Sõja ülevaade: 962. päev – 169 vene poole rünnakut tõid vaid kaks väiksemat edenemist
Avaldatud: 12 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. oktoober 2024:
169 vene poole rünnakut tõid vaid kaks väiksemat edenemist Donetski rindel, õnneks jagub vene poolel kaotusi kamaluga.
1. No pole muutusi taevas.
2. Eilne tundub pigem luuretegevusena ja kipub uut suuremat rünnakut ootama.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kaks väikest sammu.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. BRICS-i rahandusministrid keeldusid Venemaal toimuvale kohtumisele tulemast.
12. kreml mures USA-Jaapani sõjalise koostöö kasvamise pärast.
13. Põhja-Korea kipub puuri lõgistama.
14. Scholz teatas uuest abipaketist Ukrainale pärast seda, kui putin keeldus telefonivestlusest Ukraina teemal.
15. Vene Föderatsioonis treenitakse mitu tuhat Põhja-Korea sõdurit, kes võidakse üle viia Ukrainasse – ISW.
16. Lühiuudised
169 vene poole rünnakut ja vaid kaks väiksemat edenemist Donetski rindel. Kaotusi jagub tublisti ja jätkuvalt kõrgel on vene poole kaudtuleüksuste kaotused ning päris kõrgele on tõusnud erinevate tagalatoetuselemendi masinate kaotus, eks enamus neis veokid nii staffi kui isikkoosseisu vedamiseks.
Kahjuks ei näita vähenemise märki ei lennunduse, kamikaze droonide ega kaudtuleüksuste töö, kipub seda olema varasemast tavalisest poolteist kuni kaks korda enam.
1. Muutusi ilmateates pole, eriti karm oli Hersonis ja mitmes Ida-Ukraina linnas, egas Sumõ kandiski miskit uut ole, raheterad suured ja kõikjale…
2. Väidetavalt oli õhutõrje Kurski oblasti Kurtšatovi kohal drooni alla tulistanud, tundub pigem luurena… eks vast homme öösel rohkem õhus on…
Öösel rünnati Luhanski oblastis okupeeritud Rovenkis asuvat naftabaasi, läks põlema küll.
Ukraina droonide tegevusest teatati mitmes Venemaa piirkonnas nagu Brjansk ja Krasnodar.
Okupeeritud Krimmis kuulutati välja droonioht.
3. Kursk: pärast vene poole suuremat üleeilset rünnakut Kurskist ei midagi eriti uut, mõlemad pooled väidavad, et nad on uuesti vallutanud rohkem territooriume, kuid selle kinnituseks miskit pole. Hetkel tundub, et Ukraina suudab edukamalt töödelda suuremaid maanteid ja seeläbi hõrendada enne Ukraina possadeni jõudmist piisavalt hõrendada vene üksuste koosseise ning mõjutada logistikaahelt. Pole ka peatunud Seimi jõe ülepääsude pommitamine.
4. Harkiv: vaid üks rünnak vene poolelt, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Kupiansk-Kreminna: veelgi enam aktiviseerus vene pool siin rindel ja kirja läks kokku 44 rünnakut. Surutakse igas sektoris ja igal moel, ehk siis kas rohkem soomust või lausa ühe masinaga või vaid jalaväega, eks tsiklid ja erinevad väiksemad maastikusõidukid ka abiks. Jätkuvalt meedlivalt üllatunud, et selline surve ning kaotuste arv pole toonud siin rindel vene poolele loodetuid edusamme. Eks neil vast ole esmane plaan jõuda suuremate põhja-lõuna suunaliste jõgedeni ja alles siis saada kontrolli alla kogu Luhanski oblast. Ressursse siin suunal vene poolel seni jagub piisavalt nii maapeal kui õhus. Kuna siin pole otse rindejoone ääres suuri linnalisi asulaid, siis liugpommide mõju maastikul nii efektiivne pole, sest Ukraina üksused asuvad liigendatud metsasel alal suht hajusalt ja suurt purustavat efekti ei saavutata. Siiski on vene poole mingi läbimurre võimalik ja pisu ootab, et vene pool võib hakata proovima Belgorodi oblasti suunalt piki Oskili jõe läänekallast tulema. Maastik seal küll väga reljeefirikas, aga risti ees jõgesid pole ning võimalik jõuda Kupianskini.
