Sõja ülevaade: 957. päev – 141 vene poole rünnakut tõid vaid ühe edenemise
Avaldatud: 7 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. oktoober 2024:
141 vene poole rünnakut tõid vaid ühe edenemise Selidove linnast lõunas, Kurskis ikka udu ja Moskvas üks sõjakool ning Krimmis mitmeid plahvatusi jagus.
1. Sadu jätkus.
2. Moskvas sõjakool ja Krimmis ikka palju tabamusi.
3. Kursk: ikka udus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna:
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ühe muutuse leidis.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. WaPo: NATO pakub Ukrainale Ramsteini kohtumisel konkreetseid samme alliansiga liitumiseks.
12. Iisrael andis Ukrainale üle varajase hoiatamise süsteemi raketirünnakute eest.
13. Tuula piirkonna erakliinikud hakkasid pärast võimude nõudmist abortide tegemisest keelduma.
14. Väljavõte Zelenski eileõhtusest kõnest (need igaõhtused).
15. Fico ütles, et blokeerib ametisoleku ajal Ukraina pääsu NATO-sse.
16. Esimesed F-16 Hollandist on juba Ukrainas.
17. Lühiuudised
Kuigi Vuhledar langes ja ohus on mitmed linnad veelgi idarindel, siis hetkel miskipärast tundub, et selle suure vene poole surve ja kulu juures ei suudeta enamuses ajas siiski edeneda. Tundub, et hetkel on jälle hoogu maha võetud suuremate üksustega ründamisel (kompanii kuni pataljon) vaid üritatakse kas kordustega või samaaegselt paralleelsetel suundadel kuni rühma suuruste üksustega rünnata. Kipub arvama, et need paralleelsed rünnakud siiski pole ühtselt koordineeritud ja annavad oma kaootilisuses isegi parema võimaluse Ukrainlastel fokusseerida algul löök ühe rünnaku lõpetamiseks, siis teise ja seejärel kolmanda. Pisu on langenud osades rindelõikudes vene poole rünnakute arv, peamistel suundadel siiski sama seis.
Seni on juba mitu nädalat toonud tihedam vene poole kaudtuletöötlus ka nende üksuste kaotuste numbrid. Kahjuks pole see veel piisavalt mõju avaldanud laskude arvu vähenemisele (eilegi oli maht poolteist korda kõrgem tavapärasest), sest veel jagub torusid ja laskjaid, kuigi kipub arvama, et täpsemad laskurid vast enamuses otsa lõppenud ja egas pikalt sihtida aega ka pole, sest oht saada tabatud on kõrge, sestap miskit kuhugi kiirelt teele ja minekut kaugemale.
Karmimat mõju avaldavad nii liugpommid (eile 109) ja mitmikraketiheitjad, kelle tööd planeeritakse paremini. Eks ikka ootab otsust, et poisid, kõik mis käes, võib Venemaa sügavustesse lasta.
1. Suurem öine droonilaine üle poole Ukraina algas õhtul ja kestis üle poole ööst. Ei miskit muutust sihtmärkides. Kõik sobib. Kuidagi sagedaseks on läinud vangi langenud Ukraina võitlejate tapmised vene soldatite poolt. Njah, sai just vaadatud videot, kus vene soldat tappis ka omasid, egas seegi kerge vaatamine ole.
2. Kuzminkis oli tulekahju, arvatavasti pärast droonirünnakut Moskva kõrgema üldvägede juhtivkoosseisu kooli pihta.
Tulekahju Feodossija (Krimm) naftabaasis pärast arvatavat droonirünnakut.
Sevastoopoli lähedal Belbeki lennuvälja lähedal teatati tulekahjust.
Sakõ lennuvälja lähedal oli 7 valju plahvatust.
3. Kursk: pisu olla rinne nihkunud vene poole kasuks Kremjanoje lähistel rinde kirdelõigus. Kõlakaid tuleb mõlemalt poolelt, et olla ka kuskil Ukrainal edu, aga no ei suuda kohti tuvastada. Eilsed siinse kandi videod annavad seni alust arvata, et vene pool põhiliselt vaid rühma suuruste üksustega igalt poolt proovib edeneda. Tundub kaootiline tegevus olevat ehk siis seni arvamusel, et juhtimis-koordineerimismured vene väge vaevavad. Miskit sisekliimast annab aimu see, et puruks lastud vene UAZ-idest (vene soldatite laipadega) üritas juba järgmine üksus veel miskit endale kasulikku leida… Lisaks tuleb vene poolelt seni kõlakaid, et Ukraina siia suunale täiendavaid jõude saadab.
