Sõja ülevaade: 951. päev – Vuhledari linna sai vene pool kahest suunast sisse
Avaldatud: 1 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. oktoober 2024:
Vuhledari linna sai vene pool kahest suunast sisse. No pole seni märgata vene poole surve langust (189 rünnakut). Eip oma rakettidega USA venemaad tabada luba…
1. Muutusteta.
2. Kuidagi vaikne jälle.
3. Kursk: rinde kaguservas kaks küla vene poole kontrolli alla tagasi läksid.
4. Harkiv: muutusteta ja oi kui valus oli vene poolel…
5. Kupiansk-Kreminna: Nevske asula on nüüd tervenisti vene poole kontrolli all.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Vuhledari linna kahest suunast vene pool sisse sai.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaal ületavad sõjalised kulutused 2025. aastal sotsiaalkulutusi.
12. Valgevene jälle „testib” enda vägesid.
13. putin laiendas Julgeolekunõukogu 35 inimeseni.
14. Peaaegu iga kümnes venelane ütles VTsIOM-i küsitluses negatiivse suhtumise Ukraina okupeerimise kohta.
15. Elektrikatkestused on vältimatud: talvel pole parimal juhul elektrit kuni 5 tundi päevas – FT.
16. Venemaa veab naftat läbi Soome lahe meresõiduks kõlbmatute tankeritega.
17. Lühiuudised
1. oktoobri öösel teatasid Iisraeli kaitsejõud (IDF) ametlikult, et alustavad Lõuna-Liibanonis „piiratud maapealset operatsiooni” nimega „Northern Arrows”. Sõjaline avaldus avaldati IDF-i ametlikus Telegrami kanalis.
Enamuses seni aktiivsetes lõikudes tugev vene poole surve säilis ning seni pole täheldanud märke, et vene poole intensiivsus oleks langenud. Rünnakute arvu vähenemine ei näita rünnakus kokku osalenud jõudusid ja juba üle nädala näeb kompanii kuni pataljon soomust korraga rünnakul. Enamasti siiski need edu pole toonud. Tavapärasest oluliselt kõrgemal suudab vene pool hoida ka lennunduse, drooninduse ja kaudtuleüksuste tööd töötlemaks nii rinde eesliini kui tagalat ja laskeulatusse jäävaid linnu ja külasid.
Kindlasti peab Ukraina suutma hoida Kurski oblastis saadud ala enda kontrolli all, sest see on täna ainuke nende trumpkaart võimalike läbirääkimiste korral kremliga. Miks seni pole Seimi jõeni jõutud, ei oska arvata. Eks seda ikka teab, et miine jagub kõikjale ja õnneks satuvad nende otsa ka vene soldatid ja soomus, no ikka ka endi omade otsa. Seda, et kohalikke siin vene poole pommitamiste käigus surma saab, on ka juba tavapärane.
Kuigi vene pool mitmes lõigus siiski edeneb, siis kaotusenumbrid on kõrged ja pigem pisu positiivne alatoon siiski on, et enamuses lõikudes see edu pole toonud. Kui Ukraina suudaks selliselt kuni 2025. aasta suveni vastu pidada, siis kipub arvama, et suuremaks enda pealetungiks peaks uusi üksusi jaguma koos relvastusega ja vene poole soomuse ja kaudtuleüksuste vähenemine peaks tuntav olema. Lisaks loodab, et Ukraina siiski suudab vähemalt kuni Moskvani enamus vene energiaja kütusetaristut rivist välja viia. Lihtsalt muu ei aita…
1. Kõik sama moodi ehk siis muutusi ilmateates pole, ka Kiievis mitte.
2. Vaikne, vaid Kurski ja Belgorodi oblast tavapärases sajus.
3. Kursk: jätkuvalt aktiivsed mõlemad pooled. Eile suutis vene pool tagasi saada kontrolli kahes külas (Borki ja Ulanok) rinde kaguservas. Muid muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: vene poole suur mehhaniseeritud rünnak Vovtšanski agregaaditehasele toimus 17 MT-LB ja 3 tankiga. See ei läinud hästi, väidetavalt hävis 13 sõidukit ja üle saja jalaväelase. Rindejoon muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üks muutus siiski tuli.
