Sõja ülevaade: 961. päev – NATO kuulutas välja tuumarelvaõppused
Avaldatud: 11 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. oktoober 2024:
Kurski oblasti kahe küla kaotus, väga raske Tšassiv Jaris ja Torskes ning kaks väga väikest sammu Donetski rindel ehk siis Ukraina pidas siiski hästi vastu.
1. Sademete hulgas muutusi pole.
2. Põleb ikka.
3. Kursk: kaks küla siiski vene kontrolli alla läks.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta, kuigi hullu suruvad.
6. Siversk: seni sõjaudus koban…
7. Bahmut: väga raske nii Tšassiv Jaris kui Torskes.
8. Donetsk: kaks väikest muutust.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. NATO kuulutas putini ähvarduste peale välja tuumarelvaõppused.
12. Suurbritannia kavatseb saata Ukrainasse sõjalisi instruktoreid.
13. Kolmandik venelastest teatas oma valmisolekust tagastada Ukrainale kõik alaltes 2022 aastast okupeeritud alad.
14. kreml lubas Ungarile pärast Ukrainale antava abi blokeerimist rohkem odavat gaasi.
15. AP: Venemaa värbab petlikult 18-aastaseid Aafrika, Ladina ja Aasia naisi „sahede” kokku panema.
16. CPJ kutsub üles lõpetama Ukraina presidendi kantselei süstemaatiline surve Ukrainska Pravdale (uudistekanal).
17. Lühiuudised
Seni vene poole surve languse märke pole tuvastanud. 169 rünnakut, kaudtulelöökide arv 1,5 korda kõrgem tavapärasest, tõusis ka mitmikraketiheitjate laskude arv, liugpomme pisu üle 100 jne. Eile isegi idarindel pisu üllatuslik oli, et suuremat edenemist siiski ei tuvastanud. Väga optimistlik siiski olla ei julge.
vene poole kaudtuletorude kaotuste number on jälle tõusnud rahudavale tasemele.
Ukrainal on vaja odavaid ja lihtsaid liugpomme rinde mõjutamiseks. Lääne pakutavaid vahendeid suuremateks löökideks rindel ei jagu ja kipuvad kallid olema.
Veel pole suuremat mõju avaldanud vene laskemoonaladude tabamised, aga nii jätkates see saavutatakse. Sama seis vene naftataristuga…
Kõlakad räägivad, et tasapisi tõuseb Venemaal värvatute keskmine vanus… see peaks hakkama kvaliteedile peatselt mõju avaldama, sest keskmine vene mees Venemaal üle 40 aasta pole enam nii toimekas, kui nooremad.
1. Sõjavangide kohtlemise koordinatsioonistaap kinnitas 2023. aastal venelaste kätte vangi langenud 27-aastase Ukraina ajakirjaniku Victoria Roštšina surma. Olla ta olnud vangide vahetuse nimekirjas ja viidud üle Leforovo vanglasse (Moskva).
Odessa ikka öiseks sihtmärgiks jätkuvalt on. Eks nii droone kui rakette sinna suunal saadetakse.
Kiievis ja üle Ukraina uus öine droonirünnak ja kui Kiievi ümber sai ruttu platsi puhtaks, siis loo kirjutamise ajal mujal veel õhutõrje töötas.
2. Krimmi suurimas naftabaasis Feodossijas, mis põleb juba neljandat päeva pärast Ukraina relvajõudude rünnakut, seal toimus uus plahvatus.
Hästi informeeritud Venemaa kanali Dosje Špiona andmetel andis Ukraina eile varahommikul löögi Krasnodari krais Oktjabrskis asuvale Shahedi droonilaole, hävitades 45 drooni, 108 lõhkepead ja 4,5 tonni kütust. Kaks tundi hiljem tulekahju kustutati.
