Sõja ülevaade: 955. päev – vene poole edu Vuhledari juures
Avaldatud: 5 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. oktoober 2024:
rünnakute arvu vähenemist seni pole ning edu tõi see vene poolele vaid Vuheldari juures, eks kaotused ikka vastavad…
1. Ei muutusi ilmateates ole.
2. Tavalisest rahulikum Venemaal oli.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Vuhledarist 1,5 km põhja poole saadi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina teatas 6 KRDV ohvitseri surmast Ukraina relvajõudude rünnaku tagajärjel Donetski lähedal asuvale vene sõjarajatisele.
12. Venemaa plaanib kolme aasta jooksul armeesse värvata 225 tuhat lepingulist sõdurit.
13. putini välja kuulutatud Vikipeedia analoogprojekt suleti rahapuudusel.
14. Venemaa siseministeerium teatas lääneriikide kodanike massilisest soovist kolida „traditsiooniliste väärtuste” nimel Venemaale.
15. Lühiuudised.
Forbes-Ukraine andmetel on Ukraina kaitsesektoris peatsed muutused, mis on tingitud rahulolematusest Budanovi (GURi juht), Rustem Umerovi (kaitseminister) ja Oleksandr Sõrski (ülemjuhataja) tegevusega. Alates septembri lõpust on toimunud sagedased töötajate rotatsioonid, sealhulgas on Umerov vallandanud kaks Budanovi asetäitjat ja kolm enda asetäitjat koos riigisekretäriga.
Kaudtule ja lennunduse löökide arv jätkuvalt tavapärasest oluliselt kõrgem ning liugpommide kasutamine kõrge (142). Rünnakute tugevust (osalevate ühikute arvu rünnakus) näitab kõrge isikkoosseisu ja soomuse kaotuste arv. Ka on tõusnud uuesti mitmikraketiheitjate mõju lahinguväljale ehk siis kindralite soov ikka edeneda ja edeneda pole muutunud.
Jätkuvalt arvamusel, et kuni Uuraliteni kogu vene naftatööstus on vaja reapealt maha saada…
1. Venelased hukkasid lahinguväljal 93 ukrainlasest vangi, – Ukraina Peaprokuratuur. Nende esindaja Juri Beloussovi sõnul registreeriti 2024. aastal 80% Ukraina sõjavangide hukkamisjuhtudest. Samal ajal hakkas trend ilmnema eelmise aasta novembris, kui „vene sõjaväelaste suhtumises meie sõjavangidesse toimusid muutused halvemaks”. Ukraina Kaitseministeerium teatas ka, et alates täiemahulise sissetungi algusest on Venemaa vangistuses hukkunud vähemalt 177 Ukraina kaitsjat. Nad märkisid, et rahvusvahelise kontrolli puudumise tõttu võib tegelik arv olla suurem.
Muutusi sademetes pole ehk jätkuvalt saab kinnitada, et vene kahuriväelastele ja lenduritele on iga Ukraina hoone ja elanik sobilik sihtmärk.
Öises rünnakus rakettide X-59/69 ja 13 ründedrooniga aladelt. Väidetavalt erinevatel põhjustel ükski sihtmärgini ei jõudnud.
2. Okupeeritud Krimmis kuulutati välja õhuhäire, mõned teated poolsaare suunas välja lastud Neptuni tõttu.
Permi kandis põleb teist päeva üks naftabaas, miks põlema läks ei tea, aga tore ikka. Vaid kinnitamata kirjed, et Ukraina droonid…
Enim kurtmist Belgorodi oblastist, Ukriana ulatus Belgorodi linnast kaugemalegi.
Krimmi kandis liigub hirmutont, et Ukrainlased plaanivat vähemalt kahte kohta suuremat dessanti ja seda peatselt.