Kui varasemalt kontrollis vene pool vaid Nevske asula keskosa, siis eilseks suudeti võtta enda kontrolli alla kogu asula, mis enne asus hallis alas. Üle Zerebetsi jõe saadud pole.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta. Olla tänu Ukraina vastuoperatsioonile Toretski linnas pisu hall ala kasvanud Ukraina kasuks linna keskel.
8. Donetsk: Vuhledari linna kahest suunast vene pool sisse sai.
New-Yorkis muutusteta. Kinnitamata on vene poole väide, et nad vallutasid New-Yorki põhjaserval asuva Nelipivka asula.
vene pool tungis põhjaküljel Selidove äärelinna, kus kaotasid 4 BTR-i. Küll läks kirja neil linnast põhjas u 500m edenemine ja naid said enda kontrolli alla linnast pisu üle kilomeetri kaugel asuva suurema teeristi.
Sarnane seis Tsukurõne asulas (1700 elanikku) Selidove linnast lõunas, kus vene üksustel õnnestus soomusega jõuda asulasse aga kanda maha ei saanud.
vene pool suutis eile siseneda ida- ja loodesuunast Vuhledari linna ning üle kvartali kummalgi lõigul enda kontrolli alla saada. Lisaks sai vene pool edasi Vuhledarist kirdes hõivates ühe suure aherainemäe ja nüüd on piiramisrõnga sulgemiseni vaid u 3 km. Kas Vuhledaris veel on Ukraina üksusi, ei oska öelda ka mitmed blogijad… võimalik, et mitte… veel siiski linna kaotatuks seega ei loe.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Aasta tagasi lubatud 21% kaitsekulutuste vähendamise asemel suurendavad Venemaa võimud 2025. aastal armee rahastamist veerandi võrra enam kui kaks ja pool aastat kestnud Moskva „erioperatsiooni” taustal Ukrainas. Sotsiaalkulutused, mis olid kuni 2024. aastani eelarve rahastamisel alati esirinnas, vähenevad järgmisel aastal isegi nominaalselt ja on enam kui poole suuremad kui rekordilised sõjalised kulutused.
Kulutused rubriigi „Riigikaitse” alla kasvavad järgmisel aastal 13,5 triljoni rublani (135 miljardi euroni) ehk 6,3 protsendini SKT-st, selgub 2025. aasta föderaaleelarve eelnõust. See on kõrgeim näitaja kogu riigi Nõukogude-järgse ajaloo jooksul. Kaitsekulutuste osakaal moodustab 32,5% föderaalkassa kogukuludest, mida järgmisel aastal on planeeritud 41,47 triljoni rubla ulatuses. „Ressursid tagatakse (ja on juba antud) kaitseväe varustamiseks vajaliku relvastuse ja sõjatehnikaga, palkade maksmiseks ja kaitsetööstuse ettevõtete toetamiseks,” seisab rahandusministeeriumi avalduses.
2024. aastal plaanisid võimud kulutada kaitsele 10,78 triljonit rubla ehk 29,4% 36,66 triljonist rublast, kuid kokkuvõttes võivad sõjalised kulutused olla suuremad – rahandusministeerium eeldab, et kogukulutused suurenevad aasta lõpus 39,4 triljoni rublani. 2026. aastal prognoosib rahandusministeerium kaitsekulutusteks 12,8 triljonit rubla ehk 5,6% SKT-st, 2027. aastal – selgub eelarveprojekti seletuskirjast 13,07 triljonit rubla, 5,3% SKT-st.
