Sõja ülevaade: 959. päev – Siverski rinne hakkas järsku kärisema
Avaldatud: 9 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. oktoober 2024:
Siverski rinne hakkas järsku kärisema.
1. Eip muutusi.
2. Krimmis ja Jeiskis ikka palav.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: kaks ohtlikku läbimurret Siverski suunal.
7. Bahmut: Toretskis suurema sammu vene pool edasi sai.
8. Donetsk: Hirniki linna sisse saadi, Kurahivka juures saadi üle Vovza jõe ja Velika Novosilkani pole ka enam palju.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa kärbib järsult kulutusi suurtele tervishoiuprojektidele, et säästa raha sõja jaoks.
12. MI5 süüdistas vene spioone kurjategijate palkamises Briti tänavatel kaose tekitamises.
13. Trumpi asepresidendi kandidaat soovitas Ukrainal loobuda osast oma territooriumidest ja NATO liikmelisusest.
14. Venemaal kanti 14-aastased teismelised esimest korda terroristide registrisse.
USA kõrgeim komandör Euroopas kindral Chris Cavoli on koostanud nimekirja relvadest, mis võivad aidata Ukrainal Venemaaga võidelda, sealhulgas õhk-maa raketid ja NATO Link 16 sidevõrk. Vaatamata Ukraina korduvatele taotlustele ei ole Bideni administratsioon neid süsteeme veel andnud, viidates murele tundliku tehnoloogia sattumise pärast Venemaa kätte. Njah, juba pikka aega mures, et kiputakse tahtma küll Venemaad kurnata, aga kuidagi nagu Ukraina võitu ka nagu ei taheta erinevate kartuste pärast. Sõnad, et kaitseme demokraatiat ja riikide puutumatust kipuvad tihti jääma vaid kas sõnadeks või neid sisustatakse poolikult.
No ei kipu mitmes rindelõigus minema hästi. Kas need märgid suurema lagunemise algusest, ei oska arvata, aga mures küll…
Jätkuvalt on vene poole rünnakute arv (172) ja tugevus kõrge. Lisaks oli vist rekordpäev liugpommide heitmisel, neid 137. Kaudtuli langes tavapärase taseme juurde, aga kamikaze droone siiski poolteist korda tavatasemest. Pisu paneb muretsema, et kaotuste arv eile soomuse osas tuntavalt langes, aga edusammud olid selle juures liialt suured. Seni arvamusel, et liugpommidega osa efekti saavutatakse ning ju on paranenud rünnatavate objektide sihistamine ja seejärel nende maapeal ründamine järgi ehk siis koordineerimine õhuvägi-maavägi on paranenud. Ka näeb seni rünnakul osalevate vene soldatite kohatist apaatsust ehk siis suuremalt ei reageerita kõrval toimuvatele plahvatustele.
1. Teatati plahvatustest Poltaava oblastis Krementšukis (Kesk-Ukraina), võimalik ballistilise raketi tabamus. Rinde- ja piirilähedus seni raskes vihmas… suurema portsu liugpomme sai Harkiv ja selle ümbrus.
2. Brjanski lähedal on tulekahju ja detonatsioon. Tõenäoliselt ründas droon laskemoonaladu.
Kuberner Gladkov teatas, et Belgorodi oblasti operatiivstaap otsustas Ukraina käimasolevate mürskude tõttu sulgeda juurdepääsu Petrovka ja Solovjevka küladele. Elanikud kolitakse ümber ja antakse uus eluase. Eip tea tegelikku põhjust, kas hakkab vene pool ise siit proovima või miskit muud…
Jeiski lennuväljalt kostus täna öösel jälle plahvatusi.
Eile oli Sevastoopolist Bahtšisarai ja Jaltani kuulda plahvatusi.
Krasnodari krai ja Rostovi oblast Venemaal on Ukraina droonirünnakute all.
Radio Svoboda saadud kvaliteetsed satelliidipildid näitavad tulekahju Feodossija (Krimm) naftabaasis. Eile õhtuse seisuga näib, et leekides oli vähemalt 10 kütusepaaki. Pealtnägijad teatasid hiljem, et tuli levis teistele tankidele, millest mõned plahvatasid. Üle tuhande inimese on piirkonnast evakueeritud ja põleb ikka koledal kombel edasi.
3. Kursk: paneb seekord vene kremlimeelse blogikanal rybar väljavõtte olukorrast muutmata kujul, annab siiski miskit aimu: Ukraina relvajõudude rünnakute ja Venemaa relvajõudude rünnakute tõrjumine vaenlase tagalaühenduste vastu, olukord 8. oktoobri 2024 lõpuks.
