Sõja ülevaade: 950. päev – 153 vene poole rünnakut tõid vaid ühe edenemise
Avaldatud: 30 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. september 2024:
153 vene poole rünnakut tõid vaid ühe edenemise Donetski rindel. Juba kolmas päev on kuidagi vene poole edenemine on pidurdunud…
1. Tavapärane.
2. Eilse öö kokkuvõte.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna:
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Selidovest põhjas üks vene poole samm.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. The Insider teatas, et sai dokumendid, mis viitavad sellele, et Navalnõi mürgitati koloonias.
12. kreml teatas, et Venemaa tuumarelva kasutamise tingimused määrab kindlaks kaitseministeerium.
13. Norra hakkab tara ehitama.
14. Helsingi komisjon kutsub USA-d üles tunnistama Venemaad jätkuva julgeolekuohuna.
15. Lühiuudised
Eile jätkus tugev liugpommide sadu (146) ning ikka osa neist Kurski oblastisse läksid. Kaudtulelöökide arvu suudab seni vene pool hoida umbes poole võrra kõrgemal tasemel kui varasemalt oli tavaks. Jätkuvalt on töös palju mitmikraketiheitjaid, sestap ikka veel ei arva, et vene surve vähenema hakkab. Sestap seni arvamusel, et paljudes rindelõikudes üritab vene pool enne teha nn must maa ja alles seejärel mööda maad võtta ala enda kontrolli alla. Miks aga see taktika pole juba mitu päeva enam suuremaid edusamme toonud, vastata veel ei oska. Rünnakuid nagu jagub nii soomusega, jalaväega nii jala kui mootorratastel, nii suurema pundi kui väiksemate seltskondadega aga isegi Ukraina possadeni jõudes kipub jaks (elu) otsa saama. Õige pisu ettevaatlikult siiski optimistlik, sest sellise surve all on täna isegi hästi, kui muutusi rindejoones pole. Ilm ka veel seal sügsene pole, sooja jagub päeval 24-26 ja vaid mõni tugevam vihmasaju päev pole maastikule veel mõju avaldanud.
1. Kõik tavapärane ehk siis öösel ikka Kiievi kant, Sumõ, Harkiv ööpäev jne.
2. Eilse ühe suurima Ukraina droonirünnaku Venemaa suunal kokkuvõte: ründas 125 drooni kaheksat Venemaa piirkonda. Kõige rohkem droone, 67, lendas Volgogradi oblastisse, teatab Venemaa kaitseministeerium. Rünnaku all olid ka Ukrainaga piirnevad piirkonnad: Rostov (18 UAV), Belgorod (17), Voronež (17), Brjansk (1), Kursk (1); Krasnodari piirkond (1) ja Aasovi mere veed (3). Agentuur väidab traditsiooniliselt, et kõik droonid „peeti kinni ja hävitati”.
Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov ütles, et rünnak ei kahjustanud tsiviil- ega sõjaväerajatisi. Samuti polnud tema sõnul inimohvreid. Samal ajal rääkisid kohalikud elanikud tugevast tulekahjust Kotlubani piirkonnas, kus asub Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peadirektoraadi arsenal. Astra telegrammikanal kirjutab viitega NASA tuleseiresüsteemile, et pärast droonirünnakut tekkis sõjaväeobjekti läheduses kolm tulekahju. Kas ladu ise kannatada sai, pole aga teada. Botšarov väidab, et mahakukkunud prahi tagajärjel süttis kuiv rohi, kuid tulekahjud on juba kustutatud.
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (NSDC) teatel oli sihtmärk laskemoonaladu. Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juures asuva desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juhi Andrei Kovalenko sõnul hoiti seal teatud arv Iraanist saadud ballistiliste rakettide ja nende jaoks mõeldud kanderakette.
UPD: Seejärel kinnitas Ukraina peastaap rünnakut, öeldes, et see oli edukas, vaatamata sellele, et objekt oli tihedalt kaetud elektroonilise sõjapidamise ja õhutõrjesüsteemidega. „Olemasolevatel andmetel saabus löögi eelõhtul arsenali rong Iraani rakettidega,” lisas peastaap.
