Sõja ülevaade: 964. päev – mõned vene poole edenemised, Lääne abi Ukrainale hääbumas
Avaldatud: 14 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. oktoober 2024:
seni vene poole surve langust pole, mõned vene poole edenemised siiski tulid ja mitmes lõigus pinget kahjuks jätkub.
1. Tundub, et ilm mõjutas ka öist taevast.
2. Üllatavalt rahulik.
3. Kursk: udu.
4. Harkiv: võib-olla tahab vene pool rinnet laiendada.
5. Kupiansk-Kreminna: hetkel võimalikest muutustest vaid kõlakad.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: laienes Tšassiv Jarist kirdes olev sillapea ning Toretskis hoone haaval…
8. Donetsk: Zukurines mõned hooned veel ja Vuhledarist põhjasuunal esimene edenemine.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Euroopa Liit ei suuda Ukrainale piisavalt relvi ja laskemoona anda.
12. Scholz keeldus Ukrainale rasketehnikat tarnimast.
13. vene ajateenijad kurtsid, et said kaitseministeeriumiga väidetavalt sõlmitud lepingu eest tasu.
14. Hiina alustas Taiwani ümber suurt sõjalist õppust.
15. Lühiuudised
Eks pisu meelehärmi tekitab, et ka meitel on neid, kelle arvates kas Ukraina kaotab või peaks alla andma elude säilitamiseks. Isegi, kui Ukraina kaotab veelgi oma territooriumi, siis seda, et ta kaotab iseseisvuse, ei kipu uskuma, sest niipalju vene poolel siiski ressurssi pole. Seda, et ajaperioodis võib tulla hetki, kus asjaolud langevad nii soodsasse seisu, et tekib suuri murranguid (mis varem oleks suht võimatud olnud), siis heaks näiteks on meiegi riigi taasiseseisvumine, mida siiski kiputakse vahel unustama. Ehk siis pingutama peab alati ja kui läheb õnneks, siis kõik võimalik ja kui ei pinguta, siis miskit võimalik polegi… sestap ikka igapäevaselt pöialt Ukrainale hoiab!
161 vene poole rünnakut. Tavapärase taseme lähistele langes vene poole kaudtule tegevus, liugpommide kasutuski vähenes alla 100 peale. Kipub arvama, et kasvanud pilvisus ja kohatised vihmahood on juba mõjutanud seiret õhust ning vähendab ka droonidega sihtmärkide tabamist. Kuna vene pool pommitab põhiliselt profülaktiliselt, siis seda tegevust ilm ei mõjuta (kui just maa liialt püdelaks ei lähe), küll aga enam Ukraina oma, kel moona nii palju pole ja peab leidma laskudeks siiski sihtmärgid. Ka on keerulisem rünnakul olevaid soomusüksusi tabada, kui peab lendama pilvede all ning sellega väheneb oluliselt nähtava ala suurus ja annab kahjuks vene poolele suurema võimaluse edeneda. Eks siin langebki suurem koormus nii jalaväele kui miinide ja tõkete paigaldajatele.
1. Ukraina Peaprokuratuur alustas kriminaalmenetlust üheksa Ukraina sõjavangi väidetava tapmise kohta Kurski oblastis. Kuidagi tihedaks on läinud selline tegevus vene soldatite poolt.
President Zelenski sõnul saatis Venemaa Ukraina poole vaid ühe nädalaga 900 pommi, 40 raketti ja 400 drooni. Ta rõhutas, et partnerid peavad tagama piisavad õhutõrjesüsteemid ja õigeaegse sõjalise toetuse, kutsudes üles otsustavalt tegutsema.
Varahommikuks öisest droonilainest info puudus.
2. Ootel, et peatselt jälle miskit rohkemat juhtuma hakkab…
3. Kursk: ikka sõjaudu, kõlakaid ikka liigub, et aktiivsed mõlemad pooled nii maal kui õhus. „vene väed on 11. oktoobri seisuga tõenäoliselt edasi tunginud vähemalt 13 Kurski oblasti asulas, kus Ukraina väed varem väidetavalt tegutsesid,” väidavad Sõjauuringute instituudi analüütikud.
4. Harkiv: muutusteta. Ukraina rahvuskaardi operatiivbrigaad „Spartan” näitab kaadreid tõrjutud mehaanikarünnakust Belgorodis Žuralevka lähedal (asub senisest vene poole Harkivi suuna alast pisu lääne pool ehk siis täiendav võimalik uus lõik). Eks näis, kas oli ühekordne üritus või miskit enamat vene poolel plaanis.