Kurski suunal teevad Ukraina formeeringud edutuid katseid läbi murda vene vägede kaitsest korraga mitmes rindesektoris.
Gluškovi rajooni lõunaosas üritavad Ukraina relvajõud läbi lõigata Vesjolõist ida pool asuvat maanteed 38N-052. vene väed tõrjuvad vaenlase rünnakuid lennunduse toel.
Droonioperaatorid tabasid Vorožbas Ukraina koosseisude Plastuni radarit. Tõenäoliselt tegutses jaam Tetkino piirkonnas asuva vaenlase grupi huvides.
Korenevski rajoonis alustasid Ukraina relvajõud rünnakuid Olgovka suunas ja Ljubimovka piirkonnas. Venemaa relvajõudude üksused tõrjusid vaenlase rünnakud ja hävitasid ka Tolstoi Lugist lõunas asuva Ukraina formatsioonide laskemoonalao.
Sudža rajoonis alustasid Ukraina relvajõud soomusrühmaga rünnakut Martõnovka suunas. vene lennundus tabas vaenlase üksusi nende algpositsioonidelt liikudes, sundides neid taganema. Samuti tõrjuti Ukraina koosseisude rünnakud Olgovka, Russki ja Tšerkassõ Poretšnõi piirkonnas.
Venemaa kosmosejõudude lennukid tabasid vaenlase positsioone Martõnovka ja Kolmakovi piirkonnas. Droonioperaatorid paistsid silma ka sellega, et hävitasid Sudžas mitu Ukraina koosseisude varustust, samuti tulistasid asustatud ala läheduses alla Baba Jaga tüüpi drooni.
vene väed tabavad regulaarselt vaenlase tagalat, et raskendada Ukraina relvajõudude grupi varustamist Kurski oblastis. Nii tabasid vene kosmosejõudude lennukid viimase 24 tunni jooksul Ukraina relvajõudude isikkoosseisu koondumisalasid Barilovkas, Ugroedõs ja Iskriskovštšinas.
Njah, seni tundub, et Ukraina omadel aktiivsust jagub ja pole lastud vene poolel eriti domineerida.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: vaatamata tugevale vene poole survele, seis muutusteta.
6. Siversk: hetkel tundub, et siinne rinne hakkas lagunema.
Esmalt suutis vene pool edeneda läbi Bilohorivka küla u 3 km ja heisata lipu Hrihorivka küla idaosas. Küla asub Siverski Donetsi jõe lõunakalda lähedal ja siit on Siverski linnani vaid 7 km. Lisaks asub küla nagu Bilohorivkagi domineerival kõrgustikul.
Eile suutis paralleelselt Siverski suunas lõpuni ära vallutada Verhnokamjanske asula ja siit on Siverski linnani vaid 4 km. Kahjuks pole maastikul kuni linnani miskit erilist takistust, sestap kipub arvama, et kui vene pool suudab seniselt jätkata, siis jõutakse hiljemalt järgmisel nädalal linnani. Linna lääneosa läbib Bahmutka jõgi ja see võib olla esimene parim takerdumise liin vene poole jaoks.
Tundub, et vene pool on suutnud siin rindel Ukrainat üllatada ja selleks pidi siia suutma tuua varjatult reserve. Kahjuks peab siin rindel pikalt end nüüd Ukraina tagasi tõmbama, sest need eenduvad kaks suunda tekitavad uued kotti jäämise ohud rääkimata varustusteede läbilõikamisest
7. Bahmut: kahjuks pole seni Ukraina omad suutnud likvideerida Tšassiv Jari sisenenud vene sillapead üle kanali. Hetkel puudub info, kas see sillapea ka eile laienes. Küll erinevaid videosid liigub siit rindelt, et igat soldatit droonidega jahitakse, aga kas see ka siinses sillapeas, ei oskagi hinnata.
Toretski linnast tuleb ka pisu ärevaid sõnumeid. Seda, et võitlus käib iga hoone pärast ja need tihti käest kätte käivad, loeb mõlema poole sõnumitest, aga eile suutis vene pool end suruda sisse linna lõunaossa ja jõuda seda linnaosa läbiva peamise põhja-lõnasuunalise tänavani. Kokku saadi vähemalt 10 kvartalit korraga. Võimalik, et Toretski lõunaosast on nüüd Ukraina omad välja surutud.
