Sõja ülevaade: 965. päev – 198 vene poole rünnakut tõid edu nii Kurski, Donetski kui lõunarindel
Avaldatud: 15 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. oktoober 2024:
198 vene poole rünnakut tõid edu nii Kurskis, Donetski kui lõunarindel ning vist Pokrovski suunal suurema pealetungi ootel.
1. Droone küll öös vähem aga muus ilm muutusteta.
2. Kuidagi juba pikalt rahulikum…
3. Kursk: vene poolel kahjuks edu rohkem.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üleeilse muutuse kinnitus, eile siiski ei miskit.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis siiski hoone haaval vene pool edeneb.
8. Donetsk: kaks muutust rindejoones ja kipub arvama, et kohe algamas suurem pealetung Pokrovski suunal.
9. Lõunarinne: vene pool suutis üllatada ja kahes lõigus u 1,5-2,5 km edasi sai.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa rahandusministeerium tunnistas, et selle aasta eelarve lisakulutused lähevad sõja katteks.
12. „Venemaa halvim stsenaarium.” Saudi prints keeldus minemast putini juurde BRICS-i tippkohtumisele ja ähvardas langetada nafta 50 dollarini.
13. Venemaa ja Põhja-Korea vaheline laiaulatusliku strateegilise partnerluse leping.
14. putin lubas endal pikendada uurimiskomitee juhi volitusi kuni 70 aasta vanuseni.
15. Saksa luure juht teatas, et Venemaa valmistub rünnakuks NATO vastu kuni 2030. aastani.
16. Hiina on koondanud 600 tuhandest spioonist koosneva armee.
17. Hiina ja Venemaa tihendavad sõjalisi suhteid.
18. Lühiuudised
On kahjuks tunda juba paar päeva, et nii kaudtuleüksuste kui tagalatoetuselemendi masinad saavad vähem pihta seoses suurema pilvisusega, mis kahjuks suht maapinna lähedal. Kuna vene poole ilmaseire on päris heal tasemel ja suudavad teha pikki prognoose ning nemadki õpivad, siis kipub arvama, et vene pool võis ära kasutada halvenevat ilma oma suuremaks pealetungiks, sest madal pilvisus mõjutab enim just edukat Ukraina seiret rohkem ja nii on võimalik jõuda suurema koosseisuga Ukraina possadeni ning kaudtuleüksuste kvantitatiivne töö ka väiksema segamise all.
Njah, eks suurt koordineerimist vene poolelt ei ootagi, lihtsalt näidatakse nn käega läänesuunas ja läks mass… kas Ukraina on suutnud selleks kasvata kriitilistes rindelõikudes droonide arvu (neid lihtsalt rohkem vaja kahanenud seire juures) ning kas jalaväelane koos nii miinide, tõkete kui tankitõrjerelvadega suudab massile vastu pidada, näitavad võib-olla juba paar järgmist nädalat. Õnneks pole ilm ainult kehv, nädala lõpu poole peaks ka päikest tulema…
Kas jõudis ladude tabamise mõju rindeni, aga piisavalt lennunduse ega kaudtuleüksuste toetust vene ründavatele üksustele ei jagunud. Võimalik, et ka ilma mõju, sestap liugpomme vaid 78 ja kaudtulelööke tavapärasel tasemel ehk siis vastavalt rünnakute arvu tõusule hoopis eelnimetatud mõjud vähenesid ja see kindlasti vene kindralite soov ei olnud.
1. Miskit droone siiski täna öösel tuli.
2. Ukraina omad andsid teada, et vene Tu-134 Orenburg-2 lennubaasis hävis diversantide/tulekahju poolt. See on sõjategevuse jaoks üsna ebaoluline, kuid näitab, et õhubaasi julgeolek on endiselt halb.
Muud suuremat ja olulisemat ei leidnud.