3. Kursk: järjekordne päev ilma muutusteta rindejoones. Hetkel on kinnitamata (vaid üks vene poole blogija) andis teada, et Medvežje kandis Ukraina piiri taha suruti rinde läänesektoris, eks ootab kinnitust, kas see nii oli. Pisu tundub, et vene pool pole seni suutnud oma koordineerimisi rea peale saada ja ühtset suuremat lahinguplaani pole ning torgivad kaootiliselt siit ja sealt, et äkki õnnestub. Hetkel avaldab suurimat mõju vene poolelt nii lennundus, droonindus kui kaudtuletöötlus ja seda on siin suunal juba üllatavalt palju. Õnneks pole erinevate kaartide, piltide ja videode põhjal näha, et vene poolelgi kerge on, sest tabab Ukraina päris kaugelt ning vähenenud pole ka pontoonsildade kulu üle Seimi jõe. Tundub, et vene pool vist üritab korraga neid mitmeid üle jõe rajada saades nii mõnele sillale pikema eluea. Üritavad küll õhutõrjega neid sildu kaitsta, aga kipuvad siin suunal isegi neist ilma jääma. Kas vene pool liugpommidega suudab siin efekti saavutada, ei oska veel hinnata. Eks parima efekti annavad need asustatud aladel. Küll on tore tõdeda fakti, et Venemaa pommitab Venemaad. Seni arvamusel, et Kurski operatsioon oli vajalik ning tuleb saavutatut hoida.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta, kuigi siit suunalt ootaks rohkem vene poole pingutamist. Võimalik, et siiski igasse lõiku rünnakuteks sobilikku ressurssi ei jagu.
7. Bahmut: muutusi ei tuvastanud, pilt sama mis varem, tegevustes muutusi polnud. Eks see pisu hämmingut tekitab (kuigi peaks sellega ammu harjunud olema), et konveier mehi surma saatmiseks seni tõrgeteta töötab ja enam suuri kurtmisi ei kuule, võimalik, et nüüd need paremini vaigistatakse. Järgmine nädal lõpuks hakkab sealgi minema päevane püsiv temperatuur alla 20 kraadi, kuigi ööd olid juba 10 kraadi juures ja mida külmemaks Siverski Donetsi-Donbass kanal läheb, seda vähem jalavägi seda ületada tahab või suudab. Toretski linnas linnalahing jätkub ja ikka iga hoone eest madin käib. Ikka vahel viskab sisse mõne video, et Ukraina suudab linnas vasturünnakuid teha ja rinne vaid ühes suunas ei liigu.
8. Donetsk: Vuhledarist 1,5 km põhja suunas edasi saadi.
New-Yorki juures on pisu segane seis, võimalik, et sammu veel tagasi peab Ukraina tegema Nelipivka asulas (asub vastu New-Yorki põhjaserva), sest kahelt poolt hakkab vene poole rünnakutesurve järjest üle põldude metsatukkasid hõivates edenema.
Juba mitmes päev pole vene pool Pokrovskile lähemale saanud, kuigi rünnakuid jagub terveks päevaks ja ikka igal moel proovitakse. Kaotuste suhet tank ja soomuk hindavad blogijad u 1:5-le Ukraina kasuks. Kuna rünnakute arv ja tugevus pole siin suunal vähenenud, siis ei usu hetkel, et täiendavat löögijõudu suudab vene pool siia koondada, pigem hoiab samal tasemel kõik töös lootuses Ukraina ära kurnata. Sestap pigem kipub arvama, et Pokrovski võtmine ei saa vene poolele lihtne olema ja võib-olla seda ei juhtugi.
Vuhledarist loodes jätkas vene pool tungimist põhja suunas ja suutis piki Vuhledarist põhja suunduvat maanteed pidi edeneda u 1,5 km. Ees ootab 4,5 km pärast Bohojavlenka asula (1500 elanikku), mis võib-olla takistab oma kaevanduhoonete ja tööstushoonetega vene pealetungi. Lennundus juba asus asulat maatasa pommitama. Järgmine parem takistus põhja suunas on Suhhõi Jalõ jõgi, mis paljudes kohtades paisutatud ning suubub lõpuks juba tuttavasse Vovza jõkke, mis asub Vuhledarist 20 km põhjas ja peaks olema parim kaitseliin, kui suudetaks rinde loodesektori lõunaserva edenemine jõe juba läänekaldal lõunasuunas pidama saada nii Zukirine küla kui Hirniki linna juures.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina relvajõudude raketilöögi tagajärjel Donetski lähedal asuvale Venemaa sõjaväeobjektile hukkus 3. oktoobril üle 20 kaitseväelase, vahendab Kyiv Post viidates Ukraina luureallikatele. Hukkunute seas oli kuus Põhja-Korea ohvitseri, kes olid tulnud kohtumisele oma vene kolleegidega. Veel kolm Põhja-Korea sõdurit said vigastada. Väljaande teatel demonstreerisid Venemaa kaitseministeeriumi esindajad enne löökiPõhja-Korea külalistele vene sõjaväelaste ettevalmistust pealetungi- ja kaitseoperatsioonideks.