5. Kupiansk-Kreminna: hetkel kõlakas, et kahes suunas, nii Pišane juures rinde põhjasektoris kui Ternõ juures (lõunas) võis vene pool sammu edasi saada, aga eks ootel, kas nii ka oli. Eks see Pišanes eenduva vene poole ründeteravik on päris laiaks läinud ning selle põhjasuunaline edenemine kipub tekitama koti Kupianskist itta jäävas alas Oskili jõest ida pool ning sinna ka osaliselt surutakse. Kui veelgi edasi saadakse, siis päris suur ala kaotatakse.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jarist kirdes asuv vene sillapea (seal, kus kanal on maa-all) pisu kasvas ja kipub minema pisu närvilisemaks, sest saadi linna suunas metsas end laiali ajada ning Kalinivka asulast on peaaegu Ukraina omad välja surutud ehk siis paraneb siit suunalt oluliselt uue staffi juurdevool. Eks mure on, kas selle voo hõrendamiseks vähemalt 80%, on piisavalt vahendeid, et mitte lasta edasi kulgeda…
Toretskis karm linnasõda käib, mõnede hoonete kaupa siiski vene pool edenevat.
Kipub arvama, et vene pool võib teha tugevamaid üritusi nii otse Siverski suunal kui Tšassiv Jari ja Toretski vahel kasvõi ainult Ukraina üksuste suuremaks sidumiseks aga ka võimalusel leidmaks nõrkusi Ukraina kaitses ja siis tekitamaks uusi läbimurde kohti.
8. Donetsk: hetkel loodesektoris ok, Vuhledarist uus samm põhja poole saadi.
Zukurine asulas lääneserval vene pool küll lipu heiskas (said veel mõne maja asulas enda kontrolli alla), aga mõned tööstushooned siiski on veel Ukraina kontrolli all, mis külast pisu eemal lääne pool. Püsivalt pole seni vene pool Selidove linna kanda maha saanud.
Vuhledari juures järgmine vene poole edenemine põhja suunal u 800 m, kus põldude vahelistes metsaribades jalg maha saadi. Enamuses siiski suruvad soomusega, mille kaotuste arv olevat kõrge.
9. Lõunarinne: muutusteta ehk siis mõned rünnakud ilma muutusi toomata.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta kuigi juba üle nädala on siin rindel vene poole rünnakute arv päevas u kolmekordne (8-9) ning enamus neist tegevustest ikka Dnepri deltas.
11. Euroopa Liit ei suuda Ukrainale piisavalt relvi ja laskemoona anda ning kavatseb seetõttu investeerida Ukraina kaitsetööstusesse, kirjutab Washington Post. „Arvan, et arusaam, et Euroopa ei suuda toota Ukrainale vajalikke relvi, hakkab ilmnema ja ukrainlastel on kõige lihtsam seda ise teha. Kui ukrainlastel on materjale ja raha, saavad nad sellega ise palju kiiremini hakkama,” ütles anonüümseks jääda soovinud Euroopa diplomaat.
Väljaanne märgib, et Euroopa Liidu hiljutine otsus eraldada Ukraina kaitsetööstuse taastamiseks 440 miljonit dollarit tähistab uut lähenemist EL-is ja paljastab nende kaitsesektori puudujäägid. Vaatamata sellele, et Euroopa riigid ja USA on saatnud Ukrainale miljardite dollarite eest relvi, on nende kaitsetööstus pikka aega keskendunud rahvusvahelisele keskkonnale, kus konflikte on vähem.
„Investeeringud Ukraina kaitsesektorisse pakuvad suuremat paindlikkust ja võimaldavad Ukrainal kiiresti oma võimekust suurendada,” ütles Saksa Marshalli fondi asepresident Jan Lesser. Tema sõnul aitab selline otsus vähendada survet kaitsetootmisele lääneriikides.
„Oluline on märkida, et see ei asenda ulatuslikke Lääne relvatarneid Ukrainale. See on lihtsalt Ukraina julgeolekuolukorra reaalsus. Laiem idee on Ukraina järkjärguline integreerimine lääne kaitsetööstuse tootmisahelatesse,” lisas Lesser.
Ukraina kaitseminister Ruslan Umerov ütles, et riigi kaitsetööstusele eraldati umbes 4 miljardit dollarit, riigi kaitsesektor on aga võimeline palju rohkem tootma, ütles majandusminister Julia Sviridenko. Kiiev on juba sõlminud lepingud selliste kaitsesektori suurtegijatega nagu Saksa ettevõte Rheinmetall ja eelmisel nädalal Kiievis kontori avanud Prantsuse-Saksa kontsern KNDS.