3. Kursk: eile kirjutatud kaks küla siiski vene poole valduses seni pole, ju said korraks sisse ja siis uuesti välja. Küll lisandus Snagosti suunal kaks järgmist küla, Holodnaja ja Ljubimovka, mis on nüüd vene poole kontrolli all ning lisaks jõuti samast suunast edasi kuni Zeljonõi Šljahhi külani. Vähemalt 155. vene merejalaväebrigaadi kaks soomustransportööri (BTR) Kurski oblastis Zeljonõi Šljahhist põhjas asuval teeristil seisid. See edenemine saavutati väidetavalt 30 soomusühiku (pataljoni suurus) rünnaku tulemusel, millest 15 olla Ukraina omad hävitanud. Ukraina blogijad kipuvad arvama, et Ukrainal pole vist enam piisavalt kontrolli õhus ja vahendeid teedel olevate masinate mõjutamiseks. Eks näis…
Mujal muutusi ei tuvastanud.
Sõrski teatas, et vene pool on siia kogunud u 50 000 soldatit. Väitis, et suur osa neist tuli idarindelt.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: siiani pisu sõjaudu kahe vene poole üleeilse edenemise kohta, äkki homme targem.
7. Bahmut: raske nii Tšassiv Jaris kui Toretskis.
Tšassiv Jari juures on hetkel pinged tõusmas, sest seni on tasapisi suutnud vene pool kasvatada nii linnast kirdes ja kagus olevaid sillapäid (seal kus kanal maa-all) kui linnas endas idaküljel, kus mõned uued kvartalid hallis alas vene poole kontrolli alla läksid. Hetkel siiski tundub, et olukord on Ukraina kontrolli alla ning suudavad seal oluliselt hõrendada vene koosseisu aga tundub, et mitte piisavalt. Eks näis, mida lähinädalad toovad.
Toretskis on raskem, eile küll muutusi rindejoones ei tuvastanud aga paneb siia Ukrainlaste enda kirjelduse olukorrast:
„Olukord Toretskis on pehmelt öeldes keeruline. Kahjuks õnnestus vaenlasel vallutada naabertänavad kuni Tsentralnaja tänavani, mida mööda nad olid varem edasi liikunud, tulistada sõna otseses mõttes välja ja hävitada sõna otseses mõttes kõik majad ja varjualused tänavatel,” ütles telesaates Luhanski operatiiv-taktikalise rühma kõneisik Bobovnikova.
Kõneisik ütles ka, et kõigi varjupaikade hävitamisega jäid venelased ilma võimalusest end kaitsejõudude eest varjata. Kuid tema sõnul ei võta vaenlase väejuhatus kaotusi arvesse – sissetungijad lihtsalt „põletavad linna läbi” ja tormavad selle seejärel väikeste rühmadena edasi. Bobovnikova sõnul pole Toretskis enam ühtegi maja alles. Ukraina relvajõud üritavad pealetungi tagasi hoida, kuid okupantidel on jõueelis ja nad täiendavad regulaarselt rindel olevaid soldateid. Ja nagu kõneleja ütleb, need vaenlase taktikad töötavad.
8. Donetsk: kaks väiksemat sammu oli.
New-Yorki loodeservas ühe metsariba enda kontrolli alla vene pool sai.
Loodesektoris õnnestus vene poolel väike samm kaevanduslinna Mõrnohradi (46 000 elanikku) poole teha Mõkolajevi asulast läänes olevas orus ja metsatukkades ning siit on linnani veel u 1,5 km.
Mujal rinne pidas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: tundub, et vene pool siiski ei saanud Kamjanske juures teisel pool veekogu kanda maha.
10. Herson: muutusteta.
11. NATO alustab esmaspäeval suurõppust taktikalise tuumarelva kasutamise treenimiseks. Õppus „valmidus anda otsustav vastus mistahes ohtudele” viiakse läbi Moskva tuumaretoorika järjekordse karmistamise taustal, mille eesmärk on takistada Ukrainal kasutamast Venemaa territooriumi ründamiseks kaugmaa Lääne rakette.