Njah, kremlist pole enam kippu ega kõppu Kurski suunast… see ka hästi… ning vene blogijad siiski tunnevad muret, et loodetud kiired edusammud Kurskis ei kipu kuidagi tulema, kuigi väge nagu peaks jaguma..
Jätkuvalt arvamusel, et Kurski operatsioon oli vajalik ning ikka veel pisu optimistlikult ootab, et miskit täiendavat edenemist võib tulla.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: jätkuvalt üllatusega, muutusteta. Toretskis ja selle ümber murrab vene pool ikka tugevalt. Kuidagi Tšassiv Jari juures on olukord pisu rahunenud. Põhjust ei tea. Tundub, et rohkem on hakatud üritama ümber linna siit ja sealt ning proovitakse ka Slovjanski poole.
8. Donetsk: vaid Selidove linna juures muutus. Surve langust nagu polnudki aga suuri edenemisi ei tulnudki.
Selidove linnale sai vene pool lähemale lõuna poolt. Kaugus linna servani veel 500 m. Hull surumine linnale idapoolt pole juba pikalt edu neile toonud.
9. Lõunarinne: vist muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: tavapärane kompimine.
Melitopoli suund: vene poole luurejõud on aktiviseerunud Kamjanske veehoidla lähedal. Eks on asutud aktiivselt otsima Ukraina kaitses nõrkusi ja kipub arvama, et peatselt miskit enamaga proovitakse. vene kanalite andmeil on vene väed ületanud Dnipro jõe delta ja sisenenud Zaporižja oblasti Kamjanske põhjaossa. See on kinnitamata.
10. Herson: muutusteta.
11. NATO liitlased kavatsevad Ukrainale pakkuda konkreetsemaid samme tulevase alliansi liikmelisuse suunas, kirjutab Washington Post viitega Lääne diplomaadile. Tema sõnul juhtub see Ukraina kaitseküsimuste (Ramsteini formaadis) kontaktrühma koosolekul, mis toimub 12. oktoobril Saksamaal. USA president Joe Biden kavatseb sellest osa võtta.
Tema kolleeg Volodõmõr Zelenski tutvustab kohtumisel taas oma „võiduplaani” sõjas Venemaaga. NATO otsustas fiasko taustal pehmendada oma seisukohta Ukraina liitumise küsimuses, saades loa rünnata Venemaad Lääne kaugmaarelvadega, märkis allikas. Kuid ka Saksamaa kohtumisel Kiievile pakutavad sammud „jäävad alla” Ukraina poole varem taotletud „kiireloomulistele meetmetele”, lisas ta.
Ukraina ametiisikud usuvad, et eelseisvad USA presidendivalimised seavad kahtluse alla Ukrainale tuleva julgeolekuabi. Kiiev püüdis veenda Bidenit toetama „võiduplaani”, millest võib saada tema poliitilise pärandi oluline osa. Ametnike sõnul ei võta Valge Maja aga tõenäoliselt ette mingeid meetmeid, mis võivad olla ebapopulaarsed, et vältida Kamala Harrise tagasivalimiskampaania ohtu seadmist.
Kuigi Zelenski ja tema valitsus on korduvalt öelnud, et neil ei ole kavatsust loobuda territooriumist, et sõlmida rahu Venemaaga, mis on okupeerinud enam kui 20% Ukrainast, pooldavad riigi elanikud üha enam läbirääkimisi, mis hõlmaksid ajutisi kompromisse suveräänsuse küsimuses, kuid seda seni, kuni need on osa tehingust, on NATO liikmelisus või liitlaste julgeolekugarantiid, märgib Kiievi rahvusvahelise sotsioloogiainstituudi direktor Anton Grushetsky.
„Seal ei teki olukorda, kus absoluutne enamus tunnistab oma territooriumi okupeerimist. Kuid ukrainlased on valmis formaadiks, mis lükkab teatud territooriumide täieliku tagastamise tulevikku, vaid tingimusel, et tekib teatud turvafaktor,” selgitas ta.
Varem kirjutas Financial Times, et ametist lahkuv USA president võib Ukraina NATO-ga liitumise kohta teha olulise otsuse, tõstes liikmetaotluse staatust. Samal ajal on nn Lääne-Saksamaa mudel – Saksamaa kuulumine NATO-sse, mis kestis üle 30 aasta kuni Berliini müüri langemiseni ja taasühendamiseni Saksa Demokraatliku Vabariigiga – üha enam toetust, sealhulgas Washingtonis, ütles Euroopa Välissuhete Nõukogu Washingtoni büroo juht Jeremy Shapiro.