6. Siversk: jätkuvalt pisu sõjaudus ja edasine info kahe mõne päeva taguse vene poole edenemise kohta puudub. Kõlakaid on erinevaid, et kas jäi sinna vene pool pidama või mitte…eilse info järgi Ukraina ametlikel teadetel olla vene poole ründetegevust vaid Bilohorivka küla juures…
7. Bahmut: Tšassiv Jari juures muutusi ei tuvastanud, kuigi üritavad oma sillapäid laiendada. Eks siin vene pool hooti saab sammu edasi ja siis Ukraina töötleb ja seis muutub endiseks.
Toretskis toimuvaid linnalahingud. Eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Eks see keeruline ole, sest kipub see tiheda võnkesagedusega olema. Näeb järjest laekuvaid videosid, et vene jalaväge linnas jahitakse aktiivselt droonidega ning miinipildujatulega. vene pool põhiliselt jalaväega ning väikeste gruppidega üritab edeneda. Tundub, et soomust ei taheta väga linna tuua, sestap vahel Ukraina oma soomustehnikaga mõne vasturünnaku teeb. Eks pikalt seda teha ei saa, sest vene droonegi taevas täis. Kuidas hakkab alates homsest sügiseseks minev ilm tegevust mõjutama ja kes suudab sellest parima välja võluda, näitavad lähinädalad.
Ukraina väed kontrollivad umbes 40–50 protsenti Donetski oblastis asuvast Toretskist, samas kui linna on jäänud üle 1000 tsiviilisiku. Toretski sõjaväe administratsiooni juhi Vasõl Tšõntšuki sõnul jätkab Venemaa jõupingutusi piirkonna täielikuks vallutamiseks.
8. Donetsk: suurima survega rinne ja kaks väiksemat edenemist vaid.
Pokrovsk-Mõrnohradi suunal suutis vene pool u 500 m edeneda 1 km laial alal. Põhiliselt metsatukad nii põlluserval kui kahel pool Mõrnohradi poole suunduvat raudteed. Pigem mutuus rindejoon pisu sirgemaks.
Vovza jõest idapool jätkab vene pool sammhaaval alade hõivamist, eile jõuti Kurahivka linnast edelas asuva Vovza jõeni ja siseneti Ostrivske asulasse. See ala kolmest suunast piiratud suuremate paisveekogudega ja sealt suunalt edenemist pole kerge jätkata, kui sillad õigeaegselt suudetakse purustada.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Reedel Moskvas toimunud BRICS-i riikide rahandusministrite kohtumine, mille peateemaks kreml teatas dollarile alternatiivse globaalse maksesüsteemi loomisest, toimus ilma bloki võtmeriikide rahandusministeeriumide juhtide osavõtuta.
Reutersi andmetel keeldusid Venemaale reisimast Hiina, India ja Lõuna-Aafrika Vabariigi ministrid ja keskpankade juhid, kes saatsid kohtumisele oma asetäitjaid ja nooremametnikke. Hiinat esindasid Moskvas rahandusministri asetäitja Liao Ming ja keskpanga asepresident Changneng Xuan ning Indiat rahandusministeeriumi sekretär Ajay Seth.
Venemaa pakkus kohtumisel oma BRICS-partneritele välja BRICS Bridge projekti – rahvusvahelise maksesüsteemi, mis ei sõltuks lääne institutsioonidest. kremli hinnangul tuleks seal arveldada rahvusvaluutas keskpankade toel, mille vahel tehti ettepanek luua otsesed finantssuhtluskanalid.
Ka BRICS-i raames tegi Venemaa ettepaneku luua arvelduskeskus, sõltumatu reitinguagentuur ja kaubabörs, lubades tehingutelt kokku hoida 15 miljardit dollarit aastas. Lisaks eeldati projektis žetoonides maksmise võimalust ja ühise investeerimisplatvormi loomist, mis teeks investeeringuid „digitaalsel kujul”.
Kuid need ei huvitanud BRICS-riike. Paljud riigid lähenevad meie algatustele väga ettevaatlikult, tunnistas Venemaa rahandusminister anton siluanov pärast läbirääkimisi. Tema sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et BRICS-i riigid ei ole Lääne sanktsioonide all ja seetõttu ei ole neil asustustele seatud välispiirangud.
BRICS-i ministrite kohtumine Moskvas toimus kaks nädalat enne 22.–24. oktoobriks kavandatud liidu tippkohtumist Kaasanis, mida presidendi abi juri ušakov nimetas „suurimaks välispoliitiliseks ürituseks”, mis Venemaal kunagi toimunud. Kaasanisse kutse saanud 38 riigist on juhtide tasemel esindatud vaid 24 ning 6 keeldusid reisist üldse, tunnistas Ušakov. Ta süüdistas läänt Venemaa partneritele surve avaldamises, et nad tippkohtumist ignoreeriksid.