NATO peasekretär Mark Rutte ütles, et õppus Steadfast Noon algab 14. oktoobril ja kestab umbes kaks nädalat. Nendes osaleb 2000 sõdurit, kaheksa baasi ja 60 lennukit 13 riigist; harjutustsoon – Belgia, Holland, Suurbritannia, Põhjameri. Nendes osalevad pommitajad ja hävitajad, mis on võimelised kandma tuumalõhkepäid.
NATO esindajate sõnul teavitati sellest Moskvat, edastab Associated Press.
Iga-aastast õppust Steadfast Noon on peetud juba üle 10 aasta. Seekord leiavad need aset varsti pärast seda, kui putin teatas trotslikult muudatustest Venemaa tuumadoktriini. 25. septembril tegi ta Julgeolekunõukogu istungil ettepaneku fikseerida säte, mille kohaselt käsitletakse tuumariigi toel tuumariigi toel toimuvat „agressiooni” kui ühisrünnakut Venemaa vastu. putin tegi ka ettepaneku selgitada tuumarelva kasutamise võimalust, kui saadakse „usaldusväärset teavet” kosmoserünnakurelvade, nagu strateegiline lennundus, tiibraketid, hüperhelikiirusega sõidukid ja droonid Venemaal asuvate sihtmärkide vastu. Sellised sõnastused hõlmavad teoreetiliselt Ukraina tegevust, kaitstes end Lääne liitlaste abiga Venemaa agressiooni eest.
Õppuse Steadfast Noon eesmärk on näidata, et allianss on võimeline tõrjuma kõiki oma liikmeid ähvardavaid ohte ja „iga vastane peab seda võtma äärmiselt tõsiselt”, ütles NATO kaitsepoliitika ja planeerimise asepeasekretär Angus Lapsley. NATO jälgib Põhja-Korea ja Iraani tuumaprogramme, Hiina tuumavõimekuse kiiret laienemist, „aga ilmselgelt on meie suurim mure Venemaa”, selgitas ta. Viimase kahe aasta jooksul on Moskva investeerinud üha enam oma tuumajõududesse, võtnud kasutusele palju uusi süsteeme ja pannes suuremat rõhku investeeringutele lähi- ja keskmise ulatusega süsteemidesse. Kuid see räägib palju oma tuumadoktriinist, mis näib olevat üsna selge katse meid mõjutada, kui rääkida Ukraina toetamisest, ütles Lapsley.
NATO-sisese tuumaheidutuse aluseks Euroopas on USA ja Suurbritannia väed (Prantsusmaal on ka tuumarelvad, kuid need ei kuulu alliansi organisatsioonisüsteemi). Kuid teised NATO riigid, sealhulgas tuumarelvadeta riigid, peavad aktiivsemalt osalema Venemaa tuumaheidutuspoliitikas, mis pole mitte ainult suurendanud oma tuumarelvade tüüpe, arvu ja täpsust… mis on mõeldud kasutamiseks lahinguväljal, vaid samuti on sagedasemaks ja nähtavamaks muutunud väliõppuste läbiviimine ja selliste relvade kasutuselevõtt, seisab Stimsoni julgeolekuuuringute keskuse hiljutises aruandes.
Raporti autorid ütlesid, et nii tuuma- kui ka tavarelvade võimete laiem valik peaks andma NATO liikmetele mitmekesisemad ja jõulisemad reageerimisvõimalused, minimeerides riski, et eskaleerub täiemahulise tuumasõjani. Venemaa ohjeldamise poliitika on tõhusam, kui kõik liitlased, mitte ainult USA (ning Suurbritannia ja Prantsusmaa), astuvad otsustavaid poliitilisi ja sõjalisi samme tuumaheidutuse tugevdamiseks.
12. Prantsusmaa president Emmanuel Macron oli esimene lääne liider, kes tegi selle aasta alguses ettepaneku saata Ukrainasse NATO väed. Valjuhäälse arutelu järel jäi see algatus tühjaks, kuid peagi võivad Ukrainasse saabuda Briti sõjaväeinstruktorid, kes õpetavad kohapeal välja Ukraina relvajõudude sõdureid.
