub arvama, et seal erilist koordineerimist siiski käima panna ei suudeta ning vene üksuste vahel olelusvõitlus seal käib ja tekkivad ummikud soodustavad Ukrainal sihtmärkide tabamist ning ei üksused egas moon jne ei jõua plaanitud ajal kohale. Lihtsalt seda vene väge on seal kuratlikult palju.
4. Harkiv: Liptsovi kandis olla Ukraina omad saanud tagasi varem kaotatud possad. Hetkel täiendavat infot Zhuravljovka asula kohta (Belgorodi oblast) pole.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: siin rindel on seni seis selgusetu, kas vene pool suutis nii Hrõhorivkas kui Verhnjokamjanskojes pidama jääda. Nii mõndeki blogijad pole selle kindlad.
7. Bahmut: Tšassiv Jari juures Ukraina kaitse peab ja seni suudetakse töödelda kõiki kanalit ületavat sillapead ja siina suunduvaid teid päris edukalt, jätkuks vaid mehi ja vahendeid.
Klišiivka ja Andriivka lõigus tundub, et Ukraina kipub taanduma siingi kanali taha ja vene pool tasapisi puhastab alasid edenemiseks kanalini.
Toretskist kirdes Druzba asulast on tänaseks Ukraina üksused välja surutud, lisaks jätkub hoonekaupa edenemine Toretskis.
8. Donetsk: rinde keskmises sektoris toimuv hakkab juba tervet rinnet mõjutama…
New-Yorkist põhjas asuvas Nelipivka asulas liigub vene pool edasi sarnaselt Toretskile ikka mõne hoonekaupa.
Miks hetkel pole edasi saadud Pokrovski suunal, kuigi suruvad kui hullud, on endal teadmata. Võimalik, et Ukraina on siiski siia koondanud rohkem mehi ja staffi.
Kahjuks hakkab järjest enam muret tegema Selidove-Hirnik-Kurahivka lõik, kust võib tulla peatselt kogu siinse rinde kõige otsustavam lõik. Muret ei tee nende kolme linna kaotus vaid asjaolu, et edasi pole piisavalt häid maastikuelemente toetamaks Ukraina kaitset (kipuvad jõed mitte just kõikse paremini paiknema ja jäävad nende vahele suured avatud alad) ning edenemise korral siit kipuvad langema vene poole kontrolli alla väga suured alad nii Pokrovski kui Vuhledari suunal. Juba praegu kipub siin rinne venima järjest pikemaks ja see, kel ressurssi vähem, rinde pikkus hästi ei mõju, sest niigi hõredamat koosseisu tuleb veelgi hõredamalt paigutada.
Täpsemalt siis: Selidove linnast kirdes suutis vene pool edeneda ja jõudis linna serval paikneva aheraine mäeni ning piki metsariba põldude vahel linnast põhjas ja ulatutakse siin suunal poole linnani ehk järjest enam hakkab Selidove jääma kolmelt suunalt piiratuks. Veel on linna loodesse suunduv suurem maantee vaba aga siit järjest edenemine võib sellegi kanali kasutamise sulgeda. Linnast edelasse suunduv maantee on juba vaid u 1,5km kaugusel vene poole possadest ning läänesuunas minev maantee kuivab kaugemal päris kõhnaks ja kipub arvama, et see teed nii suure linna kaitse püsimise toetamiseks ei pruugi piisav olla.
Selidove linnast lõunas Zukurine asulast lõunapool suutis vene pool teha u 1,5 km edenemise lõunasuunas ja jõuda ühe Hirniki linna (10 000 elanikku) ühendava ida-läänesuunalise maanteeni. Seal õnneks ka teine pisu lõunapool, mida eelnimetud tees eraldab üks väiksem jõgi aga on kohti, kus sellegagi tekkkimas jätkuval edenemisel silmside. Alast veelgi lõunapool on palju väiksemaid teid kui alad on väga avatud ning sihtmärkide leidmine vene seirel liialt lihtne. Lisaks hakkas kasvama oht, et nii Hirnik kui Kurahivka asula (2600 elanikku) võivad jääda kotti. Kotisuu vaid 6 km aga õnneks on ühel suunal ees juba tuttav Vovza jõgi.
