Sõja ülevaade: 949. päev – vene poole väiksemad edusammud
Avaldatud: 29 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. september 2024:
165 vene poole rünnakut tõid paar väikemat edenemist Donetski rindel Selidove linna serval. Juba teine päev pole täheldanud vene poolel suuri edusamme, kuigi soomust ja kaudtuleüksusi kulub tublisti.
1. Kõik nagu varasemalt.
2. Venemaal läks jälle palavamaks.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Selidove linna ümber kaks väiksemat vene poole edenemist.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Häkkeritel võib-olla käes peaaegu kõigi venelaste andmed.
12. Ukraina luure teatas Venemaa kaitseministeeriumi mehitamata lennukite keskuse juhi mõrvast Moskva oblastis.
13. Hiina ja Brasiilia pidasid ÜROs rahvusvahelise kohtumise, et arutada nende „rahuplaani” Ukraina jaoks.
14. Hiina välisminister palus Blinkenil lõpetada riigi „laimamine” süüdistustega Venemaa sõjatööstuskompleksi abistamises.
15. Venemaa Teaduste Akadeemia kurtis endise NSV Liidu riikide uutes ajalooõpikutes negatiivsete kuvandite üle Venemaast.
16. Lühiuudised
Seni suudab vene pool hoida kõrgel oma kaudtuleüksuste töö intensiivsust. Ukraina ametlikel andmetel u 1,2 korda kõrgem tavalisest. Selle hulgas on tasapisi tõusmas mitmikraketiheitjate töö osakaal, sestap eip surve langust tulemas ole. Lennuväe tegevus oli ka intensiivsem ja selle hulgas liugpommide kasutamine. Paras ports neist 124-st läks Kurski oblasti pihta (18). Kahjuks läks lakke vene poole kamikaze droonide kasutamise arv (1700), mis on tavapäraset üle kahe korra kõrgem.
Isegi on pisu üllatuslik, et eile kuskil suurt edu ei saavutatud. Tundub vähemalt hetkel, et soomustehnikat mõistlikus koguses on jooksvalt Ukrainal lihtsam hävitada kui ajada mööda võsa, metsi ja kraave taga vene soldateid, eriti kui neid on palju ja konveierlaadselt tulevad. Sel põhjusel võib olla mõne tugevama soomusrusikaga üritabki vene pool siin ja seal läbimurret saavutada. Edenemised siiski läbimurde iseloomu võtta pole suutnud kuigi sammhaaval edenemine kipub jätkuma. Lisandunud videodes näeb jälle mõne soomustehnika (1-3) kiiret edasisööstu läbimaks eesmisi Ukraina kaitseliini possasid ning selliselt sammhaaval edenemisi jätkata. Eks tõusnud soomuse kasutamine rünnakutel ongi toonud ka selle kõrgemad kaotuse numbrid.
Seni siiski arvamusel, et veel kuu nii tugevat survet hoida peaks vene poolele raskeks minema. Ukraina väe sisse ka väga ei näe ning läbi lipsavad uudised alati kõige optimistlikumad ja positiivsemad pole, aga päris rinde kokkukukkumist ka pole. Kohati olla siiski mure, et kaotuste suhe pole piisav ehk siis enda arvates peaks see olema vähemalt 1:5-le, et hakata vene poolele negatiivselt mõju avaldama, aga olla kohati lõike, kus võib suhe olla 1:2-le ja 1:3-le.
Hetkel pole lugenud, et vene pool oleks suutnud tõsta enda tootlikust teha kaudtulerelvade ja tankide jaoks torusid (no ikka need, kust moon läbi lendab), sest see väga spetsiifiline ning suurt täpsust nõudev tegevus. Veel pole ka ladudes seisev staff otsa saanud aga eks järgmisel aastal peaks viimanegi vedelev romu (kui on võimalik remontida) olema remonditud ja rindele saadetud.
Kohati on jäänud tunne, et vene soldatite rindele saatmine ongi paljude perede või lausa suguvõsade äriplaan, sest toetused on juba parajalt suured ja vist päris paljudel juhudel neid soldateid koju ei oodatagi. Kui vaadata rindel olevate meeste arvu, siis isegi pisu pead paneb vangutama, et sündide arv Venemaal veelgi suuremas languses pole, aga eks saab ka teisiti…
1. vene sõjavägi andis 28. septembri öösel Sumõ haiglale kaks korda löögi. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse ja sai raskelt vigastada 12 inimest, teatab Sumõ piirkondlik sõjaväe administratsioon. Ukraina siseministeeriumi juhi Igor Klimenko sõnul hävisid pärast esimest lööki meditsiiniasutuse mitme korruse laed. Algas patsientide ja personali evakueerimine ning päästjad ja politsei saabusid sündmuskohale appi. Evakueerimise ajal andis Venemaa haiglale teise löögi.
