Sõja ülevaade: 958. päev – Tšassiv Jari sisse saadi
Avaldatud: 8 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. oktoober 2024:
Tšassiv Jari sisse saadi ja pikem samm Velika Novosilka suunas.
1. Miskit muutust ilmateates tuvastada ei suutnud.
2. Krimmis ikka plahvatab edasi.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: kipub agregaadi tehas käest-kätte edasi käima.
5. Kupiansk-Kreminna: üks kindel muutus ja kaks võimalikku, kõik siiski väiksed.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jari üle kanali sisse saadi.
8. Donetsk: kahes lõigus samm, kolmandas pikemalt.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. BRICS-i liidrid keeldusid teist aastat järjest putinit sünnipäeva puhul õnnitlemast.
12. Briti luure: vene armee püstitas septembris Ukrainas sõja algusest saadik kaotuste rekordi.
13. „Kõige hullem kriis 30 aasta jooksul.” Söetootmine on Venemaal hakanud kokku varisema-
14. Pettusega vene sõjaväkke meelitatud jeemenlased palusid, et nad Ukraina rindelt minema lastaks.
15. Lühiuudised
Seni löövad vene poole kaotused rekordeid. Rünnakuid Ukraina ametlikel teadetel 172 on jätkuvalt kõrgem tavapärasest. Liugpomme üle 100, kamikazedroonide arv kahekordne, 1500 kandis ja kaudtuld tavapärasest u 1,5 korda enam ehk siis väga kõva rünnakutelaine jätkub nii maal kui õhus.
1. Hmelnõtski, Odessa ja Kiievi kandis öised droonid. Muus ilm sama.
2. Teatavasti süttis okupeeritud Krimmis Feodossijas veel üks naftamahuti. Kokku on nüüdseks väidetavalt kahjustatud/hävitatud kuus mahutit.
Jevpatorijas (Krimm) oli kuulda plahvatust.
GUR viis rivist välja teise vene sõjalaeva. Balti laevastiku miinijahtija Aleksandr Obuhhov, mis asub Baltiiski linnas sai erioperatsiooni käigus kannatada. Pärast vee sisenemist mootorisse ootab ees nüüd kallis ja keeruline remont. See on teine Venemaa laev, mille Ukraina on viimase 6 kuu jooksul sarnaselt rivist välja viinud.
Rossija 1, Radio Majak ja teistesse VGTRK teenustesse on sisse häkitud, kirjutab Gazeta, ru allikale viidates. Interneti-levi ja sideteenused on maas, internetti ega telefoniühendust pole.
3. Kursk: jätkuvalt sõjaudus. Vähemalt mõned vene blogijad kurdavad, et Ukraina kaitse tugev ja teevad vasturünnakuid. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: tundub, et Vovtšanski agregaatide tehas on taas vene poole käes.
5. Kupiansk-Kreminna: Pišane juures õnnestub vene pool iga mingi aja järel mõned põllud ja metsatükid enda kontrolli alla saada. Nii läks ka eile. Hind muidugi valus. Oskili jõe idakaldal asuvate asulateni veel mõni kilomeeter minna. Pisu on siin vene poolel keeruline, sest eni pole sellel suunal häid ida-läänesuunalisi teid enda logistikaahela toimimiseks. Lisaks hetkel kõlakad, et vene pool võis pisu edasi saada Makiivka ja Ternõ juures aga eks homme targem.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kahjuks saadi üle kanali Tšassiv Jari linna sisse (idasuunalt) ja vene pool hõivas u 10 kvartalit eramuid. Kui Ukraina omad suudavad selle tagasi lüüa, siis rinne peab, kui mitte, siis jama majas.
8. Donetsk: kahes lõigus samm, kolmandas pikemalt.
Loodesektor pidas eilegi ja kuigi vene pool ründab aktiivselt samaaegselt kõiki asulaid tihedalt pommitades, edasi pole enam saadud. Optimistlik veel olla ei julge…
Hirniki linna juures jätkas vene pool vaid mõnesaja meetrise sammuga Vovza jõe idakaldal edenemist, eks see vast juba enamuses ala miinidest puhastamine, kuigi jupp siiski on enamusel blogijate kaartidel seni Ukraina omaks märgitud, ju siis kõik üksused veel jõe läänekaldale taandunud pole.
Krasnohorivka ja Vuhledari vahel sai teist päeva vene pool edasi Makismiljanivka asulas, hõivates u 500×200 m alal eramuid, mis asusid hallis alas.
