Sõja ülevaade: 966. päev – 171 vene poole rünnakut ning Ukraina üllatas oma vasturünnakuga
Avaldatud: 16 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. oktoober 2024:
171 vene poole rünnakut tõid maja haaval edenemist Toretskis ning Selidove linna ümber (linn võib peatselt langeda) ning Ukraina üllatas oma vasturünnakuga uues lõigus Harkivi rindel ning võis saada kontrolli ühe vene asula üle.
1. Jälle öös droonid, sademete iseloom ja tihedus pole muutunud.
2. Vist vaikus millegi muuga asenduma hakkab…
3. Kursk: eile siiski muutusteta.
4. Harkiv: Ukraina võis uues lõigus saada kontrolli ühe vene küla üle.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis siiski mõne hoone kaupa vene pool edeneb.
8. Donetsk: Selidove linna langemine kipub õhus olema.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa keskpank hoiatas kremli poliitika karmistamise eest vastuseks valitsuse meetmetele eelarve täitmiseks ja riigimonopolide päästmiseks.
12. Venemaa palus elektrijaamades toimunud õnnetuste tõttu abi Gruusialt ja Aserbaidžaanilt elektrivarustuse osas.
13. Ukraina nõuab Venemaa lisamist FATF-i musta nimekirja.
14. Prantsusmaa kärbib eelarvepuudujäägi tõttu Ukrainale antavat abi kolmandiku võrra.
15. Venelaste jaoks tõstetakse viina hinda 17%.
16. Tatarigami_UA blogikanali pidaja, endise Ukraina ohvitseri karm hinnag hetkeseisule.
17. Lühiuudised
Ilmast, kipub veel kaks päeva olema enamuses rindelõikudes pilvine, aga sademete puudus vist laseb aimata, et pilved pisu kõrgemal ja parandab see seiret. Nädala lõpust siiski osaliselt päike välja poeb ja esmane vihmahoogude nädal siiski otsas. Veel ei usu, et see tekitas suuri muresid teede ja põldude kandvusele.
Eile siiski tõusis vene poole lennunduse ja kaudtuleüksuste töö tavatasemest u 1,5 korda kõrgemaks tagasi, liugpomme isegi 130 ja tõusnud on kaudtule hulgas mitmikraketiheitjate kasutamine.
Karm rünnakutelaine on uuesti tõstnud vene poole kaotuste numbreid ja isikkoosseisu numbrid kipuvad jälle rekordite juurde.
Ukraina luureallikate sõnul on 18 Põhja-Korea sõdurit põgenenud positsioonidelt Ukraina piiri lähedal Venemaa Brjanski ja Kurski piirkondadega. vene väed otsivad nüüd desertööre, püüdes samal ajal juhtunut kõrgema juhtkonna eest varjata.
1. Ukraina armee ametlik hommikune kokkuvõte: 2024. aasta 16. oktoobri öösel (kell 19.00 15.10 kuni 07.00 10.10) ründas vaenlane Donetski oblastit õhutõrjeraketiga S-300/400 Donetski oblasti TOT-st, juhitava õhuraketiga Kh-59 Tšernihivi piirkonda Kurski oblasti õhuruumist, samuti 136-ma löögi UAV-d (stardipiirkonnad: Kursk, Orjol, Primorsko-Ahtarsk – Venemaa Föderatsioon).
Kella 07.00 seisuga tulistati Sumõs, Tšerkassõs, Kirovohradis, Ternopilis, Hersonis, Harkivis, Žõtomõris, Donetskis, Dnipropetrovskis, Mõkolaivis, Kiievis, Poltaavas, Tšernivhi oblastis õhutõrje lahingu tulemusel alla 51 vastase drooni.
EW aktiivsete vastumeetmete tulemusena kaotati Ukraina erinevates piirkondades asukohta 60 vene drooni, info on täpsustamisel.
Ukraina õhuruumis on veel üle 20 drooni.
2. Venemaal Kubanis toimusid plahvatused.
Väidetavalt tegutseb õhutõrje Venemaal Krasnodaris.