Samal ajal jõudis 29. septembril rajatise satelliidipilti uurinud Radio Liberty järeldusele, et ladu kannatada ei saanud.
See pole esimene kord, kui Kotluban on Ukraina relvajõudude sihikule sattunud. Ladu ründasid droonid mullu novembris ja tänavu märtsis. Mais läksid rööbastelt välja mitmed kaubarongi vagunid, põlema süttis ja plahvatas kütusetsistern. Venemaa Raudtee selgitas seda kui „välist sekkumist”; Baza kirjutas drooni allakukkumisest.
Pühapäevase rünnaku ajal oli Ukraina sihtmärgiks ka „Baltimore’i” sõjaväelennuväli Jeiskis Krasnodari territooriumil. Kohalikud elanikud teatasid plahvatustest rajatise ja selle lähedal asuva sõjaväeosa piirkonnas. Mõnede teadete kohaselt võidi seal hoida Kinžali rakette. Selle teabe ametlik kinnitus puudub. Hetkel ei ole täpsemat selgust, kas eile öösel Jeiski lennuväljal hukkus endine Lõuna sõjaväeringkonna ülem armeekindral A. V. Dvornikov. Konflikti Luure Tiimi teatel asendas vene kindral Aleksandr Dvornikovi endine Ida sõjaväeringkonna ülem ning Venemaa kaitseministri asetäitja sõjalistel ja poliitilistel alal kindral Gennadi Židko. Uurimisrühma liige Ruslan Leviev ütles, et ta ei tea rotatsiooni põhjust ega osanud öelda, mis oli Dvornikovi väljavahetamise põhjus..
Krasnodari territooriumi kuberner Veniamin Kondratjev kirjutas, et „Štšerbinovski rajoonis Šabelskoje külas kukkus elektroonilise sõja vägede poolt alla surutud droon kukkudes vastu puud.” Naabermaja aknad ja uksed olid lõhutud, auto sai kildudest kannatada, kuid viga ei saanud, lisas ta.
Voroneži oblastis tulistati piirkonna pealinnas ja sellele lähenedes alla mitu drooni. Üks neist tabas Moskovski prospektil asuvat elamukompleksi ja põhjustas tulekahju, mis on juba lokaliseeritud. Põleng toimus ka linna vasakkalda elamurajoonis, ütles kuberner Aleksandr Gusev. Voronežis endas said kannatada kaks korterit, ühe maja klaasid, laste mänguväljak ja äärelinnas mitu autot, garaaž ja maamaja. Ohvritest ei teatatud.
Rostovi oblasti juhi Vassili Golubevi sõnul langes massilise rünnaku alla nii Milerovski rajoon, kus asub sõjaväelennuväli, kui ka piirkonna edelaosa. Ta täpsustas, et inimohvreid ega purustusi kohapeal ei olnud, kuid Miljutinski rajoonis sai drooni kukkumise tagajärjel alguse metsatulekahju, mis levis 20 hektari suurusele alale. Sündmuskohale lendas tulekahju kustutama eriolukordade ministeeriumi helikopter. Golubev kinnitas, et tule leviku ohtu asustatud aladele seni ei ole.
Kurskis kukkus droon kuuekorruselisse hoonesse, põhjustades plahvatuse. Kurski oblasti juhi Aleksei Smirnovi sõnul on kahju suurus umbes 5 miljonit rubla, taastamistööd kestavad 3-4 nädalat.
Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov ütles, et viimase ööpäeva jooksul sai mürskude ja droonirünnakute tagajärjel vigastada kaheksa kohalikku elanikku ning üks inimene sai surma.
Eile õhtul toimus Moskva eliitelamukompleksist plahvatus, millele järgnes põleng.
3. Kursk: seni aktiivsed mõlemad pooled, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta, kuigi survet jagus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta, kuigi Toretskis käib lahing iga hoone pärast ja seni kanalis kalade toidulaud kasvab…
8. Donetsk: vaid üks vene poole edenemine.
Loodesektori edelanurgas Selidove linnast põhjas u 4 km laiuselt 1 km vene pool üle põldude edasi sai.