Rinde keskmises sektoris suutis vene pool saada sisse Katerinivka asulasse (780 inimest), mis asub Vuhledarist 13 km kirdes. Asula arvatavasti veel sel nädalal kaotatakse, sest asub see veekogude vahel ning veeliini kaitset pole just idasuunalt, kus vene pool end sisse suruski. Asulast läheb välja nii põhja kui läänesuunal üks maantee sillaga üle veekogu, sestp loodab, et siit ka vene pool pidama saadakse.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: vene poole aktiivsus Dnepri deltas jätkus, rindejoon muutusteta.
11. Olukord tööturul näib olevat hullem kui kunagi varem, kuid selgub, et arenguruumi on. Kolmanda kvartali töötajate pakkumine saavutas taas oma miinimumtaseme kogu vaatluste ajaloo jooksul, teatas keskpank viimaste ettevõtete monitooringu tulemuste põhjal, milles osales 13,3 tuhat ettevõtet. Olukord on läinud aasta ringi hullemaks: antirekordeid uuendatakse igas kvartalis.
Kõige teravam personalipuudus oli jätkuvalt investeerimis- ja tarbimisotstarbelisi tooteid tootvates tootmisettevõtetes, kirjutab ja loetleb Venemaa keskpank: „Töötajad töötavad suurenenud töökoormusega. Personaliprobleemi lahendamiseks indekseerivad ettevõtted palkasid, kehtestavad lisatasud töövaldkondade kombineerimise eest ja meelitavad lepingute alusel töötajaid kolmandatest osapooltest. Samal ajal püüavad ettevõtted tõsta tootlikkust: uuendavad või ostavad uusi seadmeid. Olemasolev on peaaegu maksimaalselt ära kasutatud: tootmisvõimsuse rakendusaste III kvartalis langes sümboolselt – 80,4%, mis on rekordväärtuse lähedal (2023. aasta lõpus 80,7%).
Miski ei aita: majandusaktiivsus taas kasvab, näitab monitooring. Ärikliima näitaja (BCI), mida keskpank uuringuandmete põhjal arvutab, tõusis oktoobris taas. „See tähendab, et majandusaktiivsuse kasv on pärast viimase nelja kuu aeglustumist taas kiirenenud,” järeldab keskpank.
Ettevõtted on jätkuvalt pühendunud nõudluse ja toodangu kasvule (siin võrreldes eelmiste kuudega muutusi pole) ning praegused hinnangud on septembriga võrreldes paranenud. Oktoobris kasvasid ka ettevõtete hinnaootused.
Seetõttu plaanivad ettevõtted töötajate arvu veelgi suurendada – kuigi mitte nii aktiivselt kui varem. „Ettevõtete neljanda kvartali värbamisplaanid on muutunud vaoshoitumaks,” teatab keskpank.
Pole lihtsalt selge, kust uued töötajad tulevad. Vene Teaduste Akadeemia Majandusinstituut hindas aasta tagasi Venemaal töötajate puuduseks 4,8 miljonit inimest. Inimesi pole, personalipuudus kestab kaua, ütles MSU professor Natalja Zubarevitš. Personalipuuduses olevate ettevõtete arv on jätkuvalt kasvanud ning praegu pole veel selge, mis võib seda trendi ümber pöörata, eriti arvestades otsust sõjaväelaste arvu suurendada, kommenteerivad MMI analüütikud seiretulemusi: „Suurenev personalipuudus. Ettevõtete inimesed väljenduvad jätkuvalt palkade ja hindade tõusus, kuni nad võimaldavad kasumit (need on endiselt suured) … ühel hetkel võivad ettevõtted hakata tootmist vähendama, suutmata seda kahaneva töötajate arvuga toetada.
12. putinil terviseprobleeme ei ole ja tema regulaarsed uuringud Kliinikumis Keskhaiglas on vaid tavapärane tervisekontroll. Sellest teatas riigipea pressisekretär dmitri peskov intervjuus TASS-ile. „Kindlasti. See viitab regulaarsele tervisekontrollile,” ütles ta vastuseks vastavale küsimusele.
putin mainis 16. oktoobril kohtumisel valitsusega, et käib Kliinilises Keskhaiglas regulaarselt arstlikel läbivaatustel. Ta ütles seda kogu riigis läbiviidud hooajalise gripivastase vaktsineerimise arutelu kontekstis. President märkis, et Kliinilise Keskhaigla arstid soovitavad vaktsineerimiseks kasutada kodumaiseid ravimeid.