3. Kursk: ainult mina ei eksle siin sõjaudus… võimalik, et vene pool sai enda kontrolli alla rinde põhjaservas kolm küla, Vetreno, Zebolovka ja Durovka ning on suutnud hoida läänesektorist Snagosti suunalt eenduvat idasuunalist maa-ala hoides selliselt avatuna maanteed toetamaks vene üksusi ilma Seimi jõge ületamata. Eks see maantee ole juba pikemalt tugeva Ukraina töötluse all, sestap videosid ja pilte sellel maanteel tabatud erinevatest liikuritest järjest tuleb. Njah, seireks on rohkem vahendeid kui vaid droonikaamera ning oskus nendega kombineerida vähendamaks ilmastiku mõju kipub olema siingi rindel Ukraina jaoks võtmepunkt. Kas siin suunal üle Ljubimovka asula on veel mõni küla läinud vene poole kontrolli alla, on siiski selgusetu, sest liialt tihti on hakanud just siin rindel esialgsed vene edulood kuidagi kärbuma…
Ukraina on kaotanud ligikaudu kolmandiku sellest, mida nad septembri alguses Kurskis kontrollisid – üle 1000 km2-lt alla 700 km2-le. Mõned blogijad kipuvad arvama, et Ukraina ei suuda end siiski piisavalt kindlustada, et kaitsta massi eest ala. Õnneks mõjub kehv ilm ka seni päris hästi siin suunal töötavale vene drooniseirele. Lisaks tuli infot, et Ukraina siiski mitmes lõigus teeb tugevaid rünnakuid ning üritab ka ise edeneda Gluškovo suunas rinde läänesektoris. Kas seal ka edu on, pole siiski veel teada.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: survet jagus kogu rindel ja kinnitust sai üleeilne muutus.
Sai kinnitust, et rinde lõunalõigus rindejoon pisu sirgemaks läks peale vene poole tugevat ponnistust ehk siis mõni põllutükk jälle kaotsis.
6. Siversk: muutusteta, aga pisu seni sõjaudus ekslen.
7. Bahmut: Toretskis siiski hoone haaval kesklinnas vene pool edeneb, mujal muutusi eile ei tuvastanud, kuigi ikka üritati ja mitte vähe.
8. Donetsk: muutusi vene poole kasuks mitmes lõigus ja kohe peaks algama suurem pealetung Pokrovski suunal. Pisu on õnneks pidama saadud Selidove linna juures, kuigi ronivad kui rohutirtsud…
New-Yorki juures vist suutis vene pool viimastestki loodeserva hoonetest Ukraina kaitsjad välja suruda ning sammhaaval kipub edenema linna serval põhjapool asuvas Nelipivka asulas.
Tundub, et vene pool on loodesektoris üritamas sama korrata, mis toimub hetkel lõunarindel ehk siis madal pilvisus vähendab arvatavalt Ukraina drooniseiret ning droonidega sihtmärkide tabamist ning vähemalt DeepState kaardi järgi nihutas vene pool 6 motolaskurbrigaadi suurused üksused rindele veelgi lähemale (tuues mõned ära rinde põhjaküljelt) arvatavalt suuremaks surveks Pokrovski suunal. Eilsed rünnakud siiski muutusi rindejoones ei toonud.
Vuhledarist kirdes Vodiane juures suutis eile vene pool ühest pikemast metsaribade vööndist (3 km) kahel pool väiksemat jõge välja lüüa ja üritab sisse saada ka siit suunalt Vuhledarist põhjas asuvasse Bohojavlenka asulasse (1500 elanikku). Asula on juba mitmes päev väga tugeva kaudtuletöötluse all.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: Prijutne juures üllatas vene pool arvatavalt halba ilma ära kasutades (madal pilvisus) u 1,5 km 3 km laiuselt põhjasuunas. Tegu oli põldudega, mille vahel suurem põhja-lõunasuunaline maantee. Kuna tegu suht avatud aladega, siis võimalik, et vähenenud seirevõimekus ei lasknudki suurema portsu soomuse rünnakut piisavalt harvendada. Hõivatud maa-ala jäi küll senise halli ala sisse, aga nüüd peab Ukraina kas end täiendavalt koomale tõmbama või vene poole sealt välja lööma… suurt ohtu sellelt suunalt veel pole, sest kohe ees paisveekogudega jõejoon ida-läänesuunaliselt ehk siis risti.
Sealt pisu lääne pool olla Venemaa kaitseministeeriumi kinnitusel saadud enda kontrolli alla Levadne küla. Kui jutt õige, siis ka siit suunalt tuli vene poole edasitung u 2,5 km. Njah, juba laupäevast alanud sügisene ilm on kahjuks mõjutanud liialt palju Ukraina drooniseiret.