Vuhledari ümber muutusi rindejoones ei tuvastanud. 72. mehhaniseeritud brigaadi ülem kolonel Ivan Vinnik on ametist tagandatud, teatab brigaad ametlikel kanalitel. 72. mehhaniseeritud brigaad tegeles peamiselt Vuhledari lähistel ja Vuhledaris asuva ala kaitsmisega.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Otsusest keelduda kriminaalasja algatamisest poliitik Aleksei Navalnõi surma kohta koloonias, eemaldati viited sümptomitele, mis võivad viidata opositsionääri mürgitamisele, kirjutab The Insider. Nii oli algselt justiitsmajor Aleksandr Varapajevi allkirjastatud dokumendis kirjas, et enne oma surma heitis poliitik põrandale pikali, misjärel hakkas kaebama terava valu üle kõhus: „Tal hakkas tekkima reflektoorne mao sisu väljumine (oksendamine), tekkisid krambid ja ta kaotas teadvuse, millest teatati koheselt parandusasutuse meditsiinitöötajatele.”
See fragment aga kadus resolutsiooni lõplikust versioonist. Samal ajal viitab Navalnõi surma järel koostatud konfiskeeritud esemete loend „okses olevad tahked osakesed” – need saadeti kontrolli, millest varem ei teatatud.
Need andmed kinnitavad Julia Navalnaja sõnu, kes ütles, et tema abikaasa „kaebas viimastel minutitel enne surma ägedat valu kõhus”. Opositsionäär ise ütles vanglas viibides kaitsele, et talle tundus, et teda „ahistatakse”.
Väljaanne märgib, et kokku sai ta juurdepääsu sadadele ametlikele dokumentidele, mis on seotud poliitiku surmaga koloonias. Neid analüüsis elustamisarst Aleksandr Polupan, kes ravis Navalnõit pärast Novitšoki mürgitamist 2020. aasta augustis Omskis. Ta märkis, et sümptomeid „vaevalt saab seletada millegi muuga kui mürgitusega”.
„Lühike ajavahemik kõhuvalu ja krampide vahel viitab sellele, et tegemist võib olla näiteks fosfororgaanilise ainega (samasse aineklassi kuulub ka Novitšok, kuid mitte nahale, vaid seespidiseks kasutamiseks)” – täpsustas Polupan.
Navalnõi surma ametlik põhjus oli arütmia, mis tekkis „kombineeritud haiguse” tagajärjel ja viis südameseiskumiseni – väidetavalt oli selle käivitajaks vererõhu kriitiline tõus. Samas rõhutas uurimiskomisjon, et poliitiku surm „ei ole kuritegeliku iseloomuga”.
„Südame rütmihäire ei seleta mingil moel sümptomeid, mida me resolutsioonis näeme: tugev kõhuvalu, oksendamine ja krambid,” märkis Polupan. Varem ütles ta, et arütmia võib tekkida kas kaasasündinud haiguse tõttu või patoloogia olemasolu tõttu, mida nad üritasid varjata. Julia Navalnaja rõhutas, et „oma eluajal ei olnud Alekseil südamehaigusi”.
Septembri alguses sai teatavaks, et Jamalo-Neenetsi autonoomse ringkonna (Jamalo-Neenetsi autonoomse ringkonna) prokuratuur tühistas uurimiskomisjoni otsuse keelduda algatamast kriminaalasja opositsionääri surma kohta Polaarhundi koloonias. Samal ajal läks resolutsioonile alla kirjutanud Varapajev ametikõrgendusele.
Aleksei Navalnõi suri 16. veebruaril Jamalo-Neenetsi autonoomses ringkonnas Kharpi külas paranduskoloonias nr 3. Föderaalse karistusteenistuse teatel haigestus poliitik jalutuskäigu ajal, misjärel kaotas ta teadvuse. Kohale jõudnud arstid püüdsid teda elustada, kuid see ei õnnestunud.
Pärast seda viidi Navalnõi surnukeha Salehardi. Uurimiskomitee esindajad teatasid, et neil on vaja läbi viia keemiline ekspertiis, mis kestab 14 päeva. Samal ajal keelati lähedastele ja advokaatidele juurdepääs surnukehale. Need teod põhjustasid ühiskonnas rahulolematuse laine, misjärel anti 24. veebruaril opositsionääri surnukeha lõpuks tema emale.