12. Venemaa välisministeerium on väljendanud Jaapanile tugevat protesti seoses eelseisvate USA mereväe osalusel toimuvate sõjaväeõppustega, mis toimuvad oktoobri lõpus – novembri alguses Venemaa piiride vahetus läheduses. Välisministeerium ähvardas Tokyot vältimatute adekvaatsete vastumeetmetega, mille eesmärk on tugevdada Venemaa kaitsevõimet ja kaitsta suveräänsust ning teatas, et Jaapani poole püüdlused väljendada oma muret Vene tegevuste pärast on kohatud.
Välisministeeriumi avalduses rõhutatakse, et selline praktika mitteregionaalsete NATO liikmesriikidega on muutumas üha laiemaks ja Moskva jaoks kategooriliselt vastuvõetamatuks. Samuti avaldas Venemaa pool äärmist kahetsust seoses lühinägeliku teadmatusega Moskva demaršidest selles küsimuses.
USA teatas juulis kaitsekoostöö laiendamisest Jaapaniga, mis hõlmab uue ühendvägede peakorteri loomist Jaapani pinnal. Sellele peakorterile antakse 55 tuhande Ameerika sõduri operatiivjuhtimise ülesanded. Pentagoni juht Lloyd Austin märkis, et see oleks USA-Jaapani alliansi kõige olulisem tugevdamine viimase 70 aasta jooksul.
USA ühendvägede väejuhatus Jaapanis on samaväärne Jaapani ühendatud väejuhatusega, mis käivitatakse 2025. aasta aprilliks, et hallata maa-, mere- ja õhukaitsevägesid. Praegu pole veel teada, kas need struktuurid plaanivad luua ühendrühma ohvitseridest, kes saavad rünnaku korral kõrvuti töötada. See küsimus on oluline, sest praeguse korra kohaselt juhivad Ameerika ja Jaapani väejuhatused oma riikide vägesid eraldi.
Septembris teatas USA armeeminister Christine Warmuth plaanist paigutada Jaapanisse maapealsed keskmaaraketisüsteemid Typhoon, mis võimaldaks USA-l vajadusel anda löögi kolmele riigile – Hiinale, Venemaale ja Põhja-Koreale.
Samuti kavatseb Jaapan suurendada USA õhutõrjesüsteemi Patriot laskemoona tootmist ja luua tootmisvõimsust keskmise ulatusega õhk-õhk-tüüpi rakettide AMRAAM jaoks, mis aitab tugevdada Venemaa sõjast Ukrainaga ressursinälga jäänud Lääne kaitsetööstust.
USA-Jaapani julgeolekukoostöö sai alguse 1951. aastast ning viimane julgeolekutagamise leping sõlmiti 1960. aastal. Selle dokumendi kohaselt on USA-l õigus paigutada Jaapanisse oma relvajõud ja baasid ning kohustub rünnaku korral kaitsma ka Tokyot.
USA ja Jaapan jätkavad oma kaitsepositsioonide tugevdamist Venemaa-Hiina tihenenud sõjalise koostöö taustal. Juulis korraldasid Vene ja Hiina pommitajad esimest korda ühiseid patrulle Alaska suunas. Samal kuul korraldasid Moskva ja Peking Vaiksel ookeanil õppuse Maritime Cooperation 2024. Viimase kümnendi jooksul on Venemaa sõjaväest saanud Hiina peamine partner sõjalistel õppustel. 45 ühismanöövrist, mida Hiina armee viis läbi pärast Xi Jinpingi võimuletulekut 2013. aastal, on Venemaa osalenud 20-l.
Njah, kremlis valitseb ikka printsiip, mina võin, sina mitte. Kui poleks Ukraina sõda, tooks uudise valguses vene pool Siberi suunale täiendavaid üksusi alaliseks paiknemiseks, aga niigi hõredamaks jäänud koosseisud ei taga enam piisavalt tugevat kaitset ja juurde nagu ka kuskilt tuua pole, pigem on vaja veelgi varusid ja isikkoosseisu siit suunalt ära anda…
13. Põhja-Korea võib panna oma ründejõud Lõuna-Korea piiril valmisolekusse, teatas Põhja-Korea välisministeerium avalduses. Põhja-Korea diplomaatide avalduste kohaselt on selline tegevus vastus väidetavatele juhtumitele, kus Lõuna-Korea droonid jagasid Pyongyangis lendlehti. Ministeeriumi teatel ilmusid 3., 9. ja 10. oktoobril KRDV pealinna kohale mehitamata sõidukid, mis puistasid maha arvukalt Põhja-Korea-vastase sisuga lendlehti. Nagu agentuur Yonhap Lõuna-Korea staabiülematele viidates teatab, ei vasta Pyongyangist saadud teave aga tõele.