Briti sõjaväejuhid arutavad väikeste koolitajate rühmade saatmist Lääne-Ukrainasse, ütlesid kaks kõnelustega kursis olevat inimest Timesile. See lahendab nende sõnul mõned logistilised probleemid, mis tekivad Ukraina sõdurite väljaõppel Ühendkuningriigis ja säästab raha. Instruktorid annavad värvatutele enne idarindele saatmist intensiivse baasväljaõppe.
Seal võitlevad komandörid on korduvalt kurtnud, et osal mais alanud mobilisatsiooni käigus värvatud ajateenijatel pole isegi elementaarseid lahinguoskusi ja nad kardavad võidelda. Nende hinnangul sureb või saab vigastada 50–70% värvatutest esimestel päevadel pärast rindele jõudmist.
Instruktorite saatmine Ukrainasse Briti sõjaväebaasides väljaõppe läbiviimise asemel oleks „meile odavam ja neile parem”, ütles Ühendkuningriigi kaitseallikas ajalehele. Seal saaksime [treeningut] kiiremini teha ja see oleks rindejoonest väga kaugel, mahajäetud aladel, nii et risk oleks palju väiksem.
Ukraina relvajõudude allika sõnul on väljaõpperiigi vahetus võimas sõjalis-poliitiline signaal teistele riikidele ja Venemaale endale. See tähistaks ka NATO sõjalise infrastruktuuri „de facto” paigutamise algust Ukraina territooriumile ja toimiks võimsa heidutusvahendina. Lisaks saavad Ukraina sõdurid brittidega lahingukogemust jagada ning nad saavad katsetada konflikti käigus välja töötatud uut tüüpi relvi, ütles allikas.
Uudis plaani koostamise kohta ilmus Volodõmõr Zelenski kolmanda kohtumise taustal uue Briti peaministri Keir Starmeriga. Ukraina president esines äsja moodustatud valitsuskabineti ees juulis Londonis, vestles Starmeriga USA-s septembris ÜRO Peaassambleel ning saabus neljapäeval Downing Street 10-sse uuteks kõnelusteks. Zelenski alustas reisi Euroopa nelja suurimasse riiki pärast seda, kui tühistati laupäeval Saksamaal Ramsteini baasis toimunud Ukraina kontaktrühma tippkohtumine, mida pidi võõrustama Joe Biden.
Londonis toimunud kohtumisel osalesid ka NATO uus peasekretär Mark Rutte, Suurbritannia kaitseminister John Healey, Starmeri riikliku julgeoleku nõunik Tim Barrow ja kaitseväe staabiülem admiral Anthony Radakin.
Kuu aega tagasi koostas Healey, keda abilised kutsuvad „härra Ukrainaks” plaani eraldada sel aastal Ukraina õhutõrjesüsteemile 650 mitmeotstarbelist raketti ja pikendada Ukraina sõjaväe väljaõppeprogrammi Operation Interflex. Briti instruktorid on välja õpetanud juba 45 000 Ukraina sõdurit ja programm jätkub nüüd 2025. aastal. Healey tunnistas aga septembris, et programmi elluviimisel on suurim väljakutse Ukraina uute sõjaväelastega varustamine väljaõppeks.
Kokku on enam kui 100 000 Ukraina sõdurit sõja algusest saadik läbinud sõjalise väljaõppe välismaal, peamiselt Ühendkuningriigis, Poolas, Prantsusmaal ja Saksamaal.
Väike hulk Briti sõjaväeinstruktoreid on juba Ukrainat külastanud. Nad koolitasid ukrainlasi arstiabi pakkuma, kuid selle missiooni üksikasjad on salastatud, märgib Times.