Vuhledarist läänes suutis eile vene pool saada oma kontrolli alla seni hallis alas olnud Zolota Niva asula. Samm edasi oli u 2 km lääne suunas ja ikka kahe kagu-loode suunalise jõe vahel, mis Velika Novosilka linnas kokku saavad. Suurt edu selle suunale siiski ei prognoosi, kui vene pool ei suuda põhjapoolsemast jõest üle saanud Vuhledarist lääne pool asuvast sillapeast laienema. Eile saadi siin edasi soomuse massiga ja nii saab kuni linnani aga siis muutub see kahe jõe vaheline lõik vaid 1,5 km laiuseks ja peaks olema heaks kitsaks soomuse hävitamise kanaliks. Hetkel pole vene pool Vuhledari juures enam põhja poole saanud ja arvab, et mingi reorg vast käib (vt p 12) ja linna puhastamine.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Teist aastat järjest ei hakanud ükski BRICS-i riikide juht putinit sünnipäeva puhul õnnitlema. Samal ajal sai Venemaa president 2024. aastal kõige vähem õnnitlusi välisriikide riigipeadelt alates Ukraina sõja algusest. Maailma liidritest helistas putinile telefoni teel vaid Türgi president Recep Tayyip Erdogan, ülejäänud piirdusid telegrammidega, kirjutab agentuur pärast kremli pressiteenistuse sõnumite analüüsi.
Kokku õnnitlesid putinit 72. sünnipäeva puhul kaheksa välisriigi liidrit: Nicaragua president Daniel Ortega, Türkmenistani president Serdar Berdimuhamedov, Valgevene president aleksandr lukašenka, Armeenia peaminister Nikol Pašinjan, Türgi president Recep Tayyip Erdogan, Kesk-Aafrika president Vabariik Faustin-Archange Touadera, Kasahstani president Kasõm-Zomart Tokajev ja Bahreini kuningas šeik Hamad bin Isa Al Khalifa.
Võrdluseks, 2023. aastal õnnitles putinit 10 riigipead: Kasahstani, Usbekistani, Aserbaidžaani, Armeenia, Valgevene, Kõrgõzstani, Kuuba, Tadžikistani, Türkmenistani ja Nicaragua juhid. 2022. aastal, kui Venemaa president sai 70-aastaseks, õnnitles 14 maailma liidrit, sealhulgas Hiina president Xi Jinping, KRDV riiginõukogu esimees Kim Jong-un ja Lõuna-Aafrika president Cyril Ramaphosa.
2021. aastal, enne kui Venemaa ründas Ukrainat, õnnitlesid putinit telefoni teel selliste riikide juhid nagu Iisrael, Jaapan, Türgi, Aserbaidžaan, Armeenia, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan. Samuti sai ta telegramme Xi Jinpingilt ja Serbia presidendilt Aleksandar Vucicilt.
2024. aasta õnnitluste arvu vähenemise taustal korraldati Venemaal putini sünnipäeva auks välkmälesid. Mõnes piirkonnas koguti inimesed väljakule ja rivistati sõnade ja numbritega. Näiteks Tšuvašias moodustasid Tsivilski elanikud Primorski territooriumil Artemi linnas asuva kultuuriarenduse keskuse ees riigipea nime, Ühtse Venemaa Noorkaardi aktivistid koos administratsiooni ja õpilastega korraldasid sarnase aktsiooni. Samaaras rivistus presidendi nimel üles üle 100 inimese, kelle hulgas oli ka tudengeid.
Samasuguste üritustega liitus ka Moskva oblasti Taldom, kus noorukid rivistusid kirjaga „putin”. Rostovi oblastis viidi aktsioon läbi algkooliõpilaste osalusel ja Moskvas osales 5 tuhat inimest, kes moodustasid VDNKh-s pealdise „Palju õnne sünnipäevaks, president”. Peterburis õnnestus neil kokku koguda umbes 2 tuhat inimest, kes rivistusid sarnase kirjaga Paleeväljakule. Sarnane tegevus leidis aset Hersoni oblasti okupeeritud osas, kus Novoalekseevka küla elanikud moodustasid Venemaa presidendi perekonnanime tähtedega südamekuju.
12. Septembris ulatusid Venemaa armee keskmised päevased kaotused Ukraina sõjas 1271 hukkunu ja haavata, teatab Briti kaitseministeeriumi luure. Osakonna teatel on see maksimaalne väärtus alates sissetungi algusest. Eelmine rekord registreeriti selle aasta mais, kui vene armee alustas pealetungi Harkovile ja kaotas päevas 1262 inimest. Luure seostab kasvu lahingutsooni laienemisega Harkovi ja Kurski oblastis, aga ka lahingute intensiivsuse suurenemisega rindejoonel.