19. juunil allkirjastasid vladimir putin ja Kim Jong-un kahepoolse strateegilise partnerluslepingu. Vastavalt lepingule kohustuvad Venemaa ja Põhja-Korea osutama teineteisele abi agressiooni korral mõne riigi vastu. putini sõnul võimaldab dokument ka sõjalis-tehnilise koostöö võimalust, kuigi see on praegu ÜRO sanktsioonidega keelatud.
Lõuna-Korea luure andmetel alustas KRDV 2022. aasta suvel pärast putini vastavat palvet Venemaale relvade tarnimist Ukraina sõjaliste ebaõnnestumiste taustal. Eelkõige saadeti Põhja-Koreast Venemaale ligi 5 miljonit suurtükimürsku ja ballistilist raketti. Vastuseks alustas Moskva tankide, lennukite ja tehnoloogia tarnimist Põhja-Korea spioonisatelliitprogrammile, ütles Lõuna-Korea kaitseminister Shin Won-sik.
Ajalehe Washington Post andmetel tarnis Põhja-Korea ainuüksi augustist 2023 kuni jaanuarini 2024 Venemaale umbes 1,6 miljonit suurtükimürsku. Kahest Kaug-Ida sadamast 16 asulasse Ukraina piiril toimetati kokku 74 tuhat tonni lõhkeainet, kirjutab väljaanne.
18. juunil ajalehes Nodong Sinmun (Tööliste ajaleht) avaldatud artiklis avaldas putin tänu KRDV toetuse eest „sõjalise erioperatsiooni” läbiviimisel Ukrainas, kinnitades, et ka Venemaa aitab Korea rahvast nende võitluses iseseisvuse eest.
putin ütles 20. juunil, et Venemaa ei kavatse meelitada Põhja-Korea sõdureid osalema sõjas Ukrainaga, rõhutades, et „selleks pole vajadust”. Kuid juba 27. juunil ilmus info Põhja-Korea kavatsustest saata inseneriväed Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladele. Lõuna-Korea valitsuse teatel on Moskva lubanud selle abi eest maksta.
12. Järgmise kolme aasta jooksul plaanib Venemaa kaitseministeerium värvata lepingulisele teenistusele vähemalt 225 tuhat uut sõjaväelast, selgub Tähtsate lugude eelarveprojekti analüüsist. Dokumendis on kirjas, et sõjaväega lepingu sõlmimise ühekordseteks makseteks on eraldatud 90 miljardit rubla (900 miljonit eurot).
Täna on Venemaa kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimise eest föderaalne kindlasummaline makse 400 tuhat rubla (4000 eurot). Summat suurendati putini 31. juuli 2024 dekreediga, enne seda ulatusid maksed 195 tuhande rublani. Kui rahalise soodustuse summa jääb muutumatuks, võimaldab eraldatud 90 miljardit rubla kolme aasta jooksul kaasata 225 tuhat uut lepingulist töötajat. Kui naasta senise 195 tuhande rubla tasemele, oleks võimalik värvata umbes 461,5 tuhat inimest, arvutas väljaanne.
Samas on võimalik planeeritud kulude kasv: ainuüksi 2024. aasta esimesel poolel kulus uutele lepingulistele sõduritele makseteks üle 32 miljardi rubla, mis ületab kogu järgmiseks aastaks eraldatud eelarve.
2023. aasta suvel suurendasid ametivõimud lepinguliste töötajate värbamise kiirendamiseks oluliselt ühekordseid makseid. Pärast seda, kui putin tõstis föderaalmakse 400 tuhande rublani, suurendasid 47 Venemaa piirkonda ka regionaalseid makseid. Keskmiselt on nende suurus praegu 596 tuhat rubla (5960 eurot), mis on 3,6 korda rohkem kui 2022. aasta lõpus. Sellistes piirkondades nagu Moskva, Peterburi, Sverdlovski oblast ja Karatšai-Tšerkessia ületab uute lepinguliste sõdurite maksete kogusumma 2 miljonit rubla (20 000 eurot).