„Kaitseministeerium, peastaap, sõjavägi kõigil tasanditel on alustanud ettevalmistusi olukorra arengule reageerimiseks. Esiteks lähevad kõik ründerelvad, mis on mõeldud Korea Vabariigi sõjalise struktuuri hävitamiseks ja lõunapiirile paigutamiseks, valmisolekusse, et alustada teenistust igal hetkel,” tsiteerib TASS avalduse teksti KRDV välisministeeriumist.
Pyongyang rõhutas ka, et see hoiatus on ultimaatum ja nõudis Souli provokatsioonide lõpetamist, mis võivad kahe riigi vahel viia relvakonflikti või isegi sõjani.
Põhja-Korea ise on aga viimastel kuudel korduvalt Lõuna-Korea suunas lasknud prügi ja väljaheidetega täidetud õhupalle. Näiteks juunis teatasid Lõuna-Korea sõjaväelased, et Põhja-Korea lasi korraga õhku 600 sellist õhupalli ning mais registreeriti 260. Lisaks segab Pyongyang piirialadel regulaarselt GPS-signaale.
Lõuna-Korea ühinemisministeerium hoiatas varem, et võtab Põhja-Korea vastu väljakannatamatult valusai” meetmeid, kui see jätkab irratsionaalseid provokatsioone. Soul ütles, et võib jätkata piiri ääres valjuhäälditest saadete edastamist või Põhja-Korea režiimi kritiseerivate lendlehtede levitamist õhupallide kaudu.
Agentuuri Yonhap andmetel on Põhja-Koreast Lõuna-Koreasse põgenenud inimesed saatnud juba aastaid koju õhupalle Kim Jong-uni kriitikat sisaldavate lendlehtedega, samuti USB-mälupulgaid videotega K-pop-artistidest, mis on keelatud KRDV-s.
14. Saksamaa, Belgia, Taani ja Norra annavad Ukrainale aasta lõpuks sõjalist abi 1,4 miljardi euro väärtuses, ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz Berliinis kohtumisel Ukraina presidendi Vladimir Zelenskiga. See avaldus tuli keset teateid, et putin keeldus arutamast Scholziga Ukraina olukorra lahendamise teemal.
Kantsler täpsustas, et raha eraldatakse õhutõrjesüsteemidele Iris-T ja Skynex, tankidele Gepard, haubitsatele, õhutõrjekahuritele, ründedroonidele, radariseadmetele ja suurtükimürskudele. „See toetus ütleb kahte asja. Esiteks võib Ukraina meie peale loota. Teiseks on see selge signaal putinile: aja seiskumine ei toimi. Me ei lõpeta Ukraina toetamist,” vahendab Bloomberg tema sõnu. Scholz kinnitas ka, et G7 riigid kavatsevad anda Ukrainale 50 miljardi dollari suurust laenu, mis kaetakse Venemaa keskpanga külmutatud varade kasumi arvelt.
Saksamaa välisminister Annalena Bärbock ütles 11. oktoobril, et putin keeldus arutamast Scholziga vahendamist Ukraina küsimuses. „Ta keeldub rahu vastu võtmast ja saadab jätkuvalt signaale sõja ja hävitamise kasuks. Tänapäeval ei taha ta isegi Saksa kantsleriga telefoni teel rääkida,” ütles Baerbock. Varem kirjutas Saksa ajaleht Die Zeit Saksa valitsuse allikatele viidates, et Scholz kaalub enne G20 tippkohtumist Brasiilias võimalust pidada putiniga telefonivestlust.
Septembri alguses kutsus Scholz üles kiirendama Ukraina sõja lõppu ja alustama arutelusid rahuleppe üle Venemaaga. Samuti rõhutas ta, et Venemaa esindajad tuleks kutsuda teisele Ukraina-teemalisele rahukonverentsile, mis peaks toimuma enne aasta lõppu.
