Sõja ülevaade: 960. päev – Kurskist ikka vastuolulist infot
Avaldatud: 10 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. oktoober 2024:
Kurskist ikka vastuolulist infot, Donetski rindel vaid üks väike samm ja Robotõne juures parandas vene pool oluliselt enda seisu.
1. Jagus nii droone kui rakette ning liugpomme.
2. Põleb.
3. Kursk: väikseid edusamme olevat mõlemal poolel.
4. Harkiv: lainetab.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks edenemine eile tuli.
9. Lõunarinne: Robotõne juures parandas vene pool enda seisu.
10. Herson: muutusteta.
11. Iga teine venelane hakkas nägema sõjas rohkem kahju kui kasu.
12. putin andis lukašenkale veel 300 miljonit dollarit ja ordeni.
13. Venemaa rahandusministeerium teatas Venemaa eelarve ülejäägist esimest korda pärast 2022. aasta lõppu.
14. Odessa sadamat pommitatakse juba mitmes päev.
15. EL kiitis heaks 35 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale, kasutades selleks Venemaa külmutatud varasid.
16. Lühiuudised
Pühapäevast on ilm Ukrainas sügisene, päevane +20 asendub 10 kraadiga ning algavad vihmad ja öösel võib visata miinust. Hetkel ei julge prognoosida, kas see vähendab vene poole survet. Kindlasti mõjub see kehvemini (madal pilvisus) Ukraina seirele rünnakute tõrjumiseks ja konveier massiga võib edu saavutada. Ka ei sega kvantiteediga pommitamist ilm. Teede peatne lagunemine võib siiski logistikaahelat aeglustada, aga see ei juhtu vast nädalaga.
Seni pole märke vene poole surve vähenemisest. Eile toimus 149 rünnakut ja kõik seni aktiivsed suunad on jätkuvalt töös ning lisandunud on pinge kasv lõunarindel. Liugpomme lausa 160, vist uus rekord ja kaudtuld u 1,5 korda tavapärasest enam ja kamikazedroone tavapärasest kaks korda enam.
1. Ukraina vist kaotas ühe Patrioti süsteemi Dniprost edelas.
Zaporižjat tabati täna varahommikul liugpommidega, nagu ikka, tabati eramaju. Õnneks vaid kaks vigastatut.
Droone ka öösse jagus.
Odessa sadam juba mitmes päev rünnaku all (vt p 14).
2. Venemaa 67. GRAU arsenal Brjanskis näib olevat tabatud ja plahvatas pärast üleeileõhtust lööki.
vene Shahedi ladu Oktjabrski lähedal Krasnodari krais sai raketitabamuse.
Krasnodari krais Jeiskis tabati miskit täna öösel ja algas suurem plahvatuste seeria. Suur sõjaväelennuväli seal kandis on.
Feodossijas (Krimm) on näha jätkuvat tulekahju naftatehases. Näib, et tulekahjus on kahjustatud või hävinud vähemalt 9 mahutit.
Vene sõjaväepropagandistid kirjutavad, et ööl vastu 10. oktoobrit rünnati Adõgea vabariigis Hanskaja sõjaväelennuvälja. Internetis levitatakse asja kohta videoid. Hanskaja lennuväli asub kolme kilomeetri kaugusel Hanskaja külast ja kuue kilomeetri kaugusel Maikopist. Seal baseerub Polotski 272. õppelennubaas, mis kuulub Krasnodari Kõrgema Lennuväe Lennukooli koosseisu. Internetis levitatakse videoid, mis näitavad võimalikku plahvatust, millele järgnes tulekahju lennuvälja piirkonnas. Kohalikud võimud olukorda ei kommenteerinud. Kõlakad räägivad, et oli droonirünnak…
3. Kursk: 36. merejalaväe 501. pataljon ründab Kurskis Obuhhovkas Venemaa positsioone, mis viitab sellele, et kontroll küla üle kaotati.