2023. aasta juulist 2024. aasta juunini ulatusid Ukraina sissetungis osalejatele makstud kogumaksed, sealhulgas vigastuste ja hukkunute hüvitised 3 triljonit rubla. See on peaaegu kolmandik Venemaa rekordilisest sõjalisest eelarvest, mis on 10,8 triljonit rubla, ja umbes 8% föderaaleelarvest.
vene võimude soov meelitada armeesse võimalikult palju lepingulisi sõdureid on seletatav oluliste kaotustega, mida Venemaa Ukrainas kannab. Ameerika luure hindas 2023. aasta augustis Venemaa kaotusteks 360 tuhat inimest, millest 120 tuhat hukkus. putini sõnul olid Venemaa relvajõud selle aasta juuniks kaotanud üle 130 tuhande hukkunu ja umbes sama palju haavatuid. Prantsusmaa välisminister Stephane Sejournet teatas mais, et hukkus 150 tuhat vene sõdurit.
Briti luure andmetel ulatusid vene armee kaotused Ukrainas 2024. aasta septembriks 610 tuhande inimeseni, mis ületab kaotusi kõigis Venemaa sõdades alates II maailmasõjast. Neist hukkus 200 tuhat ja 400 tuhat sai vigastada, kusjuures iga teine raskelt haavatu sai amputeeritud, vahendas New York Times varem.
Briti luure märgib, et vene relvajõudude laiaulatuslikud kaotused on suuresti seletatavad väejuhatuse taktikaga, jalaväelaste saatmisega rünnakutele „inimlainetena”. Tema sõnul nõuab Venemaa kaotuste hüvitamiseks pidevat uute sõdurite juurdevoolu, keda võimud piirkondadest aktiivselt otsivad, pakkudes lepingu sõlmimise eest suuri preemiaid.
vene armee vajab lahingukaotuste taastamiseks umbes 30 tuhat inimest kuus, kirjutas Bloomberg augustis kremli allikatele viidates. Samas on piirkondadel puudu umbes kolmandik kehtestatud värbamisplaanist, mis toob kaasa armee suuruse vähenemise. Selle tulemusena võivad võimud kaaluda aasta lõpuks uut mobilisatsioonilainet, ütlesid kaks agentuuri allikat.
13. vene valitsus otsustas alustada autonoomse mittetulundusühingu „Big Russian Encyclopedia” (BRE) likvideerimist ja kogutud materjalid üle kanda Interneti-entsüklopeediasse „Ruviki”, kirjutab RBC, viidates asjaomaste lähedal asuvatele allikatele. BRE töötajad pole palka saanud alates eelmise aasta detsembrist ning mullu suvel lõpetas riik projekti rahastamise täielikult. Lähiajal eraldab valitsus BRE-le vajalikud vahendid Reservfondist töötajate võlgade tasumiseks. Allika sõnul tekkisid võlad 2024. aastal “autonoomse mittetulundusühingu juhtkonna enneaegsete tegevuste tõttu, et viia kulud vastavusse ettenähtud rahastamisega”.
BRE põhiklient oli putin, kes avaldas 2019. aastal lootust, et projekt võib Vikipeediat asendada. Pärast seda nimetati entsüklopeediat mõnikord irooniliselt „Wikipedia tapjaks”. 2019. aastal kavatseti BRE arendamiseks kolme aasta jooksul kulutada 1,7 miljardit rubla.
Entsüklopeedia juhtkond, vastupidiselt putini soovile, ei pidanud end kunagi alternatiiviks Vikipeediale. Eelkõige rõhutas 2023. aastal antud intervjuus portaali tegevtoimetaja Sergei Kravets, et BRE ja Vikipeedia on suunatud erinevatele sihtrühmadele ega konkureeri omavahel, kuna Suur vene Entsüklopeedia polnud kunagi mõeldud massiliseks lugemiseks.