Kokku kasutasid vene relvajõud üleeile õhtul Ukraina territooriumi tulistamiseks 77 õhuründerelva (73 ründedrooni, kahte juhitavat raketti Kh-59/69, kahte ballistilist raketti Iskander-M). Õhutõrjel õnnestus hävitada 69 drooni ja kaks Kh-59/69 raketti, üks UAV lendas tagasi Venemaa suunas.
Täna öösel lasi vaenlane Ukraina kohale välja 22 Shahed-tüüpi ründedrooni, millest 15 tulistasid alla Ukraina õhutõrjejõud. Viis olla peatatud EW vahenditega. UAV-d tulistati alla Sumõ, Vinnõtsja, Mõkolaivi ja Odessa piirkonnas.
Rinde- ja piirilähedus ikka muutusteta.
2. Samara piirkonnas toimus Kineli linna lähedal raudteesillal plahvatus, teatab piirkonnavalitsus oma Telegrami kanalis. Intsidendi tagajärjel said kannatada ülesõidukoha „ohutussaared” ning inimohvrite kohta teateid ei olnud. „Rongiliiklus on ajutiselt peatatud. Raudtee rööpad kannatada ei saanud. Kohapeal on turvatöötajad,” seisis võimude avalduses. Ettevõte Kuibõševi raudtee selgitas, et kõrvaliste isikute ebaseadusliku sekkumise tõttu raudteetranspordi toimimisse peatati kaubarongide liikumine lõigul 94–103 km-l. Juhtum ei mõjutanud reisi- ja lähirongide liikumist, märkis Keskraudtee.
Venemaa lennuvälja Eiskis kostus mitmeid plahvatusi arvatava droonirünnaku käigus.
Volgogradis teatati öösel plahvatustest.
Rostovi oblastis Tsõmlanskis toimus öösel plahvatus.
Teatati võimalikust droonirünnaku järgsest plahvatusest Rostovi oblastis Volgodonskis.
Voronežis teatati plahvatustest, ikka öösel.
Sevastoopoli reidil olla miskit meres ringi uidanud ning Kertši silla kandis õhus ka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kaks väiksemat edenemist siiski oli.
Selidove linnast põhjas mõne kilomeetri kaugusel suutis vene pool mõned päevad hallis alas püsinud aheraine mäe saada enda kontrolli alla ja sealt on lihtsam toetada linnasuunalisi rünnakuid.
Loodesektori edelanurgas Selidove linnast pisu lõunas jätkas eilegi vene pool edenemist ja jõudis ühes lõigus üle põldude edasi u 1,5 km ja peatselt kipub piiramisrõngasse jääma Zukurine asula.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaikne.
Tokmaki suund: paar kompimist.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Andmelekkete maht Venemaal on nii suur, et ilmselt on häkkeritel juba olemas täielik andmebaas peaaegu iga venelase kohta, ütles Solar Groupi Solar JSOC küberrünnakute vastumeetmete keskuse direktor Vladimir Drjukov vestluses TASS-iga. Neid andmeid saab kasutada erinevatel eesmärkidel – telefonikõnedest küberrünnakuteni, hoiatas ekspert.
„Päris palju lekkeid esines kättetoimetamisteenustes, veebipoodides, regionaalvalitsuse teenustes ja meditsiiniasutustes. Kui paned ühe teise peale, siis jõuad tõepoolest vähemalt riigi küpse elanikkonna täisbaasi lähedale,” selgitas Drjukov oma seisukohta.
Ta märkis ka, et häkkerid püüavad iga leket rahaks teha, müües andmed enne nende kasutamist ettevõtetele ja riigile mainekahju tekitamiseks.
