Sõja ülevaade: 954. päev – Donetski rindel kaks pikemat vene poole edenemist
Avaldatud: 4 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. oktoober 2024:
Donetski rindel kaks pikemat vene poole edenemist ning järgmine venemaa sõjaväelennuväli tabamusi sai. Rutte Kiievis.
1. Sama seis.
2. üks Venemaa sõjalennuväli tabamusi sai ning tihe oli sadu Kurski ja Belgorodi oblastis.
3. Kursk: udu.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üks muutus siiski oli.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski linnas sammhaaval kipub vene pool edenema.
8. Donetsk: kaks pikemat vene poole edenemist.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. NATO uus peasekretär toetas Ukraina õigust anda Venemaa vastu kauglööke.
12. Moskvas mõisteti medõde Ukraina sõda käsitlevate postituste tõttu 8 aastaks vangi.
13. putin käskis propagandaravi alustada lasteaiast.
14. Kurski tuumaelektrijaama lähedal sai pärast drooni allakukkumist alguse tulekahju.
15. Importasendatud vene kondensaatorid osutusid välismaistest kümme korda kallimaks.
16. Venemaa võimud suurendavad järsult toetust rublale pärast seda, kui vahetuskurss langes kuuga 10%.
17. Lühiuudised.
Eile langes üle pika aja vene poole pommitamine tavapärasele tasemele (seegi juba päris tihe). Pisu üllatusega siiski on tipus nende kaudtuleüksuste kaotuste numbrid. Pisu on küll rünnakute arv vähenenud, aga seda rohkem vähem aktiivsemates lõikudes ning rünnakute tugevust näitab vene poole soomuse kaotuste kõrge number. Tsikleid veel nimekirja ei panda aga neidki kipub tihedalt palju kuluma.
Ikka ootel, et pikema laskekaugusega raketid jõuaks Ukrainasse ja nendega venemaa sügavusse lasta saaks. Vaja on saada vene lennundus maha ning pilt lahinguväljal läheks kohe paremaks.
Kuidagi on Euroopas suht vaikne täiendavate venemaa-suunaliste sanktsioonide suhtes… ja tundub, et vene naftataristut (tehaseid) ka enam rünnata ei lubata…
1. Päris tihedaks on läinud öine droonide lendamine Ukraina kohal. Kiiev juba peaaegu igaöine sihtmärk, lisaks järjest enam Odessa suunal, lisaks täna öösel veel Tsernihhivi kant. Valimatu Ukraina asulate pommitamine jätkub ning eks kõik teele saadetakse ja sinna kuhu ulatutakse. Seni pole täheldanud pommitamise vähenemist.
2. Ukraina eile öine droonirünnak Borisoglebski õhuväebaasile Voronezi oblastis, pihta võisid saada liugpommilaod, Su-35/34 lennukiparklad ja kütusehoidlad. Kohalikud teatasid üleöö plahvatustest ja tulekahjudest ning FIRMSi andmed näitavad mitut tulekahju kohta. Tekitatud kahju on alles hindamisel.
Eile hommikul Valgevene territooriumile sisenenud vene Shahed-tüüpi droon plahvatas Homeli oblastis Kalinkovitšis, edastab Belarus Gajun.
Plahvatuspaigas Kurski oblastis Kurtšatovis (sealt jäävat tuumajaam 5 km kaugusele) jätkuvad peale esmast plahvatusest järelplahvatused. Lisaks tuli plahvatuste infot ning sagedast õhutõrje tööd nii Kurski kui Belgorodi oblastist. Vähemalt kaks päeva on seal päris tihe tegevus olnud.
Ukraina väed tabasid ballistiliste rakettide ATACMS abil edukalt Venemaa radarijaama „Nebo-M”, teatab Ukraina kindralstaap. Selle aerodünaamiliste ja ballistiliste sihtmärkide tuvastamiseks ja jälgimiseks üliolulise täiustatud radari hävitamine nõrgestab oluliselt Venemaa õhutõrjevõimet, lisavad nad.
Üks S-400 kompleks Kurski oblastis sai ka tabamuse.
Üks naftabaas siiski eile tabamuse Voroneži oblastis Anninski rajoonis sai, väidetavalt olla allalastud droon sinna kukkunud ja „tühi” mahuti, nagu kohalik piirkonnajuht ütles, läks põlema… kohalikud siiski tetasid mitmest plahvatusest ja suuremast tulekahjust ning ümbruses polevat enam ka voolu.