Tokmaki suund: tundub, et ka siin on hakatud sarnaselt eelmisele rindelõigule tegema pikemaid rünnakuüritusi, infot rindejoone muutusest ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa eelarvekulude järsk kasv aasta lõpus plaaniga võrreldes on peamiselt tingitud Ukraina sõjast. „Need on väga kiire reageerimise kulud, peamiselt kaitsevõimele,” ütles rahandusministri esimene asetäitja Irina Okladnikova riigiduuma eelarvekomisjoni koosolekul. Eelarveseadus nägi tänavu ette kulutusi 36,7 triljoni rubla ulatuses. Seda on 13% rohkem kui eelmisel aastal, kuid sellestki rahandusministeeriumile ei piisanud. Suvel kasvas eelarve 38 triljonini ning 30. septembril riigiduumale esitatud 2025. aasta eelarves on selle aasta kulud märgitud juba 39,4 triljoni rubla ulatuses.
Millele lisaraha kulub, pole teada: info kulude struktuuri kohta suleti järk-järgult. Esiteks lõpetati eelarve täitmise operatiivandmete avaldamine ning alates sellest aastast ei sisaldu teavet kulude valdkondade lõikes jaotuse kohta isegi igal aastal vastuvõetavates eelarve täitmise seaduses. Samal ajal erineb eelarve täitmine igal aastal oluliselt plaanist.
Loogiline on eeldada, et kulutuste kasv on seotud sõjaga (endine aserahandusminister Sergei Aleksašenko näiteks eeldas, et vähemalt pool ülaltoodud plaanist kulub armeele ja sõjatööstuskompleksile), kuid selle kohta pole ikka veel tõendeid.
Enne eelarve koostamist manitses putin valitsust: „Eelarve planeerimisel tuleb säilitada mõõdukas, konservatiivne lähenemine”, koondades peamised kulud „neile valdkondadele, mis annavad maksimaalse efekti inimeste elukvaliteedile, heaolule. vene perede territooriumide, piirkondade, sotsiaalsfääri, infrastruktuuri arendamiseks”. Muidugi läks teisiti. „Oluline prioriteet… on riigi kaitsevõime tugevdamine. Ressursid tagatakse relvajõudude varustamiseks vajaliku relvastuse ja sõjatehnikaga, palkade maksmiseks ning sõjatööstuskompleksi ettevõtete toetamiseks,” ütles rahandusminister anton siluanov hiljem. Raamatupidamiskoja esimees Boriss Kovaltšuk ei näe sõjaliste kulutuste suurendamises probleeme.
Ainult keskpank näeb probleeme. Keskpanga aseesimees Aleksei Zabotkin nimetas 2024. aasta eelarvepuudujäägi suurenemist millekski, mis juuli prognoosis ei kajastu. Keskpank esitab uue prognoosi 25. oktoobril samaaegselt baasintressimäära otsusega, mis, nagu analüütikud praegu ei kahtle, tõstetakse 20%-ni, kui mitte kõrgemale.
Esialgu kavandati tänavuseks kaitsekulutusteks 10,8 triljonit rubla. Kui lisada neile pool suvisest eelarvetõusust (0,7 triljonit rubla) ja 1,5 triljonit rubla lisakulu, millest Okladnikova rääkis, ulatuvad ligi 13 triljonini, mille riik kulutab aasta jooksul armeele ja sõjatööstuskompleksile. 10 aastat tagasi olid need kogu eelarve kulud: 13,3 triljonit rubla. 2013. aastal, enne Krimmi annekteerimist. Sel aastal on need kolm korda suuremad.
12. Mesinädalad Venemaa suhetes Saudi Araabiaga, kremli peamise partneriga naftaturul võivad lõppeda. Saudi Araabia trooni tegelik omanik, kroonprints Mohammed bin Salman ei võtnud vastu kutset osaleda BRICS-i tippkohtumisel, mis toimub 22.-24. oktoobril Kaasanis.
Venemaa välisminister sergei lavrov teatas septembris, et kreml soovib tippkohtumisel näha bin Salmanit, mida võimud nimetasid Venemaa ajaloo „tähtsaimaks välispoliitiliseks sündmuseks”. Kuid Riyadh keeldus. „Saudi Araabia saadab välisministri,” ütles Ušakov eelmisel nädalal toimuvat tippkohtumist kommenteerides. Ušakov printsi otsuse põhjust ei täpsustanud, tehes siiski reservatsiooni, et lääneriigid avaldavad Venemaa partneritele survet, ähvardades tagajärgedega, kui nad Kaasani sõidavad.
Sanktsioonidega mitteliitunud Saudi Araabia jäi pärast sõja algust naftaturul kremli võtmeliitlaseks. Kuigi Joe Bideni administratsioon veenis 2022. aasta sügisel saude suurendama tootmist, et asendada embargo alla seatud Venemaa barrelid, jäi bin Salman truuks oma liidule putiniga ja vastupidi, vähendas tarneid 2 miljoni barreli võrra päevas.