3. Kursk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Aktiivsed jätkuvalt mõlemad pooled. Seni ei kipu nõustuma paljude blogijatega, et Ukraina seis siin rindel kehv on, kuigi alasid on kaotatud. Paljud üksused siin suunal on pidanud vene pool siiski ära tooma idarindelt (mitte et neid sinna vähe oleks jäänud), kaotused on neil seni jooksvalt kõrged ning kaotatakse kõike alates GRAD-idest ja pontoonidest kuni soomukiteni välja. Jah, ka Ukraina saab siin suunal valusaid tabamusi, aga kaotuste suhe kuskilt blogijate kanalitest näitab siiski vähemalt 1:5-le Ukraina kasuks.
4. Harkiv: miskit askeldamine seal Belgorodi suunal siiski veel käib selles siinse rinde uuemas võimalikus lõigus Žuravljovka asula (1200 elanikku) juures. Kuna eile pommitas GRAD-iga vene pool Venemaal asuvat metsa-ala külast edelas, siis tundub, et Ukraina üksused on siiski seal kanna maha saanud. Hetkel ka kõlakad, et Ukraina omad said vange. Asula ära võtmine täitsa võimalik ning selle kaitsminegi pisu lihtsam, sest asub vene piiri ja jõgede vahel, kust üle vaid kaks silda… njah, vähemalt üks suurem blogikanal väidab, et küla ongi juba Ukraina kontrolli all…
Mujal lõigus muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: survet vene poolelt jagus, muutusi rindejoones siiski mitte.
6. Siversk: pisu ootel, kas vene pool hakkab siit suunalt veelgi survet kasvatama…
7. Bahmut: hetkel tundub, et Tšassiv Jarist kirdes asuv vene sillapea üle kanali maaaluse osa pole enam kasvanud ja võimalik, et metsas sees on ka nende koosseis vähenenud. Vist aeg on toonud kasvavat arvamust, et tegu võib-olla osaliselt Ukraina taktikaga, et vene pool end kanaliseerinud kolme kitsasse lõiku ja neid on Ukraina omadel lihtsam seirata ning saab hakkama väiksema koosseisuga rünnakute piisaval hõrendamisel edenemise peatamiseks. Eks risk ikka kasvab, et üks suurem rünnak võib siiski õnnestuda, aga sõjas ilma riske võtmata edu ei saavutata.
Toretskis jätkab kahjuks vene pool igapäevaselt mõnede hoonete kaupa edenemist, eile neile suuri kortermaju saagiks langes linna keskel.
8. Donetsk: veel pole Pokrovski suunal suurem pealetung alanud, surve seni tavapärane ehk siis tihe ja tugev ikka, muutusi rindejoones see eile ei toonud.
Rinde keskel Selidove linnast põhjapool võis vene pool saada pikema hüppe edasi, veel selgust pole aga kui see tõsi, siis linna peatne langemine võib tõeks saada.
Selidovest lõunas Zukurine asula juures suutis vene pool edeneda veel linna poole piki raudteed u 1 km. Linnani veel u 1,5 km ja järjest enam hakkab linn jääma kolmelt küljelt piiratuks, mis raskendab nii kaitsjate tööd kui tagalaelemendi toimimist. Eilne lõunast edenemine tõi vene poole juba liiga lähedale Selidovest edelasse suunduva suure maantee lähedusse, sinna ka veel u 1,5 km, veel pole otse silmsidet aga 500 m veel ja on otse silmside teega olemas ning veelgi raskendatud tee kasutamine Ukraina omade poolt. Ilm kahjuks mõjutab oma osa, kanaliseerides suurema osa tagalatoetus elemendi liikumisest just tugeva kattega teedele.
Vuhledari juures eile edenemisi ei tuvastanud, kuigi rünnakuid jagus u kaks korda rohkem kui rinde põhjalõigus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: eile täiendavaid muutusi ei lisandunud, kui kippus arvama, et see oht vene poolelt võib-olla.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta. Kipub arvama, et ilm võib tuua kaasa siingi lõigus Dnepri deltas asuvatel saartel kasvava vene poole tegevuse, kui seire tingimused halvenevad. Seni piirdub enamus vene poole frustratsiooni väljaelamist Dnepri läänekalda pommitamisega ja sihtmärkideks ikka põhiliselt nii tsiviiltaristu kui kohalikud elanikud.