3. Kursk: peab tänagi piirduma kõlakatega. Kust täpsemalt rindejoon jookseb, pisu keeruline aru saada on. Suuri muutusi teadaolevalt pole. Kindel vaid selles, et jätkuvalt on aktiivsed mõlemad pooled ning kahjuks olla valusaid kaotusi ka Ukraina poolel. vene pool töötleb siin tugevalt nii lennunduse kui droonidega ja neid kahjuks jagub. Pontoonide kulu olevat vene poolel kõrge, aga ind Seimi jõel nende kasutamiseks seni raugenud pole.
Kuigi paljud sõjanduse analüütikud arvavad, et Kurski rünnak täna Donetski rindel toimuva valguses pole end ära tasunud, siis poliitiliselt siiski arvan, et tasus ära, ja kui veel ala hoida suudetakse, siis seda enam. Saaks veel kuskilt miskit, oleks ka abiks…
4. Harkiv: muutusteta. Eks vene pool põhipingutus on Ukraina Vovtšanski aparaaditehasest Ukraina omad välja suruda, aga seni ebaõnnestunult.
5. Kupiansk-Kreminna: vaid ühe edenemise tuvastas Pišane juures, kus vene pool tegi u 1 km edenemise üle põllu ida suunas. Oskili jõe idakaldal asuva maanteeni veel u 700 m ja jõeni 2 km. Seni on see rinne rinne päris hästi vastu pidanud väga tugevale vene poole survele. Jõudude vahekord nii suurelt vene poole kasuks, et see isegi pisu imeks pandav on. Siin sektoris pole liugpommide kasutamine sellist efekti andnud ning pole aidanud ka erinevate taktikate kasutamine. Tundub, et Ukrainal on siin seire tasemel ning jagub nii mehi kui vahendeid, et neid koondada rünnakute tõrjumiseks. Eks vahel lipsab läbi ka infot, et mõnes lõigus suudab Ukraina teostada reide vene possadele ja tagalasse.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: seni pole vene pool suutnud peale Torske suuna kuskil edu saavutada, kuigi üritavad.
Toretskis suutis vene pool kahe päevaga u 10 kortermaja kesklinnas enda kontrolli alla saada ja see maja haaval edenemine linnas jätkub.
8. Donetsk: kaks pikemat vene poole edenemist läänesuunal. Kui loodesektor on pidama saadud, siis kahjuks rinde kagunurk kipub järjest enam lagunema. Kipub arvama, et kohati tegu taktikalise taandumisega jõeliinide taha.
Rinde loodesektori lõunaservas Zukurine asulas lahingud jätkusid ja pisu suutis vene pool siin kahe päeva jooksul edeneda ja kontrollib nüüd vähemalt kolmandikku asulast, enamus aga hallis alas.
vene väed tungisid 3 km kaugusele Kurahhivkast lõunas asuvasse Ostrivske asulani. Asub asula Vovza jõe idakaldal ja selle ning väiksema lisajõe vahelisel alal see edasitung toimus ja eks vast Vovza jõe taha end Ukraina järjest enam tõmbab.
Marinka ja Vuhledari vahel Kostantõnivka asula (mitte samanimelise linna) juures suutis eile vene pool teha lausa 5 km hüppega kahe enamasti paisjärvedeks tehtud jõe vahelises alas. Jõed peatselt küll saavad kokku ja loodetavasti panevad siinse suuna edenemisele piiri peale. Et see hüpe nii pikk oli, võib olla põhjustatud Ukraina soovist tuua üksused parematele kaitseliinidele, mida toetab maastik ning eks võib-olla ka ressurssi vähesus.
Peale Vuhledari vallutamist pole vene pool siin veel edasi saanud, kuigi proovivad. Eks osa energiat kulub hetkel end linnas paika saamisele. Kipub arvama, et kui kiirelt Ukraina linna tagasi vallutada ei suuda, siis selle hiljem tagasi saamine võib väga kulukas olla.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: mõni rünnak siiski kirja läks.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Hollandi endine peaminister Mark Rutte käis teisel päeval pärast NATO peasekretärina ametisse asumist Kiievis ja ütles, et Ukraina peaks saama tulistada Venemaa territooriumi Lääne kaugmaarakettidega. „Ukrainal on kindlasti õigus enesekaitsele ja rahvusvaheline õigus on tema poolel,” ütles Põhja-Atlandi alliansi uus juht pressikonverentsil koos president Volodõmõr Zelenskiga. Samas ei lõpe Ukraina enesekaitseõigus Rutte sõnul „piiriga”: Venemaa peab ebaseaduslikku sõda, mis tähendab, et Venemaa hävitajate ja rakettide sihikule seadmine enne, kui neid saab kasutada Ukraina tsiviiltaristu vastu, võib aidata päästa elusid.