Hetkel erinevad blogijad annavad pisu erinevat infot ja hetkel arvamusel, et väikseid edusamme on mõlemal poolel. vene kaitseministeerium andis küll teada kahe küla (Pokrovski ja Novaja Sorotšina) vabastamisest, et nad sinna pidama oleks jäänud ühtki kinnitust saanud pole. Liialt tihti on vene poole eduteated mitteeduteated…
Ukraina sõdurid 409. ründepataljonist vallutasid Kurskis väärtusliku trofee: täiesti terve vene satelliitsidejaama R-448, ideaalses korras.
Mõned kirjutajad arvavad, et Ukraina võib Kurski oblastist taanduda, aga pean seda veaks. Eks suurem põhjus ikka poliitiline, ehk sul on vastukaup taskus ja vene pool ei saa läbirääkimisi (kui need ikka tulevad) pidada edukaks, kui sinna sisse ei lähe Kurski oblastist tüki tagasi saamine. On ka kirjutajaid, kes arvavad, et Kurski operatsiooni võiks mujal korrata ja seda isegi juba pikalt oodanud. Kas aga selleks jõude piisab?
4. Harkiv: pisu kipub enam siin rinne lainetama.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta ja see hästi.
6. Siversk: hetkel infot uutest rindejoone muutustest polnud. Pisu selgusetu olevat, kust kurivaimu suunast tuli see vene seltskond, kes suutis Hrihorivka küla hõivata (võimalik, et üle Siverski Donetsi jõe).
7. Bahmut: muutusteta. Tundub, et hetkel pole vene pool suutnud oma sillapead Tšassiv Jaris kasvatada ning seni loodan, et Ukraina suudab selle siiski likvideerida. Ei kipu uskuma, et Ukraina omad on siin nii „külma kõhuga”, et lasevad sellel sillapeal olla ja töötlevad edukalt siia pürgivaid vene üksusi, sest siis on nad lihtsamini leitavad ja suht kaitsetud…
Toretskis linnalahing jätkus, eile muutustest infot polnud.
8. Donetsk: üks muutus ikka tuli.
Rinde loodesektoris juba üle nädala Pokrovski suund peab, kuigi vene pool surub tugevalt.
Zukurine asulas sai vene pool üle põhja-lõunasuunalise raudtee ja vallutas seal osa asulast. Sealt lõunas asuvate Hirniki ja Kurahivka linna kaitsmine hakkab muutuma üha pingelisemaks.
Vuhledari juures tundub, et vene pool pisu hädas edasi saamisega, see võib küll vaid ajutine olla.
9. Lõunarinne: Robotine juures parandas vene pool oma seisu.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: Robotõne juures suutis vene pool üllatada ja sai tagasi enda kontrolli alla suure lõigu enda varasemast kaitseliinist külast kirdes.
Melitopoli suund: Kamjanske juures on on pisu selgusetu, kas vene SOF sai kanna maha veekogu põhjakaldal, miskit askeldamine seal käib.
10. Herson: muutusteta. Kuidagi hooti käib siin vene poole tegevus, mõni päev paar rünnakut, mõni päev lausa viis, enamuses piirdutakse pommitamisega. Pole seni Ukraina omadest Dnepri idakaldal lahti saadud. Osa frustratsiooni elatakse jõe läänekaldal olevate asulate peal välja.
11. Venemaal on kasvanud nende kodanike arv, kes usuvad, et sissetung Ukrainasse tegi rohkem kahju kui kasu. Septembris ütles seda 47% riigi elanikest. Võrdluseks, 2023. aasta mais oli neid 41%, selgus Levada keskuse uuringu tulemustest. Samal ajal on 38-lt 28-le vähenenud nende arv, kes on kindlad, et putini Ukrainas käivitatud sõjaline erioperatsioon (SVO) on toonud rohkem kasu.