BRE rahastuse andis Vene Föderatsiooni Kultuuriministeerium, mis kajastus poliitiliste, ajalooliste ja sotsioloogiliste artiklite sisus. Nii ei olnud portaalis mitmete poliitiliste tegelaste elulugusid, mis võiksid vaidlusi tekitada. Näiteks BRE-s ei olnud eluloolist artiklit putini kohta.
Suure vene entsüklopeedia trükiversioon ilmus aastatel 2004–2017 ja veebisait läks kasutusele 2016. aastal. Projekti kontseptsiooni kohaselt pidid oma ala juhtivad eksperdid töötama „teaduslikult usaldusväärse teadmistebaasi” loomise kallal. Märkimisväärne osa BRE materjalidest laenati aga Suurest Nõukogude Entsüklopeediast, mis muutis paljud artiklid tänapäeval ebaoluliseks.
Kevadel hakkasid entsüklopeedia töötajad teatama rahastamisprobleemidest. Eelkõige kaebasid nad selle üle, et neile pole alates eelmise aasta detsembrist palka makstud. Seda infot kinnitas Sergei Kravets, täpsustades, et kommunaalteenuste eest ei tasutud ega ka maksusoodustusi tehtud. BRE kogueelarve käesolevaks aastaks oli planeeritud umbes 1 miljard rubla, millest ligi kaks kolmandikku läks palkadeks. Juuni keskel peatus entsüklopeedia veebisaidi värskendamine.
Juulis teatas portaal Suur vene entsüklopeedia oma töö lõpetamisest valitsuse rahastamise peatumise tõttu. Olukorraga kursis olev Insideri allikas andis mõista, et valitsus otsustas lihtsalt mitte kulutada eelarvelisi vahendeid kulukale projektile.
14. Venemaal on registreeritud ajutist elamisluba taotlevate ebasõbralike riikide kodanike arvu kasv. Vene Föderatsiooni siseministeeriumi rändeküsimuste peadirektoraat teatas sellest oma Telegrami kanalil. Osakonna avalduse kohaselt laekus esimesel nädalal pärast seda, kui Vene Föderatsiooni valitsus kinnitas nimekirja riikidest, kes järgivad poliitikat, mis kehtestab „destruktiivseid neoliberaalseid ideoloogilisi juhtnööre”, mis on vastuolus „traditsiooniliste vene vaimsete ja moraalsete väärtustega”, vastavaid pöördumisi. Saksamaa, Itaalia, USA, Austraalia, Rumeenia, Läti ja Leedu kodanikelt.
Augustis kirjutas putin alla määrusele, mis lubab nende riikide kodanikel, kelle poliitika on vastuolus Venemaa „traditsiooniliste vaimsete ja moraalsete väärtustega”, taotleda ajutist elamisluba ilma vene keele oskust tõendamata. Selle meetme eesmärk on toetada neid, kes seisavad silmitsi „destruktiivsete neoliberaalsete ideoloogiliste hoiakute” pealesurumisega oma riigis. Otsus tehti selleks, et kaitsta „inimõigusi ja põhivabadusi” ning toetada inimesi, kes valivad „vaimse, kultuurilise ja õigusliku sideme” Venemaaga.
Määruse kohaselt on välisministeerium kohustatud andma sellistele kodanikele kolmekuulise kehtivusega ühekordse viisa. Taotlejad peavad pöörduma Venemaa saatkondadesse ja konsulaatidesse oma koduriikides ning viisat hakati väljastama septembris. Samas ei täpsustata, kuidas taotlejate pühendumust „traditsioonilistele vaimsetele ja moraalsetele väärtustele” kontrollitakse.
putin määratles 2022. aasta novembris heaks kiidetud riigipoliitika põhialuste dokumendis, mis need „väärtused” on. Eelkõige kuulusid nende hulka: elu, väärikus, inimõigused, patriotism, kodakondsus, isamaa teenimine, kõrged moraalsed ideaalid, tugev perekond, loominguline töö, vaimse eelistus materiaalse ees. Nimekirjas on ka humanism, halastus, õiglus, kollektivism, vastastikune abi ja austus, riigi rahvaste ühtsus, ajalooline mälu ja põlvkondade järjepidevus.
putin vastandas samas dokumendis „traditsioonilised väärtused” „destruktiivsele ideoloogiale”, mida iseloomustavad isekuse ja amoraalsuse kultiveerimine, patriotismi ideaalide eitamine, elu loomulik jätkumine, abielu kui mehe ja mehe liit, suurpered, aga ka mittetraditsiooniliste seksuaalsuhete „propaganda”.