11. 2025. aasta eelarveprojekt, mis näeb ette Venemaa sõjaliste kulutuste järsku tõusu selle aasta lõpus ja edasist kasvu järgmisel aastal, nõuab vene keskpangalt üsna karme meetmeid, hoiatasid keskpanga analüütikud bülletäänis „What Trends Are Saying.” See ei ole regulaatori ametlik seisukoht, kuid turuosalised peavad neid bülletääne, mis avaldatakse enne 25. oktoobril toimuvat baasmäära koosolekut, oluliseks signaaliks eelseisvast otsusest.
Eelarve oli keskpanga jaoks ebameeldiv üllatus. Sellel „on mitmeid ootamatuid aspekte”, mis „võivad nõuda korrigeerimist” keskpanga prognoosis ja koos sellega ka rahapoliitikas, tunnistas rahapoliitika osakonna juhataja (praegu esimehe nõunik) Kirill Tremasov. Peamised on eelarvelised lisakulud, kavandatust kaks korda suuremad, eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide indekseerimine ning autode taaskasutustasu järsk tõus.
Keskpanga analüütikute loogika on umbes selline. Tundub, et karm poliitika hakkab tulemusi tooma: kuigi hinnakasv pole veel pidurdunud, luuakse selleks tingimusi. Ja siis ilmub eelarve koos suurenenud kulutustega ja meetmetega nende rahastamiseks, mis lisab inflatsioonile vähemalt protsendipunkti.
Aastane inflatsioon langes septembris 8,6%-le augusti 9,1%-lt, kuid tänavu on selle edasine aeglustumine väike, hoiatavad keskpanga analüütikud. Uue tõuke deinflatsioonile saab nende hinnangul anda vaid püsiva inflatsiooni vähenemine, mis eeldab tarbijanõudluse jahenemist. Kuid tänavune „oodatust suurem fiskaalimpulss” annab sellele hoopis täiendava panuse. Uus taaskasutustasu kandub hindadesse järk-järgult: autode impordi kasv enne 1. oktoobrit võimaldas edasimüüjatel luua autode laoseisu vana taaskasutusmaksu määraga, kuid keskpanga analüütikute hinnangul aga 2025. aasta lõpuks taaskasutustasu tõus võib inflatsioonile lisada 0,4%, kommunaalteenuste indekseerimine 11,9% võrra. Keskpanga analüütikud plaanist suuremate eelarvekulude mõju kohta inflatsioonile hinnanguid ei anna.
„Kuna vanametalli tasude ja kommunaalteenuste tasud oluliselt tõusevad, nõuab 4% inflatsiooni taastamine 2025. aastal tõenäoliselt rahandustingimuste edasist karmistamist,” järeldavad nad. Probleem on selles, et kõik need erinevad tegurid mõjutavad üldist hinnataset, kirjutavad Keskpanga analüütikud ning ankurdamata ja kõrgete inflatsiooniootuste tingimustes võib isegi ühekordsete tegurite mõju inflatsiooniootusi ja tarbijahindu oluliselt mõjutada.
Rahapoliitika peab selle kompenseerima. See tähendab, et keskmine baasmäär peaks olema kõrgem, kui see oleks ilma eelarveüllatusteta, hoiatavad nad. Seda on võimalik saavutada järgmisel koosolekul põhikursi täiendava tõstmisega või pikema perioodi kõrge intressimäära hoidmisega või mõlema kombinatsiooniga.
Te võite lõputult vaadata kahte asja, naljatleb kurvalt majandusteadlane Dmitri Polevoi, millest üks on see, kuidas riigimonopole päästetakse tariifide tõstmisega, mis on kolm korda kõrgem sihtinflatsioonist.
12. Venemaa ainus elektri impordi ja ekspordi operaator PJSC Inter RAO kaalub võimalust importida hädaolukordades elektrit Gruusiast ja Aserbaidžaanist, ütles ettevõtte juhatuse liige Alexandra Panina. „Küsisime kahte riiki. Aserbaidžaan ja Gruusia küsisid tarnevõimaluse kohta. Tarnida hädaolukorras igaüks 300 MW. Nad pole veel vastanud,” tsiteerib Interfax Paninat.
Juuli keskel, pärast Rostovi tuumaelektrijaama (TEJ) õnnetust, jäi Lõuna-Venemaal mitmeks päevaks elektrita umbes 2,5 miljonit inimest. Pärast tuumaelektrijaama õnnetust kehtestati elektrikatkestuse ajakava mitmes piirkonnas, sealhulgas Krasnodaris, Doni-äärses Rostovis, Kabardi-Balkarias ja Krimmis.