Roskomnadzor teatas varem, et 2023. aastal registreeriti Venemaal 168 andmeleket, mille tõttu lekitati veebis umbes 300 miljonit kirjet venelaste kohta – poole vähem kui 2022. aastal. Samal ajal lekkisid finantsorganisatsioonidest eelmisel aastal 170,3 miljonit kirjet, mis on 3,2 korda rohkem kui aasta varem ja ligi 57 korda rohkem kui 2021. aastal, selgub InfoWatchi ekspertanalüüsikeskuse andmetest. 2024. aasta alguses leidis aset järjekordne suur leke, mille tagajärjel lekkis internetti 500 miljonit venelaste kohta käivat kirjet.
Teadlased seostavad andmelekkete järsu kasvu häkkerirühmituste intensiivistumisega pärast Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti puhkemist. Esiteks on jutt poliitiliselt motiveeritud häkkeritest, kelle eesmärk on õõnestada stabiilsust, survestada finantsasutusi ja hirmutada kliente, selgitab InfoWatch.
Küberrünnakute tagajärjel lekete osakaal oli 2023. aastal 87,5%, 2022. aastal aga 84,2% ja 2021. aastal 57,6%. Sageli viiakse sellised rünnakud läbi finantsorganisatsioonide töötajate abiga või kasutatakse sisemiste varguste varjamiseks. InfoWatchi analüütika ja eriprojektide juhi Andrei Arsentjevi sõnul tehakse varastatud andmed tavaliselt avalikult kättesaadavaks ning häkkerid kasutavad neid seejärel andmepüügirünnakuteks ja pettusteks, kasutades sotsiaalse manipuleerimise meetodeid.
12. Kolomnas hukkus Venemaa kaitseministeeriumi 924. riikliku mehitamata lennunduse keskuse juht kolonel Aleksei Kolomoitsev. Sellest teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat. Tema juhitud keskus on spetsialiseerunud mehitamata õhusõidukite, sealhulgas Shahed-tüüpi droonide lahingukasutuse spetsialistide koolitamisele, samuti UAV-de hooldamise personali koolitamisele. Ukraina luure andmetel oli Kolomoitsev otseselt seotud Venemaa sissetungiga Ukrainasse ja osales sõjakuritegudes selle territooriumil.
See pole esimene kord, kui Ukraina eriteenistused on rünnanud Venemaa sõjaväelasi Venemaa territooriumil. Mullu juunis hukkus Belgorodi oblastis vene relvajõudude kolonel Andrei Stasev. Ukraina pool süüdistas teda sõjakuritegudes osalemises Ukraina okupeeritud aladel.
Hiljem lasti Krasnodaris hommikusel sörkjooksul maha 42-aastane 2. järgu kapten Stanislav Ržitski, linnaosakonna juhataja asetäitja mobilisatsioonitöö alal. Ukraina uurivad ajakirjanikud väitsid, et ta võis olla seotud raketirünnakuga Vinnitsa linnale, milles hukkus 27 inimest.
Veebruaris teatas Ukraina sõjaväeluure mõrvakatsest Venemaa strateegilise pommitaja Tu-95 meeskonnaülema Oleg Stegatšovi vastu. Saratovi oblastis Engelsis tulistati 40-aastast majorit, mille tagajärjel ta sai vigastada. Stegachev osales Ukraina poole väitel rünnakutes tsiviilobjektide vastu Ukrainas.
16. septembril teatas luure peadirektoraat Ukraina sõda kajastanud Belgorodi Riikliku Televisiooni ja Raadio Ringhäälingu propagandisti Aleksandr Korobovi mõrvast. Hiljem selgus aga, et “sõjaväekorrespondent” jäi ellu ja viibib haiglas.
13. 27. septembril pidasid Hiina ja Brasiilia ÜRO Peaassamblee kõrvalt rahvusvahelise kohtumise, et arutada oma ettepanekuid Ukraina sõja rahumeelseks lahendamiseks, vahendab Reuters. Läbirääkimistel osalesid 17 riigi esindajad, sealhulgas Indoneesia, Lõuna-Aafrika ja Türgi esindajad. Ukrainska Pravda teatel kavatseb algatusega ühineda ka Ungari. Hiina välisminister Wang Yi ütles, et kohtumisel lepiti kokku vajaduses vältida konflikti edasist eskaleerumist ja vältida massihävitusrelvade kasutamist või rünnakuid tuumaelektrijaamade vastu. „Venemaa ja Ukraina on naabrid, keda ei saa lahutada, seega on nende leppimine ainus reaalne võimalus,” tsiteerib agentuur Hiina diplomaadi sõnu.