Eesmärk oli hoida hind 100 dollari lähedal barreli kohta. Kuid kaks aastat hiljem hakkas meeleolu Riyadhis muutuma. Kuningriik on mures oma turuosa vähenemise pärast ja kavatseb minna üle tootmise suurendamise poliitikale, isegi kui see tähendab madalate hindade pikaajalist talumist, ütlesid olukorraga kursis olevad allikad septembri lõpus Financial Timesile. Saudi Araabia energiaminister prints Abdulaziz bin Salman ütles, et mõned OPEC+ kartelli riigid, eriti Kasahstan ja Iraak ei täida oma kvoote, ning ähvardas, et barreli hind võib langeda 50 dollarini.
Venemaa jaoks on see halvim võimalik stsenaarium, märgib London School of Economicsi teadur Luke Cooper: naftahinna kukkumine 2014.–2016. aasta tasemele muudab putinil oma sõjamasina rahastamise märkimisväärselt keerulisemaks. Käesoleva aasta eelarvesse lülitas valitsus nafta hinnaga 70 dollarit ja eeldab ligikaudu sama hinda (69,7 dollarit) ka järgmisel aastal.
Saudi Araabia suudab erinevalt Venemaast odava nafta kergemini üle elada, selgitab Cooper: Araabia kõrbe leiud on maapinnale palju lähemal kui Siberi maardlad igikeltsas ja seetõttu on Saudi barrelite maksumus madalam. Lisaks saab Riyadh lihtsalt ja kiiresti tootmist suurendada ning kompenseerida hinnakaod läbi mahtude.
Bin Salman näitas putinile selgelt, kuidas see juhtus aastal 2020, kui Venemaa otsustas keset pandeemiat OPEC+ lepingust taganeda. Saudi Araabia suurendas tootmist 12 miljoni barrelini päevas, teatas rekordilistest allahindlustest 30 aasta jooksul ja langetas naftahinnad 1990. aastate tasemele (vähem kui 10 dollarit Brenti barreli kohta). Paar kuud hiljem oli kreml sunnitud kapituleeruma, naasma kokkuleppe juurde ja uutel tingimustel tootmist kõige enam kärpima.
„Erinevalt Saudi Araabia naftast ei ole Venemaa nafta tootmine odav. Seetõttu on (Venemaa) madalate hindade olukorraks halvasti ette valmistatud,” märgib Cooper. „See seletab Venemaa sõjalise eskalatsiooni loogikat, mis nõuab kiiret edu lahinguväljal enne naftahinna langust.”
Praegu pumpab Saudi Araabia 8,9 miljonit barrelit päevas – ja see on minimaalne toodang alates 2011. aastast. Alates detsembrist hakkab kuningriik iga kuu turule lisama 83 tuhat barrelit päevas ja 2025. aasta detsembri lõpuks suurendab tarneid 1 miljoni barreli võrra päevas. FT allikate hinnangul võib toodangu kasv toimuda veelgi kiiremini, kui OPEC+ riigid ei pea kinni kvootidest.
13. putin tegi riigiduumale ettepaneku ratifitseerida Venemaa ja Põhja-Korea vaheline laiaulatusliku strateegilise partnerluse leping, millele ta kirjutas alla 19. juunil Pyongyangi visiidil. Vastav seaduseelnõu ilmus parlamendi alamkoja elektroonilises andmebaasis. Seletuskirjas öeldakse, et Moskva ja Pyongyang „püüavad luua globaalset strateegilist stabiilsust ja õiglast mitmepolaarset rahvusvahelist süsteemi”.
23 artiklist koosnev leping viitab de facto sõjalisele liidule, kuna see sisaldab klauslit abi osutamise kohta „kõigi olemasolevate vahenditega” ühe osaleva riigi vastu suunatud rünnaku korral. Nii Venemaal kui ka Põhja-Koreal on tuumarelvad.
Põhja-Korea esimees Kim Jong-un teatas, et leping on „olemuselt eranditult rahuarmastav ja kaitsev”, väljendades samal ajal täielikku toetust sõjale, mida Venemaa peab Ukraina vastu. putin tänas teda järjekindluse eest selles küsimuses ja juhtis tähelepanu tema pühendumusele võitluses „USA imperialistliku poliitika ja selle satelliitide vastu”.