13. Ligi kolmandik venelastest on nõus lahingute lõpetamiseks tagastama Ukrainale kõik 2022. aasta veebruaris alanud sõja ajal okupeeritud alad, näitas Levada keskuse küsitlus. Uuringu kohaselt toetab 31% vastanutest putini otsust, kui ta lõpetab sõja Kiievi tingimustel – see tähendab vene vägede täieliku väljaviimisega kõigilt okupeeritud maadelt. 14% venelastest on „kindlasti” valmis seda sündmuste arengut toetama, veel 17% ütles, et „suure tõenäosusega” toetaks seda.
Levada keskus
Esiteks, nagu küsitlusest selgub, on kodanikud valmis lahkuma Zaporižja ja Hersoni piirkondadest, mis liideti Venemaaga 2022. aasta sügisel ilma piirkondlike keskusteta – Zaporižja, mida ei õnnestunud vallutada ja Hersoni piirkondadest, millest armee oli sunnitud loobuma. Nende piirkondade naasmist Ukrainasse toetab 21% vastanutest, kellest 7% peab seda võimalust „eelistavaks” ja 14% – „vastuvõetavaks”.
16% Levada küsitletutest nõustub Kiievile „DPR” ja „LPR” rahu huvides tagastama. Kuid ainult 5% nimetas seda stsenaariumi „eelistatuks” ja 11% „vastuvõetavaks”.
Üldiselt nimetas 78% venelastest „viivitamatut relvarahu” kui rahulepingu tingimust „eelistatavaks” või „vastuvõetavaks” – kahe aasta kõrgeim osakaal. Võrdluseks: 2024. aasta mais andis selle vastuse 70% ja 2023. aasta mais – 64%.
Peaaegu pooled küsitletutest – 47% – ütlesid, et sõda on toonud Venemaale „rohkem kahju kui kasu” ning nende osakaal kasvas 2023. aasta maiga võrreldes 6 protsendipunkti. 28% venelastest peab sõda endiselt „kasulikuks” – 10 protsendipunkti vähem kui poolteist aastat tagasi.
Uuringu tulemused näitavad, et venelased on järk-järgult sõjast väsinud, ütles Levada keskuse direktor Denis Volkov agentuurile. Tema sõnul avalikkuse meeleolus aga dramaatilisi muutusi ei ole: 76% ütleb, et nad „toetavad” armee tegevust Ukrainas ja 60% usuvad, et sõda on „edukas”, hoolimata kumulatiivsetest kaotustest üle miljoni inimese.
„Enamik võib jätkata oma eraelu elamist,” selgitab Volkov. „Enamik soovib rahu, kuid jätab selle otsuse võimudele.”
14. Ungari sõlmib Gazpromiga uue lepingu, mis tagab riigile pikaajalise gaasitarne konkurentsivõimelise hinnaga, ütles Ungari välis- ja välismajandussuhete minister Peter Szijjártó Peterburis gaasifoorumil. 2025. aastal võimaldab leping Budapestil saada Turkish Streami kaudu 8,5 miljardit kuupmeetrit gaasi, lisas Szijjártó. „Tänavu ületab Turkish Streami tarnemaht juba 5,7 miljardit kuupmeetrit, mis on rohkem kui terve eelmisel aastal. Kokku saab Ungari 2024. aasta lõpuks Venemaalt 6,7 miljardit kuupmeetrit gaasi,” ütles ta.
Varem on Ungari korduvalt blokeerinud EL-i otsuseid Ukrainale abi andmiseks. Eelkõige blokeeris ta mais 6,5 miljardi euro eraldamise Kiievi toetuseks ja juulis pani ta järjekordse veto Ukraina relvajõudude relvatarnete rahastamisele Euroopa rahufondi kaudu. 8. oktoobril takistas Ungari EL-il Venemaa varade külmutamist praeguse kuuekuulise pikendamise asemel kolmeks aastaks, seades ohtu 35 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.