Ukraina taotles NATO-ga liitumist kiirendatud korras 2022. aasta septembris. Enamik bloki liikmeid pidas seda liitumist aga võimatuks ajal, mil sõda Venemaaga käib. Samas rõhutati alliansi juunikuise Washingtoni tippkohtumise põhikommünikees, et „Ukraina tulevik on NATOs” ning riik on üha enam poliitiliselt blokiga lõimunud. Kuid ametlik kutse saadetakse Kiievisse alles siis, kui „liitlased nõustuvad ja kõik vajalikud tingimused on täidetud”.
Venemaa nõuab Ukrainalt NATO-ga liitumisest keeldumist. putin ütles juunis, et on valmis alustama rahuläbirääkimisi, kui Kiiev nõustub mitteliitunud, neutraalse ja tuumavaba staatusega, ning tunnustab ka Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblastite liitumist Venemaaga. Zelenski nimetas neid tingimusi järjekordseks ultimaatumiks.
12. Ukraina sai Iisraelilt õhurünnakute varajase hoiatamise süsteemi, mida tuntakse Tzeva Adomina, ütles juudiriigi suursaadik riigis Mihhail Brodski intervjuus väljaandele Zerkalo Nedeli. Tema sõnul kestis protsess „palju kuid”, kuid nüüd võib selle lugeda lõppenuks. „Oleme oma lubadused täitnud ja Ukraina poolele edastanud kõik, mida me edastama peame,” rõhutas ta.
Küsimusele, miks see süsteem pole veel tööle hakanud, märkis Brodski, et selle rakendamise eest vastutab juba Ukraina pool. Ta soovitas kommentaaride saamiseks pöörduda vastavate asutuste poole.
Samuti küsiti suursaadikult, kas Ukraina võib loota vanadele Patrioti süsteemidele, mille Iisrael kavatseb kasutusest kõrvaldada, kuna ameeriklased andsid need üle juba 1990. aastate alguses. Brodski ütles, et lõplikku otsust veel pole, sest praegu vajab Iisrael kõiki õhutõrjesüsteeme Iraanist, Jeemenist ja Iraagist pärit rakettide tõrjumiseks. Nende Patriotide edasise saatuse määrab riik koos USA-ga, lisas ta.
Asjaolu, et Iisrael tegeleb õhurünnakute varajase hoiatamise süsteemi üleviimisega Ukrainasse, sai teatavaks 2023. aastal. See on võimeline tuvastama rakettide ja droonide starte, arvutama välja nende lennutrajektoori ning suure täpsusega arvutama ka õnnetuskoha koordinaate. See kitsendab pommitamise ajal inimestele potentsiaalselt ohtliku tsooni raadiust. Süsteem määrab ka selle, kui palju aega on ohustatud elanikel peavarju leidmiseks.
Tzeva Adomi testimine Kiievis algas 2023. aasta kevadel. Ukraina suursaadik Iisraelis Jevgeni Kornitšuk avaldas lootust, et see paigutatakse kuude riigi enam kui miljoni elanikuga linna.
Pärast Venemaa sissetungi taotles Ukraina Iisraelilt ka raudkuplit, kuid sellest keelduti. Tel Aviv rõhutas, et see õhutõrjesüsteem ei ole mõeldud kasutamiseks suurtel aladel. Siis oli Iisraeli peaminister Naftali Bennett. Pärast Benjamin Netanyahu võimuletulekut pole midagi muutunud. Ta rõhutas, et Iisrael ei anna raudkuplit Ukrainale üle, kuna kardab süsteemi sattumist Iraani valdusesse, kes Lääne luure andmetel aitab Venemaad sõjas droonide ja ballistiliste rakettide tarnimisega.
Venemaa sissetungi algusest peale keeldus Iisrael relvi Ukrainale üle andmast. Juudiriigi võimud rõhutasid, et riigi julgeoleku huvidest juhindudes piirduvad nad humanitaarabi ja mittesurmava varustuse tarnimisega.
13. Tuula piirkonna võimud kutsusid rasedust katkestamist teostavate meditsiinikliinikute juhte „vabatahtlikult” keelduma abortide, sealhulgas meditsiiniliste abortide tegemisest. Pärast kohtumist järgis neid nõudeid vähemalt seitse asutust, kirjutab Tula Press tervishoiusektori allikale viidates. Väljaanne helistas 15 piirkonna erakliinikusse – neist kuus teatas, et nad ei tee aborte. Teisel juhul on protseduur võimalik ainult meditsiinilistel põhjustel – külmutatud raseduse korral. Selleks tuleb aga läbida günekoloogi läbivaatus ja veenduda, et loode on tõesti surnud. Nad lihtsalt ei tee seal aborti, kui naine seda soovib.