20. septembril avaldas Venemaa valitsus nimekirja „välisriikidest ja -territooriumidest, mis rakendavad poliitikat, mis kehtestab hävitavaid neoliberaalseid ideoloogilisi suuniseid, mis on vastuolus traditsiooniliste vene väärtustega”. Nimekirjas on 47 riiki. Nende hulka kuuluvad peaaegu kõik EL riigid (v.a Ungari ja Slovakkia), aga ka USA, Suurbritannia, Jaapan ja Ukraina. Registrisse kuulus ka Taiwan, mille iseseisvust Moskva ametlikult ei tunnusta.
Juunis ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova, et Venemaa saatkonnad ja konsulaadid on väidetavalt ülekoormatud välismaalaste taotlustega Venemaale kolida, kuna nad on „traditsiooniliste väärtuste kandjad” ega taha elada „liberaalse demokraatia ikke all”. ” zahharova ei täpsustanud aga täpselt, kui palju välismaalasi on kolimisest huvitatud. Samal ajal on siseministeeriumi ametliku statistika kohaselt Venemaa passi saada soovijate arv oluliselt vähenenud: 2023. aasta esimese 10 kuuga sai Venemaa kodakondsuse 50% vähem välismaalasi võrreldes 2022. aasta sama perioodiga. Samal ajal sai 2022. aasta jaanuaris-oktoobris Venemaa kodakondsuse 595,3 tuhat ja 2021. aasta kümne kuuga 609,9 tuhat inimest.
2022. aasta 10 kuu jooksul sai Venemaa passi vaid 1,6 tuhat USA ja Euroopa riikide kodanikku, samas kui ainuüksi Ameerika Ühendriikides sai kodakondsuse 10,4 tuhat venelast. Soomes sai 2023. aastal kodakondsuse 1,9 tuhat venelast, 2022. aastal veelgi rohkem.
Samal ajal sai 2022. aastast Venemaalt massilise väljarände aasta. Esimene laine sai alguse kevadel, pärast sissetungi algust Ukrainasse, teine – sügisel, pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist. Projekti Re: Russia andmetel on alates sõja algusest Venemaalt lahkunud 817 000–922 000 inimest – see on suurim väljaränne alates 1920. aastatest, mil riigi elanikud põgenesid bolševike terrori ja Punaarmee eest. Kõige rohkem lahkujaid võtsid vastu Kasahstan ja Serbia – kumbki 150 tuhat inimest. Umbes 100 tuhat venelast emigreerus Armeeniasse, 90 tuhat Türki, üle 70 tuhande Iisraeli, ligi 60 tuhat Euroopa Liitu ja 30 tuhat USA-sse.
Economisti andmetel lahkus putini 20-aastase valitsusaja jooksul Venemaalt umbes 2 miljonit inimest, millest peaaegu pooled pärast Ukraina sõja algust. Projekti „Sellised asjad” hinnangul lahkus Venemaalt aastatel 1999–2021 vähemalt 5 miljonit inimest. Arvestades neid, kes lahkusid pärast Venemaa täiemahulist sissetungi naaberriiki, võib see arv nüüd ulatuda ligikaudu 6 miljonini.
15. President Zelenski rõhutas, et „Võiduplaan” keskendub Ukraina tugevdamisele, et sõda lõpuks lõpetada, selle asemel, et täpsustada, kuidas see homme lõpeb. Ta märkis, et plaan sisaldab rasket ja kriitilist relvastust, mis on suunatud Venemaa taristu ründamiseks, eesmärgiga survestada Venemaad diplomaatilisele lahendusele. Zelenski rõhutas veel kord Ukraina tugeva positsiooni säilitamise tähtsust.
NATO endine peasekretär Jens Stoltenberg nentis, et Ukraina võiks NATO-sse vastu võtta ka okupeeritud aladega, rõhutades, et kus on tahe, seal on ka lahendusi leida.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