Brasiilia presidendi nõunik Celso Amorim ütles, et kümme riiki globaalsest lõunast, sealhulgas Indoneesia, Lõuna-Aafrika ja Türgi, toetasid kommünikeed, mis põhineb kuuepunktilisel „rahuplaanil”, mille Brasiilia ja Hiina esitasid mais. Amorimi sõnul jätkavad riigid koostööd Hiina ja Brasiilia loodud algatuse Friends for Peace raames.
Mais esitletud Hiina ja Brasiilia ühisalgatus nägi ette rahvusvahelise konverentsi, mida tunnustavad nii Moskva kui ka Kiiev. Nende „rahuplaan” teeb aga ettepaneku peatada vaenutegevus praegusel rindejoonel, mis on vastuolus Ukraina nõuetega 1991. aasta piiride taastamiseks.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris plaani septembris, nimetades seda hävitavaks. Tema hinnangul on Kiieviga kooskõlastamata algatus rohkem kooskõlas Venemaa huvidega. Zelenski märkis, et plaan pakuti välja, austamata Ukraina territoriaalset terviklikkust, millest Hiina ja Brasiilia sageli räägivad. „Kuidas saate oma initsiatiivi pakkuda ilma meilt midagi küsimata? Ja Venemaa sekkub ja ütleb: „Me toetame seda algatust.” Me ei ole lollid. Milleks see teater on?” ütles Ukraina president.
14. Hiina välisminister Wang Yi ütles kohtumisel USA välisministri Antony Blinkeniga, et Peking järgib Venemaa ja Ukraina vahelise sõja osas „avatud ja ausat” positsiooni. Ta palus Blinkenil mitte halvustada Hiinat süüdistustega Venemaa sõjatööstuskompleksi toetamises, märkides: HRV rõhutab Moskva ja Kiievi vahelise dialoogi vajalikkust ning töötab aktiivselt olukorra poliitilise lahendamise nimel.
„Ameerika Ühendriigid peaksid lõpetama Hiina halvustamise ja süüdistamise, sanktsioonide valimatu kehtestamise ja selle kasutamise ettekäändena vastasseisu õhutamiseks,” vahendab Hiina välisministeeriumi veebisait Wang Yi sõnu.
Wang Yi avaldus tuli vastuseks Blinkeni süüdistustele Pekingi vastu. Vestluse käigus viitas välisminister, et USA on jätkuvalt mures Hiina toetuse pärast Venemaa kaitsetööstusele. Tema hinnangul see ainult pikendab konflikti ja seetõttu pole Hiina poole avaldustel rahusoovi kohta Ukrainas alust.
Alates vene-Ukraina sõja algusest on Hiinast saanud Venemaa suurim kaubanduspartner, täites sanktsioonide tõttu Venemaa turult lahkunud lääne ettevõtete jäetud vaakumi. 2024. aasta esimese kahe kuuga moodustasid Hiina kaubad 43% Venemaa impordist, mis moodustas Gaidari Instituudi ekspertide hinnangul 24,4 miljardit dollarit. Eksport Venemaalt Hiinasse suurenes ka peamiselt süsivesinike toel, mis moodustab 74% koguekspordist.
USA kehtestas aga sanktsioonid enam kui 100 Hiina ettevõttele kahesuguse kasutusega toodete Venemaale tarnimise eest. Need sanktsioonid koos sekundaarsete piirangute ohuga tõid kaasa komplikatsioone Venemaa ja Hiina vahelises kaubanduses: Hiina pangad hakkasid makseid blokeerima sarnaselt Türgi, AÜE ja teiste Venemaa poolt „sõbralikeks” nimetatavate riikide pankadega. Selle tulemusena vähenes 2024. aasta märtsis import Hiinast Venemaale 14,2%.
Gaidari instituudi eksperdid märgivad, et Venemaa turg ei ole Hiina jaoks prioriteet, kuna Venemaa moodustab vaid 3% Hiina ekspordist. Pekingi peamised kaubanduspartnerid on endiselt riigid, kes Venemaad ei toeta, mis suurendab sanktsioonisurve korral tarnete edasise vähenemise ohtu.