„Ukraina vajab lähiaastatel endiselt märkimisväärset läänepoolset abi, et kaitsta Venemaa agressiooni eest ja vabastada Venemaa vägede poolt praegu okupeeritud strateegiliselt olulised territooriumid,” öeldakse Sõjauuringute instituudi (ISW) raportis.
12. Saksamaa ei kavatse enam saata Ukrainasse rasket sõjatehnikat, ütlesid informeeritud allikad Bildile. Väljaande teatel usub Saksamaa kaitseministeerium, et Ukraina ei suuda lähiajal alustada vastupealetungi oma territooriumide vabastamiseks. Bundeswehr ei kavatse Bildi käsutuses oleva dokumendi kohaselt uut rasketehnikat Kiievisse toimetada. Pärast viimase 18 Leopard 2 tanki tarnimist pole enam tarneid plaanis, kuigi Saksa armeel on neid sõidukeid umbes 300. Sama kehtib ka muud tüüpi varustuse kohta – jalaväe lahingumasinad, soomustransportöörid ja haubitsad.
Väljaande andmetel lubati uus sõjalise abi pakett, millest Berliin reedel teatas, Kiievile juba eelmisel aastal.
Olukorraga kursis olevad allikad selgitasid väljaandele, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski palus 11. oktoobril kohtumisel Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga luba kasutada Taurust kaugmaa rünnakuteks Venemaa territooriumile ning kiita heaks Ukraina kiirendatud NATO-sse lubamine.
Nagu väljaanne märgib, võeti need Ukraina presidendi palved Berliinis jahedalt vastu. Scholz ei öelnud selget „ei”-d, kuid ta ei andnud ka positiivset vastust. Politoloog ja Müncheni Bundeswehri ülikooli rahvusvahelise poliitika professor Carlo Masala ütles, et Zelenski Euroopa ringreis ei õnnestunud.
„Zelenski ei ole oma võiduplaani kahes võtmepunktis edusamme teinud. Seetõttu oli Euroopa turnee Ukraina seisukohalt ebaõnnestunud,” sõnas Masala.
Teine informeeritud allikas ütles, et USA president Joe Biden tühistas kavandatud reisi Saksamaale Ramsteini formaadis kohtumisele, kuna ta ei soovinud kommenteerida Ukraina ja Venemaa vahelist sõda. Ametlik põhjus on eelmisel reedel Florida rannikut tabanud orkaan Milton.
Varem kirjutas Bloomberg, et Saksamaa, Belgia, Taani ja Norra annavad Ukrainale aasta lõpuks sõjalist abi 1,4 miljardi euro ulatuses.
Scholz täpsustas, et raha eraldatakse õhutõrjesüsteemidele Iris-T ja Skynex, tankidele Gepard, haubitsatele, õhutõrjekahuritele, ründedroonidele, radariseadmetele ja suurtükimürskudele. Samuti kinnitas Saksamaa kantsler, et G7 riigid kavatsevad laenuna eraldada Ukrainale 50 miljardit dollarit, mis kaetakse Venemaa keskpanga külmutatud varade kasumi arvelt.
Septembri alguses kutsus Scholz üles kiirendama Ukraina sõja lõppu ja alustama arutelusid rahuleppe üle Venemaaga. Samuti rõhutas ta, et Venemaa esindajad tuleks kutsuda teisele Ukraina-teemalisele rahukonverentsile, mis peaks toimuma enne aasta lõppu.
Itaalia väljaanne La Repubblica omakorda teatas allikale viidates, et Saksamaa kantsler töötab välja rahuplaani, mis põhineb Minski kokkulepete põhimõtetel. Samal ajal ei välista algatus väljaande sõnul võimalust anda osa Ukraina aladest Venemaale. Ukraina on aga varem korduvalt teatanud, et ei kaalu territoriaalsete järeleandmistega rahu võimalusi.
13. Ajateenijad märkisid, et said vene kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimise eest tasu, vaatamata sellele, et nad millelegi alla ei kirjutanud ja keeldusid sellistest pakkumistest. Tšebarkulis asuva sõjaväeosa sõdurid Mark Leonov ja Petr Yando ütlesid kanalile „Ettevaatust, uudised”, et esmalt said nad Tatarstani töö- ja sotsiaalkaitseministeeriumilt 305 tuhat rubla (3050 eurot) ning seejärel samaaegse makse sõjaväelastele, kes sõlmivad lepingu ajavahemikus 1. august kuni 31. detsember 2024 SVO ülesannete täitmiseks aastaks või kauemaks – 400 tuhat rubla (4000 eurot).
Pealegi oleksid sõdurid ajateenijatena pidanud saama makstud 305 tuhande asemel vaid 2,5 tuhat rubla.