12. Venemaa tuumarelva kasutamise vajadust hindab Venemaa kaitseministeerium, ütles presidendi pressisekretär dmitri peskov. Ta selgitas, et vastavalt riigi uuendatud poliitikale tuumaheidutusvaldkonnas peab just see ministeerium otsustama, kas tingimused selliseks tegevuseks on tekkinud või mitte. „See on pigem meie spetsialistide, meie sõjaväelaste eesõigus. Nad jälgivad hoolikalt, milliseid relvi ja kuidas neid kasutatakse. Just nemad jäädvustavad kollektiivse lääne riikide otsest osalust konfliktis Ukraina ümber ega nõrgenda tähelepanu,” ütles peskov.
Nii vastas ta küsimusele, et osa tuumarelvade kasutamise tingimusi, mida president hiljuti välja tõi, on juba paigas: näiteks laseb Ukraina massiliselt Venemaa pihta droone ja kasutab rünnakuteks rakette.
peskov lisas, et vastus Kiievi ja tema lääneliitlaste tegevusele oli president vladimir putini otsus vaadata üle Venemaa tuumadoktriin. „Ilmselt midagi sellest, kuidas kujunes rahvusvaheline olukord, kuidas pinged meie piiride ümber kasvasid, kuidas tegelikult hakkasid Ukraina poolel Ukraina-poolses konfliktis osalema tuumariigid, kuidas NATO infrastruktuur meie piiride poole liikus, see kõik muutis selle vajalikuks,” selgitas kremli esindaja.
peskov rõhutas ka, et Lääs „ei tõmba pidurit peale”, vaid, vastupidi, deklareerib kavatsust jätkata Ukraina toetamist, et „tagada tema võit”. Kiievis endas „räägitakse utoopiliselt vajadusest sundida Venemaa rahu saavutama”. peskov nimetas sellist retoorikat „ekslikuks” ja hoiatas selle „negatiivsete tagajärgede” eest Ukraina juhtkonnale. Ta lisas, et kreml on juba asunud selles osas oma riikliku poliitika aluseid kohendama.
putin teatas, et Venemaa muudab 25. septembril tuumadoktriini ja laiendab oluliselt tuumarelva kasutamise põhjuste loetelu. Eelkõige sisaldab dokument klauslit, mille kohaselt käsitletakse mis tahes riigi agressiooni tuumariigi toel ühise rünnakuna Venemaa vastu. Samuti tegi ta ettepaneku lisada doktriini tuumarelva kasutamise võimalus juhul, kui saadakse „usaldusväärne teave” massilise tiibrakettide ja droonide väljalaskmise kohta riigis asuvate sihtmärkide vastu.
Muudatustest teatati info taustal, et Ukraina võib saada loa kasutada lääne rakette sügavale Venemaale löömiseks. kreml teatas, et muudatusi võib pidada teatavaks signaaliks Kiievi liitlastele, mis hoiatab „tagajärgede eest, kui nad osalevad rünnakus Vene Föderatsiooni vastu mitmesuguste vahenditega, mitte tingimata tuumarelvaga”.
USA välisminister Antony Blinken kutsus üles mõistma hukka putini tuumaretoorikat ja nimetas doktrinaalseid muudatusi vastutustundetuks. ELi välispoliitika esindaja Peter Stano tegi sarnase avalduse, märkides, et putini vastuvõetamatu käitumine, kus ei mängita tuumakaarti esimest korda, näitab kogu maailmale tema tõelist palet.
13. Norra valitsus kaalub võimalust ehitada Venemaa piirile tara, mis oleks heidutuseks võimalike provokatsioonide vastu, ütles justiitsminister Emily Mehl. Ta ütles, et kuningriik võiks võtta eeskuju Soomest, kes otsustas pärast sissetungi Ukrainasse ehitada oma piirile Venemaaga 200-kilomeetrise ja 3,5 meetri kõrguse tõkke. „See tara on väga huvitav mitte ainult seetõttu, et see võib olla hoiatav, vaid ka seetõttu, et see sisaldab andureid ja tehnoloogiaid, mis võimaldavad tuvastada piiri lähedal liikuvaid inimesi,” ütles Mehl (tsiteerib NRK). Ta lisas, et võimud uurivad teisi võimalusi piiri sulgemiseks nii kiiresti kui võimalik. See võib hõlmata personali suurendamist, suurenenud järelevalvet ja meetmeid Storskogi piirijaama ümbruses liikluse reguleerimiseks, ütles Mehl.