Tundub, et nagu mujalgi rindelõikudes, siis liugpommide hävitustöö toob kahjuks tulemusi.
8. Donetsk: kui New-York ja loodesektor hetkel peab, siis mujal kahjuks nii hästi ei lähe.
Hetkel veel kinnitamata andmed, et vene pool sai sisse põhjasuunalt Hirniki linna ja Kurahhivka linna idaserval asuvasse Zoriane asulasse. Zorianesse saamiseks pidi vene pool saama üle Vovza jõest. Sildasid siin kaks ja nende seisukord teadmata. Seni peab neid kahte linna Donetski rinde kagusektori olulisemaks võtmeks ja linnade langemisel on vene poolel hõlbus teha väga pikk samm u 40 km laial lõigul.
Ka seni kinnitamata andmed, et rinde lääneservas (juba otsapidi lõunarindel) on vene pool jõudnud vaid mõne kilomeetri kaugusele Velika Novosilka linnast.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: seni infot tuleb, et vene pool on siin aktiviseerunud, muutusi rindejoones pole tuvastanud. Kuna vene poolel siin töös SOF, siis peatselt siiski tugevamat rünnakut ootab.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa valitsus valmistub teist aastat järjest kärpima oluliste föderaalsete tervishoiuprojektide rahastamist, et säästa raha oma sõjalise eelarve jaoks, mis on alates nõukogude ajast olnud rekordiline. Alates 2026. aastast lõpetavad võimud projekti „Vene Föderatsiooni esmatasandi tervishoiu moderniseerimine” rahastamise, nagu selgub riigiduuma andmebaasi postitatud eelarveseaduse seletuskirjast.
Järgmisel aastal kulutatakse projektile 121,2 miljardit rubla (1,21 miljardit eurot), mille raames plaaniti piirkondades renoveerida 6,4 tuhat kliinikut ja haiglat, osta 13 tuhat autot ja üle 66 tuhande seadme. Ja alates 2026. aastast vähendatakse selleks ettenähtud vahendite summat nullini ja see jääb nulliks 2027. aastal.
Samal ajal lähevad noa alla ka teised riikliku projekti „Tervishoid”, millega putin astus oma neljandale ametiajale, programmid, mis lubavad tõsta venelaste eluiga 2024. aastaks 80 aastani. Seega kärbitakse föderaalprojekti „Võitlemine vähiga”, mille raames oli kavas ehitada piirkondades 420 ambulatoorset vähiravikeskust ning varustada ümber 160 haiglat ja ambulatooriumi, rahastust eelarvematerjalide kohaselt 140 miljardile rublale. Käesoleva aasta eelarves oli selleks ette nähtud 147,4 miljardit rubla ja 2023. aastal – 159,9 miljardit Seega vähenevad kahe aastaga kulud vähiga võitlemiseks 12%.
Föderaalprojekt „Südame-veresoonkonna haigustega võitlemine” kaotab peaaegu poole oma rahastamisest: sel aastal eraldati sellele 20,4 miljardit rubla ja järgmisel aastal vaid 11,5 miljardit. Aastateks 2026-27 on kavandatud kulude edasine vähendamine – 11,34 miljardile rubla aastas.
Föderaalprojekt „Tervishoiu infrastruktuuri arendamine” kaotab rahast iga kolmanda rubla: 2024. aasta eelarves oli selleks ette nähtud 58,7 miljardit ja 2025. aastal 36,4 miljardit.
Säästetud raha on hädasti vaja eelarve jaoks, mis seisab järgmisel aastal silmitsi uue sõjaliste kulutuste rekordiga. Kokku eraldab riigikassa sõjaväe ülalpidamiseks ja relvade ostmiseks 13,5 triljonit rubla (135 miljardit eurot) ehk 30% kõigist kuludest. Võrreldes käesoleva aastaga suureneb sõjaline eelarve 22% ja 2021. aasta tasemest peaaegu neljakordseks.
Arvestades siseministeeriumi, riigikaitse, eriteenistuste, juurdluskomisjoni ja FSIN-süsteemi kulusid sisaldava kirje „riiklik julgeolek”, söövad julgeolekujõud 17 triljonit rubla või 40% eelarvepirukast.
Midagi sellist pole Venemaa postsovetlikus ajaloos kunagi olnud, märgib Carnegie mõttekoja Berliini haru teadur Alexandra Prokopenko. Kuigi kreml väidab jätkuvalt, et sotsiaalkulutused jäävad tema prioriteediks, siis tegelikult pole see midagi muud kui retoorika, nendib Prokopenko: hariduse, tervishoiu ja isegi kodanike sotsiaaltoetuste rahastamine kas veidi kasvab või väheneb.