Teistest sagedamini väljendavad rahulolematust sõja tulemustega naised (55%), alla 24-aastased noored (55%), kuni 100 tuhande elanikuga linnade elanikud (52%), need, kes usuvad, et riik on valel teel (77%), ja need, kes putini tegevust heaks ei kiida (74%). Suurem osa neist (52%) põhjendab oma arvamust sellega, et sõda tõi paljudele inimestele surma, leina ja kannatusi. 21% küsitletutest osutas vene armee kaotustele, 7% – tsiviilisikute ohvritele. Veel 18% kaebas riigi halveneva majandusolukorra üle, sealhulgas hindade tõus ja valitsuse tohutud kulutused sõjale. 7% juhtis tähelepanu suhete halvenemisele teiste riikidega, 5% ei ole sanktsioonidega rahul. Üldiselt peab 13% venelastest igasugust sõda kahjulikuks.
Mehed (38%), 55-aastased ja vanemad (34%), moskvalased (32%), need, kes usuvad, et riik liigub õiges suunas (35%) ja putini tegevuse heakskiitjad (31%). Positiivsete tulemuste all mõeldakse Ukraina alade liitmist Venemaaga (26%), Donbassi elanike, venelaste ja venekeelsete inimeste kaitset (24%). Veel 16% usub, et sõda tugevdas Venemaa positsiooni maailmas, 11% usub, et putin peatas sellega NATO laienemise. 12% nimetas argumendina kaitset fašismi ja natsismi eest. Veel 10% osutas majanduse tugevnemisele ja tootmise kasvule.
Samal ajal väheneb nende venelaste arv, kes usuvad, et sõda läheb hästi. Kui veebruaris oli neid 70%, siis septembris vähenes nende osatähtsus 60%-ni. Samal ajal on peaaegu iga neljas (23%) vastupidisel seisukohal.
54% vastanutest pooldas rahuläbirääkimiste alustamist septembris. Seda on 4% rohkem kui augustis – pärast Ukraina armee tungimist Kurski oblastisse, kuid vähem kui juulis (58%). Samuti vähenes jätkuva vaenutegevuse toetajate arv 41-lt 39-le.
72% venelastest ütles, et nad toetaksid putini otsust sõda lõpetada. Kui aga üheks tingimuseks on okupeeritud alade tagastamine Ukrainale, siis nõustub sellega vaid 31% vastanutest.
Küsitluse tulemused näitavad, et venelased on sõjast tasapisi väsinud, ütles Levada keskuse direktor Denis Volkov agentuurile. Siiski märkis ta, et dramaatilisi muutusi ei toimu, sest peaaegu kõik saavad jätkata oma elu.„”Enamik soovib rahu, kuid jätab selle otsuse võimudele,” märkis sotsioloog.
Politoloog Abbas Galjamov pidas küsitluse tulemusi sõja kasu ja kahju kohta üsna usutavaks. „Ükski siinne vastusevariant ei tundu liiga ohtlik, seega võib eeldada, et vastused sellele küsimusele on enam-vähem ausad. Tõenäoliselt on veidi alahinnatud nende inimeste osa, kes ütlevad, et SVO põhjustas rohkem kahju, ja nende osakaal, kes ütlevad, et SVO on kasulik, on ülehinnatud, kuid üldiselt pole need numbrid väga eksitavad,” kirjutas ta.
12. Kolmapäeval Moskvat külastanud Valgevene president aleksandr lukašenka naaseb Minskisse uue suure vene laenu ja Vene Föderatsiooni kõrgeima riikliku autasuga. putin andis kremlis toimunud tseremoonial lukašenkale üle keiser Peeter I asutatud ja 1990. aastate lõpus taaselustatud Püha Apostli Andrease ordeni, Venemaa vanima ordeni.
„Teie, kallis aleksandr grigorjevitš, väärite loomulikult seda kõrgeimat autasu,” ütles putin lukašenka poole pöördudes. „Teile ordeniga autasu andmine… peegeldab Venemaa tänu teie silmapaistva panuse eest vene-valgevene alliansi ja strateegilise partnerluse arendamisse” (tsitaadid kremli veebisaidilt).
lukašenka ütles putinile, et annab ordeni muuseumisse ja lubas, et Valgevene jääb usaldusväärseks liitlaseks, kes ei vea kunagi alt. „Täna võitleme koos õiglase maailma eest. Sellisele kursile ei ole pingelise, tulise rahvusvahelise olukorra kontekstis alternatiivi,” ütles ta.