2023. aasta kevadel Venemaalt lahkunud föderaalse julgeolekuteenistuse kapten Gleb Karakulov ütles intervjuus portaalile „Toimik” (Досье), et putinit raviti 2022. aasta aprillis kliinilises keskhaiglas pärast seda, kui Ukraina keeldus alla andmast ja vene armee oli sunnitud. väed väljaviima Kiievi suunalt. Samas ei olnud presidendil ohvitseri sõnul kunagi tõsiseid terviseprobleeme. Karakulov märkis ka, et putin läbib regulaarselt arstlikke läbivaatusi ning pärast pandeemia algust peavad kõik temaga töötavad inimesed olema karantiinis ja tegema PCR-teste „peaaegu mitu korda päevas”.
Lisaks tervisele on putin Karakulovi sõnul mures oma turvalisuse pärast. Näiteks nõudis president 2022. aastal Kasahstani tippkohtumise reisi ajal spetsiaalsete kommunikatsioonide paigaldamist pommivarjendisse, mitte kontorisse või koosolekuruumi, nagu varem. FSO ohvitser selgitab seda „paranoia” ilminguna. Ta märkis ka, et putin võtab välisreisidele alati kaasa konverentsikabiini – spetsiaalse 2,5 meetri kõrguse kuubiku, millest saab turvaliselt telefonivestlusi pidada.
13. Venemaa kaotas 14 positsiooni ja langes tagasi 119. kohale 160 võimalikust maailma majandusvabaduste edetabelis, mida avaldab igal aastal Kanada Fraseri Instituut. Jättes seljataha peaaegu kõik endise NSV Liidu osariigid (välja arvatud Ukraina ja Aserbaidžaan) ja kogudes 5,93 punkti 10 võimalikust, paikneb Venemaa 2024. aasta edetabelis Somaalia (116. koht), Tuneesia (118. koht), Mauritaania kõrval. (120. koht) ja Burkina Faso (121. koht).
Võrreldes 2017. aastaga on Venemaa kaotanud edetabelis 25 positsiooni ning tema praegune positsioon on Frazeri andmetel viimase 15 aasta madalaim.
Instituudi ekspertide hinnangul on Venemaa majanduse olukord väliskaubanduse vabadusega kahetsusväärne. Pärast sõja algust lõigati peaaegu kõik Venemaa suuremad pangad SWIFT-ist ära ja sattusid sanktsioonide alla ning suurimad nafta, gaasi, kivisöe, metalli ja puidu eksportijad lõigati traditsioonilistelt müügiturgudelt ära või kaotasid need üldse. Venemaa võimud vastasid karmistades valuutakontrolli ja piiranguid välismaistele ettevõtetele.
Selle tulemusena sai Venemaa Fraseri hinnangul välismajanduslike vabaduste alamreitingus 129. koha 160-st – veidi parem kui Pakistan (133. koht), kuid madalam kui Namiibia (123. koht).
Fraseri eksperdid usuvad, et majandusregulatsiooniga on Venemaal asjad veelgi hullemad. Selle näitaja järgi sai Venemaa Föderatsioon edetabelis 136. koha, jäädes maha Iraagist (121. koht) ja Nicaraguast (119. koht).
Valitsuse suuruse alareitingus, mis arvestab majanduse maksukoormust, saavutas Venemaa Fraseri hinnangul maailmas 119. koha, jõudes peaaegu Euroopa riikidele järele ning omandiõiguste kaitse alareitingus 96. – alla Tansaania (81. koht) ja Sambia (83. koht).
Kolmapäeval avaldatud edetabelis (2022. aasta andmete põhjal) olid juhtivad riigid Hongkong, Singapur, Šveits, Uus-Meremaa ja USA. Fraseri eksperdid nimetasid Venezuelat, Zimbabwet ja Sudaani majanduslikult kõige vähem vabamateks riikideks.
14. Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas ülemraadas võiduplaani, mille neli esimest punkti kavatseb Kiiev ellu viia 2024. aasta oktoobrist detsembrini. Väljapakutud strateegia range järgimise korral saab riigipea sõnul sõja lõpetada enne järgmise aasta lõppu.
Plaan koosneb viiest punktist ja kolmest salajasest täiendusest. Zelenski idee kohaselt peaks Ukraina saama eelkõige kutse NATO-sse. Presidendi sõnul ajendas Venemaad sõda alustama asjaolu, et riik ei ole alliansi liige. Nüüd võib Ukraina NATO-sse kutsumise fakt muutuda maailma jaoks oluliseks. „putin peab nägema, et tema geopoliitilised arvutused on kaotamas,” selgitas Zelenski.
Plaani teine punkt on Ukraina relvajõudude operatsioonide jätkamine Venemaal. Zelenski sõnul tuleb sõda „tagastada” sellele, kes selle algatas, et tavakodanikud tunneksid, kuidas see on, ja lõpetaks propagandale allumise, oma viha kremli vastu suunates. „Me ei ole naiivsed. Ukraina ei usu, et enamik venelasi mõistab tõesti oma riigi moraalse allakäigu sügavust. Kuid nad peavad tundma vene armee langemist. Ja see on kaotus nende sõjaideoloogiale,” ütles Zelenski.
Presidendi sõnul on „võiduplaani teise punkti elluviimise võti” ka piirangute kaotamine lääne kaugrelvade löökidele Venemaa sõjaliste sihtmärkide pihta. Lisaks juhtis Zelenski tähelepanu vajadusele tugevdada õhutõrjet „partnerite õhukilbi” kaudu, kutsudes Ukraina naabreid Euroopas tegema koostööd vene rakettide ja droonide alla tulistamiseks.
Plaani kolmas punkt hõlmab võimsate strateegiliste mittetuumarelvade paigutamist riiki, mis toimib heidutusvahendina. Ukraina saab seda vajadusel kasutada. Zelenski sõnul sunnib see Venemaad valima: kas „liituda õiglase diplomaatilise protsessiga sõja õiglaseks lõpetamiseks või on garanteeritud, et ta kaotab võimaluse jätkata” oma agressiooni selliste tegude vastuvõetamatute tagajärgede tõttu. Klauslis on salajane taotlus, mille on juba saanud USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa juhid.
Neljas punkt puudutab strateegilist majanduslikku potentsiaali. Eelkõige teeb Zelenski ettepaneku, et USA ja EL sõlmiksid lepingud Ukraina väärtuslike ressursside, sealhulgas uraani, titaani ja liitiumi ühiseks kaitseks, et nendega tulevikus ühiselt raha teenida.
Zelenski sõnul peavad esimesed neli punkti olema täidetud sõja ajal „selle lõpuleviimiseks” ja viimane viies puudutab sõjajärgset perioodi. Selles teeb ta ettepaneku kasutada Ukraina armee kogemusi NATO ja EL-i kaitse tugevdamiseks. Tema hinnangul võivad Ukraina relvajõudude sõjaväelased partnerite kokkuleppel asendada USA kontingendi Euroopas.
Varem esitas Zelenski lääne partneritele „võiduplaani”, sealhulgas reisis temaga USA-sse, kuid esitatud ettepanekud võeti vastu jahedalt. Eelkõige pidasid Ameerika ja Euroopa ametnikud plaani „soovide nimekirjaks”, mis sisaldas muudetud taotlust rohkemate relvade järele ja kaugmaarakettide kasutamise piirangute tühistamist.
Peamine, mis Zelenski plaanis puudub, on selgelt piiritletud võidutee, mis on eriti oluline vene vägede aeglase, kuid ühtlase edasiliikumise taustal Donetski oblastis, rõhutasid lääne väljaannete vestluskaaslased. Ametnikud ütlesid, et ettepanekud valmistasid pettumuse USA presidendi Bideni kõrgematele abidele, kes lootsid kuulda midagi sisukat, mida administratsioon võiks toetada enne oma ametiaja lõppu sel aastal.