Aasta tagasi eeldasid võimud järgmist kolmeaastast eelarvet vastu võttes, et pärast kaitsekulutuste järsku kasvu 2024. aastal hakkavad need kiiresti langema – 8,53 triljoni rublani ehk 4,5%-ni SKT-st 2025. aastal ja 7,41 triljoni rublani 3,7% SKT-st 2026. aastal. Selle asemel tõusevad need järgmisel aastal esialgsest plaanist 58,1% ja 2026. aastal 72,7%.
2022. aastal, kui Venemaa alustas „erioperatsiooni”, kulutasid võimud rahandusministeeriumi andmetel kaitsele 5,51 triljonit rubla ehk 17,7% aasta kogukuludest. Seega suurenevad kaitsekulutused neljandal aastal pärast sõjategevuse algust Ukrainas ligi 2,5 korda ja võrreldes 2021. aastaga, enne „erioperatsiooni” algust, kui kulutati nendel eesmärkidel 3,57 triljonit rubla, see suureneb 3,8 korda.
Rubriigis „Riiklik julgeolek”, millest rahastatakse siseministeeriumi, FSB, uurimiskomisjoni, peaprokuratuuri, föderaalse julgeolekuteenistuse, rahvuskaardi ja föderaalse karistusteenistuse tööd, on 2025.a. plaanitakse kulutada veidi rohkem kui tänavu – 3,46 triljonit rubla, 1,6% SKT-st .
Suletud kirjetele kavatseb valitsus järgmisel aastal kulutada 13,08 triljonit rubla ehk 31,5% riigikassa kogukuludest, 2024. aastal 11,0 triljonit rubla. Arvestades kulutusi julgeolekujõududele, ulatuvad armeele, politseile ja eriteenistustele tehtavad kulutused kokku 16,95 triljonit rubla ja moodustavad 41% eelarvepirukast.
2024. aastal ületasid Venemaa kaitsekulutused esimest korda ajaloos kulutusi sotsiaalpoliitika rubriigis, mis hõlmab pensione, toetusi ja muid sotsiaalmakseid. Aastal 2025 muutub lõhe sõjaliste ja sotsiaalkulude vahel veelgi suuremaks.
Sõjaliste kulutuste jätkuva kasvu taustal vähendavad võimud järgmisel aastal sotsiaalkulutusi, plaanides eraldada 6,49 triljonit rubla (3% SKT-st), mis moodustab 15,7% kõigist kulutustest. Inflatsiooni arvesse võttes on langus veelgi suurem.
2024. aastal eraldati sotsiaalkuludeks 7,73 triljonit rubla, 21,1% kõigist kuludest ja 2025. aastal soovisid võimud seda paragrahvi rahastada 7,69 triljoni rubla ehk 22,4% kogukuludest.
Vaatamata sellele, et ametnikud nimetavad traditsiooniliselt oma sotsiaalseid kohustusi absoluutseks prioriteediks, on kulutused sotsiaalteenustele üle poole suuremad kui sõjaväele. Aastatel 2026–2027 peaksid kulutused sotsiaalmaksetele võimude hinnangul kasvama 7,19 triljoni ja 7,25 triljoni rublani, kuid isegi nominaalväärtuses ei küündi need 2024. aasta tasemele.
Venelaste hariduse ja tervishoiu jaoks 2025. aastal on võimud valmis annetama vastavalt 1,58 triljonit (0,7% SKT-st) ja 1,86 triljonit rubla (0,87% SKT-st). Nende kulude osakaal kogukuludes on 3,8% ja 4,5%.
Venemaa valitsus on oluliselt suurendanud oma plaane nõuda kodanikelt ja ettevõtjatelt eelarve täiendamiseks trahve, millest kolmandik kulub järgmisel aastal sõjalisteks vajadusteks. Föderaaleelarve eelnõu kohaselt loodab riigikassa perioodil 2025–2027 saada trahvidest, sanktsioonidest ja kahjutasudest ligikaudu 600 miljardit rubla (592,7 miljardit). Venemaa kodanikelt vara konfiskeerimise teel plaanitakse sel perioodil (19,1 miljardit aastas) saada umbes 60 miljardit rubla.