Lisaks lukašenka autasule saab Valgevene uue laenu Venemaalt. Selle suurus on umbes 1 miljard Valgevene rubla (300 miljonit dollarit), ütles vabariigi rahandusminister Juri Seliverstov. Tema sõnul katab Minsk selle rahaga osa riigieelarve puudujäägist, mida 2025. aastal hinnatakse 4,5 miljardile Valgevene rublale. „Peaaegu miljard rubla on väline tõmme,” ütles Seliverstov.
Valgevene on juba praegu Venemaa suurim võlgnik: Maailmapanga andmetel ulatub tema võlg 8,2 miljardi dollarini ning Minsk on kogunud Euraasia Arengupangale (EDB) laenu veel 2,4 miljardit dollarit, mis on 90% ulatuses täidetud vene kapitaliga.
Mullu detsembris kirjutas putin alla seadusele, mis lubab Minskil edasi lükata 2029.–2034. Valgevene 2023. aastal saadud laenude tagasimaksmine. Jutt käib summast umbes 105 miljardit rubla (praeguse vahetuskursi järgi 1,1 miljardit dollarit), mis eraldati „kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamiseks”.
Njah, kipub siiski arvama, et egas putin rahul ole, sest aktiivselt pole Valgevene sõtta sekkunud ning oma üksusi rindele saatnud ja peab halva mängu juures head nägu tegema kartuses kaotada senist head liitlast.
13. Venemaa Föderaaleelarve puudujääk septembri lõpus andis teed ülejäägile, teatas rahandusministeerium. Üle kolme neljandiku (kolm kvartalit) sai ta 26,29 triljonit rubla tulu ja kulutas 26,12 triljonit – seega oli ülejääk 169 miljardit rubla. Mõnel kuul oli eelarve ülejäägis, kuid kumulatiivselt alates aasta algusest juhtus see esimest korda pärast 2022. aasta lõppu, mil hüppeliselt kasvanud sõjalised kulutused kaalusid üles rekordilised naftatulud.
Tulud kasvavad kuludest kiiremini: eelarve tulud kasvasid mullusega võrreldes kolmandiku (33,2%) ja kulud vähem kui veerandi (23,3%), märgib rahandusministeerium. Eriti kiiresti kasvavad nafta- ja gaasitulud 2023. aasta esimese poole ebaõnnestumise taustal – jaanuaris-augustis ulatusid need 8,3 triljoni rublani (+49,4%), ülejäänud lisasid 26,9% ja moodustasid ligi 18 triljonit rubla. Käibemaksude laekumine koos käibemaksuga jaanuaris-septembris kasvas 15,5% ja ületas planeeritud taseme, rõõmustab rahandusministeerium, sest see loob stabiilse aluse tulude edasiseks kiireks kasvuks.
Rahandusministeeriumile aitas kaasa majanduse kiire kasv (aasta lõpus on see eeldatavasti 3,9% ja eelarve koostamisel lähtuti 2,5%) ning kõrge inflatsioon, mis suurendab automaatselt käibemaksude laekumist, samuti tulumaksud. SKP alahindamine ja oodatav inflatsioon prognoosi koostamisel tõi rahandusministeeriumile tänavu umbes 1 triljoni rubla ja amortiseerisid mittesõjalised eelarvekulud reaalselt 8,5%, arvutas endine aserahandusminister Sergei Aleksašenko.
Aasta tagasi raskesti saavutatavana tundunud tuluplaani on suurendatud triljoni võrra – 36,1 triljoni rublani, nagu selgub järgmise aasta eelarve eelnõust. Kuid kulude osas on seda veelgi suurendatud – 2,7 triljoni võrra 39,4 triljoni rublani. Peamised eelarvekulud tekivad traditsiooniliselt aasta lõpus, kui riigilepingud on suletud. Siis asendub ülejääk taas puudujäägiga, mida rahandusministeerium ootab aasta lõpus 2% piires SKT-st. 2025. aasta eelarveprojektis toodud parameetrite põhjal on puudujääk 3,3 triljonit rubla.