Itaalia ajaleht La Repubblica omakorda teatas allikale viidates, et Saksamaa kantsler töötab välja rahuplaani, mis põhineb Minski kokkulepete põhimõtetel. Samal ajal ei välista algatus väljaande sõnul võimalust anda osa Ukraina aladest Venemaale. Ukraina on aga varem korduvalt teatanud, et ei kaalu territoriaalsete järeleandmistega rahuvõimalusi.
Volodõmõr Zelenski ütles 9. oktoobril, et olukord rindel avab võimaluse Ukraina sõda 2025. aastaks lõpetada. „Meil on oktoobris, novembris ja detsembris võimalus liikuda rahu ja stabiilsuse poole. Olukord lahinguväljal annab võimaluse otsustavaks tegutsemiseks eesmärgiga lõpetada sõda hiljemalt 2025. aastal,” rõhutas ta.
Ukraina suursaadik Türgis Vassili Bodnar ütles samas, et Kiiev plaanib korraldada uue rahutippkohtumise enne selle aasta lõppu ja loodab Venemaa osalemisele, välistades samal ajal Moskvaga otseläbirääkimiste võimaluse.
15. Põhja-Korea (KRDV) sõdurid sõdivad juba Ukrainas ja mitu tuhat KRDV sõdurit on Venemaal väljaõppel ning tõenäoliselt võidakse nad tulevikus üle viia rindejoonele, teatab Sõjauuringute Instituut.
Analüütikud, kes viitavad väljaandele Washington Post teatavad, et Lõuna-Korea ja Ukraina ametnikud ütlesid, et Põhja-Korea sõdurid tegutsevad juba Ukrainas koos vene vägedega.
Ukraina sõjaväeluure pressiesindaja ütles, et üksikud Põhja-Korea ohvitserid jälgivad vene vägesid ja uurivad lahinguvälja Venemaa poolt okupeeritud Ukrainas, kuid Ukraina pole veel näinud Põhja-Korea üksusi Ukrainas.
Ukraina ametnik lisas, et mitu tuhat Põhja-Korea jalaväelast koolitatakse Venemaa territooriumil ning vene väejuhatus võib viia nad enne 2024. aasta lõppu Ukraina rindejoonele või Venemaa piirialadele vabastamiseks.
Märgitakse, et Põhja-Korea sõjavägi tegutseb tõenäoliselt okupeeritud Donetski piirkonnas. Analüütikud meenutavad ka, et hiljuti okupeeritud Donetski lähedal toimunud raketilöögi tagajärjel hukkus mitu Põhja-Korea ohvitseri.
„Põhja-Korea vägede ulatus, mida Venemaa võiks rindejoonele paigutada või millega ta saaks piiri äärde vene väed vabastada, on ebaselge, kuid need stsenaariumid võivad kaasa aidata ka Venemaa püüdlustele suunata lisajõude esmatähtsatele ründeoperatsioonidele Ukrainas, et pikendada 2024. aasta suvel alanud Venemaa pealetungoperatsiooni kulminatsiooni,” ütleb ISW.
Analüütikud märgivad ka, et Põhja-Korea vägede paigutamine Venemaa poolt võib luua võimalused nende kasutamiseks Ukrainas, olenevalt Põhja-Korea vägede kvaliteedist, struktuurist, paigutamisest ja koostegutsemisvõimest.
16. Lühiuudised
Zelenski külastas paavsti, sellega sai Euroopa ringkäik oluliste riigijuhtide läbi ja ööseks jõudis Zelenski tagasi Ukrainasse, igaõhtune kõne tuli veel lennukilt enne õhkutõusmist…
USA esindajatekoja spiiker Mike Johnson teatas, et tal pole soovi Ukraina rahastamist jätkata. Ta väljendas veendumust, et kui endine president Trump võidab, võib ta konflikti lõpetada, helistades putinile ja öeldes: „Sellest piisab.” Njah, vist ei kommenteerigi…
NATO liitlased ei tohiks kuulata ega reageerida vladimir putini mõõgapõrinale, sest allianss on tugev ja suudab reageerida mis tahes ohtudele, ütles NATO uus juht Mark Rutte.
Kaitseministeeriumi teatel on Sergi Melnõk määratud kaitseminister Rustem Umerovi asetäitjaks. Justiitsbrigaadi kindralina on ta juhtinud Harkivi kaitsmist alates täiemahulise sissetungi algusest.
Värske küsitluse kohaselt toetab ajateenistusealiste Ukraina meeste tagasisaatmist Ukrainasse 67% poolakatest. Sellele ideele on vastu peamiselt vasakpoolsed valijad, samas kui parempoolsed Konföderatsiooni valijad on enim poolt.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