Uus riikidevaheline lepe peaks asendama 1961. aasta sõpruse ja vastastikuse abistamise lepingu, 2000. aasta sõpruse, heanaabruse ja koostöö lepingu, samuti 2000. ja 2001. aastal allkirjastatud Pyongyangi ja Moskva deklaratsiooni. Avaliku Arvamuse Fondi (FOM) uuringu kohaselt hindab 70% venelastest seda positiivselt.
putin esitas lepingu ratifitseerimiseks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski avalduse taustal, kes teatas, et Põhja-Korea on „praktiliselt ühinenud” Venemaa sõjaga Ukraina vastu. „Näeme, et liit kasvab. <…> See ei ole enam ainult relvade üleandmine. Me räägime tegelikult inimeste üleviimisest Põhja-Koreast okupandi sõjavägedesse,” ütles Zelenski esmaspäeval.
10. oktoobril ütles Guardiani allikas Ukrainas, et „kümned põhjakorealased” on Venemaa poolel piki rindejoont osana rühmitustest, mis „toetavad ballistiliste rakettide kanderakette KN-23”. Enne seda teatas Ukraina luure kuue KRDV ohvitseri hukkumisest Ukraina relvajõudude rünnaku tagajärjel Donetski oblasti okupeeritud osale.
8. oktoobril ütles Lõuna-Korea kaitseministeeriumi juht Kim Yong Hyun, et Põhja-Korea sõdurid võivad tegelikult sattuda Donbassi lahingutsooni, kuna pärast Venemaa ja KRDV vahelise laiaulatusliku partnerluslepingu sõlmimist tegelikult moodustati sõjaline liit. putin eitas seda võimalust. kreml nimetas teavet Põhja-Korea sõjaväe osaluse kohta Ukraina rindel „hanitamiseks”.
14. putin allkirjastas seaduse, mis annab talle õiguse pikendada 70-aastaseks saanud uurimiskomitee (IK) esimehe ametiaega. Dokument on üles pandud õigusaktide portaali.
Riigipea volitusi laiendava eelnõu esitas putin ise 26. septembril riigiduumale ja see võeti kolm päeva hiljem kiirendatud korras vastu kolmel lugemisel. 9. oktoobril kiitis selle heaks föderatsiooninõukogu.
IC töötajatel on lubatud töötada kuni 65-aastaseks saamiseni. Seda perioodi saab osakonnajuhataja otsusega pikendada veel viie aasta võrra. Otseselt uurimiskomisjoni juhi kohta seadusandluses konkreetseid andmeid ei olnud. putin põhjendas oma algatust selles osakonnas „teatud teenusetingimuste parandamisega”.
Juurdluskomitee praegune esimees on justiitskindral aleksandr bastrõkin. Ta sai augusti lõpus 71-aastaseks. bastrõkin on asutust juhtinud 14 aastat: ta sai selle ametikoha 2011. aasta jaanuaris, olles varem töötanud kolm kuud kohusetäitjana.
Bastrõkin õppis Leningradi Riiklikus Ülikoolis putiniga samal kursusel ja oli rühma juht.
Oktoobris 72-aastaseks saanud president on ametisoleku vanusepiiri lähenemise tõttu korduvalt pikendanud ametnike ja julgeolekujõudude tööiga. Vahetult enne oma aastapäeva, 2021. aastal, kaotas putin vastavad piirangud ametnikele, kelle ta ise nimetab. Varem võisid sellised riigiteenistujad oma ametikohale jääda vaid 70. eluaastani.
Seejärel, paar kuud enne Venemaa tungimist Ukrainasse, kirjutas putin alla seadusele, mis lubab pikendada armeekindralite, marssalite ja mereväeadmiralide kasutusiga 70 aastani. Sarnase loa said 2022. aastal föderaal- ja piirkondlike ametiasutuste juhid, föderatsiooninõukogu ja riigiduuma aparaat, samuti nende abid ja nõustajad.
Föderatsiooninõukogu liikmed valisid 25. septembril ühehäälselt neljandaks ametiajaks tagasi 75-aastase valentina matvijenko. Otsuse tegi 155 senaatorit. Teisi kandidaate aga polnud. matvijenko on parlamendi ülemkoda juhtinud alates 2011. aastast. Kogu selle aja on ta olnud ka putini juhitava Venemaa Julgeolekunõukogu alaline liige.