„Sõjaliste assigneeringute suurenedes lähevad muud eelarvepunktid noa alla ja sõja jätkudes olukord ainult halveneb,” hoiatab Prokopenko.
12. Viimasel ajal on Venemaa sõjaväeluure koordineeritud destabiliseerimispüüdlused kogu Euroopas järsult suurenenud. Ühendkuningriigi sisejulgeolekuteenistuse MI5 peadirektor Ken McCallum palkab kurjategijaid korraldama süütamist, sabotaaži, sõjaliste rajatiste jälgimist ja rünnakuid opositsioonitegelaste vastu.
Alates sõja algusest Ukrainas on Venemaa luureteenistused osalenud kümnetes intsidentides üle Euroopa, mille eesmärk on häirida relvade tootmist, avaldada survet kohalikele poliitikutele või kasutada neid propaganda levitamiseks ja paanika külvamiseks. McCallum ütles, et Venemaa on suurendanud küberrünnakuid ja kuritegelike gruppide kasutamist alates sellest ajast, kui tema spioonivõrgustik hävis suures osas 750 diplomaadi ülemaailmse väljasaatmisega pärast kremli sõja algust Ukrainas. Tema sõnul teeb MI5 tihedat koostööd teiste Euroopa riikidega, et häirida autoritaarsete riikide rahastatud kuritegelike organisatsioonide tegevust:
Eelkõige GRU (Venemaa relvajõudude peastaabi peadirektoraat) eesmärk on pidevalt tekitada kaost Suurbritannia ja Euroopa tänavatel: oleme näinud süütamist, sabotaaži ja palju muud. Ohtlikke tegusid sooritatakse üha suurema kergemeelsusega.
Viimase aasta jooksul on MI5 käimasolevate Venemaa, Iraani, Hiina, islamiterroristide jt pahatahtliku tegevuse uurimiste arv kasvanud 48%. Venemaa ja Iraan on McCallumi sõnul eriti aktiivsed kurjategijate janarkokaubitsejate ärakasutamisel nende “musta töö” tegemiseks.
Märtsis üritasid vene luure värvatud inimesed, sealhulgas 20-aastane briti mees Londonis põlema panna Ukraina ettevõttele kuuluvat ladu; seitsmele osalejale esitati suvel süüdistus. 2023. aastal avastati Ühendkuningriigis Bulgaaria spioonirühm, mis töötas Venemaa heaks ja jälgis kohalikke sõjaväerajatisi. Saksa eriüksuslased pidasid aprillis Baieris kinni kaks inimest, kes jälgisid sõjaväe tehaseid, relvatarneteid ja USA baasi, kus koolitatakse Ukraina tankimeeskondi, ning kavandasid ka sabotaaži sõjaväe- ja tööstusobjektidel.
Mais süttis Berliinis põlema metallurgiatehas firmas Diehl, mis toodab Ukrainale tarnitud õhutõrjesüsteeme Iris-T (tehas ise toodab aga tsiviiltooteid). Lääne luure andmetel korraldasid süütamise Venemaa eriteenistused. Nad võiksid kasutada tsiviilisikuid, võimalik, et kurjategijaid, keda värvatakse sotsiaalvõrgustike ja kiirsõnumitoojate kaudu. „See on nagu sabotööride ja terroristide kontsertide majandus: esinejaid palgatakse nagu Uberi autojuhte, kuid tulemused on sageli samad, mis professionaalide kasutamisel,” ütles Lääne luure kõrge ametnik ajalehele Wall Street Journal.
vene kätt on näha ka teistes pealtnäha mitteseotud sündmustes, nagu suured tulekahjud Vilniuses Ikea poes, Varssavi kaubanduskeskuses ja Praha bussibaasis. Hiljuti sai teatavaks, et Venemaa luure on värvanud Iiri parlamenti liikme.
McCallum hoiatas, et oodata on rohkem agressiooniakte. Tema sõnul sarnaneb autoritaarsete riikide tasutud kurjategijate otsimine potentsiaalsete terroristide otsimisega. Mõnikord on nad ise kurjategijate palgatud ega tea, et töötavad Iraani või Venemaa heaks. Need, kes võtavad autoritaarsetelt režiimidelt raha vastu, seisavad silmitsi julgeolekuteenistuste, mitte ainult politsei kogu jõuga, hoiatas McCallum: „Te kahetsete oma valikut.”