Septembris tungis vene armee aktiivselt Donetski oblasti Vuhledarile. Linna peeti oluliseks bastioniks ida- ja lõunarinde ristumiskohas tänu Ukraina relvajõudude võimsatele kaitsepositsioonidele ja selle asukohale teehargmiku lähedal. Vuhgledar vallutati 3. oktoobril pärast enam kui kaheaastast võitlust.
Linna kaitsmist pidas Ukraina relvajõudude 72. brigaad. Selle koosseisu kuuluva mehitamata süsteemide pataljoni komandör Andrei Nazarenko ütles Current Time’ile, et viimastel kuudel on Venemaa väed sooritanud kaks kuni kaksteist pealetungi päevas ning selle aja jooksul hävitasid Ukraina relvajõud üheksa vaenlase brigaadi.
„Täna jätkavad meie vastu võitlust veel neli vene brigaadi. Neil on pidev rotatsioon, nad tulevad alati värskelt ja valmis. Seetõttu oli ja on neil nii suur ründepotentsiaal,” lisas pataljoniülem.
vene armee järgmine sihtmärk Donetski oblastis on Pokrovsk, mis toimib Ukraina relvajõudude Donbassi grupi peamise varustuskeskusena. Kui linn langeb, satuvad rünnaku alla Konstantinovka ja Družkovka, aga ka palju suurem Slavjansk ja Kramatorsk.
Briti luure prognoosi kohaselt jätkavad vene väed Ukraina relvajõudude kurnamist, kasutades tööjõu eelist ukrainlaste kaitsepositsioonide ületamiseks ja taktikaliste edusammude saavutamiseks. Tõenäoliselt ei mõjuta lähenev talv olukorda, kuigi tavaliselt vähendavad armeed ründeoperatsioone külmal aastaajal, kuna ilmastikutingimused raskendavad lahingute läbiviimist. Londonis usuvad nad, et vene armee kaotused jäävad kõrgeks – 1000 inimese tasemele päevas, kuna see tugineb ründejalaväele ega peeta manööversõda.
Briti kaitseministeeriumi andmetel on Venemaa alates sissetungi algusest kaotanud üle 648 tuhande sõjaväelase. Ukraina kindralstaabi hinnangul on see arv 661,63 tuhat.
Samal ajal ulatus hukkunute arv 200 tuhande sõdurini, kirjutas The Wall Street Journal 17. septembril lääne luureandmetele viidates. Eelmise kuu lõpuks olid BBC Russian Service ja Mediazona tuvastanud enam kui 71 tuhande hukkunu nimed. Enamik neist on vabatahtlikud, kes sõlmisid lepingud pärast sissetungi Ukrainasse (20%).
Armee kaotuste kompenseerimiseks on vaja pidevat uute sõdurite juurdevoolu. Võimud otsivad piirkondadesse vabatahtlikke, pakkudes heldeid preemiaid, mille peale kulutati esimesel poolaastal 8% föderaaleelarvest ehk ligi 1,5 triljonit rubla. Ametlikel andmetel sõlmib kaitseministeeriumiga lepingu umbes 1000 inimest päevas. Briti luure nimetas neid arve liialdatuks.
13. Venemaa söetööstus, majanduse üks suurimaid toorainesektoreid, mis hõlmab enam kui 30 ühe tööstusega linna ja sadu tuhandeid töötajaid, tormab kogu aeg ränga kriisi poole. Olles kaotanud lääne turud, silmitsi nõudluse järsu langusega sõbralikes riikides ja mitme miljardi dollari suuruse kahjumiga, hakkasid söeettevõtted tootmist järsult vähendama. Rosstati andmetel langes juulis Venemaal söetootmine aastases arvestuses 6,7% ning selle kogumaht – 31,5 miljonit tonni – oli madalaim alates 2020. aasta pandeemiast. Võrreldes 2022. aasta detsembris näidatud tippudega on söeettevõtted kaotanud umbes 12 miljonit tonni igakuist toodangut ehk 27%.
Söekaevandajate põhitoote kivisöe tootmine, mis moodustab 80% toodangust, langes 8,2% ja kõige väärtuslikuma klassi antratsiidi tootmine peaaegu veerandi võrra (23,7%). Augustis kiirenes söetootmise langus Rosstati operatiivstatistika kohaselt aastases võrdluses 10,1%-ni.