Justiitsministrit toetab Finnmarki politseiülem Ellen Hetta, kes vastutab 198-kilomeetrise piiri jälgimise eest Venemaaga. Tema arvates võiks piirdeaed mõnes kohas paigaldada, kuid kuhu täpselt, ta ei täpsustanud. „Ma arvan, et see on heidutuseks inimestele, kes soovivad ebaseaduslikult Norrasse siseneda või ebaseaduslikult Norrast Venemaale reisida,” selgitas ta.
Praegu on 200 meetri kaugusel Norra-Vene piirist ainult füüsiline tõke. See loodi pärast põgenikevoolu 2015. aastal, kui 5000 inimest tuli Storskogi kontrollpunkti varjupaika paluma.
Alates Ukraina sõja algusest on Norras registreeritud kolm illegaalset piiriületust Venemaale pääseda soovijate poolt. Ühe neist pani 2023. aasta jaanuaris toime Wagneri PMC endine palgasõdur Andrei Medvedev. Ta oli varem oma elu pärast kartuses taotlenud Norras asüüli, kuid lõpuks keelduti. Kuid nad ei saatnud teda välja ja andsid talle tähtajalise elamisloa.
Pärast sõja algust Ukrainas püstitas Poola piirdeaia ka Venemaa piirile. See koosneb kolmest reast okastraadist, mille kõrgus on 2,5 meetrit ja laius 3 meetrit. Ametivõimud otsustasid seejärel täiendada seda 200 kilomeetrit maismaapiiri kulgeva elektroonilise tõkkepuuga, mis hõlmab kaamerate ja detektorite süsteemi.
14. The Hilli hankitud Helsingi Komisjoni uues raportis kutsutakse Washingtoni üles oma poliitikat Venemaa suhtes uuesti läbi vaatama, loobuma külma sõja lähenemisviisidest ja tunnistama Moskvat kui püsivat ohtu ülemaailmsele julgeolekule. Dokumendi kohaselt peab USA muutma oma suhtumist Venemaasse sarnaselt Hiinaga suhetes ja kohandama vastavalt ressursside jaotust. Uue strateegia põhisuund on tagada Ukraina võit sõjas Venemaaga, millega kaasneb sõjalise ja humanitaarabi oluline suurendamine Kiievile. Samuti tehakse ettepanek anda Ukraina vägedele võimalus rünnata Venemaa territooriumi Ameerika relvade abil.
Väljaanne märkis, et raporti soovitused lähevad kaugemale president Joe Bideni administratsiooni poliitikast ning lähevad vastuollu endise presidendi Donald Trumpi ja tema toetajate seisukohaga Kongressis, kes pooldavad Euroopa julgeolekule tehtavate kulutuste vähendamist ning Ukraina ja Venemaa vahelisi otseläbirääkimisi.
Helsingi komisjoni juht vabariiklane Joe Wilson lükkas tagasi võimaluse pidada edukaid läbirääkimisi diktaator vladimir putiniga, nimetades teda sõjakurjategijaks, kellega püsivat kokkulepet ei saavutata. „Minu meelest pole kahtlustki, et Donald Trump näeb sõjakurjategija putini ebasiirust. putin ei ole see inimene, kellega on võimalik saavutada kokkulepe, mis oleks märkimisväärne ja kestev,” sõnas ta.
15. Lühiuudised
Paremäärmuslik partei võitis Austrias riiklikud valimised esimest korda pärast Teist maailmasõda. Vabaduspartei juht Herbert Kickl pooldab Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist ja Ukraina toetamise lõpetamist.
Venemaa suusaföderatsiooni president Elena Välbe väitis, et kui Venemaa ründab Londonit, lõppeb sõda Ukrainas ja Venemaa sportlased saavad naasta rahvusvahelistele võistlustele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