Rahandusministeerium andis esmaspäeval eelarveprojekti ametlikult läbivaatamiseks riigiduumale, mis plaanib seda esimesel lugemisel arutada 24. oktoobril.
12. 30. septembril teatas Valgevene kaitseministeerium relvajõudude formatsioonide ja väeosade kontrollimise järgmisest etapist. Sellega testitakse sõjaväeüksuste ning õhuväe ja õhukaitse üksuste valmisolekut ja võimekust missioonide läbiviimiseks. Valgevene vägede lahinguvalmiduse kontrollimine on osa kremli poliitikast tekitada pingeid Ukraina ja Valgevene piiril. Nii reageeris Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu juurde kuuluv desinformatsiooni vastu võitlemise keskus (CPD) Valgevene teatele lahinguvalmiduse kontrollimise kohta. CPD märkis, et täna on Valgevene peamine oht Ukrainale informatiivne.
„Vägede pideva kontrolliga Valgevene ametnike sõjakate avalduste taustal püüab kreml pidevalt pingeid piiril eskaleerida ja hoida meie vägesid Valgevene suunal,” seisab sõnumis. Keskus märkis, et praegu ei ole Valgevenel piiril vägesid Ukraina territooriumile tungimiseks.
13. putin täiendas Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu uute liikmetega: sinna kuulusid tema assistent Aleksei Djumin, Föderaalse Meditsiini- ja Bioloogiaagentuuri (FMBA) juht Veronika Skvortsova, esimene asepeaminister Denis Manturov ja eriprogrammide peadirektoraadi juht Aleksander Linets. Julgeolekunõukogu koosseisu muutmise määrus avaldati ametlikus õigusteabe portaalis.
Vladimir Jakušev visati Julgeolekunõukogust välja. Kui varem oli nõukogus 32 inimest, siis nüüdseks on kõiki muudatusi arvesse võttes kasvanud nende arv 35-ni.
Vladimir Jakušev töötas Uurali föderaalringkonnas presidendi täievolilise esindajana alates 2020. aasta novembrist, kuid 24. septembril vabastati ta sellelt ametikohalt. Järgmisel päeval määrati ta Tjumeni piirkonna senaatoriks.
Aleksei Djumin töötas varem presidendi julgeolekuteenistuses ja alates 2016. aastast on ta juhtinud Tula piirkonda. 2024. aasta mais, pärast kaheksa aastat kuberneri ametit, määrati ta presidendi abiks.
Denis Manturov töötas tööstus- ja kaubandusministeeriumi juhina 12 aastat kuni putini tagasivalimiseni 2024. aasta märtsis. Pärast valitsuse uuesti ametisse nimetamist sai Manturovist esimene asepeaminister ja ministrikohale asus Kaliningradi oblasti kuberner Anton Alihhanov.
Julgeolekunõukogu esimees on putin ja tema asetäitja dmitri medvedjev. Nõukogu alaliste liikmete hulka kuuluvad peamiste täitev- ja seadusandlike asutuste juhid. Alates 2024. aasta maist on julgeolekunõukogu sekretäriks määratud sergei šoigu, kes juhtis varem kaitseministeeriumit 12 aastat. Varem sekretäri ametit pidanud nikolai patrušev sai putini abiks ja kaitseministeeriumi juhtima asus endine esimene asepeaminister andrei belousov.
14. putini otsus, mis kuulutas 30. septembril 2022 Venemaa neli Ukraina piirkonda – Donetski, Luganski, Zaporožje ja Hersoni oblastid – pärast seal relvastatud inimeste osalusel korraldatud „referendumit”, toetab 72% riigi kodanikest, selgub valitsusmeelse VTsIOMi küsitluse tulemustest. 9% vastajatest väljendas okupatsiooni suhtes negatiivset suhtumist, 15% tajus anneksiooni ükskõikselt ja veel 4% oli seda raske hinnata. Näitajad pole muutunud alates 2023. aastast.