Njah, lahinguvälja plaane ei saa kellelegi avalikustada ning seotud kätega võidelda on keeruline, sestap eks jätkuvalt pisu hämmeldust Valge Maja positsioon põhjustab. Eks kipub arvama, et presidendivalimiste valguses ei juletagi teha vajalike otsuseid, kas need peale valimisi tulevad… ei tea. Sanktsioonidega pole ka seni piisavalt hästi… paljus siiski hambutud ning pole piisavalt vene poole majandust läbilõikavad. Me paljus kipume tegema otsuseid Ukraina suunal, mis on meile mugavad ega põhjusta meile endile suuremaid probleeme ehk siis istume diivanil teleka ees, jaurame, mida kõik võiks teha ja hommikul läheb ikka vanaviisi edasi. Kipub see käima nii valijate kui valitavate suunal, nii meil kui mujal. Kipun arvama, et kaks meedet kohe sõjaalgul oleks toonud muutused: kogu majandus ja finatstegevuse katkestamine Venemaa sunnal ja Hiinale sõnum, et kui jätkab Venemaaga majandussuhteid, siis Hiina kaubale topelttollid. Et meil hinnad oleks siis oluliselt tõusnud, oleks olnud tõsiasi aga lõpuks vist oleksime isegi olnud rahaliselt võidus. Eks tihti kiputakse selle kõige majandusliku heaolu juures ära unustama, kui palju inimesi igapäevaselt Ukrainas surma saab… ja mitte ainult seal…
15. Ukraina ei saa lähiajal NATO-ga liituda. Seda väitis USA alaline esindaja Põhja-Atlandi alliansi juures Julianne Smith. „Me ei ole praegu selles staadiumis, kus allianss räägib lühiajalise kutse esitamisest,” tsiteerib RBC Ukraine teda. Samas meenutas Smith, et eelmisel suvel lubas NATO Ukrainale kohustuslikku liitumist blokiga. „Ma arvan, et NATO seisukoht on selles osas olnud väga selge,” ütles ta.
Alaline esindaja lisas: allianss jätkab Kiieviga liitumisläbirääkimisi. Julianne Smith ütles ka, et USA jätkab sõjalise abi andmist Ukrainale, kuid Ameerika poole seisukoht lääne relvadega sügavale Venemaale löömise lubamise küsimuses jääb muutumatuks.
Ukraina on taotlenud NATO-ga liitumise kiirendamist 2022. aasta septembris. Alliansi peasekretäri ametit pidanud Jens Stoltenberg märkis, et kõik bloki liikmed peavad võimatuks Kiievi liitumist NATO-ga ajal, mil käib sõda Venemaaga. Juunis Washingtonis toimunud alliansi tippkohtumise põhikommünikees märgiti, et „Ukraina tulevik on NATO-s” ja riik on poliitiliselt üha enam blokiga lõimunud, kuid ametlik kutse Kiievisse saadetakse alles siis, kui „liitlased lepivad kokku ja kõik vajalikud tingimused on täidetud”.
Oktoobri alguses ütles NATO uus peasekretär Mark Rutte, et Ukraina peaks saama alliansi liikmeks, sest ilma selleta on Euroopas püsivat julgeolekut võimatu saavutada. „Meie prioriteedid jäävad samaks. Eelkõige Ukrainas peame tagama selle püsimajäämise iseseisva demokraatliku riigina,” ütles Rutte oma inauguratsioonitseremoonial.
Samuti lubas ta ellu viia alliansi suvisel Washingtoni tippkohtumisel Kiievile lubatud abipaketi. „See puudutab väejuhatuse loomist, finantsabi ja Ukraina pöördumatut liikumist NATO liikmesuse poole, sest Ukraina koht on NATO-s,” rõhutas uus peasekretär.
Ukraina president VolodõmõrZelenski esitas 16. oktoobril Ülemraadale „võiduplaani”, mille neli esimest punkti kavatseb Kiiev ellu viia 2024. aasta oktoobrist detsembrini. Dokument koosneb viiest punktist ja kolmest salajasest täiendusest. Esiteks peaks Zelenski idee kohaselt Ukraina saama kutse NATO-sse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