„Ma ei kirjutanud kuhugi alla, keeldun sellest rahast kategooriliselt. Tuldi kolleegidega korduvalt kampaaniat tegema ja püüti väga visalt meelitada meid hoobilt või kelmusega lepingut sõlmima, kuid jäime kindlaks, ei kirjutanud millelegi alla ja keeldusime kõigest. Ma ei pannud oma allkirju kuhugi ega kavatsenudki,” rääkis Leonov.
Aasta algusest on kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimise eest makseid tõstnud vähemalt 46 piirkonda. putin omakorda suurendas juulis makse föderaalset osa – 195 tuhandelt 400 tuhandele rublale. Samuti soovitas ta piirkondadel määrata vabatahtlike julgustamiseks vähemalt samad summad.
Venemaa ja lääne võimude andmetel õnnestub kaitseministeeriumil armeesse värvata umbes 1000 inimest päevas. See arv pole aga suurte kaotuste tõttu endiselt piisav: septembris ütles Briti kaitseminister John Healey, et Venemaa kaotab Ukrainas umbes 1100 hukkunut ja haavatut päevas.
Lisaks tuli Kurski oblastisse saata ligi 40 tuhat sõjaväelast, et osutada vastupanu 6. augustil alanud Ukraina vägede pealetungile. Selleks oli vene väejuhatus sunnitud mõned üksused välja viima rinde lõunasektorist – Zaporižja ja Hersoni oblastist.
putini vestlusega kaitseministeeriumi juhtkonnaga kursis olev inimene rääkis WSJ-le, et jõudude vähesuse tõttu veenab üha rohkem inimesi presidenti uue mobilisatsioonilaine väljakuulutamise vajaduses, kuid seni on ta sellest keeldunud, sest kardab reitingu langust ja soovib kasutada ainult neid, kes vabatahtlikult sõjas sõlmivad lepingu.
14. Reuters: Hiina armee teatas, et Taiwani väinas ning Taiwanist põhja-, lõuna- ja idapoolsetes piirkondades toimuvad õppused Joint Sword 2024B. „Õppus on ühtlasi karm hoiatus Taiwani iseseisvusjõudude separatistlikele tegevustele. See on legitiimne ja vajalik operatsioon riigi suveräänsuse ja rahvusliku ühtsuse kaitsmiseks,” seisis Hiina Rahvavabariigi väejuhatuse avalduses.
Juhtkond avaldas kaardi, millel on näidatud üheksa piirkonda Taiwani ümbruses, kus õppused toimuvad – kaks saare idarannikul, kolm läänerannikul, üks põhjaosas ja kolm Taiwani kontrolli all olevate saarte ümbruses Hiina rannikul.
Hiina laevad ja lennukid lähenevad Taiwanile mitmest suunast vahetus läheduses, keskendudes mere-õhk-patrullidele, blokeerides peamisi sadamaid ja piirkondi, rünnates mere- ja maismaa sihtmärke ning ühiselt haarates kõikehõlmavat üleolekut.
Taiwani Mandri-Hiina asjade nõukogu ütles, et Hiina viimased sõjalised õppused ja Hiina vastumeelsus jõu kasutamisest loobuda on räiged provokatsioonid, mis kahjustavad tõsiselt piirkondlikku rahu ja stabiilsust.
Seistes silmitsi edasiste poliitiliste, sõjaliste ja majanduslike ohtudega, mida Hiina on Taiwanile viimastel päevadel kujutanud, Taiwan ei tagane, öeldakse avalduses.
Reutersiga olukorra tundlikkuse tõttu anonüümseks jääda soovinud kõrge Taiwani julgeolekuametnik ütles, et Hiina tegeleb saare põhja- ja lõunaosas asuvate Taiwani sadamate ja rahvusvaheliste laevateede blokeerimisega ning võõrvägede saabumise tõrjumisega.
Taiwani president Lai Qingde on korduvalt teinud ettepaneku läbirääkimisteks Hiinaga, kuid sellest on keeldutud. Ta ütleb, et ainult Taiwani inimesed saavad oma tuleviku üle otsustada ja lükkab tagasi Pekingi suveräänsusnõuded.
15. Lühiuudised
Ukraina uudistest: Eesti on huvitatud Ukrainas toodetud relvade ostmisest – Eesti riigi kaitseminister Hanno Pevkur.
Vaatamata Bideni visiidile Saksamaale uut Ramsteini kohtumist niipea plaanis ei ole. Järgmine istungjärk on oodata pärast USA valimisi novembris. Bideni eelseisev visiit 18. oktoobril olevat vaikne ja uusi Ukraina abiteateid pole.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