Nagu Rosatomi pressiteenistuses märgiti, lülitas automaatika Rostovi TEJ turbiingeneraatori probleemide tõttu välja ühe jõuallika.
Rostovi TEJ asub Volgodonski lähedal. See koosneb neljast jõuallikast. See on riigi lõunaosa suurim jaam, mille võimsus on 4 GW. Rajatis on Venemaal tootmise poolest 3 parima hulgas ning varustab elektriga lõunapiirkondi ja Põhja-Kaukaasiat, kus elab enam kui 26 miljonit inimest.
Alates juuli algusest on Krasnodari piirkonnas täheldatud massilisi elektrikatkestusi. Suurim õnnetus juhtus 9. juulil, kui 325 tuhat Kubani elanikku jäi elektrita. Energeetikaministeeriumi väitel oli põhjuseks “suvistest temperatuurimaksimumidest tingitud suur hooajaline tarbimine”: kuumusest pääsemiseks lülitati massiliselt sisse konditsioneerid ja ventilaatorid ning võrgud ei pidanud sellisele koormusele vastu.
13. Rahvusvaheline rahapesuvastane töörühm (FATF) kaalub 22. oktoobril Venemaa lisamist musta nimekirja, kirjutab Politico viitega arutelu päevakavale. Ukraina soovib lisada Venemaad kõrge riskiga riikide musta nimekirja. Ta süüdistab Venemaad Telegrami ja krüptovaluutade kasutamises terrorismi rahastamiseks ning Ukrainas varastatud kaupade müügist saadud raha pesemises. Mustas nimekirjas on riigid, kellel on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisel „tõsiseid strateegilisi puudujääke”. Mustas nimekirjas on Iraan, Myanmar ja Põhja-Korea.
Enne seda ei lisanud FATF Venemaad „halli nimekirja”. FATF juhtis murega tähelepanu rahvusvahelise finantssüsteemi riskidele, mis tulenevad Venemaa kasvavatest finantssidemetest organisatsiooni „musta nimekirja” kuuluvate riikidega, kuid ei võtnud Venemaad sellesse nimekirja. 2023. aasta veebruaris peatas FATF Venemaa liikmelisuse.
FATF-i „musta nimekirja” kandmine ähvardab suuri raskusi juurdepääsul ülemaailmsele finantssüsteemile, pangad peavad tugevdama kõigi Venemaaga seotud tehingute kontrolli.
14. Prantsusmaa vähendab sel aastal sõjalist abi Ukrainale ligi kolmandiku võrra, selgub Prantsuse kaitseministri Sebastian Lecornu avaldusest. Selle otsuse põhjuseks on eelarve puudujääk. „2024. aasta alguses võeti vastu poliitiline otsus, et see abi võib ulatuda 3 miljardi euroni. Tegelikkuses on see aga üle 2 miljardi euro, kuid ei küüni 3 miljardini,” vahendab Politico Lecornu sõnu.
Esialgne kokkulepe anda Ukrainale 2024. aastal abi kuni 3 miljardi euro ulatuses oli kirjas Kiievi ja Pariisi kahepoolses julgeolekulepingus, mille allkirjastasid veebruaris presidendid Volodõmõr Zelenski ja Emmanuel Macron. Kuid nagu märgib Politico, tuli Prantsusmaa prognoositava eelarvepuudujäägi tõttu, mis võib ulatuda 6%ni SKT-st, vähendada kulutusi Ukraina toetamisele.
Lecornu täpsustas, et Pariis eraldab Kiievile umbes 300 miljonit eurot külmutatud Venemaa varade arvelt. Neid vahendeid kasutatakse 155-mm suurtükimürskude, Caesari iseliikuva suurtüki aluste ja kütuse ostmiseks. Veel 400 kuni 600 miljonit eurot on plaanis saada madalama inflatsiooni tõttu. Neid vahendeid kasutatakse rakettide SCALP ja Aster moderniseerimiseks, mis viiakse samuti Ukrainasse.
Samal ajal peaks Prantsusmaa kaitse-eelarve 2025. aastal ulatuma 50,5 miljardi euroni, muutudes üheks vähestest eelarvepunktidest, mis suureneb.