Vahepeal püüab rahandusministeerium hoida eelarvet mõistlikes piirides. Tulude pool on olnud stabiilne alates aasta algusest – ligikaudu 2,9 triljonit rubla kuus, kui sesoonsus välja jätta, märkisid Raiffeisenbanki analüütikud, et ka kulud pärast ettemaksetega seotud aasta alguses toimunud hüppelist tõusu on ühtlased, ilma tõusuta. Nad ei näe sellel aastal puudujäägi katmisega seotud riske, hoolimata raskustest OFZde paigutamisel praeguste kursidega. Gaidari instituudi ekspertide hinnangul võib aasta lõpuks föderaaleelarvesse tekkida puudujääk 1,3 triljonit rubla ja puudujääk ulatub 4 triljonini – see on veidi rohkem kui 2% SKT-st ja see suurus ei kujuta endast ohtu.
14. vene armee on Ukrainas Odessa piirkonda ballistiliste rakettidega rünnanud neli päeva. Kolmapäeva õhtul sattus sadamataristu rünnaku alla. Hukkus kuus inimest, veel 11 sai vigastada, neist seitse on raskes seisundis, ütles piirkondliku sõjaväeadministratsiooni juht Oleg Kiper ja lisas, et kõik hukkunud on Ukraina kodanikud. Ta täpsustas, et rakett tabas Panama lipu all olevat tsiviilkonteinerlaeva Shui Spirit – see on juba kolmas rünnak tsiviillaeva vastu viimase nelja päeva jooksul. „Salakaval vaenlane üritab Ukraina teraviljakoridori häirida, tappes tsiviilelanikke ja hävitades infrastruktuuri,” ütles Kiper.
dva majora z-kanali andmetel korraldati rünnak Tšernomorski sadamale raketisüsteemist Iskander ning kannatada saanud konteinerlaev pidi suunduma Constantasse (Rumeenia).
Ööl vastu 9. oktoobrit tabas Odessa piirkonda droonirünnak. Vigastada sai viis inimest, neist kolm viidi keskmises seisundis haiglasse. Droonid kahjustasid üheksakorruselise maja fassaadi ja ühe raviasutuse klaase, samuti süttis poolelioleva maja katusekorrus. 400 m² suurune tulekahju kustutati kiiresti, teatas Kiper.
Enne seda lasi vene armee 8. oktoobri öösel droone üle Tšernomorski. Selle tagajärjel puhkes tulekahju kõrghoones – tuli haaras endasse 4., 5. ja 6. korruse korterid. Kannatada sai ka haldus- ja tootmishoone.
Esmaspäeval, 7. oktoobril ründasid vene väed ballistiliste rakettidega Odessa kaubasadamat. Surma sai 60-aastane ukrainlane, erakaubakäitlusettevõtte töötaja. Kannatada sai Palau lipu all sõitev kaubalaev Optima. Viis meeskonnaliiget said vigastada. Kõik nad on välisriikide kodanikud.
Ukraina ülesehitustöö asepeaminister Aleksei Kuleba märkis, et Optimast sai viimastel päevadel teine tsiviillaev, mis sai kannatada Odessa oblasti sadamate mürskudes. Tema sõnul ründas vene armee ööl vastu 6. oktoobrit Saint Kittsi ja Nevise lipu all olnud kaubalaeva Paresa, mis pidi maisiviljaga Itaaliasse minema. Laev sildus Južnõi sadamas.
Kuleba nimetas vene vägede tegevust sihipäraseks hirmutamiseks, märkides, et tulistamise eesmärk on häirida kommertslaevandust Mustal merel. Tema sõnul üritab Venemaa sel viisil mõjutada Ukraina meretoidukoridori edukat toimimist, mis loodi pärast viljatehingust lahkumist.
Venemaa kaitseministeerium omakorda teatas Ukraina relvajõudude laskemoonaga konteinerlaeva hävitamisest, selgitades, et löögi andis Iskanderid relvade mahalaadimise ajal.