Ungari peaminister Viktor Orban on pärast Ukraina sõja puhkemist ainus Euroopa liider, kes on säilitanud suhteid putiniga. Juulis kuulutas ta välja oma “rahumissiooni” ning külastas Kiievit, Moskvat ja Pekingit, kus kohtus Vladimir Zelenski, putini ja Xi Jinpingiga. Orban soovitas Zelenskil ja putinil kaaluda relvarahu.
EL kritiseeris Ungari peaministri Moskva-reisi, märkides, et tal ei olnud mandaati pidada liidu nimel läbirääkimisi Venemaa presidendiga. Orban nimetas putinit peagi „ratsionaalseks ja mõistlikuks” poliitikuks.
Ungari peaminister on ka korduvalt propageerinud venemeelseid narratiive. Märtsis süüdistas ta Euroopa riike „oma sõja” pidamises Venemaa Föderatsiooni vastu, toetades Ukrainat ja kehtestades Venemaale sanktsioone. Ta hoiatas ka ohu eest, mis kaasneb relvade üleandmisega Kiievile, mis võivad jõuda Venemaa territooriumile ning väitis, et Brüsseli Ukraina-poliitika „ei teeni eurooplaste huve”.
Ungari selline käitumine tekitab teistes EL-i riikides kasvavat rahulolematust. Mai lõpus teatas Bloomberg allikatele viidates, et Euroopa diplomaadid on Budapesti tegevusest väsinud ja kaaluvad võimalust võtta sellelt õigus ühisotsuste tegemisel osaleda. Seda saab teha Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohaselt, kui riik ei järgi liidu väärtusi.
15. Venemaa värbab ründedroone kokku panema 18-22-aastaseid noori naisi Aafrikast, Aasiast ja Ladina-Ameerikast, lubades neile väidetavalt treenida või töötada Euroopas. Seda väitsid Ameerika ajakirjanike Associated Pressi uurimine. Sotsiaalvõrgustikes reklaamide kaudu lubati noortele välismaalastele vene keele testi sooritamise korral tasuta lendu, rahalist abi ja praktikat Euroopas.
Tatarstani saabudes said naised aga teada, et nende ülesandeks on panna kokku „sahede” Ukraina-vastasesse sõtta.
Mõned töötajad kurdavad pikkade tööpäevade, madalate palkade ja range järelevalve üle. Samuti puutuvad nad kokku kahjulike kemikaalidega, mis põhjustavad nahaärritust. kreml värbab aktiivselt naisi Aafrikast ja Aasiast, et saada üle sõjaaegsest tööjõupuudusest, kirjutab AP. Agentuuri uurimine tuvastas, et Tatarstanis töötab droonide tootmises umbes 200 aafriklannat koos vene kutsekoolide õpilastega, kes on keskmiselt 16-18-aastased. Paljud välismaalased ei teadnud tegelikest töötingimustest, kuigi vene keele oskuse test sisaldas vihjeid nagu sõnad „tehas” ja „kinnita” / „lahti”, kirjutavad ajakirjanikud.
Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasias reklaamitakse tugevalt värbamisprogrammi nimega Alabuga Start, mis lubab noortele naistele „karjäärivõimalusi”. Asjatundjad aga usuvad, et noori naisi valitakse seepärast, et neid on lihtsam kontrollida.
16. Ajakirjanike kaitsmise komitee (CPJ) teatas, et Ukraina võimud peavad lõpetama sõltumatu väljaande Ukrainska Pravda (UP) takistamise. Allikas: CPJ avaldus.
Otsene sõnavõtt Gulnoza Saidilt, CPJ programmi koordinaatorilt Euroopas ja Kesk-Aasias: „Juhtiv sõltumatu Ukraina meediaväljaanne Ukrainska Pravda on maksnud kõrget hinda veerandsajandi pikkuse hoolika reportaaži eest. Ukraina presidendi kantselei jõupingutused väljaande tööd takistada pole midagi muud kui antidemokraatlikud, arvestades toimetuse olulist rolli olulise riikliku väärtuse – ajakirjandusvabaduse – kaitsmisel. Ukraina võimud ei tohiks kunagi sekkuda uurivasse ajakirjandusse nii rahu- kui ka sõjaajal.”