Julgeolekunõukogu edestas eelmisel aastal NSVL Poliitbüroo vanusenäitajaid, millest sai riigivalitsuses gerontokraatia sümbol. Selle liikmete keskmine vanus on juba ületanud 65 eluaastat. Julgeolekunõukogu sekretär sergei šoigu 69-aastane, sama vana SVR-i juht sergei narõškin, FSB direktor aleksandr bortnikov 72-aastane, kaitseminister andrei beloussov 65-aastane, välisminister sergei lavrov 74-aastane, siseminister vladimir kolokoltsev 62-aastane ja „noorim” alaline kremli administratsiooni juht anton vaino, kes on 52-aastane, jääb julgeolekunõukogu liikmeks.
15. Venemaa võib NATO-t rünnata kuni 2030. aastani, ütles Saksamaa föderaalse luureteenistuse juht Bruno Kahl. „vene relvajõud peavad olema valmis NATO-t lööma hiljemalt selle kümnendi lõpuks,” märkis ta Bundestagi parlamentaarses kontrollikomisjonis toimunud istungil (tsiteerib N-TV).
Kahli sõnul näeb kreml Saksamaad vastasena, sest Berliin on Kiievi suuruselt teine toetaja. Ta rõhutas ka, et tõenäosus, et NATO kasutab vastastikuse kaitse klauslit, jääb lähiaastatel kõrgeks.
putin ei taotle mitte ainult kremli mõju laiendamist Euroopas, vaid ka USA sõjalise kohaloleku tõrjumist kontinendilt, kuna USA kaitsekulutused ületavad oluliselt Euroopa Liidu omasid, lisas Saksa luurejuht: „Me oleme otseses vastasseisus Venemaaga. Kahl ütles ka, et putini eesmärk pole mitte ainult Ukraina ülevõtmine, vaid ta „tegelikult püüab luua uut maailmakorda”.
Jaanuaris kirjutas Times Saksamaa, USA ja Hollandi kõrgetele sõjaväeametnikele viidates, et NATO-l on aega umbes kolm aastat, et valmistuda võimalikuks Venemaa rünnakuks. Alliansi hinnangul võib rünnak alata küberrünnakute ja raketirünnakutega sõjaliste ja tsiviilotstarbeliste tagumiste sihtmärkide vastu Euroopas, mis häirib varustusliine ja kaitsevõimet.
Rünnaku peamiseks sihtmärgiks võib olla Saksamaa, mille territooriumi kaudu kulgevad peamised marsruudid vägede varustamiseks ja nende edasitoimetamiseks positsioonidele. Ohus on sellised rajatised nagu relva- ja laskemoonatehased, juhtimiskeskused, elektrijaamad, sillad ja raudteed.
NATO sõjalised ja poliitilised juhid on varem korduvalt hoiatanud Venemaa võimaliku sissetungi eest alliansi riikide territooriumile lähiajal: nende hinnangul võib see juhtuda mõne kuni kahekümne aasta jooksul. NATO juhtkonda sundisid sõja tõenäosust uuesti läbi vaatama luureandmed Vene Föderatsiooni suutlikkuse kohta toota relvi ja täiendada armeed sõjaväelastega.
16. Alates küberrünnakutest ja poliitilisest altkäemaksu võtmisest kuni tööstusliku ja teadusliku spionaažini ulatuvad Hiina luureoperatsioonid külma sõja aegsest KGB-st kaugemale. Lääne luureagentuuridel pole nende vastu võitlemiseks piisavalt ressursse.
Alates võimuletulekust 2012. aastal on Hiina president Xi Jinping seadnud riikliku julgeoleku esmatähtsaks, nõudes nii ametnikelt kui ka kodanikelt Hiina huve ähvardavatele ohtudele vastu astumist. „Julgeolek on arengu eeltingimus ja areng on turvalisuse tagatis,” ütles Xi parteiametnikele. „Julgeolek ja areng peavad käima käsikäes.”
Selle tulemusena kirjutab Wall Street Journal (WJS) lääne luure hinnangutele viidates, et moodustub hiiglaslik spioonide armee, kelle vastu võitlemise teeb keeruliseks asjaolu, et see viib läbi detsentraliseeritud operatsioone. Neid viivad läbi paljud osakonnad ja eraettevõtted, mille meetodid tunduvad juhuslikud, kuna nad tegutsevad suures osas autonoomselt ja näib, et juhinduvad vaid üldiselt Hiina Kommunistliku Partei juhtkonna poolt väljendatud eesmärkidest.