Suurem osa venelastest (17%) põhjendab oma positiivset suhtumist sellega, et nad peavad neid alasid „algselt venelasteks”. Tähenduselt sarnaseid sõnastusi: „Seal elavad vene inimesed”, „Oleme üks rahvas”, „See on rahva valik” ja „Ajalooline õiglus” kõlas 10%, 8%, 5% ja 3% vastavalt vastanutest.
Lisaks põhjendasid sellised vastajad oma seisukohta „murega” okupeeritud alade elanike pärast. 9% venelastest ütles, et putin „vabastas” need inimesed. 5% kaalus oma otsust abi osutada ja „kaastunnet üles näidata”, teine 4% väljendas kindlustunnet, et Donbassi, Zaporožje ja Hersoni piirkonna elanikkonna elu läheb nüüd lihtsamaks.
Vastajad väidavad, et suhtuvad nende piirkondade annekteerimisesse negatiivselt sellega, et käib sõda ja sureb inimesi, aga ka sellega, et tegemist on teise riigi okupeeritud territooriumiga (igaüks 2%). Veel 1% kõneles okupatsiooni negatiivsetest majanduslikest tagajärgedest Venemaale, muudest selle otsusega kaasnenud probleemidest ja vajadusest aidata oma elanikkonda, mitte teisi.
Üldiselt teab 92% vastanutest nelja Ukraina piirkonna annekteerimisest, veel 8% kuulis sellest esimest korda.
putin ütles annekteerimise teisel aastapäeval peetud kõnes, et Kiievi „neonatside diktatuur” tahtis Donbassi ja niinimetatud Novorossija igaveseks rebida „oma ajaloolisest kodumaast”, kuid „meie tegime seda, ärge hüljake oma vendi ja õdesid”. Samal ajal ei kontrolli Venemaa endiselt täielikult ühtegi neist territooriumidest, vaenutegevus on kestnud juba 2,5 aastat.
15. Generaatorite puudus ja elektrikatkestused on paratamatud ning heal juhul pole elektrit kuni 5 tundi päevas. Ajaleht Financial Times kirjutab sellest viitega energeetikatöötajate sõnadele. Märgitakse, et isegi parima stsenaariumi korral ootavad riiki sel talvel DTEK-i andmetel ees viietunnised igapäevased elektrikatkestused – ja seda eeldusel, et Venemaa ei ründa uuesti elektrivõrku ja temperatuur ei lange allapoole -15 kraadi.
„Ukrainal on lühiajaline plaan see talv üle elada, kuid tulevastel talvedel energiajulgeoleku tagamiseks peame energiasüsteemi detsentraliseerima,” ütles DTEKi tegevjuht Maxim Timtšenko.
Selle talve põhiprobleemiks on kahjustused põhielektrijaamadele, mitte alajaamadele, millest enamik on varjenditega kaitstud ja kiiresti remonditud, ütles Ukrenergo endine juhatuse esimees Vladimir Kudrõtski. „Puudused ja seisakud on vältimatud,” ütles ta. „Küsimus on selles, kui suured või väikesed need on, ja see sõltub sellest, kui hästi on elektrijaamad kaitstud. Õhutõrje on kriitiline ja detsentraliseerimine peab toimuma paralleelselt.”
16. Venemaa varilaevastik veab naftat läbi Soome lahe meresõiduks kõlbmatutel tankeritel. Sellest teatab Yle. Ajakirjanikud leidsid, et 2024. aasta jaanuarist maini läbis Soome lahte umbes 600 vene naftat vedanud tankerit. Peaaegu pooled neist, 283, kuulusid varilaevastikku. Paljud neist külastasid sel perioodil mitu korda Venemaa naftasadamaid.