Mis eelnes: Ukrainska Pravda avaldas 9. oktoobril avalduse, milles teatas, et kogeb Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei „pidevat ja süstemaatilist survet” keelata ametnikel suhelda „teatud ajakirjanikega”.
Üksikasjad: UP programmidirektor Andrei Bystrov ütles CPJ-le, et ametnikud saavad regulaarselt juhiseid väljaandega teatud küsimustes mitte suhelda.
Väljaanne väitis, et presidendi kantselei survestas ka eraettevõtteid reklaamist keeldumiseks ning osa reklaamiandjaid keeldus pärast kantselei kõnesid.
Bõstrovi sõnul intensiivistuvad jõupingutused teabe blokeerimiseks „tavaliselt pärast kõrgetasemeliste ajakirjanduslike uurimiste või analüütiliste artiklite avaldamist Ukraina poliitilise olukorra kohta”.
Augustis toimunud emotsionaalses vestluses Zelenski ja UP ajakirjaniku Roman Kravetsi vahel süüdistas Zelenski väljaannet teistelt poliitilistelt jõududelt juhiste saamises uudiste kajastamise kujundamiseks – juhised, mida tuntakse kui „temniki”.
Ukrainska Pravda peatoimetaja Sevgil Musajeva eitab seda praktikat.
Sõnasõnaliselt CPJ: „Kaks Ukrainska Pravda ajakirjanikku, Georgi Gongadze ja Pavel Sheremet on tapetud seoses nende tööga alates väljaande asutamisest 2000. aastal, teisi, sealhulgas Musaevat on nende tööga seoses takistatud ja ähvardatud.
Ka mitmed teised Ukraina uurivad ajakirjanikud on pärast Venemaa laiaulatuslikku sissetungi riiki oma tööga seoses seisnud silmitsi jälgimise, vägivalla ja hirmutamisega.
Üksikasjad: komitee lisas, et CPJ võttis kommentaari saamiseks ühendust Zelenski bürooga, kuid pole veel vastust saanud.
17. Lühiuudised
Poola välisminister Radoslaw Sikorski ütles, et Starlinki mooduleid Ukrainale rahastab Poola ning Elon Musk ega ettevõte ise sellesse protsessi kaasatud ei ole. Poola välisministeeriumi juht ütles seda 10. oktoobri pressikonverentsil, vahendab Polskie Radio 24. Pressikonverentsil puudutas ta Ukraina varustusega abistamise teemat, mida Poola president Andrzej Duda kavatseb Ramsteinis arutada. Sikorsky sõnul võimaldab Starlinki tarnimine ja neile internetiühenduse tagamine Ukrainal jätkata tõhusat kaitset venelaste vastu.
Volodõmõr Zelenski näitas Starmerile võiduplaani. Ukraina president kohtus visiidil Suurbritanniasse peaminister Keir Starmeriga. Zelenski esitas talle võiduplaani, kuid ennekõike kõike, mis oli seotud Ukraina sõjalise tugevdamisega.
Zelenski tutvustas Macronile võiduplaani ja arutas rahuvalemi elluviimist.
Ukraina president Zelenski kohtus Itaalia peaministri Giorgia Meloniga.
Sanktsioonid pidurdavad Venemaa hävitajate Su-57 tootmist, kuna toetutakse lääne komponentidele, eriti elektroonikale. Samal ajal kui USA ja liitlased jätkavad F-35 tarnimist, on Venemaal hädas isegi mõne Su-57 ehitamisega. See moderniseerimise tagasilöök hoiab Vene õhuväge oma lääne kolleegidest kaugel mahajäämas.
„Aasta lõpuks jõuab rindele veel Briti suurtükiväesüsteeme AS-90,” ütles kaitseminister Rustem Umerov Londonist. Samuti on oodata häid uudiseid kaugrelvade ja robotsüsteemide kohta.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