13. Ukraina peaks lahkuma Venemaa vallutatud aladelt, kuid saama samal ajal suveräänsuse garantiid, leiab Ohio senaator J. D. Vance, kelle USA presidendikandidaat Donald Trump valis oma asepresidendiks, kirjutab American Conservative. Vance teeb ettepaneku peatada sõjategevus seal, kus praegu asuvad mõlema poole väed ning luua kindlustatud ja demilitariseeritud tsoon, et vältida järjekordset Venemaa sissetungi. Kiievile on tagatud suveräänsus vastutasuks okupeeritud territooriumi eest, samas kui Ukraina peab jääma neutraalseks ja loobuma NATO liikmelisusest. Vance usub, et Saksamaa peab rahastama Ukraina ülesehitamist. Tema arvates nõuab ummikusõja jätkamine USA-lt ja Euroopalt märkimisväärseid kulutusi, samal ajal kui Venemaal on kurnamissõjas eelis.
Veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil ütles Vance juba, et USA-l „lihtsalt ei ole tootmisvõimsust, et Ida-Euroopas lõputult maasõda pidada”. „Kui kaua see veel kestab? Kui palju see maksma läheb? Ja mis kõige tähtsam, kuidas peaksime tootma ukrainlaste toetamiseks vajalikke relvi?” – esitas ta endale küsimusi.
Ukraina nõuab president Zelenski pakutud „rahuvalemi” rakendamist, mis hõlmab naasmist 1991. aasta piiride juurde ja vene vägede väljaviimist okupeeritud aladelt.
putin esitas oma plaani „konflikt lõpetada” juuni keskel. See hõlmab Ukraina relvajõudude väljaviimist Venemaa vallutatud Ukraina piirkondadest, nende territooriumide ja Krimmi üle kontrolli kaotamise tunnustamist Kiievi poolt, Ukraina keeldumist NATO-ga liitumisest, riigi tuumavaba staatuse tagamist ja lääneriikide sanktsioonide tühistamist. Kiievis lükati plaan kohe tagasi, nimetades seda vastuvõetamatuks.
14. Rosfinmonitoring lisas äsja kaks 14-aastast, 2010. aastal sündinud Timur Kortšemkini ja Timur Abdulini äärmuslaste ja terroristide nimekirja, juhtis Novaja Gazeta tähelepanu registri uuendamisele. Nimekirjas on nende nimede kõrval tärn, mis tähendab, et neid süüdistatakse terrorismiga seotud süüdistustes. Pole teada, milles noori täpselt süüdistatakse, mõlemad noorukid on Rosfinmonitoringi registris kõige nooremad.
Mai alguses lisas Rosfinmonitoring 2009. aastal sündinud Ivanovo teismelise Gleb Sinitsõni äärmuslaste ja terroristide nimekirja. Sel ajal oli ta registri noorim liige. Lisaks Sinitsõnile, Kortšemkinile ja Abdulinile on nimekirjas üle 50 alaealise.
Kokku on viimase kümne aasta jooksul alaealiste “terroristide ja äärmuslaste” arv Vene Föderatsioonis kasvanud 3,5 korda, vaid 2024. aastal lisandus sellesse nimekirja 17 last.
Viimase kümne aastaga on nimekiri viiekordistunud ja sisaldab praegu 15 631 nime. Eelkõige nimetatakse terroristideks ja äärmuslasteks kirjanikku Boriss Akuninit, male 13. maailmameistrit Garri Kasparovit, Disserneti kaasasutajat Andrei Zajakinit ja Šaninka õpetajat Boriss Kagarlitskit.
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on FSB terrorismivastase võitluse üksuste põhifookuseks saanud Ukraina kodanike seas ähvardavate ohtude otsimine. Viimasel ajal on ukrainlaste arv registris kasvanud 2,6 korda, samal ajal kui varem nimekirjas suurima rahvusrühma kuulunud Dagestani elanike arv on langenud 1,5 korda.
Sellesse nimekirja sattumine tõotab inimesele mitmeid suuri probleeme ja raskusi. Terroristidel ja äärmuslastel on Venemaal keelatud teha varaga finantstehinguid, saada pärandust ja kasutada pangakaarte. Neil on lubatud taotlemisel välja võtta töötasu ainult kümne tuhande rubla ulatuses. Samal ajal võib tekkida ka probleeme tööle saamisega: paljud tööandjad, olles saanud teada potentsiaalse töötaja staatusest, keelduvad sageli teda tööle võtmast.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