2024. aasta aprillis hoiatas Antony Blinken Hiina visiidil president Xi Jinpingit uute sanktsioonide võimalikkuse eest, kui Hiina ei lõpeta kaupade tarnimist, mis aitaksid üles ehitada Venemaa kaitsetööstust. „Oleme juba kehtestanud sanktsioonid enam kui 100 Hiina ettevõttele ja oleme valmis võtma täiendavaid meetmeid,” ütles Blinken.
Juulis Laoses Hiina välisministri Wang Yiga kohtumisel kordas Blinken, et USA jätkab sanktsioonide kehtestamist, kui Hiina ei lõpeta Venemaa kaitsesektori toetamist. Lisaks on NATO ja EL riigid Pekingit korduvalt hoiatanud ka Venemaale kahesuguse kasutusega kaupade tarnimise lubamatuse eest.
15. Paljude endise NSV Liidu riikide uutes ajalooõpikutes on Venemaad kujutatud negatiivse kuvandina. Sellele järeldusele jõudsid Venemaa Teaduste Akadeemia Sotsiaalteaduste Teadusliku Informatsiooni Instituudi (INION RAS) töötajad, kes materjale uurisid. Eelkõige kirjutavad õpikud, et Venemaa oli koloniaalvõim, mis rõhus okupeeritud alade rahvaid ja kahjustas nende kultuuri, ütles uuringu üks kaasautoritest Razil Guzaerov RBC-le. RAS usub, et selline info võib tulevikus kaasa aidata negatiivse suhtumise kujunemisele Venemaa suhtes ning ksenofoobia ja russofoobia kasvule.
Näitena võib tuua Kasahstani, kus Venemaa ekspansiooni kirjeldatakse kui sõjalis-kolonialistlikku poliitikat, mille eesmärk on ressursside ekspluateerimine ja elanikkonna kontrollimine. Õpikud keskenduvad 1921. aasta näljahädale, mis tõi kaasa massilisi inimohvreid ja proteste, ning Stolypini ümberasustamispoliitikat peetakse sotsiaalsete konfliktide allikaks.
Aserbaidžaanis kirjeldatakse Nõukogude võimu kehtestamist kui sõjalist sissetungi, millele järgneb rahva rõhumine. Ka tänapäeva õpikud rõhutavad Venemaa rolli Karabahhi konflikti tekitamisel. Armeenia uued ajalooõpikud räägivad Ida-Armeenia sundliitmisest Venemaaga. Varem reageeris sellele Venemaa välisministeerium, nimetades õppematerjali provokatsiooniks.
Usbekistani õpikud esitlevad vene impeeriumi ja Nõukogude Liitu koloniaaljõududena, mis kahjustasid riigi rahvuslikku identiteeti ja majandust. Küll aga hindavad Kõrgõzstani ja Tadžikistani õppematerjalid Venemaa mõju positiivsemalt, eriti nõukogude perioodi majandus- ja haridusarengu kontekstis.
Venemaad ei esitata negatiivses valguses mitte ainult endise NSV Liidu vabariikide õppematerjalides. Nii kirjeldatakse Iisraeli õpikutes Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liitu kui antisemiitlikke riike. Iraani õpikutes seostatakse Venemaa poliitikat sageli sekkumisega Iraani siseasjadesse ja toetamisega režiimidele, millest on eelkõige kasu Venemaale endale.
16. Lühiuudised
Venemaa üritab ÜRO Peaassambleel hirmutada maailma tuumaähvardustega. Venemaa välisminister sergei lavrov teatas, et „on rumal ja ohtlik püüda võidelda võidu nimel sellise tuumariigi nagu Venemaa vastu”.
President Zelenski ütles intervjuus, et Donald Trump on Ukraina poolel ja toetab Ukrainat, kui temast saab taas USA president. Zelenski rõhutas, et sai sellele selge kinnituse otse Trumpilt.
Newsweek-i andmetel: Ukraina väed võtavad lõhkeaine puuduse tõttu lõhkeaineid lõhkemata Venemaa laskemoonast, et relvastada oma FPV droone. Kuigi selline praktika on riskantne, on droonid lahingutegevuses üliolulised ning Ukraina üksuste seas on muutunud tavapäraseks operatsioonide tõhususe säilitamine.
Šveits toetab riigi välisministeeriumi esindaja Nicolas Bideau sõnul Hiina ja Brasiilia väljapakutud rahualgatust seoses Ukraina sõjaga, hoolimata sellest, et see ei viita ÜRO põhikirjale ega Ukraina territoriaalsele terviklikkusele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