Zelenski ütles, et kirjeldas Ruttele oma „võiduplaani” elemente, mida ta hiljuti president Joe Bidenile esitles ja USA-visiidi ajal teiste juhtidega arutas. Selle plaani põhisäte on varustada Ukrainat kaasaegsemate relvadega. Kiievis kutsus Zelenski taas appi, et tühistataks kaugmaarakettide, nagu ATACMS ja Storm Shadow kasutamise keeld.
„Loomulikult tahame, et Ukrainat ei unustataks. Kuid parim viis Ukraina kohta meeles pidada on vastavate relvade ja vajalike lubade hankimine. Ja aidake alla tulistada… needsamad Iraani raketid või droonid; kuidas nad Iisraeli kohal alla tulistatakse – et nad samamoodi Ukraina kohal alla lastakse,” ütles Zelenski, viidates lääneriikide abile Iraani raketirünnakute tõrjumisel Iisraeli vastu. Ukraina president ja mõne NATO naaberriigi juhid kutsuvad allianssi üles tulistama alla rakette, mida Venemaa nende territooriumilt Ukraina pihta tulistab.
12. oktoobril kohtub Ameerika president Ramsteini baasis enam kui 50 sõjalist toetust osutava riigi kontaktrühma raames teiste Ukraina liitlastega. Vaatamata mitu nädalat kestnud arutelule kaugmaarakettide teemal ei ole Biden veel nõustunud nende kasutamisega rünnakuteks sügaval Venemaal, mille juhid on taas hakanud ähvardama tuumarelva kasutamisega, kui ületatakse täiendavaid punaseid jooni.
„Ainus riik, mis siin on punase joone ületanud, ei ole Ukraina, vaid Venemaa,” ütles Rutte.
12. Moskva Dorogomilovski rajoonikohus mõistis Moskva Pirogovi kirurgiakeskuse 69-aastasele meditsiiniõele Olga Menšihile 8-aastase vangistuse, leides ta süüdi armeed puudutavate „võltsuudiste” levitamises, mis põhinevad „poliitilisel vihkamisel” vahendab Mediazona. Samuti määrati naisele kolmeaastane veebisaitide haldamise keeld.
Uurijate sõnul postitas Menših 14. juulil 2022 ja 31. märtsil 2023 sotsiaalvõrgustikku VKontakte kaks postitust. Esimeses räägiti Venemaa Vinnitsa tulistamise tagajärjel hukkunutest ja kriitikast Venemaa välisministeeriumi esindaja maria zahharova vastu. Teine rääkis Butša okupatsiooni ohvritest.
Prokuratuur teatas, et Menših avaldas postitused, juhindudes „tõrjuvast, ebasõbralikust, vaenulik-agressiivsest suhtumisest Venemaa võimude, sõjaväelaste sotsiaalse grupi, Venemaa inimeste ja riigi kui terviku suhtes”. Õde ise eitas nende sissekannete postitamist, väites, et tema lehte on häkitud ja ta nõudis enda süütuks tunnistamist.
Oma viimases sõnas märkis Menših, et juhtumiga oli seotud Pirogovi keskuse arst, kes ajutiselt töölt kõrvaldati pärast seda, kui kaebas mitme tema tegevuse tõttu ebaõnnestunud operatsiooni üle. Advokaat Leonid Solovjov juhtis tähelepanu ka arvukatele menetluslikele rikkumistele ja kõigi asja materjalides esitatud tõendite ebausaldusväärsusele.
Juhtum Menšihi vastu sai teatavaks 8. aprillil, kui tema kodu otsiti läbi. Tuttavate sõnul „pöörati kodu pea peale”, naist hoiti käeraudades ega lastud juua. Menših palus panna ta koduaresti 85-aastase ema aadressil, kelle eest ta hoolitseb. Kuid kohus ei lubanud seda, sest naine käis hambaarsti juures, mida FSIN pidas ennetava meetme rikkumiseks ja saatis naise eeluurimisvanglasse. Õde ise ütles, et hamba seisund nõudis erakorralist sekkumist, märkides, et naastes esitas ta vastava tõendi.