Samas on avalikes kliinikutes võimalik rasedust katkestada kirurgiliselt, kuid arstid peavad iga sellise protseduuri kohta aru andma.
Portaal 71.ru kirjutab ka, et Tuula kliinikud on hakanud keelduma abortide tegemisest. Ajakirjanikud helistasid umbes 10 asutusse ja leidsid, et naine võib soovimatust rasedusest ravimite abil siiski vabaneda kuni kuue nädala jooksul, kuid ta peab kõvasti vaeva nägema, et leida kliinik, kes nõustuks hilisema kirurgilise protseduuriga.
Septembri alguses teatas vene õigeusu kirik, et üle 500 ehk 18% vastavat tegevusluba omavatest erakliinikutest kogu Venemaal keeldus selliseid teenuseid osutamast. Vähemalt 11 piirkonda – Vologda, Kaliningradi, Kurski, Pihkva, Smolenski, Tveri ja Novgorodi oblastid, Taga-Baikali ja Primorski alad, Mordva ja Komi – on kehtestanud trahvid abordi esilekutsumise eest.
Esimesel aastal pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kasvas erakliinikutes abordiprotseduuride arv 2,8%, riiklikes kliinikutes aga 3,7%. Paralleelselt on kasvanud nõudlus meditsiiniliste abortide ja erakorraliste rasestumisvastaste vahendite järele, mille müük on kasvanud 60%.
Sündimus on Venemaal langenud madalaimale tasemele alates 2000. aastast ning selle taustal kutsus putin riigi elanikke üles looma paljulapselisi peresid, rõhutades nende „olulisust” riigi jaoks.
Juunis kiitis tervishoiuministeerium heaks meditsiinilise abordi uued kliinilised juhised. Arstid peavad nüüd enne protseduuri tegema ultraheli, et naine saaks näha loodet ja kuulda selle südamelööke. Ta peab läbima ka kohustusliku psühholoogilise nõustamise.
Samal kuul soovitas riigiduuma tervisekaitsekomisjon tervishoiuministeeriumil lühendada raseduse kunstliku katkestamise maksimumaega 12 nädalalt 9 nädalale. Samuti tehti ettepanek tugevdada kontrolli meditsiinilise abordi ravimite üle, et neid ei kasutataks väljaspool meditsiiniorganisatsioone.
Alates 1. septembrist on Venemaal abordiravimid nagu mifepristoon ja misoprostool allutatud subjekti-kvantitatiivsele registreerimisele (SQR). See tekitas kliinikutele täiendavaid bürokraatlikke tüsistusi, mis raskendasid vene naiste juurdepääsu meditsiinilistele abortidele, mis on kõige vähem ohtlik viis raseduse katkestamiseks.
14. President Volodõmõr Zelenski vestles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskiga – ta töötab koos partneritega võiduplaani kallal. Riigipea saatis Washingtoni ka peastaabi ülema ja peaministri asetäitja – justiitsministri. Zelenski rääkis sellest oma õhtuses kõnes. President kohtus peaminister Denis Šmõhaliga järgmiste nädalate töö ja partneritega suhtlemise teemal ning vestles ka ülemjuhataja Sõrskiga.
Ta koos teiste sõjaväelaste ja kaitseministeeriumi esindajatega töötab järgmisel nädalal koos partneritega võiduplaani sõjaliste ja strateegiliste punktide kallal, selgitas Zelenski.
President saatis Washingtoni ka kindralstaabi ülema Anatoli Bargilevitši ja justiitsministri asetäitja Olga Stefanišina.
Lisaks andis Sõrski presidendile aru hetkeolukorrast rindel – Pokrovski, Kurahhovski ja Limanski suunal, samuti Kurski operatsioonist.
„Täna on kaks kuud meie sõjategevusest Kurski piirkonnas, mis on meie riiki oluliselt aidanud ja edasi aidata oma partnerite piisaval toetusel suudame Venemaad survestada, sest Venemaal on vaja tunda, et sõda ei anna neile midagi,” märkis president.