FBI andmetel on Hiina toetatud häkkerite arv vähemalt 50 korda suurem kui agentuuri küberpersonal. „Hiina häkkimisprogramm on suurem kui kõigi teiste suuremate rahvusriikide oma kokku,” ütles FBI direktor Christopher Urray selle aasta alguses. Ühe Euroopa agentuuri hinnangul võib Hiina luure- ja julgeolekuoperatsioonides osaleda kuni 600 000 inimest.
Selliste Hiina sammude tõrjumise teeb keeruliseks asjaolu, et erinevalt teistest autoritaarsetest riikidest, nagu Venemaa ja Iraan, on lääneriikide majandused Hiinaga tihedalt seotud tootmises ja kaubanduses. Enamik riike ei saa endale lubada sanktsioonide kehtestamist Hiinale ja tema diplomaatide väljasaatmist, „Hiina on eriline,” ütles hiljuti Ühendkuningriigi sisejulgeolekuteenistuse MI5 peadirektor Ken McCallum.
Harva möödub nädal ilma lääne luureagentuuride hoiatuseta Hiina ohu kohta, kirjutab WSJ. Möödunud nädalal asusid USA võimud uurima viimase häkkimise tagajärgi, mille tulemusena võisid häkkerid pääseda ligi süsteemile, mida föderaalvalitsus kasutab kohtu loaga pealtkuulamiseks. Septembris teatas FBI, et Hiina riigiga seotud ettevõte on USA-s, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Rumeenias ja teistes riikides häkkinud 260 000 Interneti-ühendusega seadmesse, sealhulgas kaameratesse ja ruuteritesse. Kongressi uurimine leidis, et USA meresadamates töötavad Hiina kaubakraanad olid varustatud tehnoloogiaga, mis võimaldas neid salaja kontrollida. Kongresmenid keelasid ka Pentagonil kasutada maailma sadamaid, kus Hiina kaubakäitlusplatvormi Logink kasutatakse sõjalaevade külastamiseks.
Kevadel arreteeriti Saksamaal ja Ühendkuningriigis Hiina spioonid, kes ostsid spetsiaalse laseri ja saatsid selle ekspordikontrolli rikkudes Hiinasse, luurasid Euroopa Parlamendi järele ja kiusasid Hiina teisitimõtlejaid. Alates 2022. aastast on Hiina agendid võtnud LinkedIni kaudu ühendust vähemalt 20 000 britiga, et meelitada neid tundlikku teavet jagama, vahendab MI5.
Endine New Yorgi kuberneri kõrge abimees Kathy Hochul osutus Hiina agendiks. Sama osutus paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale liikme asetäitja Maximilian Krachi assistent.
Ja 2023. aastal arvas Belgia natsionalistlik partei Flaami huvid Frank Kreielmani oma ridadest välja pärast seda, kui avastati, et ta oli vastutasuks erinevate Pekingile kasulike ülesannete täitmise eest Hiina spioonilt raha vastu võtnud. Varem oli Kreielman tuntud oma venemeelse hoiaku poolest, sõitis Moskvasse ja seisis avalikult vastu Lääne abi andmisele Ukrainale.
Teine raskus Hiina spioonide vastu võitlemisel on see, et Peking ei järgi vanu reegleid, millest eri riikide spioonid kinni pidasid. Tundub, et teda ei huvita, et tema agendid vahele jäävad ja erinevalt Venemaast on ta harva nõus neid vahetama.
Majandusspionaaž annab Hiina luuretegevusele lisamõõtme. Lääneriigid, eeskätt USA, on viimastel aastatel püüdnud piirata kõrgtehnoloogia voogu Hiinasse. Samal ajal on tema majanduse kasv tõsiselt aeglustunud nii põhimõttelistel põhjustel (ekspordile suunatud järelejõudmismudel on end ammendanud ning hiiglasliku mulli lõhkemine kinnisvaraturul tõmbab endaga kaasa paljusid tööstusharusid) ja Xi poliitika tulemusena, mis on tõsiselt piiranud eraettevõtluse initsiatiivi ega soovi läbi viia reforme, mis aitaksid kaasa tarbijasektori kasvule.
Sellises olukorras püüab luureaparaat hankida välismaalt innovatsiooni ja tehnoloogiat ning üritab kriitikuid vaigistada. „See taandub režiimi julgeolekule,” ütleb Briti välisluureteenistuse MI6 endine operatsioonide juht Nigel Inkster.
Euroopa luureagentuurid hoiatavad, et Euroopasse kutsutud Hiina üliõpilased ja teadlased on Hiina luure üks peamisi sihtmärke. MI5 kutsub ülikoole üles olema Hiina konsultatsioonifirmade, laborite ja akadeemiliste institutsioonidega töötades ettevaatlikud, et vältida neile väärtusliku intellektuaalomandi kogemata üleandmist.