Kohtuasja materjalidest selgus, et Menših sattus FSB tähelepanu alla enne, kui tema vastu kriminaalasja algatati. Naine kirjutas postitusi opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi surmast koloonias ja külastas korduvalt Borissovi kalmistut, kuhu ta on maetud.
13. vene riigi „põhiväärtusi” tuleb lastele sisendada juba eelkoolieast, ütles putin. Sellega seoses toetas ta ettepanekut laiendada propagandat „Vestlused olulistest asjadest” ka lasteaedadele. „Pole juhus, et meie inimeste seas tekkisid sellised stabiilsed fraasid nagu „sai emapiimaga kaasa”. See viitab sellele, et põhiväärtusi <…> tuleb loomulikult hoolikalt edasi anda kõige väiksematele lastele, sidudes kodumaa, riigi mõisted ema, isa, vanaema, vanaisa, venna või õega,” ütles putin kohtumisel konkursi „Aasta õpetaja” finalistidega (tsitaat Interfaxilt).
Samas märkis riigipea, et „kõik peaks olema mõõdukas”, aga ka „siiras, objektiivne ja arusaadav”. „Keegi ütleb viieaastaselt: „Ma tahan saada sõduriks,” võtab mängukuulipilduja ja mängib sellega. Keegi käitub teisiti. Aga need on lapsed, teate? Neil on teatud arengutase. Ja sellest lähtuvalt peame nendega koostööd tegema,” selgitas putin.
Ettepaneku esitas konkursi üks finalistidest, Vologda lasteaia nr 84 õpetaja Nadežda Vorontsova. Eelkõige kutsus ta üles alustama „Vestlusi olulistest asjadest” lasteaiaõpilastega alates viiendast eluaastast.
Propagandatunnid on vene koolides kasutusele võetud alates 1. septembrist 2023. Tund toimub igal esmaspäeval. See algab lipu heiskamisega ja hümni mängimisega. Seejärel lähevad õpilased oma klassidesse temaatilist osa kuulama. Muuhulgas räägitakse koolilastele Ukraina sõjast, Krimmi annekteerimisest, Venemaa rollist maailmas ja tema „liitlastest”, riigile maksude maksmise eelistest ja valitsusorganite töö tähtsusest.
Haridusministeeriumi resolutsioonis on kirjas, et „Vestlused olulistest asjadest” on vajalikud „koolilastes isamaa-armastuse, kodumaa üle uhkuse ja patriotismi kujundamiseks”. Kuigi tunnid ei kuulu õppeprogrammi, on kohalolek kohustuslik. Haridusminister Sergei Kravtsov märkis, et tundide eesmärk on sisendada lastesse vaimseid ja moraalseid väärtusi vastavalt riiklikule julgeolekustrateegiale. Samal ajal peavad venelased VTsIOM-i küsitluse järgi „Olulistest asjadest rääkimist” kõige kasutumaks õppeaineks koolis.
14. Droon kukkus Kurtšatovis asuvast Kurski tuumaelektrijaamast (TEJ) viie kilomeetri kaugusel alla ja sellest sai alguse tulekahju. Kuberner Aleksei Smirnovi sõnul surus lennukitüüpi drooni alla elektrooniline sõjapidamine (EW). Seadme allakukkumise tagajärjel toimusid plahvatused kõrvalhoones, millel polnud Kurski tuumajaamaga mingit pistmist, ütleb piirkonna juht. Tema sõnumis hukkunute kohta info puudub.
kremli-meelsed telegrammikanalid Mash ja Shot avaldasid fotod ja videod hädaolukorrast, kus oli näha suitsu ja detonatsiooniheli. Nad süüdistasid Ukraina relvajõude katses rünnata Kurski tuumaelektrijaama, mõnel väitel nelja raketi ja ühe drooniga, teiste sõnul „Prantsuse õhupommiga”. Hiljem eemaldati viide rakettidele.
Tuumaelektrijaam ise teatas, et jaam töötab normaalselt ja taustkiirgus „on tasemel, mis vastab jõuseadmete normaalsele tööle”. Sama info edastas Rosenergoatomi pressiteenistus.
„Olulised lood” tuvastas, et koht, kust suitsu tõusis, asus jaama jahutustiigi Kurski veehoidla ääres asuva Teplõi Beregi pargi piirkonnas. Google Maps määrab selle piirkonna kui „Kurski tuumaelektrijaama territooriumi”.