Prantsusmaa on jätkanud Ukrainale aktiivset sõjalist toetust alates täiemahulise sõja algusest. 2022. aastal andis Pariis Kiievile abi 1,7 miljardit eurot ja 2023. aastal 2,1 miljardit eurot. Eelkõige varustab Prantsusmaa Ukraina relvajõude kaugmaa SCALP-rakettidega, kuid nende kasutamise küsimus sügavale Venemaa territooriumile tulistamiseks on endiselt lahendamata.
8. oktoobril ütles Sebastien Lecornu, et Prantsusmaa plaanib Ukrainale üle anda hävitajad Mirage 2000, mis varustatakse kaasaegse tehnikaga. Uuendatud lennukid on eeldatavasti tarnimiseks valmis 2025. aasta esimesel poolel.
15. Venemaa rahandusministeerium on teinud ettepaneku tõsta alates 2025. aastast alkoholi kokkuostu alamhinda. 0,5-liitrise viina miinimumhind on 349 rubla (3,49 eurot). Vastav dokument on avaldatud õigusaktide portaalis. Määruse eelnõu kohaselt teeb ta ettepaneku tõsta konjaki hinda 651 rublani 0,5 liitri mahu kohta, samuti brändi hinda 472 rublani 0,5 liitri toote kohta. Uus hinnajaotus hakkab kehtima eeldatavasti 1. jaanuaril 2025 ja jääb kehtima 2030. aasta lõpuni.
Nagu dokumendis märgitud, on kangete jookide jaehindade reguleerimine suunatud illegaalsete alkohoolsete jookide tootmise ja müügi vastu võitlemisele. Uued hinnad kehtestatakse nii tootmis-, tooraine-, logistika- kui ka aktsiisimäärasid ja inflatsiooni arvestades.
Selle aasta juunis tõstis Vene Föderatsiooni rahandusministeerium juba kangete alkohoolsete jookide miinimumhinda. Viina puhul oli see 299 rubla, brändi – 403 rubla, konjaki – 556 rubla 0,5-liitrise mahuti kohta. Nii tõuseb 2024. aasta algusest viina hind ligi 17%, konjaki hind 17,09% ja brändi hind 17,15%.
Ametivõimud on võltsitud alkoholi vastu võitlemise meetmete raames kehtestanud viina miinimumhinnad alates 2009. aastast. Alates 2011. aastast on kehtestatud miinimumhinnad konjakile ja alates 2016. aastast – šampanjale.
Uuringufirma Romir uuringu kohaselt on Venemaal aktiivsete viinatarbijate arv kasvanud. Viimase aastaga on see kasvanud 0,5 protsendipunkti ja jõudnud 8,3%-ni üle 18-aastaste kodanike koguarvust ehk 20%-ni alkoholitoodete ostjatest.
Kokkuvõttes kasvas viimase aasta jooksul viina tarbinud täiskasvanute osakaal 0,7 protsendipunkti võrra, ulatudes 42,4%-ni. Samal ajal olid Venemaal joogi peamised tarbijad üle 35-aastased venelased (80%). Nagu Romira märkis, on reeglina tegemist keskmise või suurema sissetulekuga, lasteta või ühe lapsega abielus meestega.
Samal ajal vähenes viina ostvate 25–34-aastaste venelaste arv aastaga 15%. 18–24-aastaste alkoholitarbijate arv, vastupidi, kasvas aga 7%.
Samal ajal kasvas keskmine viinaarve viimase aasta jooksul 9,9% – 332 rublani ja keskmine ostumaht suurenes 3,5% – 0,49 liitrini. Ostude sagedus langes samal ajal 1,5%.
16. Tatarigami_UA blogikanali pidaja, endise Ukraina ohvitseri karm hinnag hetkeseisule: Ma ütlen, mida paljud võiksid arvata, kuid kõhklevad välja ütlemast: Ukraina on praegu sõda kaotamas ja suundumus on negatiivne, kui ei rakendata drastilisi meetmeid.