17. Sõjauuringute instituudi eksperdid toovad esile, et Venemaa ja Hiina ühised mereväeõppused ning Venemaa kaitseministri andrei beloussovi visiit Hiinasse viitavad riikide koostöö tihenemisele kaitsevaldkonnas. Venemaa kaitseminister andrei beloussov saabus 14. oktoobril ametlikule visiidile Hiina Rahvavabariiki, tõstes esile Venemaa-Hiina kaitsekoostöö jätkumist kahepoolsete mereväeõppuste ajal Vaiksel ookeanil.
beloussov kohtus Pekingis Hiina kaitseministri Dong Juniga ning arutas kahepoolse koostöö rolli iga riigi kaitsepotentsiaali tugevdamisel ning ülemaailmse julgeoleku ja regionaalse stabiilsuse säilitamisel. Dong rõhutas, et Venemaad ja Hiinat on ühine soov arendada sõjalist koostööd ja avada ühiseks kaitsekoostööks uusi teid, mida varem ei määratletud.
Raportis meenutatakse, et 14. oktoobril avaldas Venemaa kaitseministeerium kaadrid Venemaa ja Hiina Rahvavabastusarmee ühistest allveelaevadevastastest mereväeõppustest Vaikse ookeani loodeosas ning teatas, et Venemaa ja PLA mereväe laevad korraldavad ühiseid patrulle Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas.
ISW: „Sellised mereväe ühisõppused on Venemaa ja Hiina kaitsealase koostöö tihenemise ilming, kuna ühisõppustel on mõlemal poolel võimalik õppida üksteiselt väärtuslikke õppetunde, parandades koostalitlusvõimet ja kujundades tulevikus potentsiaalselt sõjalist doktriini”. Eksperdid lisavad, et vene vägedel on kogemusi Ukraina mereväe droonide rünnakute tõrjumisel Venemaa mereväe ja sadamate infrastruktuuri vastu.
Analüütikud ütlevad, et Hiina võib loota saada osa neist õppetundidest, kavandades Hiina võimalikke tulevasi meetmeid Taiwani vastu.
Just Taiwani kaitseministeerium hoiatas, et Hiina RV alustas „massiivseid sõjalisi õppusi”, ümbritsedes Taiwani sõjalaevadega 14. oktoobril, mis langes kokku beloussovi visiidiga.
18. Lühiuudised
Ukraina-NATO nõukogu koguneb neljapäeval, 17. oktoobril alliansi kaitseministrite kohtumise ajal. Seanss toimub tööõhtusöögi vormis. Kes Ukrainat esindab, pole veel selge.
Ungari plaanib blokeerida Ukrainale antava 50 miljardi euro suuruse laenu. Väidetavalt valmistab Orbán Trumpile poliitilist kingitust, takistades abipaketti Ukrainale.
Tšehhi kulutas Venemaa naftale ja gaasile üle 7 miljardi euro. Demokraatiauuringute keskuse ja energia ja puhta õhu uuringute keskuse aruande kohaselt on see enam kui viis korda rohkem kui 1,29 miljardit eurot, mille ta Ukrainale abi andis. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse otsustasid EL-i võimud keelduda Venemaa naftast, kuid Ungari, Slovakkia ja Tšehhi jaoks tehti ajutine erand, kuna need riigid on merepiirita. Eeldati, et nad asendavad Venemaa hiljem teiste kütusetarnijatega. 2023. aastal on aga Tšehhi sõltuvus Venemaa naftast kasvanud 60%-ni ning Tšehhi naftaimport on toonud kremlile peale sissetungi algust üle 2,3 miljardi euro tulusid. Kuigi turul on piisavalt vaba tootmisvõimsust Venemaa nafta täielikuks asendamiseks, jätkab Tšehhi ostmist ja teenib sellega raha.
Põhja-Korea lasi õhku riiki Lõuna-Koreaga ühendava teeosa. Sellest teatas uudisteagentuur Yonhap, viidates staabiülemate avaldusele. „Põhja-Korea õhkis lõuna paiku Gyeongyi ja Donghae maanteed sõjaväe demarkatsioonijoonest põhja pool,” teatasid sõjaväelased. Samuti teatas staap, et nad on tugevdanud olukorra jälgimist ja taganud sõjaväe valmisoleku. Rohkem üksikasju pole avaldatud ning foto või video kinnitus puudub.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