Ukraina välisministeerium lükkas omakorda tagasi süüdistused Ukraina relvajõudude seotuse kohta jaama rünnakuga. „Lükkame kategooriliselt ümber Venemaa meedias avaldatud väited Ukraina rünnakute kohta Kurski tuumaelektrijaamale või selle lähedal. Erinevalt Vene okupantidest järgivad Ukraina relvajõud rangelt rahvusvahelist humanitaarõigust ega ründa tsiviilelanikke ega tsiviilinfrastruktuuri,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Georgi Tihhi.
Samuti nimetasid Suspilne allikad riigi luureteenistuses ebaõigeks teavet Ukraina relvajõudude seotuse kohta. Veelgi enam, kuberner Smirnov kirjutas 15 minutit enne drooni alla kukutamise teadet Kurski oblastis tekkinud raketiohust, mille ta neli minutit hiljem tühistas.
Praegu töötab Kurski TEJ-s vaid kolmas jõuallikas. Selle võimsus määratakse väljasaatmisgraafikuga. Esimene ja teine plokk on töös, kuid genereerimata ning neljas on plaanilises hoolduses. Kurski TEJ osakaal kõigi Musta Maa (lõunapoolne majanduspiirkond) piirkonna elektrijaamade võimsusest on üle 50%.
Septembri alguses tunnistas Rosatomi juht Aleksei Lihhatšov, et jaama töö võidakse peatada käimasolevate lahingute tõttu Ukraina armeega, mis on Kurski oblastis rünnanud alates 6. augustist. Tema sõnul sellist stsenaariumi kaalutakse, kuid otsust pole veel tehtud.
Samal ajal ennustas Lihhatšov Kurski tuumaelektrijaama rünnaku korral suurt tuumakatastroofi, märkides, et see mõjutab „kogu planeeti Maa ja suurt osa Musta mere ümber”, sealhulgas mitmeid EL-i riike, Ukrainat, Valgevenet ja Türgit.
15. Venemaa elektroonika on täielikult sõltuv välismaistest passiivsetest elektroonikakomponentidest (PEC) – kondensaatoritest ja takistitest. Neid põhikomponente kasutatakse kõikjal, sealhulgas andmetöötluses. Teatud tüüpide puhul on imporditud PEC-de osakaal Venemaa tsiviilturule mõeldud seadmetes 99%, ütles Passive Electronic Components konsortsiumi esindaja Vadim Koršuk. Ta selgitas, et selline olukord on tekkinud seetõttu, et kodumaised raadiokomponendid on „10 korda või rohkem” kallimad. Nad on ka madalama kvaliteediga ja nende pakkumine ebastabiilne. Kõik see muudab Venemaa tooted konkurentsivõimetuks,” rõhutas Koršuk foorumil Microelectronics 2024 esinedes.
Kodumaiste PEC-de kõrge hind on seletatav asjaoluga, et neid toodetakse väikestes kogustes, mitte miljonites tükkides nagu välismaal, ütles Vedomostile sõltumatu ekspert ja Telegrami kanali RUSMicro autor Aleksei Boiko. Samuti arvestavad Venemaa tootjad lõpphinna sisse defektide kulud, mille osakaal on üsna kõrge. Teine põhjus on tooraine puudus PEC tootmiseks riigis. Osa materjale tuleb Boiko sõnul osta välismaalt.
Koršuk usub, et Venemaa tootjatel on vaja vähemalt 5 aastat, et suurendada kodumaiste PECide osakaalu tsiviilseadmetes 70%ni. Samas on seda võimalik 2030. aastaks saavutada vaid „impordi asendamise kursi hoidmisega” ja valitsuse aktiivsel toetusel, rõhutas ta.
Põhimõtteliselt kasutab Venemaa nüüd Aasias, peamiselt Hiinas toodetud passiivseid komponente. Koršuk hoiatas, et sanktsioonid Ukraina sõja eest ja sekundaarsete piirangute oht „sõbralikele” riikidele võivad viia selliste tarnete täieliku blokeerimiseni, seega peab tegutsema kiiresti. Samuti kutsus ta üles taastama viieaastane planeerimine, et kohaneda tehnoloogilise arenguga. Omakorda nimetas Boiko kodumaiste PECide kasutuselevõttu pidurdavate põhjustena tootmises aegunud tehnoloogiaid, ebapiisavat sortimenti, tarnete ebastabiilsust ja probleeme tellimuste täitmise aegadega.