Samuti selgub uurimise käigus, et musta nimekirja kantud naftatanker läbis kevadel iga kahe nädala tagant Soome lahte. Teatatakse, et kui laev on mustas nimekirjas, tähendab see, et see on halvas seisukorras või sellel on nii tõsised puudused, et sellel on keelatud sõita. Sõltumatu mereinspektsiooni organisatsioon Paris Mou võib laeva musta nimekirja kanda.
Lisaks sellele, et paljudel naftatankeritel on kehv kindlustus, võivad nad olla ka vanad. Peaaegu 7 kümnest Soome lahel kurseerivast naftatankerist on 15-aastased või vanemad.
Venemaa naftasadamates Ust-Lugas ja Primorskajas Soome lahe kaugemas otsas on raske peatada tankerite liikumist, kes veavad vene naftat. Laeva sadamasse sisenemisel saab sekkuda ainult lipuriik või sadamariik. Venemaa naftat vedavad naftatankerid väldivad Läänemere sadamaid.
17. Lühiuudised
Venemaa ettevõte Trading House Donskoy Coal hakkab oktoobris läbi Mariupoli sadama sütt eksportima okupeeritud Donbassist. Seda väitis Donetski oblasti okupatsiooni-Venemaa administratsiooni üks juhte Andrei Tšertkov, kirjutab RBC. Läbirääkimisi Donbassist pärit kivisöe tarnete üle peetakse potentsiaalsete ostjatega Hiinast, Indiast, Iraanist, Usbekistanist ja Malaisiast, kinnitas ettevõtte peadirektor Oleg Knjazev. Venemaa väljaande RBC allika Don Coali plaanidega kursis oleva allika sõnul võib eksport käia läbi ajutiselt okupeeritud Mariupoli, Taganrogi ja Doni-äärse Rostovi sadamate, aga ka raudteel läbi Aserbaidžaani ja Iraani.
putin allkirjastas määruse sügisese ajateenistuse kohta – 1. oktoobrist 31. detsembrini võetakse ajateenistusse 133 tuhat inimest.
Vaherahu Ukrainas oleks praegustes oludes putinile kasuks, nõrgestaks Ukrainat ja viiks lõpuks vaenutegevuse taasalustamiseni, vahendab Bloomberg. Seetõttu peab Lääs välja töötama parema plaani.
Ukraina ei vaja USA luba, et anda vastulööke sihtmärkide pihta sügaval Venemaal, sest ta võib kasutada enda toodetud relvi, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller 30. septembri briifingul. Otsene kõne: „Nad on suveräänne riik ja saavad kasutada relvi, mille nad on ise valmistanud ja neid on palju. Vaadake programme, mida nad on viimase aasta jooksul kasutusele võtnud. Ja ka, kui vaatate relvi, mida meie anda neile selgeks, et nad saavad seda kasutada, et anda kätte Venemaa sihtmärgid üle piiri, kust rünnakud läbi viiakse. Seetõttu on Ukrainal tohutu kaitsevõime.” Samal ajal märkis ta, et USA vaatab alati täiendavaid tööriistu, mida nad saavad Ukrainale pakkuda. Samas ei vastanud välisministeeriumi esindaja otse ajakirjanike küsimusele, miks USA ei tühista piiranguid Ameerika relvadega kauglöökidele sügavale Venemaale: „Kaalume kõiki võimalusi, kõiki taktikaid ja kogu toetust, mida me pakume Ukrainale tervikuna ja kui kiidame heaks kõik uued süsteemirelvad või uued taktikad, siis vaatame, kuidas see mõjutab kogu lahinguvälja ja kogu Ukraina strateegiat ning selliselt me jätkame.”
Ukraina välisminister Sõbiga kohtus oma Ungari kolleegi Szijjártóga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