Lääne sanktsioonidest on saanud söetööstuse põhiprobleem, märgib Saksa Rahvusvaheliste Julgeolekuuuringute Instituudi teadur Janis Kluge. Erinevalt naftast ja gaasist, mida Euroopa Liit ostab, kuigi väikestes kogustes, on kivisüsi täieliku embargo all ning eelmisel aastal Venemaa kivisütt ostnud Aasia riigid on nõudlust järsult vähendanud.
Tarned Hiinasse langesid 2024. aasta esimesel poolel 8% ja nende kasvu pole oodata, kurtis Venemaa energeetikaministeeriumi juht Sergei Tsivilev septembris. Fakt on see, et Peking on kehtestanud tollimaksud vene söele, selgitas minister. Samal ajal ei kaasatud neisse teisi tarnijaid – Indoneesiat ja Austraaliat, kuna nad on osa Hiinaga vabakaubandustsoonist.
India on CREA hinnangul vähendanud söe importi Venemaalt 55% ja Türgi 47%. Söe kogueksport Venemaalt vähenes jaanuaris-juulis 11,4%, 112,6 miljoni tonnini. Ja kuna söekaevurid eksportisid ligikaudu poole oma toodangust, oli löök nende jaoks tundlik, nendib Kluge.
Sõltumatu energiaekspert Maxim Ivanov ütleb, et Venemaa söetööstus on jõudmas viimase 30 aasta rängimasse kriisi. Lisaks sanktsioonidele, Hiina tollimaksudele ja sunnitud allahindlustele avaldab mõju ka kivisöe maailmaturuhindade langus: aasta esimesel poolel langesid need 34%, 132 dollarile tonni kohta Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna suurimas söekeskuses FOB Newcastle’i (Austraalia)
Tulemuseks: üle poole söeettevõtetest muutus Rosstati andmetel kahjumlikuks ning kogu tööstuse tasakaalustatud majandustulemus muutus negatiivseks. Söetööstuse kogukahjum jaanuaris-juulis ulatus 7,1 miljardi rublani. Kahjumlike ettevõtete kahjum kasvas samal ajal 3,4 korda ning kasumlike ettevõtete kasum vähenes 72%.
Söekaevandajad seisavad silmitsi maksete blokeerimisega, imporditud seadmete kättesaamatusega sanktsioonide tõttu ning on sunnitud pakkuma allahindlusi klientidele, kes väldivad „mürgiseid” Venemaa ettevõtteid, loetleb Kluge. Lisaks on kivisöe transportimine Aasiasse kallis: kui ühel tankeril on naftat 50 miljoni dollari väärtuses ja selle tarnimine Indiasse maksab 5 miljonit dollarit, siis kivisöega laev veab lasti vaid 15–20 miljoni dollari väärtuses ja transpordikulud söövad ära kuni kolmandiku tuludest.
Venemaa valitsus sisaldab oma energiastrateegias söe tootmise pidevat suurendamist – praeguselt 438 miljonilt tonnilt aastas 482 miljoni tonnini 2030. aastal ja 556 miljoni tonnini 2050. aastal. Kuid nõudlust selle kivisöe järele ei ole, usub Ivanov: Hiina arendab oma tootmist, Aasia riigid püüavad üle minna rohelisele energiale ja metallurgid üle maailma võtavad kasutusele vähese CO2-heitega tehnoloogiad.
„Sellega seoses näib vältimatu mitmete eksporditurgudest eemal asuvate söekaevandusettevõtete sulgemine, mis on spetsialiseerunud termilise kivisöe tootmisele,” usub ekspert.
14. Vastu tahtmist võib Ukraina rindel olla umbes 150 jeemenlast. Lugu on banaalne: vaese riigi elanikke meelitasid suure sissetuleku ja kodakondsuse lubadused Venemaale, kus nad olid sunnitud sõlmima kaitseministeeriumiga venekeelse lepingu, millest need inimesed aru ei saanud.
Samal ajal kui kreml peab läbirääkimisi Jeemenis relvastatud jõuga võimu haaranud huthidele relvade tarnimise üle, püüavad selle sõjast räsitud riigi elanikud leida vähemalt elatusvahendeid. ÜRO andmetel elab üle 83% 30 miljonist inimesest vaesuses ja konfliktis on hukkunud umbes 250 000 inimest. Paljud kolisid elatise teenimiseks naaberriiki Omaani. Sealt leidsid nad Venemaa palgatud värbajad.