16. Venemaa rahandusministeerium teatas oktoobris välisvaluutaostude olulisest vähendamisest: need ulatuvad 3,1 miljardi rublani päevas võrreldes 8,2 miljardi rublaga septembris. See tähendab rahandusministeeriumi jaoks operatsioone tegeva keskpanga valuutainterventsioonide taasalustamist: lisaks eelarvereegli alusel tehtavatele toimingutele teeb keskpank omasid (need kompenseerivad varasemaid kulutusi riiklikust hoolekandefondist, NWF). Nende suurus on 8,4 miljardit rubla päevas – seega suureneb kogusumma, mida keskpank iga päev müüb, 26 korda: 200 miljonilt 5,3 miljardile rublale. päevas.
Kuu jooksul, mil keskpank ei müünud praktiliselt valuutat (200 miljonit rubla on turu jaoks tühine summa), langes rubla kurss jüaani suhtes märkimisväärselt. Septembris tõusis jüaani kurss peaaegu 10% – 12,05-lt 13,24 rublani ja madala müügikuu jooksul (see ei kattu kalendrikuuga) – 11,3%. Lisaks on sekkumiste vähendamine teravdanud niigi pingelist olukorda jüaani likviidsusega. Üleöö RUSFAR-i intressimäärasid mõõdetakse kümnetes ja mõnel päeval sadades protsentides aastas. Sanktsioonide kohaselt ei ole väliseid jüaani allikaid oodata ja pangad peaksid lootma ainult sisemistele, hoiatas keskpank, kutsudes panku üles välisvaluutas laenamist vähendama ja välisvaluutaga üldiselt vähem tegelema.
„Väike toetus rublale ja välisvaluuta likviidsus jüaanis,” nendib majandusteadlane Dmitri Polevoi. See võib ühelt poolt rubla veidi tugevdada, teisalt leevendab veidi pingeid jüaani likviidsusega, nõustub GPB privaatpanganduse tegevdirektor Jegor Susin, lisades, et oktoobris toimub ka välisvaluuta müügi kasv eksportijate poolt, kes peavad tasuma lisatulult makse (NDT, makstakse kord kvartalis).
Turuosalised ootavad rubla jätkuvat langust. SberCIB analüütikud eeldavad, et aasta lõpuks langeb rubla hind 95 dollarini ja 13,6 jüaani kohta – nad peavad neid tasemeid rubla tasakaalutasemeteks. Nad peavad rubla peamiseks fundamentaalseks teguriks ekspordi dünaamikat. Selle langus on negatiivne signaal septembri algusest mõõdukalt, kuid stabiilselt nõrgenenud rubla kursi jaoks, nõustub Promsvyazbanki analüütik Denis Popov, meenutades, et välisnõudluse vähenemisega kaasnevatest riskidest räägib ka keskpank. Sellegipoolest jätab ta praeguseks aastalõpu eesmärgi samaks: 13–13,5 rubla jüaani ja 92–95 rubla dollari eest. T-Investmenti analüütikud on optimistlikumad: jüaani kursiks prognoosivad nad aasta lõpus 12,6 rubla ja dollariks, arvestades suurt volatiilsust, 88–93 rubla.
17. Lühiuudised
„Ukraina on saanud rohkem kui ühe kolmandiku 500 000-st 155 mm mürsust, mis peaks Tšehhi algatuse raames tarnitama 2024. aasta lõpuks,” ütles Ukraina suursaadik Tšehhis Vasõl Zvarõtš 3. oktoobril avaldatud intervjuus uudisteagentuurile CTK.
Politico: Slovakkia peaminister Robert Fico teatas, et kui sõda lõpeb enne 2027. aastat, mil tema valitsusel on mandaat, teeb ta kõik endast oleneva, et taastada Venemaaga majanduslikud ja normaalsed suhted.
Ukraina välisminister Sõbiha vihjas pärast vestlust USA välisministri Blinkeniga „ajaloolistele otsustele, mis viivad Ukraina võidule lähemale”.
Moldova võimud paljastasid Venemaa operatsiooni, mille eesmärk oli anda altkäemaksu üle 130 000 Moldova kodanikule, et mõjutada hääli ja takistada riigi ühinemist Euroopa Liiduga. Politseiülema Viorel Cernăuțeanu sõnul kandis Venemaa ainuüksi septembris 15 miljonit dollarit valeinfo levitamiseks, rahutuste esilekutsumiseks ja riigiasutuste sihikule. Maksed tehti läbi Venemaa kaitseministeeriumiga seotud panga ning Telegrami kaudu anti juhised hääletamiseks ja EL-i kohta valeinformatsiooni levitamiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