Ukraina võimude teatel on alates 2023. aasta suvest Odessa oblasti mere- ja jõesadamaid tabatud umbes 200 korda. Sellisteks rünnakuteks kasutab vene armee eelkõige ballistiliste rakette, sest neid on raskem alla lasta. Odessa meresadama administratsioon märkis, et mürskude tõttu hakkasid ettevõtted riskide vähendamiseks oma kaupa kaldast kaugemale ladustama.
15. EL-i riigid kiitsid heaks 35 miljardi euro suuruse laenu eraldamise Ukrainale, kasutades selleks Venemaa külmutatud varadest saadavat tulu, teatab EL-i Nõukogu pressiteenistus. Nüüd peab otsuse ratifitseerima Euroopa Parlament, misjärel kiidetakse see ametlikult heaks.
„Abi on suunatud Ukraina kiireloomuliste rahaliste vajaduste viivitamatule rahuldamisele, mis on suurenenud Venemaa agressiooni tugevnemise tõttu,” märkis nõukogu. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles septembris, et valitsus kavatseb EL-i laenu kulutada õhutõrje ostmiseks, energiasektorile, pommivarjendite ehitamiseks ja riigisiseseks relvade tootmiseks.
35 miljardi euro suurune laen on EL-i panus G7 riikide – USA, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Kanada ja Jaapani – algatusse anda Ukrainale 50 miljardi dollari suurune laen, see tähendab, et Kiiev saab nende kasutamisel maksimaalse tegevusvabaduse. Eeldatakse, et Ukraina hakkab neid vastu võtma 2025. aastal. G7 plaani kohaselt makstakse summa, mille iga liitlane Ukrainale laenab, järk-järgult tagasi Venemaa külmutatud varade kasumist. Maksimaalne laenu tagasimakse tähtaeg on 45 aastat.
Samas ei suutnud EL-i riigid kokku leppida Venemaale kehtestatud sanktsioonide läbivaatamise ja pikendamise tähtaja pikendamises 6 kuult 36 kuule. Ungari on selle vastu. Meede on vajalik USA krediidi osakaalu suurendamiseks. Washingtoni sõnul tagab see selle, et üksainus EL-i riik ei suuda ühelgi hetkel blokeerida sanktsioonide pikendamist, vabastada Venemaa varad ja viia kogu projekti rööbastelt välja. Lõppude lõpuks, kui need sissetulekud lakkavad olemast, peab Lääs laenu omal kulul tasuma.
Ungari rahandusminister Mihaly Varga ütles, et Venemaa-vastaste sanktsioonide läbivaatamise tähtaja pikendamise küsimus tuleks otsustada pärast USA valimisi, mis on kavandatud 5. novembrile.
16. Lühiuudised
President Zelenski teatas, et lahinguvälja olukord loob võimaluse lõpetada sõda Ukrainas 2025. aastaks, vahendab Reuters. „Oktoobris, novembris ja detsembris on meil võimalus liikuda rahu ja pikaajalise stabiilsuse poole.” Zelenski teatas, et novembriks valmib tekst, mis kirjeldab kõiki sõja õiglase lõpetamise tingimusi, et esitada see teisel rahutippkohtumisel.
Hävitajad Mirage 2000 annab Prantsusmaa 2025. aastal üle Ukraina relvajõududele. Sellest teatas kaitseminister Rustem Umerov.
Ukraina konfiskeeris kaubalaeva USKO MFU, teatab riigi piirivalveteenistus. Kameruni lipu all sõitev alus sisenes ebaseaduslikult okupeeritud Krimmi sadamatesse äritegevuse eesmärgil. Merekaitse pidas selle Odessas kinni ja on kohtumäärusega antud riigi omandisse. Kaptenit ähvardab süüdistus okupeeritud aladele sisenemise seaduste rikkumise eest.
12. oktoobril toimuma pidanud Ramsteini kohtumine on väidetavalt edasi lükatud ja praegu on kindlaksmääramisel uus kuupäev.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