Kui palju inimesi sattus Ukraina rindejoonele, kus nad on sunnitud võitlema „vene maailma” eest, pole teada, kuid rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonist teatamise projekti (OCCRP) reporteril õnnestus liituda WhatsAppi grupiga nimega „Venemaal kinni”. Nende arvates on rindel 150 inimest. Neist 74 kirjutasid Jeemeni suursaadikule Moskvas kirja, milles palusid nad rindejoonest välja tuua:
Palume teil sekkuda ja päästa meid surmast.
Nagu Jeemeni Hamza OCCRP-le vestluses rääkis, pakkus Omaanis, kus ta töötas miinimumpalga eest, üks värbamisagentuur talle Venemaale minna. Tingimused tundusid fantastilised – 3000 dollarit kuus; eeldati lepingut sõjaväega, kuid ei olnud seotud lahinguülesannete täitmisega. Hamza eeldas, et ta on turvamees või ehitustööline, kuid sattus etteotsa. „Polnud selge, et meist saavad sõdurid,” ütles ta.
Teine Jeemeni veteran andis OCCRP-le omaani ettevõttega Al Jabri General Trading & Investment sõlmitud lepingu näidiskoopia, mis viitab tööle „sõjaväe-, julgeoleku- või tsiviilvaldkonnas, olenevalt kvalifikatsioonist, kogemustest ja võimalustest”. Ettevõtte omanik Abdul Wali Abdo Hassan Al Jabri ütles aga OCCRP-le, et värvatud olid sõjaväeteenistusest täielikult informeeritud ja nõustusid sellega: „Need inimesed tulid spetsiaalselt armeesse ja meie ülesanne oli ainult nad [Venemaale] toimetada.”
Teise jeemenlase Hichami sõnul, kes samuti ei oodanud, et teda sõdima saadetakse (tal pole lahingukogemust), lubati tal Venemaal sõlmida kaitseministeeriumiga leping vene keeles, mida ta ei osanud ja tal oli keelatud dokumenti pildistada.
Samamoodi meelitas Venemaa Ukraina rindele Nepaali, India ja Sri Lanka elanikke. India peaminister Narendra Modi arutas juulikuisel kohtumisel putiniga kaasmaalaste vabastamise küsimust. Septembris teatas India telekanal NDTV, et vene armeest vabastati 45 indialast ning jätkuvad katsed sundida veel 50 vabastamist. India võimud pidasid kevadel kinni mitu inimest, keda kahtlustatakse inimkaubanduses ja kohalike elanike vene sõjaväkke värbamises.
Jeemeni sõjaväeatašee Venemaal, brigaadikindral Fouad al-Muhtadi ütles OCCRP-le, et „kui leping on allkirjastatud, kohaldatakse vabatahtliku suhtes sõjaväeseadust”: „Meile teadaolevalt sisaldavad allkirjastatud lepingud kõiki tingimusi ja õigusi, kandideerimaks vabatahtlikuna.” Suursaadik Ahmed Salem al-Wahishi ütles, et tõstatas Venemaa välisministeeriumis jeemenlaste küsimuse vene armees, kuid ei rääkinud tulemustest.
Venemaa võimud on toetanud Jeemeni huthisi, poolsõjalist rühmitust, mis kontrollib pealinna ja suuremat osa riigist. Kui huthid hakkasid eelmise aasta lõpus Punasel merel kaubalaevu tulistama, mõistis Venemaa välisministeerium hukka USA ja Suurbritannia sõjalaevade rünnakud nende vastu. Ja augustis tulid kremli-sõbraliku Iraani toetatud rühmituse esindajad Moskvasse, et pidada läbirääkimisi relvade ostmise üle, vahendab Wall Street Journal.
15. Lühiuudised
Esmakordselt kuue kuu jooksul ekspordib Ukraina tänu vähenenud sisetarbimisele ja tuumaelektrijaama remonditööde lõpuleviimisele rohkem elektrit kui impordib.
Slovakkia on valmis andma Ukrainale elektrit, mittesurmavat sõjalist abi ning valmistab ette finantsabipaketti. Toetades Ukraina EL-i liikmestaatust, jääb riik NATO-ga liitumise suhtes ettevaatlikuks, kuid osaleb sellega seotud konverentsidel, ütles Slovakkia peaminister Fico Užhorodis Šmõhaliga kohtudes.
Venemaa kiirgus-, keemia- ja bioloogilise kaitse jõudude juhi kindralleitnant Kirillovi sõnul kasutasid Ukraina relvajõud augustis Sudžas väidetavalt suitsumürskudeks maskeeritud lääne keemiarelvi. Njah, egas muud vabandust enam vist ei leiagi…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