Võib pidada vaidlusi selle üle, mis on kaotus või võit, ja jah, Ukraina senine ellujäämine on suur võit. Kuid isegi kui Venemaa peatab edasitungi ja läheb kaitsepositsioonile, puuduvad meil vahendid territooriumide tagasinõudmiseks 2022. aasta piiridele, rääkimata 1991. aasta piiridest. Selle põhjuseks on paljud tegurid: viivitatud mobilisatsioon, ebapiisav abi, nõrk sanktsioonide jõustamine, poliitilise tahte puudumine läänes, halvad sõjalised otsused, abi hilinemine deeskalatsiooniprobleemide tõttu ja reaalsus, et vastu sõditakse neli korda suuema elanikkonnaga riigis, kellel on suurem arv peaaegu kõigis valdkondades ja üks suurimaid sõjatööstusi, mida toetavad sellised režiimid nagu Põhja-Korea, mis panustab rohkem kui mõned Euroopa riigid, mille SKT on palju suurem.
Isikkoosseisu puudus on teine teema, aga see on omaette arutelu. Ukraina juhtkond kannab suure osa vastutusest nende probleemide eest. Siiski, kui lääs ei suuda rahastada Zelenski nõutud 14 brigaadi, siis miks arutada sadade tuhandete lisamist? Peame rohkem olemasolevaid brigaade täielikult relvastama. Kes hakkab nende eest maksma? Olgem ausad – USA-s või Euroopas on vähe entusiasmi selle rahastamiseks.
Kui Venemaa säilitab oma okupeeritud alad, õõnestab see üht Euroopa julgeoleku põhiprintsiipi: piire ei saa sissetungiva jõuga ümber joonistada. 2014. aastal rikkus Venemaa seda korraldust, mis viis 2022. aasta sissetungini. Seekord pole ebaõnnestunud mitte ainult Ukraina – see on Ukraina, USA ja Lääne-Euroopa suutmatus Venemaad alistada.
Mõned võivad tuua näiteks Soome Talvesõja, mida Ukraina oleks pidanud tegema, kuid see sõda kestis kolm kuud ja lõppes sellega, et Soome loovutas territooriumi, maksis masinate näol reparatsioone ja rentis Nõukogude võimudele sadama. Ka Ukraina praegune demograafia on väga erinev: 18–25-aastaste vanuserühm on üks väiksemaid, mis on reaalsus kogu kaasaegses Euroopas.
Kui Ukraina ja Lääs just ei koosta tõsist plaani mobilisatsiooni toetamiseks antava abi radikaalseks suurendamiseks – kus Ukraina kohustub mobiliseerima rohkem inimesi tingimusel, et nad on korralikult relvastatud ja koolitatud, ning lääs pakub tugevat õhutõrjet rakettide allatoomiseks sama otsustavalt kui USA. teeb Iisraeli heaks – siis Ukraina kaotab kurnamissõja. See sunnib peale ebasoodsa rahu ja massilise migratsiooni Ukrainast teistesse riikidesse, luues ohtliku pretsedendi ja muutes maailma silmis mulje, nagu oleks lääs kaotanud Venemaale, eriti lääne vaenlaste seas.
17. Lühiuudised
USA ei paiguta Ukraina lähedale Venemaa rakettide ja droonide alla tulistamiseks keskmaa rakettide õhutõrjesüsteemi THAAD, nagu seda tehakse Iisraeli puhul. Pentagoni pressiesindaja Sabrina Singh väitis, et Vene-Ukraina sõda ja sõda Lähis-Idas on erinevad. Ta rõhutas, et kaitseministeerium ja USA valitsus toetavad jätkuvalt Iisraeli ja Ukrainat nende kaitsevajaduste rahuldamisel. Küsimusele, miks USA paigutab THAAD-süsteemi Iisraeli kaitseks Iraani ballistiliste rakettide eest, aga mitte NATO riikidesse, et kaitsta Lääne-Ukrainat Venemaa raketirünnakute eest, märkis USA kaitseministeeriumi pressiesindaja, et tegemist on kahe erineva olukorraga. „Need on erinevad sõjad, erinevad piirkonnad ja erinevad kohustused Iisraeli ja Ukraina ees,” ütles Singh. Njah…
Venemaa moodustab väidetavalt Burjaatide brigaadi baasil pataljoni Põhja-Korea kodanikest, vahendab LIGA. Pataljon luuakse 11. eraldiseisva õhurünnakubrigaadi koosseisus, hinnanguliselt 3000 isikkoosseisuga. Spekuleeritakse, et seda üksust võidakse paigutada lahingumissioonidele Sudža lähedal Kurski oblastis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