15. Slovakkia peaminister Robert Fico ütles, et blokeerib ametisoleku ajal Ukraina liitumise NATO-ga. Poliitiku sõnu vahendab kohalik meedia Pravda. Fico ütles, et nõustub Ukraina tulevase Euroopa Liidu liikmelisusega, kuigi lisas, et see on „suletud tee” veel mitmeks aastaks. Samal ajal oli peaminister vastu Ukraina liitumisele NATO-ga. Uue riigi liitumise alliansiga peavad ratifitseerima kõik liikmesriigid.
„Seni, kuni olen Slovaki Vabariigi peaminister, juhin ma saadikuid, keda ma [Smer] partei esimehena hoian poliitilise kontrolli all, et nad kunagi ei nõustuks Ukraina NATO-sse kuulumisega,” ütles poliitik. Tema sõnul oleks Ukraina liitumine alliansiga „ainult hea aluseks kolmandale maailmasõjale”.
Varem, 4. oktoobril ütles Fico, et Slovakkia seisab selle eest, et pärast vene-Ukraina sõja lõppu taastataks normaalsed suhted Venemaaga.
16. Esimesed mitmeotstarbelised hävitajad F-16 Hollandist on juba Ukrainasse toimetatud, ütles kuningriigi kaitseminister Ruben Brekelmans. „Seda on hädasti vaja. Harkivis nägin Venemaa õhurünnakute kahjustusi ja kuulsin sagedasi õhuhäire signaale,” ütles ametnik, kes saabus piirkonna keskusesse pühapäeval etteteatamata visiidile. Ülejäänud 24 hävitajat ilmuvad „lähikuudel”, teatas Brekelmans.
Vahepeal teatas Ukraina kaitseminister Rustem Umerov tulemuslikest läbirääkimistest Brekelmansi juhitud delegatsiooniga – pooled leppisid kokku koostöö tihendamises lennunduskoalitsiooni raames. Eelkõige on jutt meeskonna väljaõppest, samuti relvade ja lennukite varuosade tarnimisest.
Varem ütles president Zelenski, et Venemaale oma võimete poolest taevas järele jõudmiseks vajab Ukraina 128 lennukit F-16. Rada presidendifraktsiooni juht ja kaitsekomisjoni liige Arahhamia teatasid, et liitlased on juba lubanud kaks korda rohkem lennukeid kui Ukraina on koolitanud piloote ja insenere Lääne lennunduse teenindamiseks. Erinevatel hinnangutel lubasid liitlased Ukrainale üle viia umbes 80 lennukit, kuid osa tarneid kestab 2028. aastani.
17. Lühiuudised
Holland annab Ukrainale 400 miljoni euro eest kaasaegseid droone, ütles kuningriigi kaitseminister Ruben Brekelmans. Ministri sõnul annab Holland luureks, kaitseks ja rünnakuks 400 miljoni euro eest täiustatud droone ning peaaegu pooled neist arendatakse kuningriigis endas. See kehtib eriti õhudroonide kohta, kuid jutt on ka maismaa- ja meredroonide tootmisest, lisas Brekelmans laiendatud tsitaadis riigi kaitseministeeriumi veebisaidil. „Kui välja töötatud droonid on edukad, on nende tootmise laiendamiseks saadaval rohkem raha,” ütles ametnik.
medvedjev ähvardas Ukrainat tuumalöögiga, kui Ukraina ründab Valgevenet: „Üks haisev Kiievi tegelane soovitas tuua sõja Valgevenesse. Noh, siis on aleksandr grigorjevitšil täielik põhjus paluda Venemaal kasutada seal paiknevaid taktikalisi tuumarelvi. On raske keelata talle Kiievi tulede vaatamise naudingut”. Nii märkis Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees.
EL kavatseb lõpetada abi andmise Ukrainale Euroopa rahufondi kaudu, mis aitab Ungari vetost mööda minna. Sellest kirjutab Poola väljaanne RMF24. Nagu märgitud, on EL-i suursaadikutel kavas 9. oktoobril langetada otsus Ukrainale 50 miljardi euro suuruse laenu andmise kohta, mis tuleb Venemaa külmutatud varade tuludest. Suurem osa neist vahenditest läheb ELi eelarvest rahastatavatele programmidele, samas kui vaid 5% läheb Euroopa Rahufondi, mida varem kasutati Euroopa riikidele Ukrainale relvade tarnimise hüvitamiseks. Otsus ei nõua ühehäälset nõusolekut, mis läheb Ungari vetost mööda, selgitab RMF24. See aga tähendab ka eelarve kärpimist Euroopa Rahufondis, mille kaudu saadeti Ukrainasse relvastust liikmesriikide ladudest koos hilisema Brüsseli poolse hüvitamise lubadusega.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
